3-24-2895/19 · 3-24-2895/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

Legislator headnote

AI generated

Art. 9 lg-s, Art. 9 lg; 3-24-2895/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

Keywords

AI generated

public-private partnership common tariff policy payment transactions technical barriers improved country conditions payment service provider

Cited Legislation

AI generated

Art. 9 lg-s

Art. 9 lg

AI generated

3-22-1675/5

X (kaebaja) esitas 9. juunil 2022 Politseija Piirivalveametile (PPA) taotluse relvaloa saamiseks püstolile enese ja vara kaitse otstarbel. PPA Lõuna prefektuur keeldus 14. juuli 2022. a otsusega nr 4.2-1/7583-1 kaebajale relvaloa väljastamisest, sest politsei andmekogu teabest nähtuvalt on taotleja toime pannud mitmeid õigusrikkumisi ning tal on olnud kokkupuuteid politseiga seoses kehalise väärkohtlemise, konfliktsetesse olukordadesse sattumise ja liiklusreeglite rikkumisega. PPA keeldus relvaloa väljastamisest relvaseaduse (RelvS) § 36 lg

3-26-5/2

X.X (taotleja) esitas 02.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

3-23-2869/16

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 27.11.2023 kell 11.35 piiripunktis Narva-1 PP Tallinna Halduskohtusse laekus 14.12.2023 kaebaja poolt esitatud kaebus PPA

3-18-2263/10

A.J. (kaebaja) esitas 09.04.2018 Politseija Piirivalveametile (vastustaja, PPA) relvaloa taotluse koos lisadega ja maksekviitungi riigilõivu 30 eurot tasumise kohta. Kaebaja esitas 20.07.2018 vastustajale avalduse relvaloa taotlemisest loobumiseks ja tasutud riigilõivu 30 eurot tagastamiseks riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 alusel.

3-24-3041/11

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa kinnipidamise alused.

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2895

Haldusasi

X.X, Q.Q, Y.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2024

otsuse nr 12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3

tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi,

Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2024 otsuste nr 12206060102-

3, nr 12206060104-3, nr 12206060118-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X.X, Q.Q, Y.Y, esindaja vandeadvokaat Vladimir

Sadekov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 21.01.2025

1. Jätta X.X, Q.Q, Y.Y kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

3. Avaldada otsus kaebajate ja W.Wi identifitseerimist

välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

31.03.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 23.12.2022 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste osas

tagasilükkava otsuse nr 12206060102-1; 12206060104-1 ja 12206060118-1.

2. Tallinna Halduskohus tühistas 15.03.2023 otsusega nr 3-23-45 PPA 23.12.2022 otsused nr

12206060102-1, 12206060104-1 ja 12206060118-1 ning kohustas PPA-d taotlejate rahvusvahelise

kaitse taotluseid uuesti läbi vaatama. Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2023 otsusega jäeti PPA

apellatsioonikaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-

45 muutmata. Riigikohus jättis 12.12.2023 PPA kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.

3. PPA uuendas 18.01.2024 kaebajate rahvusvahelise kaitse menetlused. PPA luges 11.10.2024

otsusega nr 12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3 välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel kaebajate taotlused põhjendamatuks ning tegi

VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluste tagasilükkamise kohta (p 1); taotlused on selgelt

põhjendamatud VRKS § 201 p 6 ja p 7 alusel.

X.X (edaspidi kaebaja) selgitused ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames olnud

olulistes asjaoludes järjepidevad ja neis on vasturääkivusi.

Kaebaja perekonda ei kiusatud Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) taga oma poliitilise

meelsuse pärast. Päritoluriigiinfost nähtus, et kaebaja kasuisal olid Venemaal probleemid, mis

tulenesid tema äritegevusest. On arusaadav, et need probleemid mõjutasid ka ülejäänud perekonda

ning nad puutusid kokku ebameeldivustega. Kaebaja kasuisa oli Venemaa võimudega heades

suhetes. Temaga seotud firmad on saanud Venemaa Kaitseministeeriumilt ja Venemaa

riigiettevõtetelt tulusaid lepinguid. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja kasuisa oleks Venemaal

ebasoosingus olev kodanik, nagu seda väitis kaebaja 28.03.2024 toimunud vestlusel.

Kaebajat ei ohusta Venemaa võimude poolne tagakius või hilisem karistus põhjusel, et ta soovis

2020. aastal Targas Hääletamises osaleda. Päritoluriigiinfost nähtus, et Venemaa võimud on Tarka

Hääletamist pidanud tõsiseks ohuks, aga nad on võidelnud sellega, mitte inimesi massiliselt

tagakiusates ja vangistades, vaid keelates otsingusüsteemidel Targa Hääletamise lehekülgi üles

leida ning sundides Applet ja Googlet enda süsteemidest Targa Hääletamise programme kustutama.

Isegi kui kaebajatel tuli Venemaalt lahkudes piiril rohkem aega veeta, siis see ei küündinud

tagakiusuni või oleks kuidagi otseselt ja konkreetselt olnud suunatud kaebaja vastu.

Päritoluriigiinfost nähtus, et pärast 24.02.2022 hakkasid piirivalvurid riigist väljuvaid inimesi

põhjalikult kontrollima.

Kaebaja selgitused olulistes asjaoludes on vastuolulised, mistõttu on PPA-l põhjendatud alus neid

selgitusi mitteusaldusväärseks pidada.

Kaebaja üritas enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist saada uut Eesti viisat ja kui see ei

õnnestunud, esitas kaebaja taotluse saada elamisluba töötamise alusel. Alles siis kui kaebaja

seaduslik õigus Eesti Vabariigis viibida oli lõppenud, esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.

Kaebaja on pärast Venemaalt lahkumist ja enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist käinud

kahel korral reisimas. Kaebaja väide, et ta oli komandeeringus, eeldaks töökoha olemasolu, kuid

kaebajal puudus sellel hetkel Eestis töötamise õigus. Seega andis kaebaja teadlikult valeselgitusi.

Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei toeta Venemaa poliitikat. Samas on olnud valmis minema

tööle äriühingusse, mille omanikel on lepingud Venemaa kaitseministeeriumi ja riigiettevõtetega

ning tema otseseks juhiks pidi saama Denis Tasakov, kes on avalikult toetanud Venemaa

agressiooni Ukrainas.

Kaebaja ei ole Venemaal kunagi poliitiliselt aktiivne olnud. Kaebaja on osalenud ainult kahel A.

Navalnõid toetaval meeleavaldusel. Kaebaja aktiviseerus Eestis viibides poliitiliselt alles pärast

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, eriti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esmakordset

tagasilükkamist. Kaebaja tegevus viitab teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks on anda suuremat

kaalu oma rahvusvahelise kaitse taotlusele.

2(16)

Kaebaja ei ole isik, kes satuks Venemaale tagasipöördumisel Venemaa võimude tagakiusu alla või

keda ohustaks hilisem karistus põhjusel, et ta on osalenud meeleavaldustel Tallinnas asuva

Venemaa saatkonna ees.

Kaebajat ei ohustaks Venemaale naastes võimude poolne tagakius või hilisem vastutus põhjusel, et

ta kuulub Reforum Space kogukonda. Reforum Space kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik,

kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud ligi 1000 üritust, kaebaja ei ole

Reforum Space ametlik eestvedaja või juht.

Kaebajat ei ootaks Venemaal sotsiaalmeedia postituste pärast võimude poolne tagakius, trahv või

vanglakaristus. Kaebajal on väike jälgijate hulk ja väike poliitiliste postituste arv.

PPA ei leidnud päritoluriigiinfost, et kaebaja perekond oleks kunagi avalikult toetanud Navalnõi

korruptsioonivastast fondi.

Kaebaja ei ole isik, keda ohustaks Venemaale naastes „välisagentide“ nimekirja sattumine ega ka

sellega kaasnevad ebamugavused.

Kaebajat ei ohusta Venemaale naasmisel võimude poolne tagakius ainuüksi põhjusel, et tema amet

on seotud kaasaegse kunstiga. Asjaolu, et kaebaja omandatud haridusega ei ole Venemaal mingeid

perspektiive, sest kõiki saale ja näituseid pannakse kinni ning midagi ei tohi rääkida, ei ole alus

kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kaebaja ei avalda meelsust läbi loomingu. Kaebaja

töötas Venemaal kaasaegse kunsti galeriis ja päritoluriigiinfost ei nähtunud, et galeriides töötajaid

ohustaks võimude tagakius.

