2-24-14170/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-14170

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. M. ja A. M. hagi T. M. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate

seaduslik

esindaja:

Hagejate

lepinguline

esindaja:

Kostja:

1. A. M. (ik XXX)

2. A. M. (ik XXX)

(elukoht: XXX)

R. M. (ik XXX; elukoht: XXX)

Vandeadvokaat Allan Valk

(JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ;

Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-

Virumaa;

e-post:

allan.valk@jewelex.ee)

T. M., ik XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. M. 20.02.2025.a taotlus käesolevas tsiviilasjas otsuse tegemine edasi lükata

rahuldamata.

2. A. M. ja A. M. hagi T. M. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista T. M.lt elatis igakuise elatusrahana alates 19.09.2024.a.

3.1

A. M. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. 100 (ükssada)

eurot;

3.2

A. M. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a 100 (ükssada)

eurot.

4. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda R. M.i pangakontole kalendrikuu eest ette,

so hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäeval.

R. M.il tuleb teatada oma pangakonto number.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. A. ja A. M. esitasid oma seadusliku esindaja R. M.i kaudu Viru Maakohtule hagi T. M.lt

elatise saamiseks.

Hagejad paluvad T. M.lt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest (so alates

19.09.2024)

- A. M. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o. XXX) igakuiselt 260,33 eurot (sellest

249,78 eurot baassumma + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

- A. M. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o. XXX) igakuiselt elatis 260,33 eurot (sh

249,78 eurot baassumma + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

- Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05.

kuupäevaks R. M.i arvelduskontole.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2. R. M.i ja T. M. kooselust sündis XXX tütar A. ja XXX tütar A..

Lapsed elavad koos R. M.iga ja laste ema laste kasvatamisest osa ei võta.

Hagejad on oma isa täielikul ülalpidamisel ning nende elukohaks on R. M.i elukoht (jõustunud

kohtumäärus hooldusõiguse asjas).

Kostja hagejatele elatist ei maksa.

R. M.il on üksi raske täita kõiki laste vajadusi. Hagejate igakuised kulud on keskmiselt kokku

ca 1000-1200 eurot (sh korteri majandamiskulud, elekter jt., tervisekulud, toit ja igapäevased

majapidamis- ning hügieenitarbed, riided ja jalanõud, vaba aeg ja muud kulud)

Nimetatud kulud on hagejate hinnangul üldteada kulud, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(edaspidi TsMS) § 231 lg 1 kohaselt tõendada vaja ei ole. Hagejad selgitavad, et toidule,

igapäevastele majapidamis- ja hügieenitarvetele, riietele ning vaba aja veetmisele mineva kulu

osas on hinnatase võrreldav teiste Eestis elavate lastega.

Kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks. Kostja ei ole töövõimetu.

Hagejad paluvad välja mõista kostjalt enda ülalpidamiseks elatise perekonnaseaduse § 101 lg

1 sätestatud määras alates 19.09.2024, s.o hagiavalduse esitamisest, kuni hagejate täisealiseks

saamiseni.

Lähtudes PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused.

Hagejad on oma isa täielikul ülalpidamisel ning elavad koos isaga. Kostja ei ela hagejatega

koos ning ei osale lapse ülalpidamises.

PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101

g 4). Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestada PKS § 101 lg 3 järgi baassummat 249,78 eurot ning §

101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17

lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Kui eemaldada elatise summast pool lapsetoetuse määra, siis elatise suurus on 260,33 eurot

(300,33 – 40).

3. Hagejad ei ole nõus kostja poolt pakutuga ehk sellega, et T. M. tasub edaspidi elatist

vaid 100 eurot kummalegi hagejale. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu ka sellele, et kostja ei

ole oma vastuses toodud väiteid millegagi tõendanud ega põhjendanud. Kostja ei ole tänaseni

hagejatele elatist maksnud (mitte mingis summas), ega võtnud midagi ette mingisugustegi

kompromisside vms leidmiseks. Hagejad ei pea kostja väiteid ka 100 euro maksmise osas

usutavateks ja leiavad, et kostja kohustus on leida piisavad vahendid oma laste ülalpidamiseks

ning takistusi selleks kostjal ei ole. Hagejate isal puuduvad hetkel toimivad arvelduskontod,

samuti kinnisvara ja sõidukid.

II KOSTJA VASTUVÄITED

4. T. M. märgib kohtule esitatud vastuses, et on nõus tasuma lastele elatist 100 eurot kuus

igale ühele, kuna käesoleval ajal ei tööta, on lapsehoolduspuhkusel ning töövõime on osaliselt

piiratud.

Kostjal kinnisvara puudub, elab sotsiaalkorteris aadressil XXX. Kostjal on sõiduauto Ford

Focus 1999.a. kostja arvelduskonto on arestitud. Vanemahüvitis ja töövõimehüvitis laekub

lapse (K.M.) kontole. Enne K. sündi kasutas A. M. arvelduskontot, kuid selle R. M. sulges.

Suurem osa vanemahüvitisest ja toetustest läheb lapse ülalpidamisele ja hooldamisele ning

olmekuludele. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et R. M. töötab X OÜ (Soome äriühing)

ning tema töötasu laekub x A. M. arvelduskontole. Lisaks sellele on R. M.il 3-toaline korter

xxx, mis on registrisse kantud isa nimele (S.M.). Selles korteris elab R. koos lastega. Kostjale

teadaolevatel andmetel on R. M.il kaks sõisuautot Mazda 6 ja Volvo xxx, mis on registrisse

kantud poolte ühise täisealise lapse (kes õpib gümnaasiumis) D. M.i nimele. Perioodi eest, mil

lapsed elasid kostja juures, on R. M.il elatise võlgnevus 26 314 eurot (seisuga 12.02.2024.a.)

Kostja ei nõustu hagejate lepingulise esindaja väitega, et kostja keeldus

kompromissettepanekust. Mingisugust kompromissettepanekut kostjale tehtud ei ole. Keegi

naine (tõenäoliselt R.i sõbranna helistas kostja x O. L. ja märkis järgmist: kostja peab loobuma

R.i elatise võlast 26 314 eurot ja siis on R. nõus kostja ettepanekuga tasuda elatist 100 eurot

kummagi tütre kasuks. Kostja lisab, et toetab niigi lapsi rahaliselt, osatab asju, jalanõusid,

hügieenivahendeid kuna lapsed on hooldamata ja kasimata.

5.

20.02.2025 avalduses palub T. M. kohtul elatise asjas (ehk käesolevas tsiviilasjas nr 2-

24-14170) otsustamine edasi lükata seoses sellega, et esitab lähiajal avalduse laste täieliku

hooldusõiguse taastamiseks ja elukoha määramiseks koos temaga.

T. M. sai tasuta õigusabi ning esimene võimalus kohtuda advokaadiga selle avalduse

koostamiseks on 27.02.2025. Kostja lisab, et vaatamata sellele, et R. M. saab lasteraha

sotsiaalkindlustusametist ja soome palka, ostab tegelikult kostja lastele koolitarvikud, jalatsid,

riided ja muud vajalikud asjad.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

A. M. ja A. M. on T. M. lapsed (dtl 17-18).

Tütred elavad koos isaga.

23.08.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx (dtl 8-14) lõpetas kohus R. M.i ja T. M. ühise

hooldusõiguse A. ja A. M. viibimiskoha (sh elukoha) määramisel, tervise ja hariduse (sh

huvihariduse) küsimustes ning varaliste õiguste osas (varahooldus) ja andis R. M.ile A. ja A.

M. ainuhooldusõiguse nende viibimiskoha (sh elukoha) määramisel, tervise ja hariduse (sh

huvihariduse) küsimustes ning varaliste õiguste osas.

25.10.2024.a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr x-xx-xxx rahuldas kohus R. M.i hagi ja

vabastas ta alates 19.09.2024.a Viru Maakohtu 15.10.2018.a. kohtumäärusest tsiviilasjas nr x-

xx-xxx tuleneva elatise maksmise kohustusest A. ja A. M. ees (kohtute infosüsteemi andmetel).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas

nr 2-18-6491/96).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

9. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu

eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hagejad taotlevad hagiavalduses elatise väljamõistmist muutuva suurusena.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.09.2024.a. (dtl 2-6) ja hagejad paluvad elatise

väljamõistmist PKS § 101 sätestatu kohaselt, kuid hagejate enda arvestuses (dtl 4-5) toodud

algandmed on ebatäpsed.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa

arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal (2024.a aasta keskmise

brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025. aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 eurot.

PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

A. M. on sündinud xxx.a, A. M. xxx.a., ehk nende vanuse vahe on ca 2 aastat ja 3 kuud, seega

tuleks A. igakuist elatist võrreldes A. igakuise elatisega vähendada 15% (15% 287,72-st on

43,16; 287,72-43,16 =244,56)

11. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud

tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek

iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks.

Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt

suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest

see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

12. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta

vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla

miinimummäära), tuleb tõendada kostjal.

T. M. märgib, et on nõus tasuma elatist kummalegi tütrele 100 eurot kuus (kahele lapsele kokku

200 eurot), kuna käesoleval ajal ei tööta, viibib lapsehoolduspuhkusel ning tema töövõime on

osaline.

xxx.a sündis T. M.l tütar K. M. (dtl 100-101).

Töötukassa 13.11.2024.a. otsusega TVT/24/055123 (dtl 36-38) ning aluseks võttes Töötukassa

12.11.2024.a. töövõime hindamise otsuse TVH/24/040035 on T. M.l osaline töövõime ning

määratud töövõimehüvitis perioodil 20.11.2024-19.11.2029 11,7249 eurot kalendripäevas.

Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt (dtl 91) on T. M.le määratud lapsetoetus 80 eurot,

üksikvanema lapsetoetus 80 eurot (mille kogusummast kuulub kinnipidamisele enammakse

nõude katteks 20% kuus); vanemahüvitis 24,17 eurot (bruto) päevas perioodil 27.10.2024-

26.09.2025 (millest kohtutäituri arestiakti alusel kuulub netosummast kinnipidamisele 5%

kuus).

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on T. M. saanud perioodil 1.01.2024 – 31.12.2024.a. tulu

1456,84 eurot (dtl 75)

Kinnistusraamatu andmetel T. M.l kinnisvara ei ole (dtl 49).

Transpordiameti liiklusregistri andmetel on T. M. omandis sõiduauto Ford Focus (ehitusaasta

1999.a) reg nr XXX, millele on seatud kohtutäituri keelumärge vara käsutamise piiramiseks (dtl

48).

Swedbank AS teatise kohaselt on T. M.l kaks blokeeritud arvelduskontot pangas, kontode jääk

-2,56 eurot, toimingud viimase 12 kuu jooksul kontodel puudusid (dtl 95).

T. M. selgituste kohaselt kasutab ta tütre (K. M.) arvelduskontot, varem kasutas tütre A. kontot

(väljavõte esitatud perioodi eest 1.05.2023-2.08.2023, dtl 34-35).

Kostja väitel kannab ta siiski kulusid lastele, ostab riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid, kuid

sellekohased väited on tõendamata.

Kohus nõudis R. M.ilt ja T. M.lt andmeid oma varalise seisundi kohta, sh andmeid

püsikulutuste kohta (dtl 28). T. M. esitas andmed osaliselt, püsikulutused (sh ostud lastele) on

tõendamata.

Siiski arvestades kohtu käsutuses olevaid andmeid kostja varalise seisundi kohta, ei ole ta kohtu

hinnangul suuteline tasuma laste ülalpidamiseks elatist hagiavalduses nõutud määras (st PKS §

101 sätestatud määras) ning kostja on PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras.

Tõendatud on, et xxx.a. sündis kostjal tütar K., kostja on lapsehoolduspuhkusel. Seega oleks ka

osalise koormusega töötamise problemaatiline. Kohtu hinnangul on põhjendamatu hageja

seisukoht, et takistusi kostjal elatise teenimiseks ja laste nõutud määras ülalpidamiseks ei ole.

Kostjal on osaline töövõime ning ta viibib lapsehoolduspuhkusel, tema igakuise sissetuleku

moodustavad üksnes lapsetoetus ning vanemahüvitis.

13. R. M. ei ole esitanud andmeid oma tegeliku varalise seisundi kohta. Hagejate seaduslik

esindaja on küll märkinud, et kinnisvara tal puudub (mida kinnitab kinnistusraamatu väljavõte

dtl 50); sõidukeid liiklusregistris tema nimel registreeritud ei ole (dtl 47).

Hagejate seadusliku esindaja väitel tal toimivat pangakontot ei ole. Eelduslikult kasutab

hagejate seaduslik esindaja arveldamiseks kellegi teise isiku pangakontot (kostja väitel oma

ema kontot). Swedbanki teatise kohaselt on R. M.i pangakonto blokeeritud, konto vana jääk on

null ning kontole on arvestatut viivist 13,34 eurot (dtl 95).

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on R. M. saanud perioodil 1.01.2024.a.-31.12.2024.a. tulu

16 295, 14 eurot (töötasu X OÜ ; dtl 78-79), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 1357,93

eurot.

Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on R. M.ile määratud lapsetoetus 260 eurot ning

lasterikka pere toetus 450 eurot (dtl 91).

14. R. M.i ja T. M. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu

hinnangul kostja võimeline tasuma elatist nõutud määras kahjustamata seejuures enda ja

XXX.a. sündinud tütre elementaarset toimetulekut. Kohtu hinnangul on kostja PKS § 102 lg 2

kirjeldatud olukorras, mis õigustab elatise kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud

miinimummäära ning kostja pakutud 100 eurot kuus kummagi lapse kohta on mõistlik

arvestades kõigi asjaomaste isikute õiguslikku huvi.

Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus

põhjendatuks mõista T. M.lt välja elatise igakuiselt 100 eurot kuus kummagi tütre kasuks alates

hagiavalduse esitamisest ehk 19.09.2024.a.

15. T. M. 20.02.2025.a. esitatud taotluse otsuse tegemise edasilükkamiseks jätab kohus

rahuldamata.

T. M.le on Viru Maakohtu 4.02.2025.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-25-495 antud riigi õigusabi.

Avaldaja soovis õigusabi seoses hooldusõiguse taastamise sooviga alaealiste laste suhtes.

Asjaolu, et kostjale on antud riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja vajadusel avalduse esitamiseks

ei mõjuta asja lahendamist käesolevas tsiviilasjas.

16. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

05. kuupäevaks R. M.i arvelduskontole (arvelduskonto numbrit antud ei ole).

PKS § 100 lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb kostjal tasuda elatis hilisemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks.

17. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

19. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik