3-23-989/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-989

Haldusasi

Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ,

Tammeaugu OÜ, Vanajärve OÜ kaebus Kambja

Vallavalitsuse 22. veebruari 2023. a korralduse nr 1395 ja

6. aprilli 2023. a korralduse nr 1562 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ,

Tammeaugu OÜ ja Vanajärve OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses.

Menetlusosalised

Kaebajad Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda

OÜ, Tammeaugu OÜ, Vanajärve OÜ

esindaja v.adv Raul Ainla

Vastustaja Kambja vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus

muutmata.

2. Tagastada kaebajatele 6. detsembri 2024 ja 25. veebruari 2025. a menetlusdokumentide

lisana esitatud tõendid.

3. Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. märts 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kambja Vallavalitsus andis 22. veebruaril 2023 korralduse nr 1395, millega lõpetas

Ülenurme Vallavalitsuse 23. augusti 2006. a korraldustega nr 292 ja 293 algatatud Lepiku

küla Sookalda ja Lõunakalda ning Uhti küla Tamme kinnistu ja lähiala detailplaneeringu,

samuti Ülenurme Vallavalitsuse 16. oktoobri 2006. a korraldusega nr 357 algatatud Uhti küla

Otsa ja Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu koostamise.

Korralduse kohaselt sõlmis vastustaja 18. septembril 2006 KR Majandi OÜ-ga lepingu

punktis kõigi nimetatud detailplaneeringute koostamise õiguse andmiseks. 5. novembril 2008

keeldus vastustaja lepingu kehtivusaja pikendamisest, kuna 2008. aastaks oli koostatud uus

Ülenurme valla üldplaneering, muutunud olid õigusaktid ja seetõttu ka lähteülesandes toodud

põhimõtted.

Planeeringualad asuvad kehtiva üldplaneeringu (Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme

valla territooriumi osas) järgi hajaasustuse piirkonnas, kus ei ole määratud maakasutuse

juhtfunktsiooni. Ehitusõigust on võimalik realiseerida projekteerimistingimuste kaudu.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 5 kohaselt võib

planeeringu koostamise korraldaja enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringu menetluse

lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

Vastustaja edastas puudutatud isikutele korralduse eelnõu. KR Majandi OÜ teatas, et ei

nõustu detailplaneeringute koostamise lõpetamisega, kuid ei esitanud sisulisi põhjendusi.

2. Pärast edutut vaidemenetlust (kaebajate vaie jäi rahuldamata Kambja Vallavalitsuse 6.

aprilli 2023. a korraldusega) esitasid kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja

muudetud kaebuse.

Kaebajad selgitasid, et neile kuulub piirkonnas 13 kinnisasja, millest 11 osas on alates

2005-2006 aastast plaan elamurajooni, puhkekompleksi ja veeviljeluskompleksi rajamiseks.

Kinnisasjadest kuue osas algatati vaidluse all olevad detailplaneeringud. Kaebajad on aastaid

kestnud menetlustes teinud ca 300 000 euro ulatuses kulutusi.

Vaidlustatud korraldus on vastuolus hea halduse tava ja õiguskindluse põhimõttega.

Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust piisavalt. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi on

kaebajate kinnisasjade sihtotstarve väärtuslik põllumaa. Selle kehtestamisel on kaebajate

soovitud ehitamine kinnisasjadele välistatud.

Kaebajate kinnisasjade vahetus naabruses on juba toimunud ja toimumas laiaulatuslik

elamuehitus, s.h väärtuslikul põllumajandusmaal. Uhti külas asub kaks vastustaja osalusega

elamurajooni. Üks neist on Liivamäe, mis asub viiendiku ulatuses väärtuslikul

põllumajandusmaal. Liivamäe detailplaneering algatati samal ajal kaebajate

detailplaneeringutega. Kaebajaid on koheldud ebavõrdselt.

Otsa ja Teemeistri detailplaneeringus kavandatakse rajada kauplus ja lasteaed, mida vastustaja

on pidanud valla huvides vajalikuks.

3. Vastuses kaebusele vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 16. mai 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et kaebajad ei väida, et korralduse õigusliku aluse (EhSRS § 1 lg 5)

eeldused olid täitmata.

Kaebajad heidavad vastustajale ette, et vastustaja ei ole õigesti kaalunud kaebajate huve.

Etteheide ei ole aga põhjendatud, kui kaebajad vaidlustatud korralduse andmise menetluses

oma seisukohta ei esitanud. Vaidlustatud korralduse põhjal andis vastustaja puudutatud

isikutele võimaluse esitada oma seisukoht ja vastuväited, kuid kaebajad seda ei teinud ja

kaebajate väitel nende huvides tegutsenud KR Majandi OÜ põhjendusi ei esitanud. Samuti ei

väitnud ega tõendanud kaebajad kulutuste kandmist 300 000 euro ulatuses.

Asjakohane ei ole kaebajate viide avaldustele, mis on esitatud vastustajale 2022. aastal

Kambja valla uue üldplaneeringu koostamise menetluses. 2022. aasta toiminguid ei tehtud

detailplaneeringute koostamise haldusmenetlustes.

Olukorras, kus vastustaja teatas puudutatud isikutele detailplaneeringute koostamise

lõpetamise kavatsusest, tuli kaebajatel või nende huvides tegutsenud ühingul vastusena

esitada oma vastuväited ja neid kinnitavad tõendid (HMS § 38 lg 3).

Asjakohane ei ole kaebajate viide ka 17. mai 2022. a avalduse lisana Otsa ja Teemeistri ning

piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu eskiisi esitamisest. Tegemist ei ole ühegi vaidlusaluse

detailplaneeringu, vaid Otsa ja Tamme maaüksuste detailplaneeringu ideekavandiga. See

detailplaneering algatati Ülenurme Vallavalitsuse 7. detsembri 2005. a korraldusega nr 562,

mis muutus kehtetuks vaidlusaluste detailplaneeringute algatamisega. Lisaks on dokument

esitatud üldplaneeringu menetluses. Väidetav eskiis on esitatud ühel leheküljel fotona, selle

nimetus on „Ideekavand“ ja koostamise ajaks on märgitud jaanuar 2006. Dokument ei ole

ligilähedaseltki ühildatav määruses „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“ kehtestatud nõuetega.

6. 2008. aasta üldplaneeringus muudeti vaidluse all olevate detailplaneeringutega hõlmatud

kinnisasjade juhtotstarbeid. Kui enne oli tegemist elamu-, äri- ja tootmismaaga, siis 2008.

aasta üldplaneeringus sai juhtotstarbeks haritav maa või jäeti juhtotstarve määramata.

Kohtu ettepanekule vaatamata ei esitanud kaebajad ühtegi tõendit, millest nähtuks toimingute

tegemine vaidluse all olevate detailplaneeringute koostamise menetluses. Sisuliselt ei

toimunud mingit haldusmenetlust pärast seda, kui vastustaja 5. novembril 2008 otsustas

detailplaneeringute koostamiseks sõlmitud lepingut mitte pikendada.

7. See, et EhSRS § 1 lg 4 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist algatatud

detailplaneeringu menetlus lõpule viia tähtajaga 1. juuliks 2018, ei tähenda, et selle kohustuse

rikkumisel saab eeldada planeeringute koostamise jätkumist.

8. Vastustaja ei ole vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud uusi põhjendusi.

9. Asja lahendamist ei mõjuta kaebajate väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes Liivamäe

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega. Ka Liivamäe detailplaneeringu menetlus

on lõpetatud. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline mõnede kinnisasjade juhtotstarbe

väidetav muutmine üldplaneeringus, kuna see väljub vaidluse raamest. Kui kaebajate

hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on kaebajatel õigus esitada kuriteoteade või -kaebus.

Süüteomenetluses tehtud otsustuste hindamine ei ole halduskohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiavad kaebajad, et:

- kuna detailplaneeringuid on menetletud alates 2006. aastast ning ei ole enne 1. juulit 2018

lõpule viidud, tekkis kaebajatel õiguspärane ootus, et detailplaneeringute menetlust jätkatakse

ning need viiakse lõpuni. Menetluse lõpetamine on vastuolus hea halduse tavaga;

- vaidlustatud korraldusest ei nähtu korralduse tegemise aluseks olevaid kaalutlusi. Kuigi

kaebajad põhjendusi ei esitanud, pidi vald ise uuriva menetluse läbiviimisel asjaolud välja

selgitama;

- vaideotsusega on lubamatult täiendatud vaidlustatud korralduse põhjendusi;

- korralduses on jäänud välja toomata asjaolu, et Kambja valla uue – 2018. aasta

üldplaneeringu kohaselt, on kaebajate kinnistute sihtotstarbena toodud väärtuslik põllumaa;

- kaebajad on teinud 300 000 euro ulatuses investeeringuid seoses detailplaneeringute

koostamisega;

- kaebajaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikutega;

- vastustaja on õigusvastaselt muutnud valla üldplaneeringu maakasutuskaarti Liivamäe

planeeringuga hõlmatud maa osas ja teinud muidki toiminguid, mis on korruptiivse

iseloomuga;

- kaebajad on näidanud jätkuvat huvi detailplaneeringute koostamiseks valla üldplaneeringu

menetluses esitatud seisukohtade ja järelepärimistega;

- haldusmenetluse nõuetekohane, võimalikult kiire ja tulemuslik läbiviimine on menetleva

haldusorgani ülesanne, vastustaja ei ole väitnud, et kaebajad oleks jätnud menetluses

esitamata midagi neilt nõutut;

- halduskohus on vääralt kohaldanud HKMS § 62 lg 2 ja 6 kui ei hinnanud otsuses kaebajate

ebavõrdset kohtlemist puudutavaid väiteid;

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud detailplaneeringu menetluse lõpetamise

regulatsiooni ning ammendavalt analüüsinud vaidlustatud korralduse õiguspärasust, s.h

andnud hinnangu kaebajate asjakohastele väidetele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201

lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

13. Apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentides pühendavad kaebajad jätkuvalt

valdava osa Kambja valla üldplaneeringu menetluses toiminud minetuste ja vastustaja

ametnike väidetava korruptiivse tegevuse kirjeldamisele ja põhjendamisele. Samuti peavad

kaebajad jätkuvalt oluliseks võrdse kohtlemise argumenti, kirjeldades Liivamäe

detailplaneeringuga seonduvat ning tuues esile teisi samas piirkonnas asuvaid maatükke,

millele vastustaja on andnud ehitusõiguse.

14. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja need väited ja seisukohad ei ole asja

lahendamisel olulised, sest ei ole suunatud kaebuse aluse (vt HKMS § 41 lg-d 1 ja 2)

põhjendamisele ja tõendamisele. Nende väidete ja põhjendustega seoses saavad kaebajad

kaitsta oma subjektiivseid õigusi, osaledes üldplaneeringu koostamisel või muus

haldusmenetluses, ja/või vaidlustades seejärel haldusmenetlustes antud haldusakte. Isegi kui

üldplaneeringu menetluses on õigusvastaselt piiratud kaebajate õigusi, ei tulene EhSRS § 1

lg-st 5 ega muust sättest, et see on asjaolu, millega peab arvestama vaidlusaluste

detailplaneeringute menetluses või menetluse lõpetamisel. Ka sisuliselt räägivad kaebajate

argumendid pigem detailplaneeringu menetluste lõpetamise kasuks, sest üldplaneeringuga

kaebajatele kuuluvate maatükkide määratlemine väärtusliku põllumaana vähendab võimalust,

et vaidlusalused menetlused võinuks lõppeda kaebajate algselt taotletud tulemusega. Seda on

kaebajad isegi väitnud halduskohtumenetluses. Seega ei oleks vaidlustatud korralduses selle

asjaolu märkimine saanud viia kaebajaid soodustava otsuseni.

15. Ringkonnakohus mõistab kaebajate väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta sarnaselt

halduskohtuga. Nimelt väidetakse, et Liivamäe detailplaneeringuga kavatseti anda

planeeringust huvitatud isikule õigusvastaselt ehitusõigus nn arendusprojekti elluviimiseks.

Kohtupraktikas on eitatud isiku subjektiivset õigust teda soodustava haldusakti andmiseks

põhjusel, et haldusorgan on varem sarnastel asjaoludel andnud õigusvastase soodustava

haldusakti. Praegusel juhul ei ole aga vaidlust selles, vastustaja tegelikult lõpetas Liivamäe

detailplaneeringu menetluse. Õiguslikku tagajärge, s.o et detailplaneering jääb vastu võtmata

ja kehtestamata, ei muuda see, et planeeringust huvitatud isik nõustus planeeringu menetluse

lõpetamisega.

16. 17. veebruari 2025. a menetlusdokumendis esitavad kaebajad täiendavad andmed Liivmäe

detailplaneeringuga hõlmatud maatükkidele projekteerimistingimuste väljastamisega

ehitusõiguse määramise kohta. Samuti toovad kaebajad esile, et vastustaja on otsustanud Uhti

külas asuva maatüki kasutamisotstarbe muutmise elamuehitusalaks ja jagamise viieks

eraldiseisvaks katastriüksuseks, ehitusload on väljastatud elamute püstitamiseks Lõunakalda

kinnistule ja veel ühele Uhti külas asuvale maatükile on antud ehitusluba. Vastustaja on

jätkanud 2014. aastal alustatud Kermo detailplaneeringu menetlust ja kavatseb määrata nime

transpordimaa osale kinnistust. Lepiku külas on üldplaneeringu järgi väärtusliku põllumaana

määratud maatükk jagatud elamumaa kruntideks.

Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid asja lahendamisel oluliseks. Kaebajad kaitsevad

praeguses asjas oma õigust sellele, et vastustaja lahendaks õiguspäraselt kaebajate taotluste

alusel algatatud detailplaneeringute menetluste lõpetamise või jätkamise küsimuse. Selle

küsimuse lahendamine ei välista kaebajatele kuuluvate kinnisasjade maakasutuse muutmist

üldplaneeringuga ega neile hiljem ehitusõiguse määramist. Kui kaebajad ei nõustu

üldplaneeringu tingimustega või ehitusõiguse määramisega projekteerimistingimuste kaudu,

siis on kaebajatel õigus vaidlustada asjakohased otsused nii vaidemenetluses kui ka

halduskohtus.

17. Ringkonnakohus tagastab kaebajatele 17. veebruari 2025. a menetlusdokumendi lisana

esitatud tõendid kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjade suhtes vastustaja poolt

menetlustoimingute tegemise või ehitusõiguse määramise kohta vastavalt HKMS § 62 lg-le 2,

kuna tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Osa 17. veebruari 2025. a

menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid esitasid kaebajad juba koos 6. detsembri 2024. a

menetlusdokumendiga. Ka need tõendid tuleb kaebajatele tagastada.

18. Halduskohus jättis põhjendatult hindamata kaebajate väited ja tõendid võrdse kohtlemise

nõude rikkumisest, põhjendades arusaadavalt, miks kaebajate seisukohad ei mõjuta asja

lahendamist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, jagab ta halduskohtu seisukohta.

19. Ekslik on kaebajate arusaam sellestki, et neil tekkis õiguspärane ootus, et

detailplaneeringute menetlust jätkatakse ning need viiakse lõpuni, kui vastustaja ei viinud

menetlusi lõpule seaduses sätestatud tähtpäevaks, s.o 1. juuliks 2018. Menetluste jätkamist ka

pärast EhSRS § 1 lg-s 4 määratud tähtaega saanuks kaebajad oodata olukorras, kus vastustaja

enne tähtaja saabumist oleks teinud detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise

seisukohalt olulisi menetlustoiminguid või nõudnud toimingute tegemist kaebajatelt. Praeguse

asja lahendamisel aga kaebajad isegi ei väida, et pärast 2008. aastat oleks toimunud kasvõi

üks menetlustoiming. Asjas ei vaielda selle üle, et vastustaja õiguseellane andis

planeeringulahenduse koostamise ülesande üle KR Majandi OÜ-le. HMS § 5 lg 2 järgi on

haldusmenetluse läbiviimine tõesti haldusorgani vastutada. See aga ei välista mõnes osas

haldusmenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide koostamise (lepinguga) panemist

detailplaneeringust huvitatud isikule või valdkonna asjatundjale. KR Majandi OÜ ega keegi

kaebajatest ei koostanud planeeringulahendust lepingus kokku lepitud tähtajaks, s.o

25. oktoobriks 2008. Samuti ei koostanud ega esitanud keegi planeeringulahendust hiljem.

Sellises olukorras pidid kaebajad EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumisel mõistma,

et seejärel on edaspidi pigem tõenäolisem detailplaneeringute menetluste lõpetamine, sest

alates 2006. aastast ei olnud detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisele ja vastuvõtmisele

lähemale jõutud.

Iseenesest on õige kaebajate seisukoht, et korrektselt käitudes saanuks vastustaja otsustada

detailplaneeringute lõpetamise küsimuse oluliselt varem. See ei muuda vaidlustatud

korraldust õigusvastaseks olukorras, kus menetluse lõpetamise otsus on põhjendatud.

Kaebajad ei väida, et viivitus oleks rikkunud nende õigusi.

20. Kaebajate hinnangul ei otsustanud vastustaja menetluste lõpetamist õiguspäraselt, sest

jättis arvestamata kaebajate huvid. Siinkohal ei vaidle kaebajad vastu, et enne vaidlustatud

korralduse andmist vastustaja küsis kaebajate seisukohta menetluse lõpetamise osas, kuid

keegi neist seisukohta ei esitanud ega toonud välja põhjusi, mis räägivad menetluse jätkamise

kasuks. Kaebajad eksivad, kui leiavad, et sel juhul pidi vastustaja tegema täiendavaid

jõupingutusi kaebajate huvide ja seisukohtade teadasaamiseks. Vastustajal võinuks olla

vajalik koguda täiendavaid tõendeid omal algatusel (HMS § 6), kui tal olnuks põhjust eeldada

nende olemasolu. Praegu see nii ei olnud. Seetõttu oli uurimis- ja ärakuulamiskohustuse

täitmiseks piisav, et vastustaja andis kaebajatele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.

Ühes seisukohtade esitamisega saanuks kaebajad osutada tõenditele, mis seisukohti

kinnitavad. Tähelepanu väärib, et kaebajad ei ole suutnud ka vaidemenetluses ega

kohtumenetluses selgitada, millised on need kaebajate huvid või õigused, mida vastustaja pidi

põhjalikult kaaluma vaidlustatud korralduse andmisel. Kaebajate huvi menetluste jätkamiseks

ei tulene teises haldusmenetluses (üldplaneeringu koostamise menetluses) esitatud

seisukohtadest. Kui kaebajad soovinuks tugineda üldplaneeringu menetluses esitatule,

pidanuks nad seda soovi otsesõnu väljendama. Näiteks asjaolust, et kaebajad ei ole rahul neile

kuuluvate maatükkide määratlemisena väärtusliku põllumaana oli mõistetav nende vastuseis

üldplaneeringu lahendusele, kuid mitte soov ja põhjendus detailplaneeringute menetluste

jätkamiseks. Nagu vastustaja menetluses läbivalt osutab, on kaebajate ehitusõigus lahendatav

üldplaneeringu lahenduse pinnal projekteerimistingimuste kaudu ega nõua seega

detailplaneeringute menetluste jätkamist.

21. Korraldust vaidlustades on kaebajad asunud väitma, et seoses detailplaneeringute

menetlustega kandsid nad kulusid kokku 300 000 euro väärtuses. Kuid vaatamata sellele, et

halduskohus osutas vajadusele tõendada seda väidet, ei ole kaebaja suutnud esitada ühtki

tõendit ega palunud kohtu abi tõendi kogumisel. Ringkonnakohtu hinnangul viitab tõendite

esitamata jätmine ühes asjaoluga, et detailplaneeringute menetlustes tegelikult toiminguid ei

tehtud, sellele, et kaebajatel puuduvad detailplaneeringutega seotud kulud ligilähedaselt

väidetud 300 000 euro ulatuses.

22. Vaidlustatud korralduse õigusvastasus ei tulene sellestki, et vaidemenetluses on vastustaja

esitanud põhjalikuma analüüsi ja selle pinnal kontrollinud vaidlustatud korralduse

õiguspärasust. See ongi vaidemenetluse ülesanne. HMS § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega oli vastustajal vaiet

lahendades õigus muu hulgas kontrollida ka kaalutlusõiguse kasutamist, s.h kaaluda

asjaolusid ise uuesti. Halduskohtul sellist õigust ei ole. Ilmselt ei oleks eesmärgipärane, kui

vaidemenetluses kohustaks vaideorgan haldusorganit uuesti asja lahendama, kui leiab, et

põhjendamispuudusele vaatamata on haldusorgan jõudnud põhjendatud lahenduseni. Selline

minetus on vaidemenetluses kõrvaldatav.

23. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane

ja halduskohus põhjendatult jättis selle tühistamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

24. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/