PPA-le ei nähtu kaebaja esitatud negatiivsetest kommentaaridest ähvardusi ja neis ei ole viidet

sellele, et kaebaja võiks Venemaale naastes sattuda nende isikute tagakiusu alla, mis võiks

küündida selleni, et kaebaja vajaks nende isikute eest rahvusvahelist kaitset.

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja hakkaks Venemaale tagasi minnes osalema koos oma lastega

meeleavaldustel või, et Q.Q ja Y.Y läheks iseseisvalt Venemaal meeleavaldustele.

Asjaolu, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides toimuvates poliitilistes

tundides, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

aluseks asjaolu, et kaebaja lastel on ukrainlastest sõbrad ning ta ei taha, et tema lapsed varjaks oma

arvamust ja meelsust. Ukrainlased on endiselt suurim rahvusrühm Venemaal ja paljudel Venemaal

elavatel venelastel on ukrainlastest sõbrad. Q.Ql ja Y.Yl ei ole sellist arvamust või meelsust, mida

nad peaks Venemaal elades varjama.

Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole iseloomustused laste koolist selle kohta, et nad on

väga head õpilased. Samuti ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks isikute toetuskirjad, kes on

kaebajaga töö kaudu või muud moodi seotud. Asjaolu, kas kaebaja on kaasaegse kunsti vallas

kõrgelt hinnatud professionaal või mitte, ei oma rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust.

Kaebajad ei vaja täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa kodanik, kes ei ole Venemaal tagaotsitav.

Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees alusetu kriminaalkaristus. Praegusel ajal ei toimu

Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti. Samuti puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks

Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi

kasutamine.

4. PPA tegi 11.10.2024 otsusega nr 12206060102-3 X.Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku

täitmistähtajaga 14 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele X.X seadusliku viibimisaluse

lõppemise korral (p 1); kohaldas X.Xle VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 1-ks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 2).

5. PPA tegi 11.10.2024 otsusega nr 12206060118-3 ja 12206060104-3 Q.Qle ja Y.Yle VSS § 72 lg

1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 14 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele Q.Q ja Y.Y seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p

1); jättis Q.Qle ja Y.Yle VSS 74 lg 4 alusel sissesõidukeelu kohaldamata (p 2).

3(16)

6. Tallinna Halduskohtule saabus 21.10.2024 X.X, Q.Q, Y.Y kaebus PPA 11.10.2024 otsuse nr

12206060102-3; 12206060104-3 ja 12206060118-3 tühistamiseks, PPA kohustamiseks vaadata

kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi, PPA 11.10.2024 otsuste nr 12206060102-3, nr

12206060104-3, nr 12206060118-3 tühistamiseks.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

7. Haldusmenetlus oli algusest peale suunatud kaebajale negatiivse otsuse tegemisele. Kogu

menetlus on kestnud rohkem kui kaks aastat. Kaebaja ja tema alaealised lapsed asuvad väljaspool

enda päritoluriiki Venemaad ning nad on väljendanud hirmu tagasipöördumise ees Venemaale.

Kaebaja toetab Venemaal opositsiooni ning avaldab aktiivselt toetust A. Navalnõile. Kaebaja

osaleb ise ja koos oma alaealiste lastega Aleksei Navalnõi toetuseks erinevates aktsioonides.

Kaebaja on koos oma alaealiste laste ning lähisugulastega (ema, kasuisa, vennad) avaldanud meelt

Tallinnas Vabaduse väljakul ja ka Venemaa Tallinnas asuva suursaatkonna ees, kandes erinevaid

Venemaa võimul oleva valitsuse vastaseid plakateid. Ajakirjanikud on avalikustanud nimetatud

meeleavaldustes osalemistega seotud fotod ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Vaidlustatud otsus ei

ole formaalselt õiguspärane, kuna rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54-56

sätestatud vorminõudeid.

8. Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on ähvardanud kaebajat 2022.a

vähemalt kahel korral. Kaebaja ja tema alaealiste laste kohta on käidud küsimas kaebaja vanaema

juures Jekaterinburgis ja endises töökohas. FSB töötajad selgitasid, et neil on olemas kõik kaebaja

postitused, fotod ja info, et ta on käinud ja avaldanud meelt A. Navalnõi toetatavatel

meeleavaldustel. Kaebaja ei poolda ja toeta hetkel Venemaal võimul olevat valitsust. Kaebaja on

Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. Kaebaja viib Eestis läbi erinevaid üritusi s.o kaasaegse

kunsti valdkonnas, et koguda toetust Ukraina riigile.

9. Vaidlustatud otsus ei ole materiaalselt õiguspärane, kuna haldusakt sisaldab kaalutlusvigasid ja

ei ole proportsionaalne. Otsuse põhjendused on vastuolulised ega ole järjepidevad, ei ole kooskõlas

kaebaja päritoluriigiinfoga. PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid

kontrollides. Asjakohast päritoluriigi teavet ei ole üldse hinnatud.

10. Kaebajad on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses selgitanud ja tõendanud, et neil on

reaalne hirm ja oht, et neid hakatakse Venemaal tagakiusama erineva meelsuse ja arvamuse

omamise pärast. PPA ei ole varem seadnud kahtluse alla kaebaja antud selgituste või tõendite

usaldusväärsust. Samuti ei ole PPA asunud seisukohale, et kaebaja oleks andnud tõenäoliselt

teadvalt valeselgitusi või esitanud valeandmeid ja dokumente. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et

tema vanaema ähvardati, vaid rääkis, et väidetavalt FSB töötajad küsisid vanaemalt, et miks

kaebaja vend loobus Venemaa kodakondsusest ja võttis Eesti kodakondsuse. Samuti küsiti, miks

kaebaja käib Venemaa saatkonna ees lastega meeleavaldusel, avaldab neid fotosid

sotsiaalvõrgustikes ja kutsub üles teisi inimesi samamoodi tegema. Enne Venemaa

presidendivalimisi helistati vanaemale ja küsiti tema käest, kas nad osalevad valimistel. Kaebaja

esitab toimunut vanaema sõnade järgi ning isiklikult ta toimunut ei näinud. Tavalise inimese jaoks

ei ole vahet, kas ametivõimutöötajad on FSB töötajad või politseinikud. Asjaolu, et kaebaja on

nimetanud ametivõimutöötajaid erinevalt, ei muuda toimunut sisuliselt ning ei muuda kaebaja

selgitusi selles osas ebausaldusväärseks.

11. Vastuoluline on PPA väide, et Venemaa on hakanud välismaale põgenenud teisitimõtlejate

perekondasid survestama, kuid kaebajat ei kiusata taga. Venemaa võimud näevad vaeva, et

sõjavastast opositsiooni maha suruda. Kaebajat otsitakse taga ka tööandja juurest. Lisaks on

Venemaa võimudel olemas kaebaja piiriületuste info. Neil puudub vajadus kulutada oma aega

sellele, et käia sugulaste juurest taga otsimas, kes on riigist lahkunud ning kelle kohta on

väidetavalt olemas kogu info fotodega, postitustega. Kaebaja leidis internetist, et sugulaste

tagakiusamine on laialt levinud kogu Venemaa territooriumil ning tegemist ei ole

4(16)

üksikjuhtumitega. Samuti on Tallinna Halduskohus väljendanud oma 6.06.2023 otsuses nr 3-23-

656, et võrreldavad ei ole Eesti politsei külaskäik kellegi koju Venemaa politsei külaskäiguga.

Kaebaja selgitused ei ole vastuolus päritoluriigi teabega, kaebaja üldine usaldusväärsus on

kindlaks tehtud, kaebaja ei andnud menetluse käigus vastuolulisi selgitusi. PPA analüüsis faktilisi

asjaolusid ühepoolselt, jättes alternatiivid kajastamata. Arvestades kaebaja perekonna tausta võib

Venemaa ametivõimude käitumine kaebaja suhtes olla karmim. Huvi kaebaja isiku suhtes on

suurem, kuna kaebaja perekonna äriühing omab seost Venemaa võimudega. Juhul, kui kaebaja

perekond soovib olla vastupidisel arvamusel valitsusega, siis hakatakse neid tagakiusama. Sellise

lähenemisega on kooskõlas vestlus kaebaja vanaemaga F.F, kuna ta on võimude jaoks tähtsust

omava äriühingu omanik, kuid tema kogu perekond elab Venemaa jaoks „ebasõbralikus riigis“.

Kaebaja selgitas korduvalt, et tema perekond on teinud annetusi Memorial ning FBK fondide

toetuseks. PPA ei ole välja selgitanud, mis summas ning millal kaebaja perekond neid annetusi on

teinud.

12. PPA ei ole kajastanud vaidlustatud otsuses kaebaja ning tema laste profiilidest tulenevaid

asjaolusid seoses päritoluriigi infoga. Selline tegevus ei ole kooskõlas õigusselguse ja hea halduse

põhimõttega. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et ta on Tallinnas Reforum Space liige. Ühendus

toetab Venemaa valitsuse vastaseid aktiviste. Selle kogukonna liikmetega on kaebaja käinud

meeleavaldustel. Vastustaja on põgusalt käsitlenud kaebaja perekonda, kaebaja poliitilist tegevust,

kuid mitte seostanuna kaebaja teiste isiklike asjaoludega. Kaebaja osales projektis „Merch

Collaboration with JS, Marriage Equality 2024”, mis oli suunatud LGBT kogukonna toetusele.

Koostöös JS x T & K oli loodud pusa, millega tähistatakse 2024. aastal Eestis abielu

võrdõiguslikkuse kehtestamist. Trükis sümboliseerib ühtsust ja armastust ning selle tulu toetab

võrdsete õiguste algatusi. Vastavalt Venemaa haldusõigusrikkumiste seadustiku artiklile 6.21 on

karistatav ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete ja eelistuste või soolise muutuse propageerimine, mis

väljendub teabe levitamises ja avalike toimingute tegemises, mille eesmärk on ebatraditsiooniliste

seksuaalsuhete, ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete ja eelistuste või soolise muutuse atraktiivsuse

kujundamine või moonutatud ettekujutus traditsiooniliste ja või ebatraditsioonilisi seksuaalsuhteid

ja eelistusi käsitleva teabe levitamine.

13. Tõenäosus, et päritoluriiki tagasi pöördumisel saab kaebajale osaks tagakiusamine, ei pea

olema 100 protsenti. Teades, kuidas toimub Venemaal suhtlemine ametivõimudega, on teada,

millise surve all hakkab kaebaja koos oma alaealiste lastega piiril ülekuulamise ajal olema.

Hinnata tuleb kaebaja eeldatavat käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Tagakiusuohu

tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud

(VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid see, kui saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna

naastes (VRKS § 19 lg 4). Sel põhjusel on vale ka PPA otsuses toodud eeldus, et kaebaja pidi

olema juba varem poliitiliselt aktiivne.

14. PPA otsuses pole hinnatud, kas kaebajale oleks tagatud efektiivne õiguskaitse, kui ta peaks

oma tegevuse tõttu sattuma Venemaa ametivõimude huvi alla. PPA jättis välja selgitamata

asjakohase päritoluriigi info ning rikkus uurimis-ja põhjendamiskohustust.

15. Kaebaja on avaldanud, et ta suhtleb koos lapsega pidevalt oma Ukrainast pärit ja Ukrainas

elava tädiga, kelle abikaasa täidab sõjalist kohustust. Samuti esitas kaebaja vastustajale andmed

oma ülenejate sugulaste kohta, kes olid ukrainlased. Vastustaja ei ole viidatud asjaolude kohta

küsinud, kontrollinud ega analüüsinud, kas kaebaja saab olla Venemaale tagasipöördumisel

seetõttu tagakiusatud isikuks.

16. PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. Sellist

haldusorgani tegevust ei saa lugeda kooskõlas õigusselguse ja hea halduse põhimõttega. Rikutud

on kaebaja õiguspärase ootuse printsiipi. Kaebaja sai aru, et tal oli seaduslik alus Eestis

5(16)

viibimiseks, mistõttu ta ei kartnud, et tal tuleb tagasi Venemaale lastega pöörduda. Kui kaebaja sai

aru, et tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, esitas kohe rahvusvahelise kaitse taotluse.

Inimest võib taga kiusata ka ühiskond. PPA ei ole analüüsinud laste tagakiusamise võimalikkust,

arvestades päritoluriigi infoga. Lastel on Ukraina tädi ja sõbrad, kellega nad pidevalt suhtlevad.

Lapsed ei saa oma väärtushinnanguid varjata, kuna ei oska valetada. Võimaliku tagasipöördumise

korral Venemaale satuvad lapsed võõrasse keskkonda koos teiste väärtushinnangutega.

17. PPA ei ole arvestanud halduskohtu otsuse nr 3-23-45 p-s 22 väljendatud seisukohtadega ning

analüüsinud võimalikku laste tagakiusamist. PPA ei ole menetluse käigus ja otsuses hinnanud ka

päritoluriigi teavet, mis puudutab n-ö pealekaebamise kultuuri suuremat levikut pärast Ukraina

sõja algust ja sellega seotud ohte pärast sõja algust Venemaale tagasi pöördunud inimestele, kes

toetavad sõjas avalikult Ukrainat. Kaebaja esitas vastustajale tõendid selle kohta, et ta on

korduvalt saanud ähvardava sisuga sõnumeid oma endistelt sõpradelt, kes elavad Venemaal. Antud

kontekstis on puudustega vastustaja analüüs ähvarduste osas. On olemas võimalus, et kaebaja

peale kaevatakse, kui saadakse teada kaebaja sõjavastasest positsioonist. PPA vesteldes Q.Qga,

esitas küsimusi ainult tema võimaliku poliitilise meelsuse kohta, kuid tuvastamata jäid tähtsust

omavad asjaolud. Eelnev on vastuolus halduskohtu otsuses nr 3-23-45 väljendatud seisukohtadega.

Tagakiusamise korral ei saa kaebaja ega tema lapsed riigilt kaitset ning riigisisene

ümberpaiknemine ei aita olukorda lahendada, kuna koolisüsteem ja väärtushinnangud koolides on

kogu Venemaa territooriumil samad.

18. Kaebajale on arusaamatu, kuidas on seotud kaebaja Instagrami 25.07.2024 tehtud postitused

kaebaja tervisega järgmisel päeval, kuna nende kahe sündmuse vahel puudub põhjuslik seos. PPA

proovib kasutada igat võimalust näidata kaebajat negatiivses valguses.

19. Väide, et kaebaja esindaja kasutas 2.08.2024 toimunud vestlusel äratuntavalt manipulatiivset

meetodit, selleks et võita endale aega uue strateegia väljamõtlemiseks on paljasõnaline ja kaebaja

ning tema esindaja edasise käitumisega vastuolus.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

20. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Väär on kaebajate väide, et rahvusvahelise kaitse

taotluse suhtes tehtud otsus on PPA kaalutlusotsus (vt Tallinna Halduskohtu 22.05.2024 otsus nr

3-23-576). Kaebuses esitatud kaalutlusõigust puudutavad argumendid ei ole asjakohased. Asjaolu,

et kaebajatele PPA järeldused ei meeldi, ei tähenda, et need oleksid väärad. Sama alusetu on

kaebajate väide, et PPA-l oli algusest peale eesmärk teha kaebajate taotluste suhtes tagasilükkav

otsus. Vastustajale ei nähtu, et kaebaja esindajad oleks avaldanud soovi menetleja taandamiseks

või taotlenud teenistusliku järelevalve kohaldamist.

21. Vastab tõele, et PPA ei seadnud 2022. a läbiviidud menetluses kaebajate usaldusväärsust

kahtluse alla. Eelnev ei tähenda, et asjaolude põhjalikumal uurimisel ei oleks PPA-l võimalik jõuda

teistsugusele järeldusele. PPA ei saa ignoreerida isiku selgitustes või tema poolt esitatud tõendites

ilmnevaid vastuolusid pelgalt selle tõttu, et varasemalt on isiku selgitusi ja tema esitatud tõendeid

peetud usaldusväärseteks.

22. Uuendatud rahvusvahelise menetluse käigus kaebajaga 28.03.2024 peetud vestlusel tegi PPA

esmalt kokkuvõtte 2022. aastal läbiviidud menetluses esitatud asjaoludest, tuues mh välja, et

kaebajat on kaks korda ähvardatud, korra vanaema ja korra tööandja kaudu. PPA küsimusele, kas

põhilised asjaolud said välja toodud ning PPA on kaebaja olukorrast õigesti aru saanud, vastas

kaebaja jaatavalt. Kui isik jutustab ümber kellegi teisega toimunud sündmusi, siis on tõele vastav

ümberjutustus oma detailides (nt millise ameti esindaja oli) järjepidev. Väidetavast FSB töötajast

sai piirkonnapolitseinik alles PPA täpsustavate küsimuste esitamise käigus. Põhjendamatu on

kaebajate väide, et tavalise inimese jaoks ei ole vahet, kas tegu on FSB töötaja või

piirkonnapolitseinikuga. Esimene on Venemaa kõrgeim korrakaitseorgan, millega enamus

6(16)

tavakodanikke oma igapäevaelus kokku ei puutu. Kaebuses on jäetud lahtiseks, kes siis kaebaja

vanaema juures käis. Vastustaja ei nõustu, et taoline järjepidevuse puudumine ei muuda toimunut

sisuliselt ega muuda kaebaja selgitusi ebausaldusväärseks. Niivõrd kõnekad vastuolud kahandavad

selgituste usaldusväärsust ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kas kirjeldatud sündmused on

tegelikkuses üldse toimunud.

23. PPA on põhjendatult leidnud, et arvestades kaebaja võrdlemisi madalat profiili, ei ole usutav, et

ta pakuks Venemaa võimudele sellisel määral huvi, et survestada tema Venemaale jäänud

vanaema. Ka ei nähtu, et kaebaja vanaema juures oleks korraldatud läbiotsimisi või muul moel

survestamist eskaleeritud. Arvestades, kui tihti on kaebajate lähedased käinud Venemaal pärast

24.02.2022, ei ole usutav, et kaebaja vastu niivõrd suure huvi olemasolul ei ole ametivõimud

survestanud kaebaja teisi pereliikmeid ega ka takistanud nende korduvaid piiriületusi.

24. Kuivõrd kaebuses ei vaidlustata, et Venemaa võimudel on olemas piiriületuse info, millest on

võimalik tuvastada, kas ametivõimudele huvipakkuv isik viibib Venemaal või mitte, siis jääb

arusaamatuks kaebajate väide, et on loogiline, et esimene koht, kust ametivõimud hakkavad

kaebajat otsima, on tema vanaema juurest.

25. PPA ei vaidlusta seda, et Venemaal valitseb autoritaarne režiim ning survestatakse

teisitimõtlejaid. Tagakiusamise näiteid on päritoluriigi informatsioonist võimaik leida. PPA on

teinud põhjendatud järeldused kaebajate asjaolusid ja päritoluriigi informatsiooni arvestades.

Kaebajate viidatud artiklis kirjutatakse sellest, kuidas Venemaa ametivõimud paluvad inimestel

veenda oma riigist lahkunud lähedasi Venemaale tagasi tulema ning kui isikut tema elukohast ei

leita, kuulutatakse nad tagaotsitavaks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja vanaemal oleks

palutud veenda kaebajat Venemaale naasma, ega kaebaja tagaotsitavaks kuulutamist.

Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et varjupaigaõiguse eesmärk ei ole tagada

sisserändeõigust kõikidele autoritaarsetest riikidest pärit isikutele. Venemaal on valitsev režiim

autoritaarne ning päritoluriigi informatsioonist võib leida hulganisti näiteid erineva profiiliga

isikute tagakiusamisest. Pagulasstaatuse jaatamiseks ei piisa üksnes tõdemusest, et isiku

päritoluriigis valitseb ebademokraatlik režiim. Isiku asjaolude ja päritoluriigi informatsiooni

valguses tuleb hinnata, kas isiku käitumine võib viia tema kohtlemiseni viisil, mis on käsitatav

tagakiusamisena.

26. Kaebajate versiooni kohaselt, arvestades nende perekonna tausta, võib võimude huvi nende

vastu olla suurem. Kaebaja ei põhjenda aga, kuidas kaebaja lähedased on viimaste aastate jooksul

saanud takistamatult Venemaal käia. Kui Venemaa ametivõimudel on huvi kaebaja vastu niivõrd

suur, oleks loogiline, et teda oleks üritatud survestada ka teiste lähedaste kaudu.

27. PPA on 11.10.2024 otsuses (lk 43) välja toonud, et kaebajate lähedased kolisid Eestisse 2012. a

ning Memoriali fond ei olnud Venemaal kuni 2021. aastani keelatud. Kaebusest ei nähtu, kuidas

Venemaa ametivõimud peaksid sinna tehtud annetustest olema teadlikud. Vastustajale jääb

arusaamatuks, kuidas kaebaja kasuisa annetused või panused Memoriali töösse peaksid seadma

kaebaja tagakiusuohtu. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad ei esitanud viidatud tõendeid koos

kaebusega ning miks tõendeid soovitakse esitada hiljem.

28. Võib usutavaks pidada, et pikemat aega kestev menetlus võib mõjuda kaebajatele vaimselt

koormavalt ning tekitada stressi. Samas puudub sellel igasugune seos kaebajate väidetava

tagakiusuhirmuga. Kaebajatega seotud asjas on kestnud kohtumenetlus (haldusasi nr 3-23-45) aasta

aega ja selle kestvust ei ole PPA-l võimalik ette ennustada ega mõjutada.

29. PPA on vaidlusaluses otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja Reforum Space liikmelisust

puudutavaid asjaolusid, mh on PPA põhjendatult märkinud (PPA 11.10.2024 otsuse lk-d 38-40), et

Reforum Space residendiks saamiseks ei pea tegema muud kui täitma ankeedi, st residendiks

saamine ei eelda isikult eriliste toimingute tegemist või teatava profiili omamist. PPA on

põhjendatult leidnud, et kuna Reforum Space liikmete nimekiri ei ole avalik ning kaebaja ei ole

7(16)

nimetatud kogukonna eestvedaja, juht või muud moodi aktivist, mh ei ole võimalik tuvastada tema

seotust kogukonnaga avalikest allikatest, siis ei ohusta teda Venemaale tagasipöördumisel võimude

tähelepanu alla sattumine ega hilisem tagakius või karistus. Kaebuse etteheidetest jääb

arusaamatuks, millise päritoluriigi informatsiooni mitteleidmist PPA-le ette heidetakse.

30. Kaebaja seos LGBT-kogukonda toetava projektiga nähtub kaebaja esindaja PPA-le 28.03.2024

edastatud e-kirja manuses olevatest kuvatõmmistest, mis on tehtud kaebaja sotsiaalmeedia profiilit.

Muul viisil enda osalemist või seotust antud projektiga ei ole kaebaja PPA-le maininud. PPA-l

lasub küll kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral kohustus koguda selleks tõendeid omal algatusel, siis ei tähenda see, et kogu

tõendamiskoormus tuleb asetada asja menetlevale haldusorganile. Varjupaigataotleja

kaasaaitamiskohustus tuleneb ka VRKS § 11 lg-st 2. Olukorras, kus kaebaja ei ole enda osalemist

LGBT-kogukonda toetavas projektis enda tagakiusu alusena välja toonud, on kaebajate etteheited

otsitud.

31. Kuigi päritoluriigi informatsioonist nähtuvalt võidakse inimesi piiril põhjalikumalt kontrollida,

sh nõuda telefonide või muude seadmete läbivaatamise võimaldamist, ei nähtu, et tegemist oleks

niivõrd laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mida kohaldataks kõikide piiriületajate suhtes.

PPA on otsuse tegemisel arvestanud, et Venemaa piiri ületamisel esineb teatav risk sattuda

täiendavasse kontrolli või sattuda seadmete läbivaatamisega seoses piirivalvurite survestamise alla.

Isiku poolt enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamist ei saa võrdsustada väitega,

justkui isikult oodatakse või nõutakse enda poliitiliste vaadete varjamist.

32. Arusaamatuks jääb kaebajate väide, justkui PPA otsuses oleks toodud eeldus, et kaebaja pidi

olema juba varem poliitiliselt aktiivne. Kui kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset põhjusel, et ta

kardab poliitilist tagakiusu Venemaal, siis on PPA kohustuseks olnud välja selgitada, kas ja milline

kaebaja tegevus võiks viia või on viinud poliitilise tagakiusuni tema päritoluriigis. PPA on

vaidlusaluses otsuses tuvastanud, et kaebaja ei ole Venemaal olnud poliitiliselt aktiivne, mitte

nõudnud, et kaebaja oleks pidanud olema Venemaal poliitiliselt aktiivne.

33. Kuigi kaebaja on enda Ukraina päritolu maininud, ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks

rahvuskuuluvuselt ukrainlane ega antud asjaolu enda tagakiusamise alusena välja toonud. PPA ei

saa isiku eest temale tagakiusukartuse aluseid juurde mõelda. Kaebuses esitatud väited ei võimalda

järeldada, et Venemaal oleks tagakiusuohus isikud, kellel on Ukrainas sugulasi.

34. Vastustaja möönab, et 15.02.2024 otsuses nr 3-23-1100 on Tallinna Ringkonnakohus asunud

seisukohale, et kohus ei pea alati etteheidetavaks, kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitata

esimesel võimalusel (VRKS § 201 p 7). Samas kaebaja käitumine (kirjeldatud PPA 11.10.2024

otsuse lk-del 29-32) ei viita reaalse tagakiusuhirmu olemasolule, vaid asjaolule, et rahvusvahelise

kaitse taotlus oli esitatud siis, kui muud võimalused enda Eestis viibimise seadustamiseks olid

kaebajate jaoks ammendunud.

35. Kuigi vaidlust ei ole, et Venemaal on A. Navalnõi toetajaid või A. Navalnõi

organisatsioonidega koostööd teinud isikuid survestatud, siis on PPA otsuse tegemisel arvestanud,

et A. Navalnõid toetasid Venemaal sajad tuhanded inimesed. Tema toetamine ei ole poliitilise

meelsuse väljendamine viisil, mis tagaks kellegi rahvusvahelise kaitse staatuse jaatamise.

Arvestades, et kaebaja on välja toonud, et tema ise ja tema perekond on alati ja algusest peale

toetanud A. Navalnõid, siis pidas PPA vajalikuks välja tuua, milliseid vaateid on A. Navalnõi

omanud: peale opositsioonilise positsiooni oli ta ka natsionalistlike, imperialistlike ja

ksenofoobsete maailmavaadetega.

36. PPA on otsuse tegemisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 15.03.2023 otsuse nr 3-23-45

suunistest. PPA on vaidlusaluses otsuses (lk 57) põhjendanud, et kuigi halduskohus märkis, et

PPA-l tuleb esitada küsimusi ka laste haridustee kohta, siis kohtu juhtnööridest tulenevalt on

esmatähtis välja selgitada, kas kaebaja lastel on olemas isiklik poliitiline meelsus, mille

8(16)

väljendamine võiks Venemaal kaasa tuua võimudepoolse tagakiusu. Arvestades laste vanust, on

igati mõistetav, et Venemaale naasmisel peavad lapsed kooliteed jätkama. PPA on uuendatud

menetluse käigus põhjendatult tuvastanud, et kaebaja lastel puudub iseseisev poliitiline veendumus

ning nad ei satu oma poliitilise meelsuse või selle väljendamise pärast võimude tähelepanu või

hilisema tagakiusu alla. Ainuüksi asjaolu, et Eestis võib lastel olla parem oma kooliteed jätkata, ei

ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks.

37. Kaebaja on 28.03.2024 vestlusel maininud, et on korduvalt saanud ähvardava sisuga sõnumeid

oma Venemaal elavatelt endistelt sõpradelt, kirjeldanud saadud sõnumite sisu ning lisanud, et saab

edastada PPA-le kuvatõmmised saadud sõnumitest. Kaebaja pole väitnud, et ta kardaks, et keegi

temale sõnumeid saatnutest esitaks tema peale võimuorganitele kaebuse. HMS §-st 6 tulenev

uurimispõhimõte ei ole piiramatu. PPA on analüüsinud kaebaja esitatud kuvatõmmiseid väidetavate

ähvardava sisuga sõnumitega ning leidnud, et kaebaja esitatud kommentaaridest ei nähtu

ähvardusi. PPA leidis, et kommentaarid on negatiivsed, mis võivad kaebajale olla ebameeldivad,

kuid see ei ole alus rahvusvahelise kaitse saamiseks.

38. Kaebusest ei nähtu ühtegi mõistlikku põhjendust, miks keegi peaks kaebaja sõjavastasest

positsioonist ametivõimudele teada andma selle tõttu, et nad saavad teada kaebaja võimalikust

tagasipöördumisest. Kui kaebajale ebameeldivaid sõnumeid saatnud isikud oleksid soovinud

ametivõimudele kaebuseid esitada, oleks seda tõenäoliselt tehtud koheselt.

39. Pealekaebamisega seotud väited on vastuolus ka kaebaja väidetega, et Venemaa ametivõimud

on kaebaja vanaema ähvardanud ja välja toonud, et neile on teada kaebajate osalemisest

meeleavaldustel, sotsiaalvõrgustikes fotode avaldamisest jm sõjavastast meelsust väljendavast

tegevusest. Ühelt poolt väidab kaebaja, et Venemaa ametivõimudele on kaebaja sõjavastane

meelsus teada, kuid teiselt poolt kardab, et keegi võib kaebaja sõjavastasest positsioonist

ametivõimudele teada anda.

40. Kaebajate etteheited PPA erapooletuse puudumisele on alusetud. PPA on uuendatud menetluse

raames põhjalikult uurinud kaebajate lähedaste tegevust, tuvastanud nende sidemeid Venemaa

kaitsetööstusega koostööd tegevate ettevõtetega ning põhjendatult pidanud usutavaks, et kaebajate

endisele esindajale oli teada kaebaja kasuisa tegevus ning ärisidemed.

41. Kutse 2.08.2024 vestlusele PPA-ga edastati kaebajale 30.07.2024. Pärast kutse saamist ega ka

2.08.2024 vestluse sissejuhatavas osas, kus PPA mh uuris, kas kaebajal on terviseprobleeme, mida

peaks vestluse käigus arvesse võtma, ei toonud kaebaja välja ühtegi terviseprobleemi. Ta tegi seda

alles pärast seda, kui selgus, milliseid küsimusi soovis PPA vestlusel küsida. Arvestades kaebaja

taolist käitumist, pidas PPA põhjendatuks paluda kaebajal esitada tema terviseseisundit tõendavad

dokumendid. Kaebaja esitatud dokumendid ei kinnitanud tema väiteid, et tal oleks olnud stressist

tingitud minestushoog ja põrutus.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata

ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust,

ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud

otsuste põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi

struktureeritud ja loetavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.

43. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja

9(16)

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda

füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine,

et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste

rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS

§ 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse

elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või

rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p

13). Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba

tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna

naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib

poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis

avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid

väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.

44. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena

tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse

naasmisel hakata taga kiusama.

45. Riigikohus selgitas 12.12.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-2509, p-s 18.1 ja 18.2 järgmist:

„Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad niisiis tekkida pärast

taotleja päritoluriigist lahkumist. Need asjaolud võivad olla tekkinud päritoluriigis tema äraolekul

ja olla rahvusvahelise kaitse taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed

taotleja olukorrale, tekitades põhjendatud tagakiusamishirmu. Need sündmused võivad viidata

asjaolude olulisele muutusele päritoluriigis, sealhulgas juba olemasolevate tegurite süvenemisele

pärast taotleja lahkumist päritoluriigist.“.

46. PPA tuvastas õigesti, et kaebaja ei lahkunud Venemaalt sellise poliitilise meelsuse

avaldamisega seotud asjaoludel, mille tõttu tuleks teda tunnustada pagulasena. Kuivõrd Tallinna

Halduskohus tühistas PPA 23.12.2022 kaebajatele tehtud rahvusvahelise kaitse taotluste osas

tagasilükkava otsuse nr 12206060102-1; 12206060104-1 ja 12206060118-1, hindab kohus

muuhulgas, kas vastustaja on eemaldanud Tallinna Halduskohtu otsuses etteheidetud rikkumised.

47. Esmalt tõi halduskohus haldusasjas nr 3-23-45 välja, et PPA põhjendus ei ole veenev osas, et

kaebaja Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumine on ebatõenäoline, kuna PPA ei ole

tuvastanud kaebaja selgituste ebausaldusväärsust.

10(16)

Vaidlustatud otsuse punktis 16.3 leidis PPA, et kaebaja selgitused ei ole rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluse raames olnud olulistes asjaoludes järjepidevad ja neis on kõnekaid

vasturääkivusi. Seetõttu on selgitused osaliselt mitte usaldusväärsed. Õige on PPA väide, et kaebaja

ei toonud 21.07.2022 esimesel vestlusel välja, et tema perekonda oleks Venemaal poliitilise

meelsuse pärast tagakiusatud. Kaebaja selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna ei toeta

Venemaa ja Kremli poliitikat ning on osalenud perega Navalnõid toetavatel miitingutel (dtl 672).

Üksnes kaebaja esindaja tõi välja, et kaebaja kasuisa kiusatakse Venemaal taga poliitiliste vaadete

tõttu. Kaebaja kasuisa mõisteti kriminaalmenetluses süüdi ning ta viibis vangistuses. Samas

pöördus kaebaja kasuisa Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, kus langetati otsus, et Venemaa on

rikkunud kaebaja kasuisa õigusi (dtl 695).

48. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja perekonda kuulub ka tema kasuisa W.W. PPA

on vaidlustatud otsuses põhjalikult uurinud päritoluriigi infot ning hinnanud kaebaja kasuisa

äridega seonduvat. Päritoluriigi informatsioonist nähtus, et seitse Venemaa ärimeest, nende hulgas

ka kaebaja kasuisa, läksid 2000. aastate alguses tülli kohalike mõjuvõimsate äripartneritega ja

nende suhtes algatati kriminaalasjad.1 Kaebaja kasuisa viibis Venemaa vanglas viis aastat.

49. Õige on ka kaebaja väide, et 2010. aastal tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse kaebaja

kasuisa W.Wi kaebuse osas. EIK leidis, et Venemaa võimud on rikkunud Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 (halvad kinnipidamistingimused), artiklit 13 (tõhusate

õiguskaitsevahendite puudumine) ja artikli 5 § 4 (osapoolte võrdsuse põhimõtte eiramine) seoses

juhtumiga W.W. Venemaa. W.Wile määrati kompensatsiooniks 484 531 rubla ja 60 kopikat ning

väljamakse tehti talle 2.12.20102. Samas pöördus Euroopa Inimõiguste Kohus 2014. a W.Wi poole,

kes oli esitanud kaebuse kolme artikli osas (3, 5 ja 6) ehk siis tema kinnipidamise tingimuste,

karistuse pikkuse ja juriidilise abi saamise rikkumiste osas. 2012. a anti W.Wi esindajale teada, et

möödunud oli aeg, millal nad saavad avaldada enda seisukohti. Samamoodi anti teada, et kohus

võib asja arutamise peatada, kui taotleja ei soovi enda asjaga edasi minna. W.Wi esindaja sai kirja

2012. aasta veebruaris kätte, kuid mingit vastust ta sellele ei andnud.3 Kohus nõustub PPA-ga, et

eelnevast saab järeldada, et kaebaja kasuisal ei olnud peale vanglast vabanemist Venemaa

võimudele pretensioone.

50. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et kaebaja kasuisa jätkas äritegevusega erinevates

tööstuskompleksides ka peale vangistuse määramist (vt ka kaebaja vastus, p 9, dtl 549). Seega on

PPA põhjendatult leidnud, et Venemaa võimud ei ole kaebaja kasuisa kiusanud taga poliitilise

meelsuse pärast. Eelnevale viitab ka kaebaja 2.12.2022 vestluses PPA-ga toodud vastus, mille järgi

kaebaja vanemad, st ema ja kasuisa külastasid kaebajat Venemaal iga 2-3 kuu tagant (vt ka dtl 543-

544). Samas lisas esindaja, et kaebaja vanemad elavad Eestis elamisloa alusel ning tegelevad

aktiivselt äritegevusega (dtl 691). Kaebaja kasuisa äritegevusega seonduvaid asjaolusid on PPA

vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsinud. Mh tõi PPA välja, et kaebaja kasuisaga seotud

äriühingute omanikud on Venemaa kodanikud, kes on seotud Venemaa kaitseministeeriumile

materiaalse toe pakkumisega (sh on kaebaja vanaema seotud ühe äriühinguga). Juhul, kui Venemaa

valitsus kiusaks kaebaja kasuisa taga, ei ole tõenäoline, et W.W läheks vabatahtlikult Venemaale

ning tema äritegevus Venemaal jätkuks takistusteta. Kohtule ei nähtu, et kaebajat võidakse taga

kiusata tulenevalt kaebaja kasuisa tegevusest ja tema perekonna taustast.

1 https://epl.delfi.ee/artikkel/120214016/maksupettus-ja-ariside-vene-kaitsejoududega-ukraina-arestis-eesti-

ariperekonna-tehase (19.02.2025).

2 https://search.coe.int/cm#{%22CoEIdentifier%22:[%22090000168063d49c%22],%22sort%22:

[%22CoEValidationDate%20Descending%22]} (19.02.2025).

3 European Court of Human Rights: FIRST SECTION DECISION Application no. 44900/06 Sergey

Anatolyevich PUTINTSEV against Russia and 2 other applications, 28.01.2014

https://hudoc.echr.coe.int/app/conversion/pdf/?library=ECHR&id=001-141350&filename=001-141350.pdf

(19.02.2025).

11(16)

51. Järgnevalt heitsid kohtud PPA-le ette, et PPA ei põhistanud otsuses väiteid seoses asjaoluga, et

Venemaa riigivõimu ametnikud käisid kaebajat registreeritud elukohas ja töökohas otsimas,

arvestades, et PPA ei olnud eelnevalt vastavat kaebaja väidet seadnud kahtluse alla. PPA on

eelnevat käsitlenud vaidlustatud otsuse punktis 17.6. Erinevalt eelmisest otsusest asus PPA

vaidlustatud otsuses seisukohale, et kaebajat ei ole ähvardatud vanaema ja tööandja kaudu, kuivõrd

kaebaja selgitused on vastuolulised. 28.03.2024 toimunud vestlusel ütles kaebaja, et FSB töötajad

küsisid, miks taotleja käib lastega meeleavaldustel ja miks ta avaldab neid fotosid

sotsiaalvõrgustikes ning miks ta kutsub üles teisi inimesi samamoodi tegema (dtl 547). Alguses

väitis kaebaja, et tema vanaema juures käisid kaebajat taga otsimas FSB töötajad. PPA

täpsustavatele küsimustele vastamisel, ütleb kaebaja, et vanaema juures käis politsei ning lõpuks

nimetas ta kohalkäinut piirkonnapolitseinikuks. Õige on vastustaja hinnang, et kaebaja on ajas

muutnud ütlusi selle kohta, kes kaebaja vanaema juures täpselt käis. Samuti väitis kaebaja algselt,

et FSB küsis tema tööandjalt, kus kaebaja on ja millal tagasi tuleb. PPA täpsustavatele küsimustele

vastas kaebaja, et tööandjalt küsis politsei ning lõpuks, et tegelikult ta ei tea, kes tööandjale

helistas. Seega puudub kohtu hinnangul kindlus, et kaebajat sooviti leida tema poliitilise meelsuse

tõttu või sooviti kaebajat leida pereliikmete tegevusest tulenevalt. Eelnevat kohtu kahtlust kinnitab

kaebaja väide, et vanaema ähvardati seoses Vene armee kohta valeinfo levitamise seaduse alusel

kriminaalvastutusega (vt protokolli p 10, dtl 549). PPA on otsuses põhistanud, et politseinikud

käisid preventiivselt mööda inimeste kodusid hoiatamas, et inimesed ei läheks meeleavaldustele.

Lisaks on õige PPA viide, et soovi korral oli Venemaa riigiametnikel võimalus kontrollida lihtsalt

kaebaja asukohta ja piiriületuste kohta vastavate registrite kaudu. Asjakohane on ka vastustaja

väide, et kaebaja vastu huvi tundmise korral oleks survestatud (läbiotsimisega või muul moel

ähvardamisega) korduvalt kaebaja lähedasi, sh kaebaja vanemaid, kes viibisid korduvalt Venemaal

peale 24.02.2022 (dtl 543). Seega ei ole huvi kaebaja vastu tõendatud.

52. Kohtud heitsid PPA-le ette, et PPA ei ole tuvastanud, et oma meelsuse väljendamine ei ole

kaebaja igapäevaelu osa ning et kaebaja on Venemaa oludega kohanenud. 21.07.2022 toimunud

vestlusel ütles kaebaja, et ta ei ole toetanud Venemaa ja Kremli poliitikat. Kaebaja on käinud peale

Navalnõi vahistamist miitingutel Vene saatkonna ees. Venemaal olles käis kaebaja akna peal

välgumihkliga näitamas vastuseisu Navalnõi vahistamisele. Lisaks avaldas kaebaja sotsiaalmeedias

fotosid Navalnõi toetuseks (dtl 672). 28.03.2024 toimunud vestlusel ütles kaebaja, et pärast A.

Navalnõi surma käis ta veebruaris ja märtsis kolmel meeleavaldusel A. Navalnõi toetuseks.

Kaebaja kuulub ka enda sõnul Reforum Space kogukonda, kellega on käinud meeleavaldustel.

Kaebaja töötab T ja K galeriis, kus koostöös Ukraina Kultuurikeskusega on korraldatud surnud

Ukraina kunstniku näitus. Kaebaja osaleb iga kahe või kolme kuu tagant mingis vabatahtlikus

projektis, nt meeleavalduse korraldamises (dtl 548). Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja hakkas

poliitilist arvamust avaldama alles peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Ka kaebaja ise ei

eita, et tema poliitilise meelsuse avaldamine aktiviseerus peale Venemaalt lahkumist.

53. PPA vaatas 19.09.2022 kaebaja sotsiaalmeedia kontosid. Kontodelt ei nähtunud ühtegi viidet

ega postitust seoses Ukrainas aset leidva sõjaga. Samuti puudus postitustel Venemaa vastane või

Ukrainat pooldav sisu (dtl 659). 11.07.2024 toimus korduv kaebaja sotsiaalmeedia kontode

vaatlemine. Vaatlusprotokollist nähtuvalt kasutab kaebaja sotsiaalmeedias oma õiget nime.

Kaebajat jälgib 28 inimest, sõprade arvu ei nähtu. Poliitiliseks postituseks saab pidada 9.04.2022

tehtud postitust, milles on jagatud Pavel Podkorytovi postitust, mis puudutab Alla Gutnikovat ja

tema kõnet kohtus. 21.07.2023 on kaebaja jaganud A. Navalnõi postitust; 16.08.2023 Ilya Yashini

postitust; 19.08.2023 Asja Kazantseva postitust; 20.08.2023 postitanud pildi endast ja oma tütrest

Tammsaare pargi meeleavaldusel „Venelased sõja vastu“. Pilt on avaldatud venekeelses

Postimehes. 23.07.2023 jaganud Baba Yuga postitust; 16.08.2023 jaganud Kosjutsenko Youtube

videot; 18.09.2023 jaganud Jekaterina Šulmani Youtube videot; 21.09.2023 jaganud T galerii

postitust, mille taustal on Ukraina lipu värvid; 26.01.2024 jaganud T & K galerii postitust Nina

Vynnyki Ukraina näitusest. Kokku on näha 4 poliitilist postitust ja 6 postitust, mida võib mingil

12(16)

määral pidada poliitiliseks. Postitusi on meeldivaks märkinud keskmiselt neli inimest (dtl 323).

Instagramis jälgib kaebajat 880 inimest. Kaebaja on teinud 368 postitust, millest nelja võib pidada

mingil määral poliitiliseks (dtl 324). Eelnevat aluseks võttes ei saa kaebajat pidada sotsiaalmeedia

põhjal inimeseks, kes avaldab aktiivselt arvamust, mis ei ühti Venemaal võimul olevate inimeste

arvamusega. Poliitilise sisuga positusi on muudega võrreldes marginaalne osa ja need ei paista

kaebaja profiilil kuidagi silma.

54. Vaidlustatud otsuses analüüsis PPA kaebaja Reforum Space liikmelisust puudutavaid asjaolusid

(otsuse lk-d 38-40). Tallinnas asuva Reforum Space esindajad aitavad inimestel Tallinnas viibimist

legaliseerida ja eesti keelt õppida.4 Selleks, et saada Reforum Space residendiks ei pea olema

poliitiline aktivist, vaja on lihtsalt täita ankeet, kuid isikusamasust ei pea tõendama.5 Kohus

nõustub PPA järeldusega, et kuivõrd Reforum Space kogukonna liikmete nimekiri ei ole avalik,

kogukond tegutseb kuues erinevas linnas, kus on korraldatud ligi 1000 üritust, kaebaja ei ole

Reforum Space ametlik eestvedaja või juht, siis ei ole kaebaja Venemaal tagakiusuohus Reforum

Space liikmelisuse tõttu.

55. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei ole käsitlenud kaebaja seost LGBT kogukonna

toetusega. Kaebaja tõi välja, et osales projektis „Merch Collaboration with JS, Marriage Equality

2024”, mis oli suunatud LGBT kogukonna toetusele. Koostöös on JS x T & K loodud pusa, millega

tähistatakse 2024. aastal Eestis abielu võrdõiguslikkuse kehtestamist. Menetlusosaliste vahel ei ole

vaidlust, et LGBT liikumine on Venemaal keelatud. Samas on kohus nõus vastustajaga, et kaebaja

ei ole oma seotust LGBT kogukonnaga menetluse jooksul välja toonud, mis võiks olla aluseks

rahvusvahelise kaitse saamisel. Lisaks ei pea kohus tõenäoliseks, et üksnes LGBT kogukonda

toetava kunstinäitusega vaid kaudset seotust omades võiks kaebajale kaasa tuua negatiivseid

järelmeid.

56. Kaebaja tõi haldusmenetluses ja kaebuses välja, et tema perekond toetab A. Navalnõi loodud

korruptsiooni fondi FBK ja Memorial fondi, sh rahaliselt. PPA leidis vaidlustatud otsuses, et

puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja või tema perekond oleks toetanud avalikult Navalnõi

korruptsioonivastast fondi. Kohtumenetluses esitas kaebaja tõendid, millest nähtub, et W.W on

teinud erinevaid annetusi, mh Ukraina Punasele Ristile (dtl 1371-1408). Kaebaja ei ole väitnud ega

esitanud tõendeid, et ka tema oleks vastavaid annetusi teinud. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole

menetlusosaliste vahel vaidlust, et W.W on korduvalt viibinud Venemaal, sh peale vastavate

annetuste tegemist. Kuivõrd kaebaja ise ei ole annetusi teinud, puudub Venemaa võimudel vajadus

asuda kaebajat taga kiusama üksnes seeõttu, et W.W on teinud väikesesummalisi annetusi ja seda

olukorras, kus W.Wit taga ei kiusata. Lisaks ei ole kaebaja viidanud juba tekkinud rasketele

tagajärgedele, mis ületanuks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

57. Kohtud heitsid PPA-le ette, et PPA ei ole kogunud päritoluriigi infot selle kohta, miks kaebaja

2019. aastal valimistegevusest osavõtt koosmõjus muude asjaoludega, ei võiks kaasa tuua kaebaja

välisagendiks nimetamist, kuigi PPA loetles välisagendi seaduse kohaldamise alusena ka

valimistegevusest osavõtmist. PPA on kaebaja hirmu välisagendiks nimetamise ees käsitlenud

vaidlustatud otsuse punktis 17.9. PPA on väga põhjalikult käsitlenud päritolumaa infot seoses

välisagendiks nimetamisega. Kogumis asus PPA järeldusele, et kaebaja ei olnud Venemaal

poliitiliselt aktiivne ning kaebaja kuulub perekonda, kellel on ärilised sidemed Venemaa

Kaitseministeeriumiga, mistõttu puudub oht, et kaebaja võib sattuda „välisagentide“ nimekirja.

Kaebaja ei ole neid asjaolusid kaebuses vaidlustanud.

58. Kaebaja tõi kaebuses välja, et A. Navalnõi ja tema tegevuse toetamine oli üks vähene võimalus,

kuidas tavalised kodanikud saaksid oma võimudele ja diktatuurile opositsioonilist positsiooni

näidata. Vastustaja ei vaielnud kaebajale vastu, et Venemaal on A. Navalnõi toetajaid või A.

4 https://novayagazeta.ee/articles/2023/02/28/aktivisty-organizatsii-reforum-space-v-tallinne-nelzia-stavit-znak-

ravenstva-mezhdu-rossiianami-i-politikoi-putinizma (25.02.2025).

5 https://kovcheg.live/en/initiatives/reforum-space-tallinn-2/ (04.07.2024)

13(16)

Navalnõi organisatsioonidega koostööd teinud isikuid survestatud. Samas on kohus vastustajaga

ühel meelel, et A. Navalnõi toetamine ei saa garanteerida kellelegi rahvusvahelise kaitse staatust.

59. Halduskohus tõi haldusasjas nr 3-23-45 tehtud otsuses välja, et taotluste uuel läbivaatamisel

tuleb PPA-l muu hulgas hinnata ka seda, kuidas käituksid Venemaale naastes lapsed. Kui PPA

tuvastab, et haridusteed jätkates võib laste meelsus erineda üldisest narratiivist, siis tuleb hinnata ka

seda, kas see võib tuua tagakiusu või tõsise ohu Venemaal. Selleks tuleb intervjuude läbiviimisel

esitada küsimusi ka laste haridustee kohta. Q.Q selgitas PPA-le, et ei soovi Eestist lahkuda, kuna

on Eestis elanud kaks aastat, tal on Eestis sõbrad, vanavanemad. Q.Q käib heas koolis, õpib eesti

keelt ning tegeleb spordiga (dtl 557). Lisaks selgitas Q.Q, et tema jaoks on tähtis käia

meeleavaldustel ning avaldada arvamust (dtl 559). Kaebaja selgitas PPA-le, et tema ja tema laste

suhtes Venemaal kolme liiki ohtu: esimene on sotsiaalne oht ehk tagakius, teine on töö leidmisega

seotud oht ja kolmas oht on laste tagakius nende meelsusega (dtl 554). Laste poliitilist meelsust on

põhjalikult kajastatud vaidlustatud otsuse punktis 17.11.2. Kohus, tutvudes Q.Q antud selgitustega

ja kaebaja selgitustega laste osas, on ühel meelel vastustajaga, et Q.Ql ja Y.Yl ei ole poliitilisi

veendumusi või isiklikke poliitilisi seisukohti, mille väljendamine võiks Venemaale naasmisel

kaasa tuua tagakiusu. Asjaolu, et kaebaja ei soovi, et tema lapsed õpiks Venemaa koolides

toimuvates poliitilistes tundides, ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Samuti ei ole

rahvusvahelise kaitse andmise aluseks asjaolu, et X.X lastel on ukrainlastest sõbrad. Ukrainlased

on endiselt üks suurimaid rahvusrühmasid Venemaal ja paljudel Venemaal elavatel venelastel on

ukrainlastest tuttavad ning sugulased. Asjas esitatud materjalidest ei nähtunud, et Q.Ql ja Y.Yl

oleks selline meelsus, mida nad peaks Venemaal elades varjama, millest tulenevalt on neil võimalik

ohutult jätkata Venemaal hariduse omandamist.

60. Kaebaja toob kaebuses välja, et PPA esitas vesteldes Q.Qga küsimusi ainult tema võimaliku

poliitilise meelsuse kohta, kuid tuvastamata jäid tähtsust omavad asjaolud. Kohtule ei nähtu, et

PPA esindaja ei oleks küsinud asjakohaseid küsimusi. Q.Qle on esitatud küsimusi seoses Eestis

ning Venemaal elamisega ja õppimisega. Lisaks oli vestluse juurde kaasatud Q.Q ema ehk kaebaja

ning sotsiaaltöötaja. Kaebaja on saanud vestluse lõpus esitada omapoolseid seisukohti arvestades

lapse õigusi.

61. Väär on kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja tõendeid, mis puudutavad

Venemaa sõpradelt kaebajale saadetud ähvardava sisuga kirju. PPA on analüüsinud vaidlustatud

otsuse punktis 17.10 kaebajale saadetud ähvardusi. Kohus nõustub PPA-ga, et vaadeldavad

kommentaarid (dtl 486-516), mis on kirjutatud kaebaja sotsiaalmeedia postituste alla, ei sisalda

otseselt ähvardusi. Tegemist on eriarvamuse avaldamisega. Kohus möönab, et välistatud ei ole

võimalus, kus eriarvamuse avaldaja võib kaebaja peale kaevata, kuid eelneva alusel ei saa üheselt

järeldada, et kaebaja vajab seetõttu rahvusvahelist kaitset.

62. PPA on kaebajate Venemaa piiri ületamisega seonduvat käsitlenud vaidlustatud otsuse punktis

17.5. Lisaks on PPA analüüsinud vaidlustatud otsuse lk-l 70 asjaolusid seoses Venemaa piiri

ületamisega. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses tooduga. PPA on välja toonud, et Narva

piiripunktis ei ole täieliku tollikontrolli kehtestamine elu suuremas osas mõjutanud. Eestist

väljuval suunal ületab piiri keskmiselt 1200 inimest päevas, kuid tuleb ette ka ligi 2000 inimesega

päevi. Suure osa Venemaale minejatest moodustavad Põhja-Euroopas elavad Vene kodanikud.6

Vastustaja ei eitanud, et piiril võidakse inimesi põhjalikumalt kontrollida, sh nõuda telefonide või

muude seadmete läbivaatamise võimaldamist. Samas on kohus ühel meelel vastustajaga, et isiku

poolt enne piiriületust teatud ettevaatusabinõude rakendamist ei saa võrdsustada sellega, et isikult

oodatakse enda poliitiliste vaadete varjamist. Praegusel ajal puudub kindlus, et kaebajate suhtes

üldse viiakse läbi põhjalik kontroll.

6 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120316159/venemaal-on-koik-odavam-utle-vaid-narva-piiripunktis-valitsevad-

tusased-meeleolud-sojast-raakida-ei-taheta (26.02.2025).

14(16)

63. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et päritoluriigi teabe järgi võib Venemaal tõepoolest olla

haldus- või kriminaalkorras karistav igasugune tegevus, mida saab käsitada Venemaa riigivõimu

kritiseerimisena ja eriti sõjas Ukraina toetamisena (nt 12.01.2024 otsus nr 3-23-576, p 13). Tuleb

aga arvestada, et Venemaal elab ligikaudu 140 miljonit inimest, kellest paljud on Venemaa

riigivõimu suhtes kriitilised ja Ukrainas toimuva sõja vastu. Kõigi selliste vaadetega inimeste

karistamine ei ole Venemaa ametiasutustele ilmselt jõukohane. Tallinna Ringkonnakohus märkis

10.05.2024 otsuses nr 3-23-1693 (p 22), et Venemaa kasutab ressursside piiratuse tõttu põhiliselt

nn hirmutamistaktikat, mille puhul dikteerib isikute vastutusele võtmist eelkõige see, millist mõju

soovitakse saavutada (nt saata hoiatav sõnum teistele sarnase profiiliga inimestele). Sellist järeldust

toetavad OVD-Info 28.06.2024 andmed poliitiliselt motiveeritud süüdimõistmiste kohta ja

31.05.2024 sõjavastase liikumise tagakiusamist käsitlev raport.7 Raportist nähtub, et kuigi

sõjavastasuse alusel kinnipidamisi on alates 24.02.2022 toimunud 20 040, siis süüdistusi on

esitatud ca 935 inimesele (sh enam kui pooltel juhtudel internetis avaldatu eest). Halduskorras on

sõjaväe „diskrediteerimise“ eest samal perioodil karistatud 9495 inimest (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 3.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 16).

64. Kohus ei tuvastanud, et PPA ei ole olnud menetluses erapooletu. PPA on uuendanud menetluse

ning kogunud täiendavaid andmeid, mida on sisustanud vaidlustatud otsuses.

65. Kaebaja profiili arvestades ei ole seega kokkuvõttes piisavalt suur tõenäosus, et teda võidakse

Venemaale tagasi pöördumisel karistada riigivõimu kritiseerimise või teistel kaebuses nimetatud

põhjustel viisil, mis ületab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tagakiusamise künnise. Pelgalt Venemaa

riigivõimust erinevate poliitiliste vaadete omamine, aga ka selliste vaadete avaldamise tõttu

kinnipidamine, küsitlemine või rahaline karistus ei oleks käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1

tähenduses. Samuti puudub kaebajale oht tulenevalt kaebaja laste võimalikust käitumisest.

66. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru