2-22-11089/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11089

Tsiviilasi

ISIS Medical OÜ hagi R Se (S) vastu 30 457,20 eurot ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 983,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ISIS Medical OÜ (registrikood 10958649), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste

Kostja R S (isikukood xxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Aleksander

Muru

Viimase istungi aeg

20.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata ISIS Medical OÜ hagi R Se vastu.

2. Jätta menetluskulud ISIS Medical OÜ kanda. Välja mõista ISIS Medical OÜ-lt R Se

kasuks menetluskulud 6342 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tuleb ISIS Medical OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. ISIS Medical OÜ (hageja) esitas 29.07.2022 Harju Maakohtule R Se (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 30 457,20 eurot ja viivise põhinõudelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.08.2013 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja

juurde tööle müügiesindaja ametikohale. Hageja on laborivarustuse, meditsiinitehnika ja -

tarvikute müügiga tegelev äriühing. Töötades hageja juures oli kostja hageja klientidega vahetus

suhtluses, ta omas ligipääsu klientide andmetele, tal oli täielik ülevaade hageja klientide

vajadustest, ostukäitumistest ning muudest vajalikest andmetest müügitehingute sõlmimiseks.

Pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja mitte

töötama ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist hageja konkurendi juures ning mitte

tegutsema hagejaga samal või konkureerival majandus- või kutsetegevuse alal. Kostja ütles

21.06.2021 avaldusega töölepingu üles alates 16.07.2021.

Pärast töölepingu lõpetamist asus kostja tööle hageja konkurendi juurde Xx OÜ (Xx), kes

sarnaselt hagejaga tegeleb laboriseadmete, meditsiinitarvikute ja -seadmete müügiga. Hageja sai

2021. a augustis teada, et kostja vahendab Xxi kaudu kolmandatele isikutele samu tooteid, mida

kostja on hageja nimel samadele asutustele varasemalt vahendanud. Kostja rikkus

konkurentsipiirangu kokkulepet. Kostja kasutas hageja müügiesindajana hagejalt saadud

andmeid ja varasemalt loodud kliendisuhteid ostjaga ning lõi Xxi kaudu kliendisuhted hageja

klientidega ja müüs Xxi kaudu hageja pakutavate toodetega sarnaseid tooteid hageja klientidele.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumine on põhjustanud hagejale kahju. Hagejal on jäänud

saamata tulu kokku 30 457,20 eurot. Kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama.

Alusetud on kostja väited, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine. Konkurentsipiirang oli

esemeliselt ja ruumiliselt kostjale äratuntavalt ja mõistlikult piiritletud. Kokkuleppes on

mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud hageja konkurendid. Kostja on teadlik, et hageja tegutseb

valdavalt Eesti turul. Seega pidi kostjale olema äratuntav, et piiranguga on hõlmatud eelkõige

Eesti territoorium.

Hüvitis kokkuleppest kinnipidamise eest on mõistlik. Kostja ei oma erialast ettevalmistust

müügivaldkonnas. Seega on ebaõige kostja väide, et ta on kaotanud võimaluse teha erialast tööd.

Lisaks on müügitöö universaalne ja kostja saanuks seda tööd teha ka muul alal, mis erineb

hageja tegevusvaldkonnast.

Hageja ei ole küll kostjale konkurentsipiirangu kokkuleppest tuleneva hoidumiskohustuse eest

hüvitist tasunud, kuid see ei mõjuta kokkuleppe kehtivust. Esiteks ei ole kostja hüvitise tasumise

nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja rikkus kokkulepet vahetult pärast töölepingu lõppemist,

mistõttu ei saanud tal tekkida õigust hagejalt hüvitist nõuda. Teiseks, isegi juhul, kui kostja nõue

on muutunuks sissenõutavaks, võis hageja oma kohustuse täitmisest keelduda. Arvestades seda,

et kostja rikkus konkurentsist hoidumise kohustus, ei saanud tal tekkida ootust hüvitise

saamiseks.

Hageja ei ole kokkuleppe rikkumisest tulenevate nõuete maksmapaneku osas vastuoluliselt

käitunud. Hageja ei ole kirjavahetuses kostja uue tööandjaga avaldanud, et ta ei kavatse

kokkuleppe rikkumisest tulenevaid õigusi kasutada. Hageja ja Xxi kirjavahetusel ei ole mõju

õigussuhtele hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole nõuetest kostja vastu loobunud.

Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõudele ei kohaldu töösuhtest tulenevatele nõuetele

sätestatud neljakuine aegumise tähtaeg. Konkurentsipiirangu kokkulepe pärast töösuhte

lõppemist on töösuhtest eraldiseisev õigussuhe. Kokkulepet on võimalik rikkuda üksnes pärast

töölepingu lõppemist. Hageja nõude aegumisele kohaldub tehingust tuleneva nõude

kolmeaastane aegumistähtaeg.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja selgitas, et konkurentsipiirangu kokkulepe on tühine. Kokkuleppes ei ole hageja

konkurendid, konkureeriv tegevusala ja piirangu ruumiline ulatus mõistlikult ja töötajale

äratuntavalt piiritletud. Xx ei ole hageja konkurent. Pooled leppisid kokku, et hageja maksab

kostjale kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist 1/3 töölepingu lõpetamisele eelnenud poole

aasta keskmisest kuupalgast ühes kuus. Hüvitis ei ole mõistlik. Arvestades seda, et pooled

kohaldasid kokkulepet ajaliselt maksimaalselt lubatud ulatuses üks aasta ja kostjalt oli võetud ära

võimalus töötada oma erialasel tööl saab mõistlikuks hüvitiseks pidada lepingu lõppemiseni

makstud palka. Hageja ei ole kostjale maksnud hüvitist kokkuleppe täitmise eest. Hageja ei

saanud keelduda hüvitise tasumisest viidates kostja väidetavale kokkuleppe rikkumisele.

Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud võimalust ja kavatsust tulu

saada. Kolmandad isikud oleks saanud tooteid osta mitte ainult hagejalt või Xxilt, vaid ka tootjalt

ja kolmandalt isikult.

Hagi tuleb jätta rahuldamata sellepärast, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja andis 2021.

a juunis Xxi müügidirektorile teada, et ta ei kavatse töölepingust tulenevaid õigusi kostja osas

kasutada vaatamata sellele, et kostja asus tööle Xxi. Hagis nõuab aga hageja kahju hüvitamist ja

on oma nõude rajanud sellele, et kostja on asunud tööle Xxi juurde. Hageja käitub vastuoluliselt

ja see ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Hageja nõue on aegunud. Hageja tugineb konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisele ja väidab,

et kokkuleppe rikkumine on talle kahju põhjustanud. Tegemist on töösuhtest tuleneva nõudega,

mille realiseerimiseks tuleb töövaidlusorgani poole pöörduda nelja kuu jooksul arvates ajast, kui

isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Hageja sai hiljemalt 31.08.2021

väidetavast kahjust teada ja hageja nõue aegus hiljemalt 31.12.2021 ehk enne hagi esitamist.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

- hageja ja kostja sõlmisid 19.08.2013 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juurde

tööle müügiesindaja ametikohale. Töölepingus leppisid pooled kokku konkurentsipiirangu

kohaldamises pärast töösuhte lõppemist (tl 7–9);

- kostja ütles 21.06.2021 avaldusega töölepingu üles alates 16.07.2021 (tl 10–12);

- kostja asus alates 16.08.2021 tööle Xxi müügijuhi ametikohale (tl 113-114).

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv ning kas kostja,

asudes tööle Xxi, on kokkulepet rikkunud. Asjas on tõusetunud küsimus ka sellest, kas

konkurentsipiirangu kokkuleppe tingimus, mis näeb ette hageja konkurendid, on

tüüptingimusena kehtiv. Lisaks on vaidlus selles, kas kokkuleppe rikkumine on hagejale kahju

tekitanud. Kohus alustab analüüsi sellest, et käsitleb esmalt, kas kokkuleppes sisalduv

konkurendi sätestav tingimus on tüüptingimus, kas see on saanud lepingu osaks ja kas see on

kehtiv (A). Kostja on küll seadnud kahtluse alla üksnes konkurendi ettenägeva kokkuleppe

punkti kui tüüptingimuse kehtivuse, samas tuleb enne tingimuse kehtivuse kontrollimist

tuvastada, kas tegemist on tüüptingimusega ja kas see on lepingu osaks saanud. Seejärel käsitleb

kohus konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivust töölepingu seaduse (TLS) regulatsiooni

kohaselt (B), hindab kokkuleppe rikkumist, hagejale kahju tekitamist ja kahjunõude aegumist

(C). Lõpuks jaotab kohus menetluskulusid ja määrab kulud rahaliselt kindlaks (D).

A

6. Tööandjal on õigus kasutada töösuhte reguleerimiseks tüüptingimusi (VÕS) § 1 lg 1, TLS § 1

lg 3). Tüüptingimuste mõiste ning nende kasutamine ja tühisuse tingimused on reguleeritud

võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk 2. jaos. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse

lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida

lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav

lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast

võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selleks, et sellisele lepingutingimustele ei kohalduks

tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuste kasutaja tõendama, et lepingupooled rääkisid

tingimuse eraldi läbi (RKTKo 06.06.2012, 3-2-1-66-12, p 12).

7. Hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus on välja toodud töölepingu punktis 8.4. Mainitud

punkt näeb ette, et tööandja tegevusaladega sarnasteks tegevusaladeks loetakse muuhulgas (kuid

ei ole sellega piiratud) meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutavad, meditsiinilisi ja

laboratoorseid instrumente, tarvikuid ning teste müüvad, hooldavad ja vahendavad isikud.

Otsesteks konkurentideks on isikud, kes on seotud kaubamärkidega Abbott, Greiner, Randox,

Alere, Acon, Certest, Cypress, Biomerica, R-Biopharm, Orgentec, Vedalab, Fortress, Artsana,

Serola, Diasys, jne ja sarnaste või lähedaste kaubamärkidega seotud isikud ning isikud, kellega

asutakse koostööle käesoleva töölepingu kehtivuse ajal (tl 7–9). Eeltoodud punkti sisu näitab, et

hageja oli selle eelnevalt välja töötanud ja kasutanud töölepingute sõlmimisel. Kohus asub

seisukohale, et töölepingu punkt 8.4, mis sisaldab hageja konkurente ja konkureerivat tegevust,

on hageja tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Teabe sisu ja väljendusviis on piisavalt selge ja

arusaadav. Seetõttu on lepingu p 8.4 saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel.

8. Kostja on seisukohal, et hageja konkurendid ei ole lepingu punktis 8.4 mõistlikult ja töötajale

äratuntavalt piiritletud. Järelikult on viidatud punkt VÕS § 42 lg 1 esimese lause alusel tühine,

kuna punktiga on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks

oluliselt rikutud. Kohus toob välja, et kuivõrd käsitletav punkt on tüüptingimus, ei kohaldu selle

tõlgendamisel VÕS §-s 29 sätetatud reeglid, vaid kasutada tuleb VÕS §-st 39 tulenevaid

põhimõtteid (RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 17). Tõlgendades tingimust VÕS § 39 lg 1

esimese lause alusel ning arvestades VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet asub kohus

seisukohale, et hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus on mõistlikult ja töötajale äratuntavalt

piiritlenud.

Oluline on, et lepingus on läbi tegevusala välja toodud isikud, keda hageja peab enda

konkurentideks: meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutavad, meditsiinilisi ja

laboratoorseid instrumente, tarvikuid ning teste müüvad, hooldavad ja vahendavad isikud.

Konkurendid on küll piiritletud ka kaubamärkide kaudu, kuid see tunnus ei ole määrava

tähendusega. Hagejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsev isik võib erineval ajal erinevate

kaubamärkidega tooteid müüa. Muudatused konkurendi kaubavalikus ei muuda asjaolu, et teatud

isik on endiselt hageja konkurent, kuna mõlemad tegutsevad samal tegevusalal. Läbi tegevusala

saab hageja konkurendiks olla ka see isik, kes müüb samu tooteid nagu hageja või see äriühing,

kelle vahendatavate kaubamärkide valik erineb täielikult hageja omast. Keskmine mõistlik

töötaja pidi läbi lepingu punktis 8.4 välja toodud tegevusala aru saama, kes on hageja konkurent.

Käsitletavas punktis on hageja otsesed konkurendid piiritletud ka kaubamärkide abil. Arvestama

peab, et kaubamärgid on välja toodud töölepingu ja konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise

aja seisuga. See tähendab, et aja jooksul võivad kaubamärgid muutuda. Mõistlikuks ei saa pidada

lepingu muutmist kaubamärkide osas iga kord, kui hagejale saab teada, et tema tegevusalal

hakatakse teise või uue kaubamärgi all kaupu müüma. See oleks tööandja ja töötaja jaoks

ebamõistlikult koormav. Lisaks ei pruugi hagejal olla ülevaadet kõikide kaubamärkide ja neid

vahendatavate isikute kohta, mis piiraks hageja võimalust kaitsta konkurentsipiiranguga oma

erilist majanduslikku huvi. Lepingu punktis 8.4 on otseste konkurentidena välja toodud isikud,

kes vahendavad kindlaid kaubamärke, samas täpsustatakse punktis, et konkurentideks on ka

isikud, kellega asutakse koostööle käesoleva lepingu kehtivuse ajal. Seega pidi kostjale olema

arusaadav, et hageja konkurendiks on ka need isikud, kes ei vahenda lepingus märgitud

kaubamärke, kuid kellega asutakse koostööle lepingu kehtivuse ajal. Kohus ei nõustu kostjaga, et

töötajale ei ole äratuntav konkurendi piiritlemine selliselt, et hageja konkurendiks loetakse

isikuid, kellega asutakse koostööle lepingu kehtivuse ajal. Kostjale pidi olema arusaadav, et

mitte iga isik, kellega hageja asub pärast töölepingu sõlmimist koostööd tegema, on tema

konkurent, vaid üksnes see isik, kes tegutseb samal tegevusalal nagu hageja. Vastav arusaam pidi

kostjal tekkima läbi lepingus selgelt välja toodud hageja tegevusala. Kohus nõustub kostjaga, et

lepingu järgi saavad hageja konkurentideks olla ka haiglad, meditsiinilisi ja laboratoorseid

teenuseid osutavad isikud. Samas võiks viidatud asutusi lugeda kostja konkurendiks vaid juhul,

kui nende tegevusvaldkond on sama nagu hagejal, st meditsiiniseadmete ja -tarvikute müük (tl 6,

tl 126). Kui kostja oleks asunud tööle haiglasse või meditsiinilisi teenuseid osutava isiku juurde,

oleks kostja konkurentsipiirangut rikkunud vaid siis, kui tema töö uue tööandja juures oleks

sisuliselt seotud hageja tegevusega. Kohus ei nõustu kostjaga, et kui lepingu järgi saab hageja

konkurendiks pidada haiglaid, meditsiinilisi ja laboratoorseid teenuseid osutatavaid isikuid, siis

konkurendi piiritletus on ebamõistlik.

Käsitletav tingimus on piisavalt täpne, mistõttu puudub alus seda VÕS § 39 lg 1 teise lause

alusel hageja kahjuks tõlgendada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingu punktis

8.4 on töötajale mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus.

Punktiga ei ole lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks

oluliselt rikutud. Kohus ei ole tuvastanud tingimuse tühisuse aluseid VÕS § 42 alusel. Seega

puudub vajadus VÕS § 39 lg 2 esimest lauset kohaldada.

9. Kohus leiab, et konkurentsipiirangu tingimused ajalise ulatuse ja rahalise hüvitise osas on

hageja tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjaga

oleks neid tingimusi enne lepingu sõlmimist läbi räägitud. Nende sisu ja väljendusviis on

piisavalt selge ja arusaadav, mistõttu on need saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel. Kohus

ei ole tuvastanud ka muude konkurentsipiirangu tingimuste tühisuse aluseid VÕS § 42 alusel.

B

10. Asja materjalidest nähtuvalt leppisid pooled kokku selles, et pärast töölepingu lõppemist

kohaldub kostjale konkurentsipiirang. TLS § 24 lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist

kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse

§ 23 lg-te 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse

hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates

töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 3 järgi maksab tööandja töötajale

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist

mõistlikku hüvitist. TLS § 23 lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui

see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on

tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega

või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt

kahjustada. Sama sätte lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja

esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Sama sätte lg 4 kohaselt on

käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.

11. Kohtupraktikas selgitatakse, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud

vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded):

piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal

õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes

omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja

esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja

kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse

kohta piirang kehtib; RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 12; RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p

12.1).

12. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik

tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Hageja selgitas, et töötades hageja juures

müügiesindajana, oli kostja hageja klientidega vahetus suhtluses, kostja omas ligipääsu klientide

kontaktandmetele, tal oli täielik ülevaade klientide vajadustest, ostukäitumisest ning muudest

vajalikest andmetest ostumüügitehingu sõlmimiseks või selle vajadusele osundamiseks

(29.07.2022 hagiavalduse punkt 3.3 (tl 1–5). Kostja ei ole neid hageja väiteid vaidlustanud.

26.02.2024 kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et põhimõtteliselt oli hagejal olemas huvi

konkurentsipiirangu kehtestamiseks (26.02.2024 kohtuistungi protokoll, ajalõik 02:21:59 (tl 98–

103). Kohus leiab, et hagejal oli eriline majanduslik huvi, mis vajas kaitset konkurentsipiirangu

abil. Hageja selgitustest nähtuvalt võimaldas töösuhe kostjal tutvuda hageja klientidega, nende

vajaduste ja ostukäitumisega ning muude andmetega tehingute sõlmimiseks. Nende teadmiste

kasutamine hageja konkurendi juures võib hagejat oluliselt kahjustada.

13. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja

töötajale äratuntavalt piiritletud.

14. Töölepingu punkti 8.6 esimese lause kohaselt võtab töötaja endale kohustuse mitte töötada

ühe aasta jooksul peale töölepingu lõpetamist tööandja konkurendi juures ning mitte tegutseda

tööandjaga samal või konkureerival majandus- või kutsetegevuse alal (tl 7–9). Kohus leiab, et

piirang on ajaliselt äratuntavalt piiritletud. Arvestades asjaolu, et kostjal oli ulatuslik ligipääs

andmetele hageja klientide kohta, täielik ülevaade klientide vajadustest, ostukäitumisest jne on

piirangu kohaldamine seadusega lubatud maksimaalses ajalises ulatuses põhjendatud. Hageja

andmete – millele oli kostjal ligipääs – kasutamine konkurendi juures võib hagejale ulatusliku

kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja majanduslik huvi kaitset. Asjaolusid arvestades on

piirangu ajaline piiritletus mõistlik. Kostja ei ole menetluses väitnud, et piirangu ajaline ulatus ei

oleks mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.

15. Konkurentsipiirangu esemelise (hageja konkurendid ja konkureeriv tegevus) ulatuse sätestab

töölepingu punkt 8.4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja konkurendid ja konkureeriv

tegevus on mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (otsuse punkt 8). Kohus jääb antud

põhjenduste juurde ja ei korda neid. Hageja andmete – millele oli kostjal ligipääs – kasutamine

konkurendi juures võib hagejale ulatusliku kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja majanduslik

huvi kaitset. Arvestades eelnevalt esitatud põhjendusi on kohus seisukohal, et piirang on

esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud.

16. Töölepingus ei ole pooled sõlminud kokkulepet konkurentsipiirangu ruumilise ulatuse kohta.

Riigikohus on selgitatud, et kui piirangu ulatus on kindlaks määratud ebaselgelt või seda ei ole

kindlaks määratud, tuleb poolte tahe kokkuleppe tõlgendamise teel kindlaks teha.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe kui võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel kohaldub VÕS § 29

(RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 13; RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1). Samas on

viidatud seisukoht avaldatud asjades, kus konkurentsipiirangu kokkuleppe ei olnud sõlmitud

tööandja tüüptingimustel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et praeguses vaidluses on

konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitud tööandja (hageja) tüüptingimustel. Selliselt sõlmitud

kokkuleppe tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 asemel VÕS §-s 39 sätestatud erireegleid kohaldada

(RKTKo 01.06.2005, 3-2-1-59-05, p 17; RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 13; RKTKo

10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1).

17. Riigikohus on selgitanud, et konkurentsipiirangu kokkulepete puhul ei saa mõistlikult

järeldada, et pooled sõlmivad selliseid lepinguid, soovides, et need ei kehtiks mitte kusagil

(RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 15). Viidatud seisukoht on küll avaldatud vaidluses, kus

konkurentsipiirang ei olnud sõlmitud tüüptingimustel, kuid kohtu hinnangul saab seda kohaldada

ka juhul, kui konkurentsipiirangu kokkulepe sõlmitakse tüüptingimustel. Puudub alus arvata, et

ka tüüptingimustel sõlmitava kokkuleppe puhul ei soovi pooled sellele õigusjõudu anda.

Tüüptingimust tuleb tõlgendada VÕS § 39 lg 1 esimese lause alusel. Seejuures tuleb arvestada

VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Tingimuse tõlgendamisel arvestab kohus

järgmiseid asjaolusid: töölepingu järgi on hageja Eestis asuv äriühing; hageja tegutseb põhiliselt

Eestis (tl 126); töölepingu p-s 2.2 on kostja töö tegemise kohaks märgitud Eesti Vabariik (tl 7–

9); hageja selgitas 26.02.2024 istungil, et hageja töötajana tegutses kostja Eestis (26.04.2024

istungi protokoll, ajamärk 00:12:33 (tl 98–103). Kohus toob välja, et kostja ei ole menetluses

väitnud, et talle ei olnud arusaadav, et hageja huviks on kaitsta oma erilist majanduslikku huvi

Eesti territooriumil. Kohus leiab, et kokkulepet tuleb VÕS § 39 lg 1 esimese lause ning VÕS § 7

lg-te 1 ja 2 alusel tõlgendada selliselt, et töötajaga (kostjaga) sarnane mõistlik isik pidi eeltoodud

asjaolusid arvestades mõistma, et konkurentsipiirang kehtib Eesti territooriumil. Kohtu ette ei ole

toodud asjaolusid, mis tekitaksid kahtlust eeltoodud tõlgenduse osas, mistõttu VÕS § 39 lg 1

teine lause ei kohaldu. Kokkulepet ei saa lugeda VÕS § 42 alusel tühiseks, mistõttu ei rakendu

VÕS § 39 lg 2 teine lause. Kohus asub seisukohale, et pooled piiritlesid konkurentsipiirangu

kokkuleppe ulatust Eesit territooriumiga. Hageja andmete – millele oli kostjal ligipääs –

kasutamine konkurendi juures võib hagejale ulatusliku kahju põhjustada, mistõttu vajab hageja

majanduslik huvi kaitset. Asjaolusid arvestades on piirangu ruumiline ulatus mõistlikult ja

töötajale äratuntavalt piiritletud.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et konkurentsipiirangu kokkulepe on ruumiliselt,

ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

19. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eelduseks on see, et tööandja maksab töötajale

konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist

mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 p 3, sama sätte lg 3). Töölepingu punkt 8.6 teise lause

kohaselt on tööandja kohustatud tasuma töötajale konkurentsipiirangu eest mõistlikku hüvitist,

milleks pooled peavad 1/3 töölepingu lõpetamisele eelnenud poole aasta keskmisest kuupalgast

ühes kuus (tl 7–9). Hageja keskmine töötasu perioodil jaanuar–juuni 2021 oli 4864,49 eurot ja

hüvitise suurus pidi olema 1621,33 eurot (tl 129).

20. Otsustades hüvitise mõistlikkuse üle arvestab kohus, et konkurentsipiirang oli kohaldatud

üheks aastaks ehk piirang kehtis seadusega maksimaalselt lubatud aja jooksul. Kostjal oli

keelatud töötada hageja konkurentide juures, hagejaga samal või konkureerival majandus- või

kutsetegevuse alal. Kostja on hageja juures töötanud peaaegu kaheksa aastat, müües hageja

töötajana meditsiiniseadmeid ja -tarvikuid. Hageja juures töötades on kostja läbinud koolitusi, et

hageja pakutavat kaupa edukalt müüa (tl 47). Kostja CV järgi on ta juba enne hageja juurde tööle

asumist töötanud alates 2000. a müügiesindaja ja suurkliendihaldurina käsimüügiravimite

valdkonnas, edendades müüki apteekides, pidades läbirääkimisi müüjatega jne (tl 47). Seega on

kostja alates 2000. a töötanud müügiesindajana ravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvikute

valdkonnas ehk kostja on müünud sisuliselt sama valdkonda (meditsiinitooted) kuuluvat kaupa.

Usutav on, et nii pikalt kindlas valdkonnas töötatud aastate jooksul on kostjal tekkinud oskused

just selles valdkonnas edukalt tegutseda. Oluline on ka see, et peale vilumuse, mis on vajalik

selleks, et edukalt kaupa müüa, on kostjal pika tööstaaži jooksul tekkinud sidemed paljude teiste

samas valdkonnas tegutsevate isikutega (nt ostjad, müüjad jne), mis võimaldavad töötajal edukalt

tööülesandeid täita. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võeti kostjalt ära võimalus tegutseda

tegevusalal, kus ta on alates 2020. a töötanud, kus tal on tekkinud oskused ja sidemed kõige

efektiivsemalt oma tööülesandeid täita ja mis on talle seni püsiva sissetuleku taganud.

21. Kohus möönab, et teatud esemete müügi valdkonnas saadud müügitöö kogemust saab teiste

kategooria kaupade müügil kasutada. Samas saab pikalt kindla kaupade grupi müügile

keskendunud kostja kõige efektiivsemalt just sellesse valdkonda kuuluvat kaupa müüa. Range

konkurentsipiirang põhjustab olukorra, kus kostja oleks pärast hagejaga töösuhte lõppemist

pidanud ümber spetsialiseeruma. Samas kohtupraktikas selgitatakse, et olukorras, kus tööandja

on otsustanud kohaldada töötaja suhtes konkurentsipiirangut ka pärast töölepingu lõppemist,

millisel juhul kohustab seadus tööandjat maksma töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest

kinnipidamise eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 3), puudub töötajal sel perioodil

kohustus otsida endale tööd, mis ei oleks vastuolus konkurentsipiirangu kokkuleppega (TrtRnKo

28.01.2019, 2-18-3488/37).

22. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppega võetakse töötajalt ära võimalus töötada ühe aasta

jooksul alal, millel edukaks tegutsemiseks on töötajal olemas pikaajaline tööstaaž, oskused ja

sidemed, peab selle eest makstava tasu suurus olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku

piirangut. Kohus ei pea õigeks arvestada hüvituse mõistlikkuse juures keskmise töötasu suurust

Eestis või müügijuhi keskmise netotöötasu suurust Harjumaal. Samas ei ole põhjendatud hinnata

hüvituse mõistlikkust selliselt, et võtta kogu kostja potentsiaalne sissetulek, mis võiks koosneda

hüvitisest ja uuel töökohal makstavast töötasust. Hüvitise mõistlikust tuleb käsitleda kindla

juhtumi asjaolusid arvestades. Hüvitis peab olema mõistlik arvestades seda, et töötaja võimalus

töötada oma senises valdkonnas on piirangu tõttu oluliselt piiratud või isegi välistatud.

23. Konkurentsipiirangu kokkuleppe järgi pidi hageja tasuma kostjale igakuist hüvitist 1/3 (ca

33%) töölepingu lõpetamisele eelnenud poole aasta keskmisest kuupalgast. Kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et hüvitis ca 20% töötasust (TlnRnKo 30.04.2018, 2-16-7799/106, p 41),

hüvitis ca 23% töötasust (TlnRnKo 06.09.2019, 2-18-14568/16, p 11) ja hüvitis ca 29% töötasust

(HMKo 08.12.2020, 2-18-11940/26, p 24) ei ole hüvitisena TLS § 24 lg 3 mõttes mõistlik.

Hüvitis peab kompenseerima töötaja töökoha valiku piirangust tingitud sissetuleku vähenemise.

Vähenenud sissetulek on eelduslikult töötasu, mida töötaja kuni töölepingu lõpetamiseni sai

(TrtRnKo 28.01.2019, 2-18-3488/37).

24. Arvestades kostjale konkurentsipiirangu kokkuleppest tulenevat töökohavaliku intensiivset

riivet peab kohus kokkuleppe järgi kostjale makstavat hüvitist 33% keskmisest töötasust

ebamõistlikuks hüvitiseks TLS § 24 lg 3 mõttes. Arvestades eeltoodud kohtupraktikat jääb

kostjale kokkuleppe järgi makstav hüvitis 33% keskmisest töötasust suurusjärgult vahemikku,

mida kohus on pidanud ebamõistlikuks hüvitiseks. Kohtu hinnangul saab vaidluse asjaolusid

arvestades pidada mõistlikuks hüvitiseks kostja keskmist töötasu. Kuivõrd konkurentsipiirangu

kokkuleppes sätestatud hüvitis on ebamõistlik, ei ole kokkuleppe TLS § 24 lg 1 p 3 ja sama sätte

lg 3 järgi kehtiv. Kostja ei saanud mittekehtivat kokkulepet rikkuda ja hageja ei saa kostjale

kokkuleppe rikkumist ette heita. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu

pole vaja käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas hagejal oli õigus keelduda hüvitise tasumisest

VÕS § 110 või 111 alusel.

C

25. Kuivõrd hagi jääb eeltoodud põhjusel rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda

konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumist, hagejale kahju tekkimist ja kahjunõude aegumist.

D

26. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1

alusel.

27. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.12.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6342 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotleb

menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

28. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 6342 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt

osutati kostjale õigusteenuseid mahus 34,5 tundi. Nimekirja kohaselt osutas advokaat Aleksander

Muru kostjale õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta) ja vandeadvokaat Paul Keres

tunnihinnaga 220 eurot.

29. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti õigusabi

osutanud esindajate kvalifikatsiooni (advokaat ja vandeadvokaat), on kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud lepinguliste esindajate tunnitasumäärad mõistlikud, põhjendatud ja

vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva

vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka

kohtupraktikas.

30. Kostja on kasutanud menetluses kahe lepingulise esindaja abi. Kostja on selgitanud, et mitme

advokaadi kulude hüvitamine on praegusel juhul põhjendatud, sest advokaadi A. Muru osutatud

õigusteenuse hind on madalam vandeadvokaat P. Kerese omast. Eeltoodu tähendab, et

advokaatide omavaheline tööjaotus on kokkuvõtlikult lepingulise esindaja kulu vähendanud.

Kostja selgituste kohaselt koostas tööjaotuse järgi advokaat A. Muru menetlustoimingu

tegemiseks vajaliku menetlusdokumendi, mida vandeadvokaat P. Keres vajadusel täiendas.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et valdava enamuse lepinguliste esindajate kulust moodustab

seega madalama tunnihinnaga advokaadi toimingute kulu. Kohus leiab, et kahe lepingulise

esindaja kasutamine oli põhjendatud. Kostja esindaja ei ole dubleerivaid menetlustoiminguid

teinud.

31. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku mahus 34,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoiminguid ja neile kulunud

aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

32. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6342 eurot

(käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summas menetluskulud

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

33. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

35. Kohus on kuulutanud 20.11.2024 istungil menetluse kinniseks järgmises osas:



29.07.2022 hagiavalduse p-d 2.3–2.8, 3.5 ja lisad nr 7, 9, 10;



09.09.2022 kostja vastus hagile p-d 14, 15, 16, 25, 26, 41;



22.11.2022 hageja seisukoha p 5 ja lisad nr 2–13.

Kohus ei ole otsuses käsitlenud tõendeid ja andmeid, mille kaitseks kuulutas kohus menetluse

kinniseks. Seetõttu puudub vajadus kohaldada piiranguid otsuse avalikult teatavakstegemise

osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik