2-23-9339/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9339

Tsiviilasi

K.Li (L) hagi I.Z.D OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5159 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja I.Z.D OÜ (registrikood xxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Lind

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I.Z.D OÜ 04.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada K.Li hagi.

3. Tuvastada 22.03.2023 K.Li ja I.Z.D OÜ vahel 27.01.2020 sõlmitud töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus.

4. Lõpetada K.Li ja I.Z.D OÜ vahel 27.01.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 21.04.2023.

5. Jätta menetluskulud I.Z.D OÜ kanda. Mõista I.Z.D OÜ-lt K.Li kasuks välja

menetluskulud 864 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (28.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. K.L (hageja/töötaja) esitas 03.04.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse I.Z.D OÜ

(kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping ning mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel 6825

eurot.

2. TVK rahuldas 20.05.2023 otsusega avalduse osaliselt. TVK tuvastas hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lõpetas lepingu alates 21.04.2023.

TVK mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1650 eurot.

3. Tööandja esitas 29.06.2023 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 31.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 02.08.2023) paludes

tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping ning mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 1650 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.01.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja

kostja juurde tööle personalispetsialist-büroojuhataja ametikohale. Kostja ütles 22.03.2023

avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine. Töötaja

rikkumised on tõendamata või nende toimumisest on möödunud mõistlik aeg, et rikkumise alusel

öelda tööleping erakorraliselt üles. Tõendamata on, et hageja tegevus on põhjustanud kahju või

esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja tegevus

on kahjustanud kostja mainet kolmandate isikute ees.

Tuleb arvestada hageja tööülesannete sisu, keerukust ja mahtu, mis oli äärmiselt suur. Kostjal oli

keskmiselt ca 170 töötajat. Kõik inimesed eksivad, eksimusi saab parandada, mh ei too iga

eksimus kaasa kahju ja tegemist on valdkonnaga, kus palju asjaolusid sõltub tööde teostajale

esitatud infost, nii renditöötaja, kui ka tööandja poolt. Kostja ei ole tõendanud ühtegi hageja

eksimust või rikkumist, mis oleksid andnud aluse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kostja ei

ole kunagi edastanud hagejale pretensiooni või märkust, et hageja on töölepingut rikkunud.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et tema majandustegevuseks on ajutise tööjõu rent, sh renditakse tööjõuna oma

klientidele välismaalastest töötajaid. Hageja asus tööle personalispetsialist-büroojuhataja

ametikohale. Peamiselt oli hageja ülesandeks kostja klientidele sobiva tööjõu värbamine,

mistõttu oli hagejale teada sisuliselt kogu kostja kliendiportfell ja klientidega sõlmitavate

lepingute tingimused, so nii tööjõu rentijad, renditöötajad kui ka tööjõu hinnastamise tingimused

ning muud olulised tingimused, millest sõltub klientidele tööjõu rentimine.

Kostja ütles 22.03.2023 avaldusega hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, kuivõrd

töötaja oli oma kohustusi rikkunud. Hageja on käitunud vastupidiselt kostja otsestele

korraldustele, kasutades kostja antud volitusi vastuolus talle antud juhatuse korraldustega.

Näiteks on hageja edastanud täidetud dokumendid tähtajalise elamisloa taotlemiseks kvoodi

alusel töötajale, keda kostja kahtlustab varguses ning vastav asjaolu oli hagejale teada.

Hageja on korduvalt jätnud tähtaegselt vormistamata töötajate tööviisade taotlused, mille

tagajärjeks oli töötajatele ettekirjutiste väljastamine ning töölt lahkumine. Kostja oli sunnitud

hüvitama töötaja kodumaale tagasisaatmise kulud ning kandma elamiskulusid. Hageja on

korduvalt jätnud õigeaegselt vastamata töötajate päringutele ning korduvalt jätnud edastamata

vajalikud dokumendid ja informatsiooni töötajatele. Hageja on korduvalt jätnud vastamata

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Maksu- ja Tollameti (MTA) päringutele, mille tagajärjeks

oli töötajatele töölubade väljastamisest keeldumine. Hageja on süstemaatiliselt teinud vigu

töötajate jaoks maksuresidentsuse avalduste täitmisel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu

ka maksuametnikud. Muuhulgas kahtlustas MTA, et maksuresidentsuse ankeetidel on töötajate

allkirjad võltsitud.

Hageja on jätnud kostjale edastamata tööandja ja üürileandja vahel sõlmitud üürilepingud, kuigi

majutuse organiseerimine oli hageja kohustus. Töötaja on ka korduvalt jätnud tähtaegselt

edastamata üürilepingute lõpetamiste teatised, mille tõttu on kostja pidanud tasuma üürilepingus

märgitud ülesütlemise tähtaja mittejärgmise eest leppetrahvi ning kandma kommunaalkulusid.

Hageja on kostja nimel korduvalt tagastanud üüritud majutuse jättes vormistamata või

nõuetekohaselt täitmata üleandmis-vastuvõtmisaktid.

Hageja on esitanud valeandmeid saamaks puhkust. Hageja on soetanud kostja rahalistest

vahenditest ühissõidukite pileteid, kuid jättis sellest kostjat teavitamata. Hageja on põhjustanud

lepingupartnerite usaldamatuse. Hageja on esitanud kostja nimel kontrollimata andmeid. Hageja

on rikkunud konkurentsikeeldu ja saladuse hoidmise kohustust ning asunud kasutama kostja

(kliendi)andmeid.

Kostja on hagejat varem hoiatanud. Samas ei pidanud kostja hageja rikkumiste erilise raskuse

tõttu töötajat eelnevalt hoiatama. Rikkumised kogumis andsid aluse töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Hageja nõuet lõpetada tööleping ei ole võimalik

rahuldada, kuna töötaja on varasemalt avaldanud tahet lõpetada tööleping hageja enda soovil.

Hageja ei saa vastavat tahteavaldust ilma kostja nõusolekuta tagasi võtta.

Kohtu põhjendused

6. Kostja esitas 04.12.2024 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis 20.11.2024 määrusega

rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus jätab kostja 04.12.2024 vastuväite

rahuldamata. Kohus jääb 20.11.2024 määruses antud selgituste juurde, et hagi on esitatud

tähtaegselt.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

8. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



pooled sõlmisid 27.01.2020 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

personalispetsialt-büroojuhataja ametikohale (dtl 63–68);



kostja ütles 22.03.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles (dtl 54-55).

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on kehtiv

ning kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.

10. TLS 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1

esimene lause sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 teise lause järgi peab töötaja põhjendama erakorralist

ülesütlemist. Kohus toob välja, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole

tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks

tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

11. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

ülesütlemise materiaalsed (esineb ülesütlemisalus ja puuduvad ülesütlemist välistavad asjaolud)

ja formaalsed (järgitud on seaduses sätestatud ülesütlemise nõuded) eeldused.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on esitanud hagejale kirjaliku avalduse töölepingu

erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja on avalduse kätte saanud (dtl 56). Seega on tööandja

järginud ülesütlemise formaalset eeldust.

13. Järgnevalt hindab kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Töölepingu

ülesütlemise avalduses toob kostja välja töötaja rikkumised ja selgitab, et tööleping lõpetatakse

TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 8 alusel. Hageja kohustused on välja toodud töölepingu p-s 2.2, mille

kohaselt on töö sisuks töötaja haldusalas olevate protsesside juhtimine ja teostamine. Töö

sisaldab järgmisi valdkondi: personali (eelkõige välismaalaste) värbamine, töövestluste

korraldamine, sobivate kandidaatide määratud tähtajaks leidmine, kogu personalitööga seonduva

dokumentatsiooni ettevalmistamine ja hilisem haldamine (töölepingud ja sellega seonduv,

tööload, tööviisad) koos tähtaegade jälgimisega, suhtlemine vastavate riigiorganitega (PPA,

MTA, Tööinspektsioon jne.), personali majutuse organiseerimine, raamatupidaja assisteerimine

tööaja ja palkade arvutamisel, klientidelt personali töötundide kogumine ning jooksev haldamine

(personali vahetused, sobivuse kindlakstegemine, muud jooksvad küsimused), töötajate registris

vastavate muudatuste tegemine, ettevõtte üldmailile ja -telefonile vastamine, jooksev suhtlus

töötajatega ning koostöö juhtkonna, müügi- ning tööjõu haldajatega, valdkonna seadusandluse

jälgimine ning teised büroosisesed ülesanded, mis on kontoritööga seotud. Töölepingu p-des 6.2

ja 6.6 leppisid pooled kokku töötaja saladuse hoidmise kohustuses ja konkurentsipiirangu

kohaldamises (dtl 63–68).

14. Kostja selgitab, et hageja tegutses korduvalt vastupidiselt kostja otsestele korraldustele.

Hageja koostas dokumendipakette töötajatele P.S. ja I.S., kelle osas nõusolek puudus ega

küsitud. Hageja koostas nimetatud isikutele dokumendid elamisloa taotlemiseks ning käis kostja

nimel koos töötajatega taotlusi esitamas, varjates seda tööandja eest. Kohus leib, et kostja

etteheide hagejale on tõendamata. Kostja esitatud tõendid (dtl 131–134) ei kinnita kostja väidet.

Tõendamata on, et kostja oleks teavitanud hagejat, et tööandja ei anna nõusolekut töötajatele

dokumentide koostamiseks ja elamisloa taotluse esitamiseks. Kuna töötaja kohustuste rikkumine

on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

15. Kostja selgitab, et hageja jättis tähtaegselt töökohustused täitmata. Kostja sisustab oma

etteheidet järgmiselt:

15.1.

Kostja väitel on hageja korduvalt jätnud vormistamata töötajate taotlused. Kostja esitas

ühe töötaja selgituse, mille kohaselt kohtlevad J ja L teisi inimesi halvasti, töötajale ei ole kolme

kuu jooksul tehtud viisat (dtl 155). Töötaja kirjeldab J ja L käitumist. Kuigi J puhul on tegemist

tõenäoliselt hagejaga, siis selgitusest nähtuvalt on töötaja kriitika suunatud ka L vastu. Selgituse

järgi ei ole võimalik tuvastada, millised etteheited on töötajal hagejale. Kostja tõendist jääb

ebaselgeks kas ja millal suhtles hageja teiste töötajatega halvasti ja et hageja vastutaks töötajale

viisa vormistamise viibimise eest. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud töötaja selgitus

töökohustuste rikkumist hageja poolt. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei

saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda. Ebaselgeks jääb ka see, millal hageja

võis kohustusi rikkuda ja millal sai kostja hageja väidetavast rikkumisest teada. Töötaja

rikkumise ja töölepingu lõpetamise vahel peab olema mõistlik ajaline seos. Tööandjal ei ole

õigust tugineda töölepingu ülesütlemisel töötaja rikkumisele, millest on möödunud

ebamõistlikult pikk aeg.

15.2.

Kostja sõnul on hageja tegevuse tõttu jäänud mõned töötajad tööloast/viisast ilma ja pidid

Eestist lahkuma. Kostja pidi hüvitama töötajate elamis- ja kodumaale tagasisaatmise kulud.

Kostja esitas kohtule PPA poolt 22.03.2023 V.T-le ja D.B-le tehtud ettekirjutused Eestist

lahkumiseks. Ettekirjutuses selgitas V.T, et ta ei pööranud piisavalt tähelepanu viibimisalusele,

kuna eeldas, et tal on piisavalt aega uue viisa taotlemiseks, ta oli valesti informeeritud ja arvutas

valesti viibimispäevi (dtl 135-136). Samasisulisi selgitusi andis ka D.B (dtl 137-138). Kohus

leiab, et V.T ja D.B selgitusest ei ole võimalik järeldada, et neile tehtud ettekirjutus Eestist

lahkuda oleks seotud hageja tegevusega. Töötajad ise tunnistasid, et nad ei pööranud piisavalt

tähelepanu viibimisalusele, kuna eeldasid, et neil on piisavalt aega uue viisa taotlemiseks. Kohus

leiab, et tõendamata on, et hageja oleks käsitletavates episoodides töökohustusi rikkunud. Kuna

töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel

tugineda.

Kostja väitel on hageja jätnud vormistamata M. F viisadokumendi, mistõttu pidi ta riigist

lahkuma. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja J.R ja I.M 2022. a novembris toimunud

kirjavahetuse (dtl 139-140). Kohtule esitatud kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et M.F-le

tehtud ettekirjutus oleks seotud hageja tegevusega. Kirjavahetuses puuduvad igasugused

selgitused töötajale viisa mitteandmise põhjuste kohta. J.R selgitab kirjas, et viisa andmisest

keeldumise põhjuseks võib olla ka ametniku eelarvamus taotleja suhtes. Kohus leiab, et

tõendamata on, et hageja oleks käsitletavas episoodis töökohustusi rikkunud. Kuna töötaja

kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel

tugineda.

Kostja heidab hagejale ette ka L.M-le dokumentide vormistamata jätmist, mistõttu pidi töötaja

Eestist lahkuma. Kostja ei ole oma väite kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kostja ei ole

tõendanud ka oma väidet, et ta pidi hüvitama töötajate elamiskulusid ja kodumaale

tagasisaatmise kulusid. Kohus on seisukohal, et eelnevalt käsitletud kostja etteheited hagejale ei

andnud tööandjale õigust tööleping erakorraliselt üles öelda.

16. Kostja selgitab, et hageja on jätnud korduvalt vastamata PPA ja MTA päringutele, mistõttu

jäeti kostja avaldused rahuldamata ja keelduti töölubade väljastamisest viimase aasta jooksul

vähemalt kuuele inimesele. Kostja pidi kandma uue tööloa väljastamise kulusid ning töötajate

elamis- ja majapidamiskulusid uue elamisloa väljastamise ajal. Kohus leiab, et eeltoodud kostja

väited on tõendamata. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja

sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

Seoses kostja väitega, et hageja ei ole vastanud PPA ja MTA päringutele, on kostja avaldanud, et

hageja tegevuse tulemusena on mitu Eesti maksuresidentsust soovinud välismaalasest kostja

töötajat jäänud ilma soovitud ning seadusega lubatud hüvest, millele lisaks on tekitatud

muuhulgas oluline mainekahju kostjale nii välismaalastest töötajate kui ka MTA ees. Kohus

märgib, et hageja töölepingus ei ole kohustust abistada kostja töötajaid maksuresidentsuse

saamisel. Hageja ja MTA ametnike vahel toimunud vestluses selgitati hagejale, et inimesed

peavad ise maksuametisse pöörduma ja enda asjad korda tegema (dtl 143-144). Kohus leiab, et

hagejale ei saa töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et mõned välismaalastest kostja

töötajad ei saanud Eestis maksuresidentsust. Tõendamata on ka kostja väide, et residentsuse

määramata jätmine oleks kostjale mainekahju tekitanud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on

tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

17. Kostja selgitab, et hageja on korduvalt jätnud tähtaegselt edastamata üürilepingute

lõpetamiste teatised, mistõttu pidi kostja tasuma üürilepingute sätestatud ülesütlemise tähtaega

mittejärgimise eest leppetrahvi, üüritasu ja kommunaatasusid etteteatamata jäänud aja eest.

Töölepingu p 2.2 järgi oli hageja ülesandeks personali majutuse organiseerimine (dtl 63–68).

Kohtu hinnangul hõlmas see hageja kohustust hoolitseda selle eest, et töötajate majutamiseks

kasutatud korterite üürilepingud oleksid tähtaegselt lõpetatud. Samas on kohus seisukohal, et

kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja oleks korduvalt jätnud tähtaegselt üürilepinguid

lõpetamata ja et see oleks kostjale kahju (leppetrahv, üüritasu ja kommunaalkulude kandmine)

põhjustanud. Kostja esitas hageja ja kostja kirjavahetuse seoses korteriomaniku nõudega tasuda

kommunaalkulusid (dtl 152). Kirjavahetuses puuduvad viited sellele, et hageja oleks jätnud

üürilepingu tähtaegselt lõpetama. Tõend ei kinnita kostja väiteid. Kostja esitas korteriomaniku

20.07.2022 kirja koos korteri 10.07.2022 ülevaatuse aktiga, millest nähtuvalt on kostja poolt

korterisse majutatud töölised korterit kahjustanud. Korteriomanik nõuab kostjalt korteri

remondikulude, saamata jäänud üüritulu, kommunaalkulude ja elektriarve hüvitamist (dtl 145–

150). Asjaolu, et korteris elanud inimesed kahjustasid korterit, mistõttu pidi kostja

korteriomanikule remondikulusid ja muu kahju hüvitama, ei ole hagejale kohustuse rikkumisena

etteheidetav. Hageja ei ole käsitletavates episoodides kohustusi rikkunud. Kuna töötaja

kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel

tugineda.

18. Kostja selgitab, et hageja ei ole vastanud tähtaegselt töötajate päringutele. Kostja esitas

töötajaga toimunud järgmise kirjavahetuse: „Ma ei saa aru, mis päevani võin töötada. Sa andsid

mulle teada, kui Julia ütles, et pean sõitma koju puhkusele. Siis pidi ta mulle hiljem täpselt

ütlema, kuid vaikib juba mitmendat päeva, olen väsinud talle kirjutamisest. /…/ Täna ka tööl

küsiti, mis kuupäevani ma töötan, aga mina ei tea, mida neile öelda“ (dtl 153). Töölepingu p 2.2

järgi on hageja kohustuseks jooksev suhtlus töötajatega. Kohus leiab, et hageja, jättes vastamata

töötaja päringutele, rikkus töölepingu p-i 2.2.

19. Kostja selgitab, et kostja on esitanud valeandmeid saamaks puhkust. Kostja sõnul väitis

hageja, et tema lähedasel suri isa, mistõttu soovib vahetada puhkusepäevi. Tegelikkuses viibis

töötaja puhkusepäevadel spaas. Kostja esitas kirjavahetuse hagejaga, kus hageja avaldas

järgmist: „Kas ma võin muuta puhkuseavaldust, kolmeks päevaks, L.l suri eile isa, esmaspäeval

on matused ja esmaspäev on siis kolmas päev“ (dtl 154). Kohus leiab, et käsitletavas episoodis ei

ole võimalik hagejale kohustuste rikkumist ette heita. Tööandjal on kohustus puhkust anda (TLS

§ 28 lg 2 p 3) ja töötajal on õigus puhkust saada (TLS § 54 lg 1). Kohtule esitatud kirjavahetusest

nähtub, et hageja soovis puhkuseavaldust muuta, ja kolme puhkusepäeva kasutada. Kostja

nõustus hageja palvega. Kohus leiab, et töötajal ei ole kohustust avaldada tööandjale andmeid

selle kohta, mida töötaja kavatseb puhkuse ajal teha. Tööandja seisukohalt ei ole oluline millise

tegevusega töötaja seadusega lubatud puhkust sisustab. Lisaks selgitas hageja, et kostja esitatud

pilt sünnipäevapeolt on tehtud nädalavahetusel. Hageja puhkuse muutmise avalduses toodud

sündmus (matused) pidi esmaspäeval toimuma. Hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi

rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele

töölepingu ülesütlemisel tugineda.

20. Kostja selgitab, et hageja ei täinud kostja korraldusi. Kostja sõnul keeldus hageja esialgu

keskkonda Wemply kasutamast. Kostja esitas kirjavahetuse, kus tööandaja küsis hagejalt „kas

sul ei logi Wemplysse sisse?“, mille peale hageja vastas, et „Mina sinna ei satu“ (dtl 156). Kohus

leiab, et hagejale ei saa selles episoodis kohustuste rikkumist ette heita. Kohtule esitatud

andmetest ei nähtu, et hageja kohustuseks oleks olnud keskkonna Wemply kasutamine. Kohtule

ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks andnud hagejale korralduse keskkonda kasutada. Lisaks

nähtub kostja selgitusest, et hageja ei ole seda keskkonda vaid esialgu kasutanud. Sellest

järeldub, et hageja hakkas teatud hetkest alates Wemply kasutama. Kohus leiab, et hageja ei ole

käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei

saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

21. Kostja selgitab, et hageja on kasutanud oma volitusi tööandja huvide vastaselt. Hageja on

soetanud ettevõtte rahalistest vahenditest ühissõidukite pileteid töötajale V.C, kuid jättis sellest

kostjat teavitamata. Kohus leiab, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole

hageja kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud

tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

22. Kostja selgitab, et hageja on põhjustanud lepingupartnerite usaldamatuse. Kostja sisustab

oma etteheidet järgmiselt:

22.1.

Kostja väitel on tema klient esitanud hagejale mitmeid küsimusi, millest võib järeldada, et

töötaja jättis teadlikult oma töökohustused täitmata. Kohtule esitatud 11.05.2022 kirjavahetusest

nähtub, et kostja klient küsib hagejalt, kas töötajal on õigus töötada. Kirjavahetuse järgi ei ole

hageja osa dokumente kliendile saatnud ning hageja edastas puuduvad dokumendid 11.05.2022

kirjaga (dtl 157). Kohus leiab, et kostja kliendile dokumentide edastamata jätmisega on hageja

rikkunud töölepingu p-i 2.2. Samas on rikkumine toimunud ca 10 kuud enne töölepingu

ülesütlemist. Kohus leiab, et rikkumise ja töölepingu lõpetamise vahel ei ole mõistlikku ajalist

seost, mistõttu ei saanud kostja töölepingu ülesütlemisel mais 2022. a toimepandud rikkumisele

tugineda.

22.2.

Seoses hagejale etteheidetava teoga esitas kostja üürileandja kirja hagejale, kus

üürileandja väitis, et hageja olevat üritanud peita korteris elanud töötajate poolt tekitatud

kahjustusi. Lisaks avaldab korteriomanik, et ta on pettunud ja pahane, et hageja tekitas korteris

sellise olukorra (dtl 158–166). Tõendamata on, et hageja oleks korteri ebarahuldava olukorra

tekitanud. Korteri ebarahuldava seisundi eest vastutab korterit kasutanud isik. Hageja ei ole

korterit kasutanud. Tõendamata on ka see, et hageja oleks üürileandja eest midagi varjanud.

Kohtule esitatud kirjavahetuses on hageja 01.12.2022 kiri, millest nähtuvalt oli üürileandja

esindaja korteri tagastamisel korteriga tutvunud ja tal ei olnud vastuväiteid korteri seisukorra

osas. Kohus leiab, et hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja

kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel

tugineda.

22.3.

Kostja sõnul jättis hageja renditöötajad kliendile õigeaegselt korraldamata. Kostja esitas

kohtule hageja ja kostja kliendi vahel 01.03-02.03.2022 toimunud kirjavahetuse, mille järgi pidid

kostja võimaldatud töötajad 02.03.2022 kliendi juures tööd alustama. Klient saatis 02.03.2022

kell 06:48 kirja hagejale teavitades, et täna kell 6:00 ei tulnud kedagi. Klient saatis samasisulise

kirja uuesti kell 06:53. Hageja vastas samal päeval kell 07:41, et ta sai töötajad kätte, nad jõudsid

eile hilja Haljalasse, magasid sisse. Hageja küsis, kas on võimalik tulla 9-ks (dtl 167-168).

Kohus leiab, et hagejale ei saa töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et töö tegemise kohta

saadetud töötajad ei tule õigeaegselt tööle. Tööle mitteilmumine on töötajate rikkumine, hageja

ei vastuta selle eest. Kirjavahetusest nähtuvalt võttis hageja, saades teada töötajate tööle

mitteilmumisest, tarvitusele abinõud, et välja selgitada, miks töötajad ei ole tööle ilmunud ning

edastanud teabe kliendile. Kohus leiab, et hageja ei ole käsitletavas episoodis kohustusi

rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja sellele

töölepingu ülesütlemisel tugineda.

23. Kostja selgitab, et hageja on kostja nimel esitanud kontrollimata andmeid. Kostja sõnul on

hageja koostanud kostja töötajate kohta valeandmetega renditöötajate CV-sid kostja klientidele,

kes rendivad kostjalt tööjõudu. Kostja esitas kohtule 01.12-02.12.2020 kirjavahetuse hageja ja

kostja kliendi vahel. Kirjavahetuses avaldab klient pahameelt, et kostja saadetud õmbleja ei oska

ega taha õmmelda. Hageja selgitas kliendile, et töötajate objektidele saatmisel lähtutakse nendelt

saadud andmetest. See konkreetne töötaja teatas, et ta pidas oma kodukohas väikest rõivaste

õmblustöökoda. Hageja selgitas, et CV-de koostamisel on võimalik lähtuda vaid töötajate poolt

antud selgitustest nende töökogemuste kohta (dtl 169–172). Kohus leiab, et hagejale ei saa

töökohustuse rikkumisena heita ette asjaolu, et renditöötaja poolt avaldatud andmed

töökogemuse ja -oskuste kohta ei vasta tõele. Hagejal ei olnud võimalik ja tema tööülesandeks ei

olnud kontrollida töötajate töökogemust ja -oskusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks

teadlikult koostanud renditöötajate ebaõigete andmetega CV-sid. Tõendamata on, et hageja oleks

käsitletavas episoodis kostja mainet koostööpartnerite ees kahjustanud. Kohus leiab, et hageja ei

ole käsitletavas episoodis kohustusi rikkunud. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on

tõendamata, ei saanud tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

24. Kostja selgitab, et hageja on kostja nimel esitanud kontrollimata andmeid. Kostja sisustab

oma etteheidet järgmiselt:

24.1.

Kostja selgitas, et üürileandja indikeeris hageja osas rahulolematuse, et veenäite ei

esitatud korrektselt. Kostja esitas üürileandja 09.04.2021 kirja hagejale, mille järgi on

korteriühistul mure, kuna korteri osas ei ole edastatud veenäitu ja korteris elavate inimeste arvu.

Üürileandja palub edaspidi korteriühistule õigeaegselt veenäidud edastada (dtl 174). Töölepingu

p-i 2.2 järgi on hageja ülesandeks personali majutuse organiseerimine (dtl 63–68). Samas peaks

eelkõige korteriomanik või alternatiivselt korteri kasutaja veenäidud korteriühistule edastama.

Korteriomanikul on suhtes korteriühistuga kohustus edastada korteriühistule andmed korteris

tarbitud kommunaalteenuste kohta ja korteris elavate isikute arv. Kohtule ei ole esitatud

andmeid, et kostja oleks eeltoodud korteriomaniku kohustuse korteriühistu ees enda peale võtnud

ning et kostja oleks andnud hagejale korralduse seda kohustust täita. Tõendamata on kostja

väide, et veenäidu edastamata jätmine on kostja mainet kahjustanud. Kohtu hinnangul ei ole

hageja käsitletavas episoodis töökohustusi rikkunud. Isegi juhul, kui pidada veenäitude

edastamata jätmist hageja kohustuse rikkumiseks, ei ole rikkumise ja töölepingu lõpetamise

vahel mõistlikku ajalist seost. Seetõttu ei saanud kostja töölepingu ülesütlemisel aprillis 2021. a

toimepandud rikkumisele tugineda.

24.2.

Kostja sõnul oli probleem töötajate majutuskohaga, kuid töötaja ei vastanud ega

lahendanud ilmnenud probleemi. Kostja soovib oma väidet TVK menetluses 28.04.2023 esitatud

dokumendi lisaga 15 tõendada. Kohus toob välja, et kostja viidatud dokumendile ei ole lisa 15

lisatud. Kostja väide on tõendamata.

24.3.

Kostja sõnul käitus hageja kolleegidega ebaviisakalt, kasutades ebatsensuurset keelt.

Kostja esitas kohtule hageja kirjavahetuse kolleegiga, milles hageja kasutab ebatsensuurseid

väljendeid (dtl 173). Kohus leiab, et kasutades suhtluses kolleegiga ebatsensuurset keelt, on

hageja rikkunud lojaalsuskohustust (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul hõlmab lojaalsuskohustus

töötaja kohustust teiste töötajate suhtes viisakalt käituda. Vastava kohustuse rikkumine võib anda

teistele töötajatele põhjuse heita tööandjale ette nt töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumist

psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamata jätmise tõttu. Tõendatud ei ole, et hageja oleks

kasutanud ebatsensuurseid väljendeid suhtluses rohkem kui ühe töötajaga, kellega toimunud

kirjavahetuse on kostja kohtule esitanud.

25. Kostja selgitab, et hageja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust.

25.1.

Saladuse hoidmise kohustus on sätestatud töölepingu p-des 6.6 ja 6.7. Töölepingu p 6.6

sätestab, et töötaja on kohustatud järgima võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 625 sätestatud saladuse

hoidmise kohustust. Töötaja on kohustatud muu hulgas hoiduma tööandja äri- või

tootmissaladuse avaldamisest või kättesaadavaks tegemisest kolmandatele isikutele või selle

ärakasutamisest iseenda või kolmandate isikute huvides. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks

loetakse tööandja kasutuses olevat ärialast teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib

oluliselt kahjustada tööandja majanduslikult õigustatud huve, samuti teavet, mis ei ole üldiselt

kättesaadav, mis ei kuulu avalikustamisele kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja mida

avaldatakse kolmandatele isikutele vaid konfidentsiaalselt. Äri- ja tootmissaladuseks loetakse

muu hulgas teavet tööandjat puudutavat finantsinformatsiooni, informatsiooni tööandja klientide,

turunduse, sõlmitud lepingute ja personali kohta, ning osutatavate teenuste hinnakujunduse

põhimõtete kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja

äriplaane või kavandatavaid investeeringuid puudutavat teavet, tööandja infosüsteemide

salasõnu, samuti mis tahes muud informatsiooni, mis on konfidentsiaalseks või salajaseks

nimetatud tööandja kehtestatud eeskirjades või muudes tööandja kehtestatud dokumentides või

mille kohta töötajale on teatatud, et see on konfidentsiaalne või mille kohta ta põhjendatult peaks

arvama, et tööandja peab seda konfidentsiaalseks. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta

informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav

(näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Kohustus hoida tööandja

äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu p 6.7

sätestab, et tööandja võib töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja

tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus töötajal on vastavalt lepingu p-le 6.6 (dtl 63–68).

25.2.

Töötaja saladuse hoidmise kohustust reguleeriva TLS § 22 lg 1 kohaselt võib tööandja

VÕS §-s 625 sätestatu kohaselt ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust

määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.

25.3.

Ärisaladuse mõiste sätestab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus

(EKTÄKS) § 5 lg 2, mille kohaselt on ärisaladus teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes

tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu

ja üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et

hoida seda salajas. EKTÄKS § 5 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tingimustest tuleb lähtuda mh töötaja

saladuse hoidmise kohustuse ja selle rikkumise kindlakstegemisel (vt ka RKKKo 15.05.2020,

1-18-4590/82, p 36).

25.4.

TLS § 6 lg 3 järgi kui tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab ta teatama

töötajale saladusena määratud teabe sisu. Riigikohus on selgitanud, et tööandja õigustatud

huvides saladuses hoitav teave tuleb TLS § 6 lg 3 järgi teatada töötajale selgelt, st talle peab

olema äratuntav ja üheselt mõistetav, milline teave on tööandja saladus (RKTKo 21.06.2023,

2-20-13897, p 13). TLS § 6 lg 9 näeb ette, et kui tööandja ei ole saladusena määratud teabe sisu

töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole

määratud.

25.5.

Kohus leiab, et kostja ei ole töölepingu p-des 6.6 ja 6.7 teatanud töötajale selgelt,

äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt, mis on kostja ärisaladus. Viidatud töölepingu punktides

sisalduv teave on niivõrd laiamahuline ja selgelt piiritlemata, et seda ei saa lugeda mõistlikuks.

Töötajale jääb arusaamatuks milline teave on tööandja saladus. Seega eeldatakse, et saladuse

hoidmise kohustust ei ole määratud (TLS § 6 lg 9).

25.6.

Asja materjalidest nähtuvalt loeb kostja oma saladuseks Facebooki grupi

„Трудоустройство Н“ (tõlkes „N tööhõive“), mille tänane nimi on „Работа в Эстонии“ (tõlkes

„Töö Eestis“) ning mille liikmeteks on ca 90% hageja välismaalastest töötajad. Nimetatud grupp

oli hageja hallata ning hageja omas grupis administraatoriõigusi, kuid on kostjale blokeerinud

ligipääsu. Kostja väitel on hageja lisanud grupi administraatoriks kostja konkurendi OÜ F

juhatuse liikme ning värbab kostja grupi kaudu konkurendile renditöötajaid. Kostja selgitustest

nähtuvalt peab ta oma ärisaladuseks ka töölepingut, mida kasutab kostja konkurent, kellele on

leping saanud teatavaks hageja kaudu (kostja 03.10.2023 menetlusdokumendi p 3.17; dtl 373–

381).

25.7.

Kohus leiab, et kostja tööleping ja Facebooki grupp ei vasta ärisaladuse tunnustele

EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Lisaks on hageja vaidlustanud kostja väite, et Facebooki grupp oli

tööandja oma. Hageja selgitas, et tema lõi grupi, tegemist ei ole hageja töökohustuste raames

loodud grupiga või grupiga, mis loodi kostja palvel või tema omandina (hageja TVK menetluses

15.05.2021 esitatud seisukoha p 30 (dtl 267–270; TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–

306). Kostja ei ole tõendanud, et hageja lõi grupi kostja korraldusel töökohustuste raames ja et

grupi kasutamise õigus kuulus kostjale. Arvestades neid asjaolusid ei olnud hagejale äratuntav

(TLS § 15 lg 1 ja § 16), et kostja peab gruppi oma saladuseks. Hagejale ei olnud äratuntav ka

see, et kostja peab töölepingut oma saladuseks.

25.8.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ei saa saladuse hoidmise

kohustuse rikkumist ette heita. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud

tööandja sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

26. Kostja selgitab, et hageja on rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet.

26.1.

Konkurentsipiirangu kokkulepe on sätestatud töölepingu p-des 6.2–6.4. Töölepingu p 6.2

näeb ette, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja võtab kohustuse mitte osutada

lepingu kehtivusajal ning vähemalt kuus kuud peale töösuhte lõppemist tööandjale konkurentsi.

Tööandjale konkurentsi osutamiseks loetakse muu hulgas töötamist tööandja konkurendi juures,

tööandja konkurendile teenuste osutamist füüsilise isikuna või füüsilisest isikust ettevõtjana,

tegutsemist tööandja konkurendi juhtimis- või järelevalveorgani liikmena või tööandja

konkurendi juures majanduslike huvide omamist (sealhulgas aktsiate, osade või muude

väärtpaberite omamist, v.a börsil noteeritud äriühingute aktsiad, osad või väärtpaberid) või muul

viisil tasu eest või tasuta tegutsemist tööandja faktilise konkurendina või tööandja konkurentide

juures või konkurentide kasuks. Konkurentsipiirang kehtib konkurentsi osutamisele Euroopa

Liidu territooriumil. Töölepingu p 6.3 sätestab, et tööandja konkurentideks on kõik tööandjaga

osaliselt või täielikult samal tegevusalal, st tööjõu vahendamise ja tööjõurendi valdkonnas

tegutsevad äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja muud füüsilised isikud. Kui töötajal tekib

kahtlus, kas kolmanda isiku näol on tegemist tööandja konkurendiga, peab ta arvamuse

saamiseks pöörduma tööandja poole. Töölepingu p 6.4 järgi ei või töötaja ilma tööandja eelneva

kirjaliku nõusolekuta töötada peale töölepingu kehtivuse lõppu kuue kuu jooksul tööandja

konkurendi juures, samadel tingimustel, mis on toodud käesoleva töölepingu p-s 6.2. Töölepingu

konkurentsikeelu hoidmise eest saab töötaja 200 eurot kuus bruto alates tööle asumisest ning see

tasu lisandub kokkulepitud palgale.

26.2.

TLS § 23 lg 1 järgi võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte

töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on

vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal

õigustatud huvi, eelkõige, kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või

tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

TLS § 23 lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult

ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS §-s 23 sätestatud nõudeid

rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.

Riigikohus on selgitanud, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid

juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded):

piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal

õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes

omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja

esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja

kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse

kohta piirang kehtib). Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe

TLS § 23 lg 4 järgi tühine (RKTKo 12.03.2019, 2-15-16682, p 12).

26.3.

Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik

tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Asja materjalidest nähtuvalt peab kostja oma

eriliseks majanduslikuks huviks Facebooki gruppi, mille kaudu värbas kostja töötajaid. Kostja

väitel on grupi liikmeteks ca 90% hageja välismaalastest töötajad (kostja 03.10.2023

menetlusdokumendi p 3.17; dtl 373–381). Kohus jääb eelnevalt avaldatud seisukoha juurde, et

grupp ei ole hinnatav kostja ärisaladusena. Järelikult ei kehti selle suhtes kostja majanduslik

huvi, mida peaks konkurentsipiirangu kokkuleppega kaitsma. Lisaks väidab kostja ise, et grupi

liikmeteks on ca 90% hageja välismaalastest töötajad. Kuivõrd kostja peab grupi liikmeteks

hageja kliente, ei ole kostjal erilist majanduslikku huvi grupis sisalduvat teavet

konkurentsipiirangu kokkuleppega kaitsta. Kuivõrd kokkuleppe sõlmimise esimene eeldus

(eriline majanduslik huvi) ei ole täidetud, on kokkulepe tühine TLS § 23 lg 4 alusel. Lisaks

nähtub kostja selgitustest, et kostja etteheited hagejale seoses konkurentsipiirangu rikkumisega

tuginevad asjaoludele, mis leidsid aset pärast töölepingu lõpetamist. Töösuhte lõppemise järel

aset leidnud sündmused ei ole praeguses vaidluses olulised, kuna kostja ei saanud neid

töölepingu ülesütlemise alusena kasutada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks töösuhte

kestel konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Kuivõrd konkurentsipiirangu kokkulepe on

tühine, pole vaja muid väiteid kokkuleppe rikkumise kohta käsitleda.

26.4.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale ei saa konkurentsipiirangu

rikkumist ette heita. Kuna töötaja kohustuste rikkumine on tõendamata, ei saanud tööandja

sellele töölepingu ülesütlemisel tugineda.

27. Kohus on tuvastanud, et hageja on pannud toime kaks rikkumist (otsuse p-d 18 ja 24.3).

Samas ei olnud tegemist niivõrd oluliste rikkumistega, et öelda tööleping erakorraliselt üles ette

hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata. Lisaks arvestab kohus hageja poolt juba TVK

istungil antud (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–306) ja kohtumenetluses korratud

selgitust, et eksimused võisid suurest töökoormusest tulla. Hageja on tõendanud, et kostja

keskmiste töötajate arv oli 170 inimest (dtl 273–278). Usutav on, et nii suure hulga inimeste

andmete haldamisel võib vigu ja eksimusi ette tulla. Kui kostja on pidanud hageja eksimusi

oluliseks rikkumiseks, võinuks ta hagejale hoiatusi teha. Kostja ei ole hagejat hoiatanud, mis

näitab, et kostja ise ei pidanud hageja eksimusi olulisteks. Kostja esitas väljavõtte hageja kirjast,

kus viimane avaldas, et töötaja ja tööandja kohtumisel arutati, et hageja suhtub töösse halvasti ja

hooletult (dtl 175). Kohus leiab, et kostja esitatud dokument ei tõenda hageja hoiatamist. Hageja

kiri tõendab üksnes seda, et kostja on avaldanud hagejale rahulolematust töötaja töö mingi osa

suhtes, kuid kirjast ei nähtu, milles kostja rahulolematus seisnes, kas hagejale anti arusaadavalt

võimalus enda parandamiseks, kas hagejat teavitati töösuhte võimalikust ülesütlemisest, kui

töötaja ennast ei paranda. Seega ei tõenda kostja esitatud kiri hageja hoiatamist. Kohus ei ole

tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kostjale õiguse öelda tööleping üles hagejat eelnevat

hoiatamata (TLS § 88 lg 3 teine lause) ja etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3).

28. Kohus asub seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 22.03.2023

avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel.

29. Hageja on küll TVK istungil tunnistanud, et suurest töökoormusest tingituna esines tema töös

eksimusi (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–305). Samas ei ole kohus tuvastanud

olulisi töötaja kohustuste rikkumisi, mis annaksid kostjale õiguse tööleping erakorraliselt üles

öelda. Seega asjaolu, et hageja tunnistas eksimusi, ei ole praegu oluline.

30. Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada. Kohus otsustab töölepingu

lõpetamise üle.

30.1.

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohtupraktikas selgitatakse, et TLS § 107 lg 2 järgi

lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks

lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 16; RKTKo

08.09.2019, 2-17-9268, p 18.3).

30.2.

Hageja töötas 27.01.2020 sõlmitud lepingu alusel üle kolme aasta. Kostja pidi hagejale

töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama (TLS § 97 lg 2 p

2). Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 22.03.2023. Kui kostja oleks järginud

etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 21.04.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel

poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 21.04.2023.

31. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohus ei saa lõpetada töölepingut TLS § 107 lg 1 järgi alates

ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, sest hageja palus TVK-l lugeda

tööleping lõpetatuks 22.03.2023 töötaja algatusel. TVK istungil palus hageja lõpetada tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel (TVK 16.05.2023 istungi protokoll (dtl 301–306). Vastav hageja taotlus

sisaldub ka kohtule esitatud 02.08.2023 hagis (dtl 360–363). Oluline on see, et hageja on

esitanud taotluse tööleping lõpetada. Kohus kohaldab õigust ja kohus saab ise tuvastada, mis

hetkest alates tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada.

32. Hageja palub hagis mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses 1650 eurot (bruto). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1650 eurot.

33. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

34. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

35. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.12.2024. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja menetluskuluks õigusabikulud 1080 euro (koos käibemaksuga). Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga) kokku 7,5 tundi.

Hageja kinnitas, et antud kulud on seotud selle tsiviilasjaga.

36. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti hageja

esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades, et hagejale on õigusabiteenust

osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), leiab kohus, et nimetatud tunnitasumäär on

kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud

tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

37. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku 7,5 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja

toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades

tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega,

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik

osaliselt

37.1.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 0,5 tundi materjali

kogumisele ning 2,5 tundi hagiavalduse koostamisele, komplekteerimisele ja edastamisele.

Arvestades hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu

ning vaidluse õiguslikku keerukust, peab kohus hagiavalduse koostamiseks tehtud

menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks ajamahus kokku 2 tundi.

37.2.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 2 tundi kostja

vastusega tutvumiseks, 0,5 tundi asjaolude selgitamiseks kliendile ning 2 tundi 06.11.2023

vastuse koostamiseks ja edastamiseks. Kohus leiab, et nimetatud menetlustoimingutele kulunud

aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades kostja 03.10.2023 vastuse koos lisadega sisu

ja mahtu ning hageja 06.11.2023 seisukoha sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud

menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi. Kohus selgitab, et

nimetatud ajakulu hõlmab endas ka kliendiga suhtlust (asjaolude selgitamine kliendile).

38. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja

menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 6 tundi.

39. Hageja ei ole küll kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10), kuid kohus on kontrollinud registrist ja on tuvastanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud koos

käibemaksuga.

40. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 864 eurot (6 x 144), mis

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.

41. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2026. a

kompromissimäärusega nr 2-23-9339.