2-22-4821/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4821

Kohtuasi

P.M-i hagi Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei

kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.M-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3722,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.M (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja

Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu;

registrikood 75014920), lepinguline esindaja Uve Jürgens

Kolmas isik Tallinn, Tornimäe tn 3, Tornimäe tn 3b,

Tornimäe tn 5, Tornimäe tn 7 korteriühistu (registrikood

80441391), lepinguline esindaja Andry Krass

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2023 otsus, millega jäeti P.M-i hagi Tallinna

linna vastu rahuldamata ja jaotati menetluskulud.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada P.M hagi osaliselt ning mõista Tallinna linnalt

P.M-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 115,89 eurot, mittevaralise kahju

hüvitis 2000 eurot ja viivis 635,06 eurot ning viivis põhinõudelt (2115,89 eurot)

alates 01.03.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Rahuldada P.M-i apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud P.M-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

2-22-4821

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.M (hageja) esitas 31.03.2022 hagi Harju Maakohtule Tallinna linna (kostja) vastu, mida

täpsustas 06.06.2022, ja milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju

hüvitise 205,89 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja kukkus 08.01.2022 libeduse tõttu kõnniteel, s.o Tallinnas,

Rävala pst T3 kinnisasjal, mis kuulub kostjale. Kukkumise tagajärjel sai hageja

tervisekahjustusi – tal diagnoositi mõlema käe randmemurrud. Kostja rikkus käibekohustust,

kui ei taganud kõnnitee hooldust ega võtnud tarvitusele abinõusid, mis oleksid ära hoidnud

hagejale tekkinud kahju. Kostja on rikkunud Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrusest nr

6 „Heakorraeeskiri“ (heakorraeeskiri) § 1 lg-s 2 ja § 8 p-des 1 ja 8 ning § 7 lg-s 1 kehtestatud

kohustusi kinnisasja omanikule.

3. Hagejale kukkumisega tekkinud vigastuste tõttu pidi hageja kandma kulutusi ravile ja

ravimitele. Kokku on hageja varaline kahju 205,89 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud

kukkumisest mittevaraline kahju, mis seisnes väga tugeva valu kannatamises ja vigastuste

ning valu tõttu igapäevatoimetustega mitte hakkama saamises. Võttes arvesse tekkinud

vigastusi, ravikulgu, väljakannatamatut valu ja ebamugavust, tuleks hagejale välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot, kuid mõistliku mittevaralise kahju hüvitise suurus

tuleb määrata kohtul.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja ei ole tõendanud, et ta kukkus kostja kinnisasjal, Tallinnas, Rävala pst T3. Hageja

viidatud kukkumise koht asub Tallinnas, Rävala pst T3 ja Tornimäe tn 3 kinnisasjade piiril.

Seetõttu pole välistatud, et hageja võis kukkuda Tornimäe tn 3 kinnisasjal. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja vastutaks hagejale tekkinud kahju eest. Üldisele käibekohustuse

rikkumisele saab tugineda vaid siis, kui puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm.

Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 6 järgi on kostja vastutus välistatud. EhS § 97 lg 6 järgi on

vastutus tee hooldamiskohustuse täitmise eest teega külgneva kinnisasja omanikul s.o Tallinn,

Tornimäe tn 3 kinnisasja omanikul. Hageja varalise kahju tõendamiseks esitatud kaardimakse

kviitungitelt taastusravi eest kokku 40 eurot ning kuludokumendilt summas 50 eurot ei ole

võimalik tuvastada, millise teenuse või kauba eest on tasutud. Hageja väited tema üleelamiste

2-22-4821

kohta on tõendamata. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, siis ei pea kostja vastutama

mittevaralise kahju eest, mis tekkis ebaõnnestunud ravivõtetest tingitud kannatustest.

Kolmanda isiku seisukoht

6. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja

poolel kaasatud Tallinn, Tornimäe tn 3, Tornimäe tn 3b, Tornimäe tn 5, Tornimäe tn 7

korteriühistu (kolmas isik) palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kas kukkumine toimus just Tallinnas,

Rävala pst T3 kinnisasjal või vahetult Rävala pst T3 ja Tornimäe tn 3 kinnisasjade piiril.

Kolmas isik on teinud kõik endast oleneva, täitnud seadusega talle pandud kohustust

kinnisasja ja kinnisasjaga piirneva puhastusala korrashoiuks. Heakorraeeskirja § 18 kohaselt

teevad järelevalvet eeskirja täitmise üle Tallinna linna ametiasutused vastavalt oma

pädevusele. Kolmandale isikule ei ole tehtud ettekirjutust puhastustööde teostamata jätmise

osas. Olukorras, kus hageja nõuab kahju hüvitamist ja väidetaval kahju tekitajal lasus

kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud kahju

ärahoidmiseks, on kolmas isik omapoolse käibekohustuse täitnud. Kui kohus asub

seisukohale, et kostja või kolmas isik on kahju tekitamises siiski süüdi, siis ei vastuta nad

hagejale kannatusi süvendanud ravivigade eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 08.09.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud, v.a

kolmanda isiku menetluskulud, hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jättis maakohus

kolmanda isiku enda kanda. Kostja menetluskulud jättis maakohus rahaliselt kindlaks

määramata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jättis maakohus

Eesti Vabariigi kanda.

9. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse

tekitamisega. Õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi võib seisneda ka tegevusetuses.

Tegevusetuse puhul on tervisekahjustuse tekitanud isiku tegu õigusvastane juhul, kui ta rikkus

tegevusetusega mingit üldist käibekohustust (nt hooletusest). VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et

kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega.

10. Hagejal tuli hagi rahuldamiseks tõendada kõik deliktilise vastutuse koosseisus toodud

eeldused: kostja teo, kahju (sh kahju toimumise asukoha, kahju tekkimise), põhjusliku seose

kostja teo ja kahju vahel, teo õigusvastasuse ning süü. Kui hageja kas või ühte elementi

eeltoodust deliktilise vastutuse kohaldamiseks ei tõenda, ei ole kahjunõuded põhjendatud ning

hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. Vaidlust ei ole selles, et 08.01.2022 toimus juhtum, mille tagajärjel sai hageja

tervisekahjustusi. Asja lahendamiseks tuli kostja ja kolmanda isiku vastuväidetest tulenevalt

tuvastada, kas 08.01.2022 kahjujuhtum leidis aset kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst T3.

12. 08.01.2022 kahjujuhtumi toimumise (s.o kukkumise) asukoha kohta on hageja esitanud

järgmised tõendid:

2-22-4821

- Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 ambulatoorne epikriis nr 100323991,

„Patsient kukkus tänaval ning mõlemad käed jäid keha alla. Mõlemad käed valusad;

- 10.01.2022 hageja poolt JKle (Tallinna Munitsipaalpolitsei peainspektor) edastatud e-kirjas

sisalduv kaardirakenduse väljavõte ning hageja sedastus: „Olin jõudnud liikuda takso

peatusest ja maja peauksest natuke linna poole“;

- hagiavalduse lisa 1, Google väljavõte, kuhu on punase ringiga märgitud kukkumise koht, all

märgitult 3 Tornimäe;

- Tallinna Kiirabi kiirabikaart, sündmuskoht: „Liivalaia 53, Stockmann Kaubamaja

(kaubanduskeskus), Kesklinn, Tallinn, Harju mk. peaukse juures, GPS koordinaadid:

6588520.09,543216.08“, „Tuli kaubanduskeskusest välja ning kukkus õues libeduse tõttu“;

- 19.09.2022 hageja seisukoha lisa 1, Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte. Hageja hinnangul

on võimalik eeltooduga tuvastada, et hageja kukkus Rävala pst T3 kinnistul

(78401:104:0630), mitte Tornimäe tn 3 kinnistul;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 asukoha skeem, kaardil näidatud

väidetav kukkumine, koht aadressil Rävala pst T3;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 17.02.2022 hageja e-kiri JKle (Tallinna

Munitsipaalpolitseid peainspektor) „08.01.2022 libisesin ja kukkusin Rävala pst Swissotel

Tallinn maja ees“;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 08.01.2022 Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis nr

E6428 „Patsient kukkus tänaval“;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 JK poolt koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokoll „Sündmuskoha vaatlusega tuvastati Tornimäe tn 7, Tornimäe tn 3 asub

mitmekordne elu- ja ärihoone, kus muuhulgas asub Swissoteli hotell. Tornimäe tn 3 asuva

hoone ja Rävala puiestee sõidutee vahelise alale jääb jalakäijate ala, bussipeatus „Tornimäe“

ja Stockmanni poolsesse osasse, takso peatus“;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 10.01.2022 fototabelid, Rävala pst T3;

- väärteoasja nr 410122000451 toimikus 16.03.2022 hageja ülekuulamise protokoll: „Mina,

P.M kõndisin 08.01.2022, umbes kella 17.15 ajal Stockmanni kaubamajast kesklinna poole.

Kõndisin mööda Rävala pst kõnniteed mööda Swissoteli eest. Jõudsin mööda hotelli ees

seisvatest taksodest ja Tornimäe bussipeatusest kesklinna poole, kui libastusin ja kukkusin.

Täpse kukkumise asukoha märkisin kaardil“;

- 13.04.2023 toimunud kohtuistungil andis hageja vande all kokkuvõtvalt järgmisi ütlusi:

„Kahjujuhtumi toimumise asukoha ja kella aja osas: „Väljusin Stockmanni

kaubanduskeskusest 17.15 paiku ja hakkasin minema jalgsi mööda Rävala pst-d kesklinna

suunas. Ma jõudsin kõrval maja ette, mis on hotell, takso peatusest mööda, bussipeatusest

mööda, siis ma libisesin ja kukkusin“. Hagi lisa 1 osas märkis hageja, et: „Kukkumise koht on

siis mõned meetrid hotelli peaukse suunas. Praegu ma ütlen, et see kukkumise koht on mõned

meetrid hotelli pool. Ringi joonistas plaanile mu pereliige, kuna mina ei saanud teha kätega

midagi, siis ma lihtsalt ütlesin, rääkisin talle, et tee see sinna, tee see plaani peale, kuna seda

nõuti. Asukoht on mõned meetrid sellest lillealusest või mis kuidas see on, sellest ma edasi ei

liikunud. 19.09.2022 dokumendi lisas väljavõte kaardirakendusele märgitud kukkumise koha

märkis hageja.“ „Üritasin seda lille asukohta sealt leida, kuna seda ei ole võimalik sealt kaardi

pealt nii täpselt leida, siis ma panin selle. Lillepeenra ja sõidutee vahelise ala“. Hageja oli

kindel, et ei kukkunud kinnistu peal, mis kuulub korteriühistule. „Et nagu ma ei tea kus need

piirid seal maa peal täpselt on, aga kui kinnistu piir, mis kuulub maja omanikule läheb täpselt

maja eest, siis täpselt maja ees ma ju ei kukkunud. Kukkusin selle kõnnitee, Rävala pst

kõnnitee, ja selle lille, mis iganes peenar, nagu vahelisel alal, ütleme, siis niimoodi, peauksest

10–15 meetrit pakun“;

- kahjujuhtumi toimumise aja osas hageja vande all antud ütlused: „Vaatasin

kaubanduskeskuses kella, aga väljudes ma ei vaadanud. Minu meelest kirjutasin ka, et kell oli

2-22-4821

umbes 17.30 paiku. Kui ma kirjutasin munitsipaalpolitseile avalduse, siis kirjutasin, et kell oli

umbes 17.30 paiku, kirjutasin selle ka politseile, sest ma lootsin, et saan tänava salvestise

politseilt ja siis Tallinna Linnavalitsusele kirjutasin ka. Munitsipaalpolitseiamet siis ütles, et

võibolla 17.15 paiku“. Kiirabikaardi peal on kellaajaks 17.09. Ma seletan nii, et tegelikult

väljudes ma ei vaadanud kella. Ma vaatasin kaubanduskeskuses kella, aga kui ma uksest välja

läksin, siis ma ei vaadanud ja pärast ei olnud enam võimalik vaadata kella“.

13. Maakohus leidis, et epikriisis nr 100323991 ja 10.01.2022 e-kirjas sündmuse

asukoha osas märgitu on ebaselge, kiirabikaardis näidatud koordinaadid ei ühti Maa-

ameti kaardirakenduse väljavõttes nähtuvate koordinaatidega. Epikriisides ja

kiirabikaardis, 10.01.2022 ning 17.02.2022 e-kirjades kirjeldatu on kirja pandud

hageja enda seletustel, hagi lisa 1 ja Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttes

(19.09.2022 hageja seisukoha lisa 1) tähistatud asukohad on hageja enda poolt

määratletud. Väärteoasja nr 410122000451 toimikus sisalduvad tõendid (10.01.2022

asukoha skeem, vaatlusprotokoll, fototabelid) on dateeritud 10.01.2022 ja 16.03.2022

ülekuulamisprotokollis öeldu on hageja seletus, mis tähendab üheselt seda, et vastavad

tõendid ei kinnita autentselt 08.01.2022 kahju asjaolusid, st sündmuse toimumise aega

ja asukohta, ka tee- ja sel hetkel olnud ilmaolustikku.

14. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise seletused ei ole tõend (RKTKo

14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 21; RKTKo 3.12.2008, 3-2-1-105-08, p 18) ning kohus ei

saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (RKTKo 14.10.2015, 3-2-

1-115-15, p 18; RKTKo 1.11.2006, 3-2-1-91-06, p 15). Kohus ei saa tuvastada asjaolu

hageja enda selgituste põhjal, mille hageja on ise dokumendile lisanud (RKTKo

17.06.2021 lahend nr 2-16-17491, p 15.7).

15. Hageja 13.04.2023 kohtuistungil vande all antud ütluseid pidas maakohus

kokkuvõtvalt umbkaudseteks (ebamäärasteks) ja ebapiisavateks, mille põhjal ei saa

lugeda veendumuslikult tõendatuks, et kahjujuhtum toimus kell 17.15 ja täpse

asukohana koordinaatidega kindlaksmääratult kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst

T3.

16. Tõendeid kogumis hinnates ei ole 08.01.2022 kahjujuhtumi toimumise aeg ja

asukoht objektiivselt ja tõsikindlalt ühegi tõendiga tõendatud. Kukkumine ei leidnud

tõendatult aset kostja kinnistul Tallinnas, Rävala pst T3 ning kostja ei ole kahju

tekkimise eest vastutavaks isikuks, kahju põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning

teo õigusvastasus puudub. Kuna kahju toimumise asukoha tõendamata jätmisest

tingituna ei ole täidetud objektiivne teokoosseis ei VÕS § 1045 lg 1 p 2 ega p 7 alusel,

siis ei analüüsinud maakohus muid kahjunõude aluseks olevaid asjas esile toodud

asjaolusid ega tõendeid.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.09.2023

otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi Harju Maakohtule uueks läbi

vaatamiseks. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

18. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja vande all antud ütlused on ebapiisvad hageja

väidete tõendamiseks. Hageja on vande all antud ütlustega selgitanud kukkumise asukohta,

asjaolusid ja tehiolusid piisava täpsuse ja usutavusega.

2-22-4821

19. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kohtul ei ole tõsikindlat veendumust, et vaidlusalune

sündmus leidis aset ca kell 17.15. Hageja selgitas vande all, et ta ei vaadanud

kaubanduskeskusest väljudes kella ning märkis hiljem kellaaegade juurde, et „umbes“.

Hagejal ei olnud võimalik tagantjärele kella vaadata, seda enam kui hagejal olid mõlema

käeluud murdunud. Samas ei ole hageja nõudenormi sisustamisel tähtsust täpsel ajal, mil

hageja kukkus. Pooled ei vaielnud selle üle, et 08.01.2022 toimus juhtum, mille tagajärjel sai

hageja tervisekahjustusi.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

21. Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 115,89 eurot,

mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot, viivise 635,06 eurot ning edasiulatuva viivise ja jätab

menetluskulud menetlusosaliste kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

23. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata,

täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

24. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda

kostjalt hagejale kehavigastuste ja tervisekahju tagajärjel tekkinud varalise ning mittevaralise

kahju hüvitamist.

25. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega.

26. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et 08.01.2022 toimus juhtum, s.o

hageja kukkus, mille tagajärjel murdusid hagejal mõlemad randmed, s.o hagejal tekkis

kehavigastus ja tervisekahjustus. Seega on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades

VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi eelduslikult õigusvastane.

27. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kahju tekitamine saab üldse olla etteheidetav

kostjale. Hageja väitis, et tema kukkus kostjale kuuluval kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3

kõnniteel. Kostja vaidlustas hageja väited. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn, Rävala pst T3

kinnisasi on kostja omandis (I kd, tl 99–100).

28. Hageja esitas Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 ambulatoorse epikriisi nr

100323991, millest nähtub, et hageja kukkus tänaval, tema mõlemad käed jäid keha alla ning

2-22-4821

käed on valusad (I kd, tl 8–10; II kd, tl 18–19). Hageja 10.01.2022 Tallinna

Munitispaalpolitsei peainspektor JKle edastatud e-kirjas märkis hageja kukkumise asukoha

kaardirakenduse väljavõttel (I kd, tl 11–14) koos selgitusega, et hageja oli jõudnud liikuda

taksopeatusest ja maja peauksest natuke linna poole. Samuti esitas hageja foto Googlest, kus

kukkumise asukoht oli tähistatud punase ringiga ning alla märgitud 3 Tornimäe (I kd, tl 98;

dtl 124). Tallinna Kiirabi kiirabikaardilt nähtuvalt on sündmuskohana märgitud Liivalaia 53,

Stockmann Kaubamaja, Kesklinn, Tallinn ning kirjeldus, et hageja tuli kaubanduskeskusest

välja ja kukkus õues libeduse tõttu (I kd, tl 101–102). Hageja esitas 19.09.2022 Maa-ameti

kaardirakenduse väljavõtte kukkumise asukoha kohta, et tõendada, et ta kukkus Tallinnas,

Rävala pst T3 kinnisasjal ja mitte Tornimäe tn 3 kinnisasjal (I kd, tl 164). Väärteoasja nr

410122000451 toimikus on 10.01.2022 koostatud asukoha skeem, mille kohaselt on väidetav

kukkumine aadressil Rävala pst T3 (II kd, tl 83); 17.02.2022 hageja e-kirjast Tallinna

Munitsipaalpolitsei peainspektor JKle nähtub, et hageja libises 08.01.2022 ja kukkus Rävala

pst Swissotel Tallinna maja ees (II kd, tl 83 pöördel). Väärteoasja toimikus olevast

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla 08.01.2022 epikriisist nr E6428 nähtub, et hageja kukkus

tänaval (II kd, tl 84). Väärteoasjas nr 410122000451 koostas JK 10.01.2022 sündmuskoha

vaatlusprotokolli (II kd, tl 88 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub

Tallinnas, Kesklinna linnaosas, Tornimäe tn 3 mitmekordne elu- ja ärihoone, kus muuhulgas

asub Swissoteli hotell; Tornimäe tn 3 ja Rävala pst sõidutee vahelisele alale jääb jalakäijate

ala, bussipeatus Tornimäe ja Stockmanni poolsesse osasse taksopeatus. Väärteoasja toimikus

on 10.01.2022 fototabelid Rävala pst T3 (II kd, tl 89). Väärteoasja toimikus, 16.03.2022

hageja ülekuulamise protokollis on hageja selgitanud, et ta kõndis 08.01.2022 umbes kell

17.15 Stockmanni kaubamajast kesklinna poole, mööda Rävala pst kõnniteed mööda

Swissoteli eest, mööda hotelli ees seisvatest taksodest ja Tornimäe bussipeatusest, kui libastus

ja kukkus (I kd, tl 19–20; II kd, tl 90). Ülekuulamise protokollis märkis hageja, et täpne

kukkumise asukoht on märgitud kaardil. 13.04.2023 andis hageja vande all järgmise seletuse:

„Väljusin Stockmanni kaubanduskeskusest 17.15 paiku ja hakkasin minema jalgsi mööda

Rävala pst-d kesklinna suunas. Ma jõudsin kõrvalmaja ette, mis on hotell, taksopeatusest

mööda, bussipeatusest mööda, siis ma libisesin ja kukkusin. Kukkumise koht on mõned

meetrid hotelli peaukse suunas. Ringi plaanile joonistas hageja pereliiga, kuna hageja ise ei

saanud kätega midagi teha. Asukoht on mõned meetrid lillealusest, millest hageja edasi ei

liikunud. 19.09.2022 kaardirakendusele märkis kukkumise asukoha hageja“. Vande all antud

ütlustes märkis hageja veel, et: „Üritasin seda lille asukohta kaardirakendusest leida, kuid

seda ei ole võimalik sealt kaardi pealt nii täpselt leida, mistõttu ta pani selle lillepeenra ja

sõidutee vahelise ala“. Hageja oli vande all seletuse andmisel kindel, et tema ei kukkunud

kinnisasjal, mis kuulub kolmandale isikule: „Ei ma ei tea, kus need piirid maa peal täpselt on,

aga kui kinnistu piir, mis kuulub omanikule läheb täpselt maja eest, siis täpselt maja ees

hageja ei kukkunud. Kukkus sellel kõnniteel, Rävala pst kõnniteel ja selle lillpeenra vahelisel

alal, peauksest 10–15 meetrit“ (II kd, tl 3–8 pöördel).

29. Kolleegiumi arvates, ei ole käesoleval juhul põhjendatud hageja täpse kukkumise asukoha

kindlaks määramisel lähtuda kiirabikaardis märgitud koordinaatidest, kuivõrd need ei ole

märgitud konkreetselt kukkumise asukoha kohta, vaid selle asukoha kohta, kuhu kiirabi

hagejale järele tuli.

30. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisides ja

hageja 10.01.2022 ning 17.02.2022 avaldustes munitsipaalpolitseile, samuti hageja

17.02.2022 ülekuulamisprotokollis ning hagi lisas 1 ja hageja 19.09.2022 menetlusdokumendi

lisas 1 Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttes on märgitud hageja enda selgitused kukkumise

asukoha kohta. Põhjendatud on ka järeldada, et väärteoasjas munitsipaalpolitsei koostatud

kukkumise asukoha skeem on koostatud hageja selgitustele tuginedes. Samas ei muuda hageja

2-22-4821

selgitusi kooskõlas hageja vande all antud seletusega umbmääraseks asjaolu, et täpset hageja

kukkumise asukohta ei ole võimalik tuvastada koordinaatide täpsusega.

31. Hageja on alates kukkumisest erinevates dokumentides, kus kirjeldab kukkumist,

järjepidevalt väitnud, et tema kukkus Tallinnas, Rävala pst T3 kõnniteel. Hageja liikus

Stockmanni kaubamajast mööda Rävala pst-d kesklinna suunas. Ta möödus Swissotelli eest,

möödus selle ees asuvast taksopeatusest, bussipeatusest ja kukkus. Hageja on rõhutanud, et

kukkus kõnniteel ning kukkumise asukoha on hageja enda mälus jäädvustanud konkreetselt

Rävala pst T3 kõnniteel asuva lillepeenra ja sõidutee vahelisel alal.

32. Kostja väidetel viitab hageja kukkumise asukoht fotol võrreldes seda Maa-ameti

kaardirakenduse andmetega, et hageja võis kukkuda Rävala pst T3 kinnisasja ja Tornimäe 3

kinnisasja piiril, mistõttu pole välistatud, et hageja kukkuski Tornimäe 3 kinnisasjal.

Olukorras, kus hageja on vande all kinnitanud, et ta kõndis Rävala pst T3 kõnniteel

Stockmanni kaubamajast kesklinna suunas, Swissotelli eest mööda, kus ta möödus hotelli ees

asuvast taksopeatusest ja bussipeatusest ning kukkus lillepeenra ja sõidutee vahelisel alal, ei

ole põhjendatud järeldada, et hageja ei saanud kukkuda alal, millele hageja osutas maakohtu

istungil Maa-ameti kaardiserveri väljavõttele, ja kus asub Rävala pst T3 (I kd, tl 164).

Asjaolu, et kostja on seadnud kahtluse alla, et iseenesest oleks hageja võinud kukkuda ka

Tornimäe 3 kinnisasjal, mis piirneb Rävala pst T3 kinnisasjaga, ei lükka ümber hageja

esitatud tõendeid, et hageja kukkus siiski Rävala pst T3 kinnisasjal. Hageja vande all antud

ütlustest nähtub, et tema ei liikunud vahetult hoonete ääres, s.o kõnnitee osas, kus asub

Tornimäe 3 kinnisasi. Hageja selgitused selle kohta, et foto, millele hageja selgituste järgi

märgiti hageja kukkumise koht punase ringiga, on usutavad, et hageja jaoks oli oluline esitada

tõend kukkumise koha kohta selliselt, et nähtuks lillepeenar ja sõidutee, mille vahelisel alal ta

kukkus ning hageja ei osanud pöörata tähelepanu, et sellest võib tekkida segadus, kui võrrelda

fotot kaardiserveri andmetega. Kuna fotolt ei ole võimalik täpset kukkumise asukohta

meetritäpsusega tuvastada, siis ei ole võimalik järeldada, et hageja vande all antud seletused

oleksid umbmäärased vaid seetõttu, et hageja märkis, et ka esialgselt märgitud kukkumise

kohta saab pidada õigeks. Arvesse võttes kostja väidet, et lillepeenrast läheb kostja kinnistu

piir 1–2 meetri kauguselt ja kui vaadata esitatud fotot, siis on kolleegiumi arvates võimalik

järeldada, et hageja kukkus Rävala pst T3 kinnisasjal. Seega ei ole ka iseenesest põhjendatud

seada kahtluse alla kukkumise asukohta vaid seetõttu, et hageja ei olnud koheselt kohtule

esitanud Maa-ameti kaardirakendusest täpset kukkumise asukohta. Hageja vande all antud

seletusega, kus hageja maakohtu istungil osutas täpsele kukkumise kohale Maa-ameti

kaardiserveri väljavõttel, ja kus asub Rävala pst T3, on tõendatud, et hageja kukkus kostja

kinnisasjal (I kd, tl 164).

33. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et ta kukkus kostjale kuuluval kinnisasjal

Tallinnas, Rävala pst T3 asuval kõnniteel.

34. Kolleegium nõustub hagejaga, et hageja kukkumise võimalikult täpse kellaaja

tuvastamine, s.o kas kukkumine toimus 17.15 või 17.30, ei lükka ümber asjaolu, et hageja

kukkus, millise asjaolu üle pooled ka ei vaidle. Samas erinevates kukkumist kirjeldavates

selgitustes erineva kellaaja märkimine, ei sea kahtluse alla muid hageja esitatud tõendeid

kukkumise asukoha kohta. Kellaaja tuvastamine kostja kohustuste täitmisel võiks osutuda

vajalikuks juhul, kui poolte vahel oleks vaidlus selle üle, mis kellaajal või mis kellaajaks oli

kostja oma kohustused jää puhastamiseks nõuetekohaselt täitnud. Praegusel juhul ei ole poolte

vahel vaidlust selles, et kostja mingeid kõnnitee korrashoiu kohustusi ei täitnudki, sest kostja

on eitanud üldse endal sellise kohustuse olemasolu.

2-22-4821

35. Hageja väidetel kukkus tema kostja kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3 kõnniteel

seetõttu, et kostja ei olnud kõnniteed jääst ega lumest puhastanud viisil, et oleks saanud

hagejale tekkinud tervisekahjustusi ära hoida. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale saab

üldse ette heita tegevusetust (käibekohustuse rikkumist), mille järgimisel oleks kostja saanud

hagejale tekkinud kahju ära hoida.

36. Kohtupraktika kohaselt saab üldisele käibekohustuse rikkumisele tugineda vaid siis, kui

kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine, kannatanu ei heida kahju tekitajale

ette seaduses sätestatud kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi ning puudub vastavat

juhtumit reguleeriv kaitsenorm (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24; RKTKo 17.12.2012,

3-2-1-161-12, p 10). Selleks tuleb eelkõige kindlaks teha, kas seaduses on sätestatud norm

(kaitsenorm), millega on sätestatud jää ja libeduse tõrje teostamise kohustus, et hoida ära

kahju tekkimine selle kohustuse mittetäitmise korral.

37. Kostja vastuväidete kohaselt kostjal kinnisasja Tallinnas, Rävala pst T3 kõnnitee jääst ja

lumest puhastamise kohustust ei ole ning kohas, kus hageja kukkus, pidi kõnnitee jääst ja

lumest puhastama kolmas isik. Kolmanda isiku seisukoha järgi puudub temal info nii

kahjujuhtumi kui selle kohta, et kõnniteed oleks hooldatud puudustega. Kolmas isik lähtub

oma kinnisasja ja oma kinnisasjaga kaasneva kõnnitee korrashoiu teostamisel

heakorraeeskirjast ning majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee

seisundinõuded“ lisast 10.

38. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku kohustus kõnnitee korrashoiuks tuleneb

ehitusseadustikust, mille §-s 97 on reguleeritud, kes ja kuidas peab tagama tee korrashoiu, et

oleks tagatud ohutu liiklemine. EhS §-s 97 lg 6 sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega

külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva

kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel

ohutult liigelda. Vaidlust ei ole, et kolmanda isiku kinnisasi külgneb sõiduteega, mille vahele

jääb kostja kinnisasjal asuv kõnnitee, ja kolmas isik teostab oma kinnisasjaga kaasuva

kõnnitee koristuse, sh lume ja libeduse tõrje. Seega tuleneb EhS § 97 lg-st 6 kolmandale

isikule kõnnitee lume ja libeduse tõrje teostamise kohustus, et võimaldada seal ohutult

liigelda. Kui kostja kinnisasjal Tallinna, Rävala pst T3 asuva kõnnitee korrashoiu kohustus on

sätitud kolmandale isikule, siis on selle kohustuse täitmisega pandud talle ka kohustus kaitsta

isikuid ohu korral, kui need kohustused jäävad nõuetekohaselt täitmata.

39. EhS § 97 lg-s 6 sätestatud kaitsenormiga on realiseerunud oht selliselt kolmanda isiku

mõjualas, mistõttu pole käesoleval juhul põhjendatud järeldada, et sama kohustuse oleks

pidanud täitma kostja käibekohustuse raames, et kostjal oleks lasunud käibekohustus käituda

mingil viisil, et hoida ära hagejal tekkinud kehavigastus ja tervisekahjustus.

40. Hageja heidab kostjale ette ka seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist. VÕS §

1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat

kohustust rikkuva käitumisega. Hageja tõi esile, et kostja on rikkunud heakorraeeskirju, kui

on kinnisasja omanikuna jätnud täitmata kinnisasja omaniku kohustused, et hoida kinnisasjal

asuv kõnnitee korras sellisel viisil, et sealt kõrvaldada lumi ja jää, et hageja poleks libisenud

ning hagejale ei oleks tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustusi ning sellega põhjustatud

kahju. Täpsemalt viitas hageja heakorraeeskirja §-le 1 lg 2, §-le 8 p-dele 1 ja 8 ning §-le 7 lg

1. 41. Heakorraeeskirja § 1 lg 2 järgi on eeskirja kohustatud järgima kõik Tallinna linnas

viibivad ja tegutsevad isikud ning Tallinna linnas asuvate kinnistute ja ehitiste omanikud.

2-22-4821

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus järgida heakorraeeskirju. Heakorraeeskiri § 8

p 1 järgi on kinnistu omanik kohustatud hoidma korras oma kinnistu, selle piirdeaia ja

kinnistul asuvad ehitised, vältima kinnistu reostamist ja risustamist ning kinnistult prahi, pori

ja tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule. Seega on kostja kinnisasja

omanikuna kohustatud hoidma oma kinnisasja korras. Lisaks tuleneb kinnistu omanikule

heakorraeeskirja § 8 p-st 8 kohustus teostada puhastusalal heakorratöid, lähtudes

heakorraseeskirja § 7 lg-st 1. Puhastusala on heakorraeeskirja § 2 p 8 järgi kõnnitee, mis asub

teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Heakorraeeskirja § 7 lg 1 kohaselt peab puhastusala

olema puhastatud aasta läbi ja selle heakord peab vastama majandus- ja taristuministri

kehtestatud kergliiklustee seisundinõuete talihoolduse nõuetele. Puhastusalal tuleb

heakorratööd teha hommikul kella 7-ks, raskete ilmastikuolude korral tuleb puhastusala

vastavus seisundinõuetele taastada võimalikult kiiresti. Vajaduse korral tuleb puhastusalal

teha heakorratöid ka päeva jooksul.

42. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine

õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kanntanu kaitsmine

sellise kahju tekkimise eest. Kolleegium leiab, et kehtestatud heakorraeeskirjad ja selle § 8 p 8

ning § 7 lg 1 eesmärgiks on mh hoida avalikuks liikumiseks ette nähtud kõnnitee korras viisil,

et oleks tagatud seal liikuvate inimeste ohutus, s.o hoida ära oht kehavigastuste ja

tervisekahjustuste tekkimisele.

43. Kolleegiumi arvates tulenevad kostjale kinnisasja omanikuna kohustused eeltoodud

heakorraeeskirjade normidest, mille kohaselt on kostjal kui kinnisasja omanikul kohustus

hoida oma kinnisasi korras, sh kostja kinnisasjal asuv kõnnitee viisil, et see oleks talvel

vastavalt ilmastikuoludele puhastatud (jää ja lumi tõrjutud). Kuivõrd heakorraeeskirja § 8 p-st

1 tulenevalt on kinnisasja omanikul kohustus hoida korras oma kinnisasi ja § 8 p-st 8 ka

puhastusala (s.o kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel), siis tuleb

kostjal kui kinnisasja omanikul heakorraeeskirjast tulenevalt ka oma kohustusi täita.

Asjaolust, et ehitusseadustiku kohaselt on vastav kohustus pandud teega külgneva maatüki

omanikule, ei välista, et kostja võis enda kehtestatud reeglitega sättida sama kohustuse ka

kinnisasja omanikule, kelle omandis on kõnnitee. Kostja väide, et heakorraeeskirjadega on

täpsustatud vaid EhS § 97 lg-s 6 sätestatut, ei välista arusaama, et seda on täpsustatud selliselt,

et lisaks teega külgneva maatüki omaniku kohustusele hoida korras sõidutee ja tema

kinnisasja vahel asuv kõnnitee, peab kõnnitee korrashoiu kohustuse täitma ka kõnnitee

omanik kui kinnisasja omanik. Mõistlikuks ei saa pidada ka kostja arusaama, et kinnisasja

omanik (kõnnitee omanik), ei peakski korras hoidma tema kinnisasjal olevat kõnniteed

(puhastusala), ja seda vaid põhjusel, et tema kinnisasi ulatub vahetult sõiduteeni. Olukorras,

kus kinnisasja omaniku omandis oleva kõnnitee ja sõidutee vahele ei jää puhastusala, vaid see

puhastusala asub vahetult kinnisasjal, siis tuleb kinnisasja omanikul heakorraeeskirjadest

ikkagi kohustus hoida korras oma kinnisasi ja ka kinnisasjal asuv puhastusala (kõnnitee).

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole pidanud oma kohustuseks hoida korras

ning pole hoidnud korras vaidlusalust kõnniteed kostja kinnisasjal Tallinnas, Rävala pst T3,

mistõttu on kostja rikkunud heakorraeeskirja § 8 p 8 ja § 7 lg 1. Kolleegium ei nõustu

hagejaga, et väärteoasjas esitatud 10.01.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelil

olevate fotodega saab lugeda tõendatuks kõnnitee olukorra 08.01.2022. Seetõttu pole ka

oluline ilmatikuolude tuvastamine 09.01.2022 selleks, et mingi tõenäosusega teha järeldusi

10.01.2022 koostatud väärteoasja dokumentide alusel kõnnitee libeduse kohta 08.01.2022 (II

kd, tl 98). Samas on hageja vande all antud ütlustega tõendanud, et hageja kukkus 08.01.2022

seetõttu, et kõnnitee oli libe, s.o lume all oli jää ning hageja libises. Seega on hageja

tõendanud, et tema kukkus Rävala pst T3 kõnniteel, sest seda ei olnud hoitud korras, s.o

puhastatud sellisel viisil, et seal poleks olnud jääd.

2-22-4821

44. Käesoleval juhul on põhjendatud arvata, et kui kostja oleks täitnud heakorraeeskirjast

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, s.o puhastanud vastavalt ilmastikuoludele kostja

kinnisasjal oleva kõnnitee jääst ja lumest ning teinud libedusetõrjet, siis ei oleks hageja

kukkunud ning tal ei oleks tekkinud kehavigastusi ja tervisekahjustust. Seega on hageja

tõendanud kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjusliku seose.

Olukorras, kus hageja nõuab kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud

kahju hüvitamist seetõttu, et kostja on jätnud täitmata heakorraeeskirjadest tuleneva kohustuse

puhastada kostja kinnisasjal asuv kõnnitee, saab VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi eeldada, et kostja

on heakorraeeskirjadest tuleva kohustuse rikkuva käitumisega tekitanud hagejale kahju

õigusvastaselt ja väliselt hooletult (VÕS § 104 lg 3 ja VÕS § 1050 lg 1).

45. Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist (VÕS § 1050) ei

tõendanud.

46. Hageja palub talle hüvitada varaline kahju 205,89 eurot ja mittevaraline kahju kohtu

õiglasel äranägemisel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei

kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS §

127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos).

47. Hageja on esitanud kostja põhjustatud varalise kahju tõendamiseks dokumendid (I kd, tl

103–107). Hageja väidab, et tema taastusravile on kulunud kaks korda 20 eurot, s.o kokku 40

eurot. Kostja vaidleb hageja väitele vastu. Kuna hageja esitatud kahest kaardimakse

kviitungist ei nähtu, mille eest on hageja tasunud kaks korda 20 eurot, siis ei ole hageja

tõendanud, et tehtud kulutused on seotud tema taastusraviga ja käeteraapiaga (I kd, tl 106–

107). Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et hageja esitatud kviitungist 50 euro maksmise

kohta, kus ei nähtu, mille eest on tasumine toimunud, ei ole võimalik järeldada, et see võib

olla seotud hageja ravikuludega (laserravi käte jaoks) ja kostja tekitatud õigusvastase kahjuga.

Ülejäänud osas, s.o 115,89 eurot, hageja varalise kahju nõudele kostja vastuväiteid esitanud ei

ole, ning ringkonnakohus leiab, et esitatud kuludokumentidele tuginedes on põhjendatud

järeldada, et need on kantud seoses hagejal tekkinud tervisekahjustusega. Juhul kui kostja ei

oleks hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju, ei oleks hageja pidanud kulutusi 115,89 euro

ulatuses kandma. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi varalise kahju hüvitamiseks rahuldada

osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 115,89 eurot.

48. Hageja mittevaralise kahju nõue on seotud hagejal eelkõige kehavigastuste ja tervisekahju

tekitamisega. Hageja leiab, et temale tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 15 000

eurot, kuid sellele vaatamata on hageja jätnud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu

otsustada. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise

summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 2

sätestab, et isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

49. Seega tuleb kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju, st

füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea

kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse ja

2-22-4821

tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesoleval juhul vastutab kostja hagejale tekitatud

kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

50. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, siis määrab kohus

hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2 ja 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel

diskretsiooniotsusega asjaolude alusel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav

nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise

nõude.

51. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3-

2-1-18-13, p 22). Lisaks arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel

hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-105-01).

Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata

poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKKKo 11.11.2021, 1-

20-3535, p 18).

52. Riigikohtu koostatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2020.–2022. aastal“ kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised kehavigastuse tekitamise

või tervise kahjustamise eest vahemikku 100–12 000 eurot, mediaan 1000 eurot ja keskmine

hüvitis 1752 eurot. Sama analüüsi kohaselt on kohtud teinud mõned lahendid, kus kohtud

mõistsid välja mittevaralise kahju hüvitisi seoses kukkumisega libeduse tõttu ning sellest

põhjustatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest 100–500 eurot. Muul põhjusel

kummisega tekitatud kehavigastuse või tervise kahjustamise eest on välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitisi kahel korral, s.o 1500 eurot ja 4000 eurot. Analüüsi kohaselt välja

mõistetud väikseim hüvitis on olnud 100 eurot (ja seda ka juhul, kui kehavigastus või

tervisekahjustus on seotud kukkumisega). Kolleegium märgib, et kõige suuremad

kahjuhüvitised on välja mõistetud väga harva ja väga raskete kehavigastuste puhul. Selliselt

mõisteti kõige suurem mittevaralise kahju hüvitis 12 000 eurot välja siis, kui tekitati

nimmelülimurrud ja inimene oli liikumisvõimetu. Samas on lülisamba nimmeluu ja vaagnaluu

murru puhul välja mõistetud hüvitiseks ka vaid 200 eurot.

53. Hagejale mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et hagejal murdusid

mõlema käe randmeluud, hageja mõlemad käed vajasid operatsiooni. Hageja on usutavalt

põhistanud, et ta pidi taluma kehavigastuste tõttu suurt valu ning ravi võttis aega (II kd, tl 18–

31, 32–33). Arvesse võttes, et hagejal olid mõlema käe randmeluud murtud, on usutav, et

hageja tundis ebamugavust, kuivõrd tal olid takistatud ka kõik lihtsamad igapäeva tegevused

(II kd, tl 30–31). Samas ei ole põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada

hageja viidatud asjaoludega, et hageja ravi on veninud pikaks seetõttu, et tegemist võib olla

raviveaga. Võimaliku raviveaga põhjustatud hageja füüsilised ja hingelised kahjustused ei saa

olla põhjuslikus seoses kostja tekitatud teoga. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja on

hagejale kahju tekitanud siiski hooletusest, kuid kahetsusväärselt ei ole kostja seniajani

hagejale kahju hüvitanud. Kuna analüüsi kohaselt on keskmine hüvitis 1752 eurot, ja

kukkumisega seotud hüvitised on olnud pigem väikesed, siis peab kolleegium käesoleval

juhul põhjendatuks ja õigeks hüvitiseks hageja esile toodud asjaolusid arvesse võttes määrata

keskmisest hüvitisest veidi suurem hüvitis, s.o 2000 eurot.

2-22-4821

54. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ja

kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot.

55. Hageja 06.06.2022 esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt varalise ja mittevaralise

kahju hüvitistelt viivise tasumist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja hageja

viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt varalise kahju

hüvitist 115,89 ja mittevaralise kahju hüvitist 2000 eurot, kuid kostja seda tasunud ei ole, siis

on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitiste tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist. VÕS §

113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõude 2115,89 euro (115,89 + 2000)

tasumisega viivitamise eest alates viivise nõude esitamisest 06.06.2022 seadusjärgses määras

kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 635,06 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

Menetluskulude jaotus

56. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja

3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus määrab kindlaks

apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

57. Mõlema kohtuastme kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 ning

TsMS § 167 lg 2 alusel. Käesoleval juhul rahuldab ringkonnakohus hageja varalise kahju

hüvitamise nõude osaliselt (ca 50 %). Kuigi mittevaralise kahju hüvitamise nõue

rahuldatakse, sest hageja on mittevaralise kahju hüvitise õiglase suuruse jätnud kohtu määrata,

siis on hageja vastuoluliselt ka väljendanud, et mittevaralise kahju hüvitis peab kindlasti

olema 15 000 eurot, kuid sellises suuruse hageja mittevaralise kahju nõue põhjendatud ei ole.

Lähtudes esitatud nõuetest, kus mõlemaid nõuded ei saa lugeda põhjendatuks ulatuses, nagu

oleks soovinud hageja, siis peab ringkonnakohus õiglaseks, et kõik menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada,

siis jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi

kanda.

58. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)