2-24-9065/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise koht ja aeg

28. veebruar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-9065

Tsiviilasi

S. S. hagi E. S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes. Tsiviilasja hind 2 250.00 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: S. S. (IK xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kostja: E. S. (IK xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx)

kirjalik menetlus, 28.01.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S. S. hagi E. S. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes.

2. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 11.07.2024 määrusega

käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati E. S.t

tasuma S. S.ele elatist summas 200.00 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni

asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue

Täisealise S. S. (hageja) esitas 10.06.2024 (täiendatud 19.06.2024) hagi oma isa E. S. (kostja)

vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb Xxxx õppiv hageja kostjalt igakuise

elatise 250.00 eurot alates xxxx väljamõistmist, kuna sõltub täielikult ema antavast

ülalpidamisest. Hagejal kinnis- ega vallasvara ei ole, saab vaid peretoetust. Hageja vajadused

kuus on summas 400.00 eurot. Hageja on püüdnud 01.05.-31.05.2024 telefoni teel pöörduda

kostja poole elatise saamiseks, kuid vastust ei saanud.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Hageja ei tõendanud täisealisena õppimist ega ka tema vajadustega seotud kulutusi ega ka

seda, kui suures ulatuses tema vajadustega seotud kulutused katab või annab raha tema teine

vanem. Kostjale teadaolevalt elab hageja xxxx, mistõttu ei ole ka usutav, et ta käib koolis

xxxx, kus tal elukohta ei ole. Valed on hageja väited selle kohta, et ta on kohtueelselt püüdnud

telefonitsi kostjaga kontakti saada, aga see pole õnnestunud.

Kostjal on puuduv töövõime ja ta saab pensioni summas 560.00 eurot keskmiselt, kostjal on

ka üks alaealine ülalpeetav laps, kes elab koos kostjaga. Hageja ei esitanud tõendeid ega

põhjendusi selle kohta, miks ta ei saa ise endale ülalpidamist teenida.

’

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi

perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi

lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg

2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama

laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Puudub vaidlus, et hageja S. S. on kostja E. S. täisealine laps, hageja sai täisealiseks xxxx.

Hageja palub kostjalt igakuise elatise summas 250.00 eurot alates xxxx väljamõistmist.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud

seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise

eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib

endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara

enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist.

Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.

Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul

esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke

vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja õpib Xxxx xxxx. klassis (dtl 184). Kohus märgib, et

viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa

täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist.

Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust peale põhikooli asuda keskharidust omandama,

küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab

muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust päevases õppes ning kohtu

hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Kohus ei tuvastanud ka hagejal

vara (v.a sõiduauto Audi A6 AVANT, 2002 aasta, dtl 204) olemasolu, mille arvelt saaks katta

enda ülalpidamiskulusid. Kohtul puuduvad andmed hagejale kuuluva sõiduki tehnilise

seisukorra ning selle kohta, kes seda tegelikkuses kasutab, kuid arvestades ainuüksi sõiduki

ehitusaastat, on selle realiseerimine suure tõenäosusega väga keeruline ning hind madal.

Töötamise registrist ei nähtu ka, et hageja oleks hetkel lisaks õpingutele tööga hõivatud (dtl

205-206). Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on

ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist

saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuised kulutused on summas 400.00 eurot

(s.o eluasemekulud 50.00 eurot, kulutused toidule 70.00 eurot, transpordile 50.00 eurot,

sidekulud 10.00 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 100.00 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50.00 eurot, muud vältimatud kulud 70.00 eurot). Hageja on enda kulutuste

tõendamiseks esitanud Xxxx asuva ühiselamu üürilepingu ja kontoväljavõtted (dtl 102-146).

Vaatamata sellele, et hageja ei ole kõiki enda kulutusi kuus tõendanud, v.a ühiselamu tasu

22.80 eurot kuus, leiab kohus, et hageja märgitud kulutused summas 400.00 eurot on

iseenesest eluliselt usutavad (arvestades mh, et hageja õpib teises linnas, millega seoses on tal

suuremad sõidu- ja toidukulud jms).

Kostja on kohtule teatanud, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda, kuna tal on puuduv

töövõime ning sissetulekuks vaid pension summas 560.00 eurot kuus. Kostjal on ka üks

alaealine ülalpeetav laps, kes elab koos kostjaga.

Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Rahvastikuregistrist nähtub, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, s.o alaealine V. S.

(isikukood xxxx). Esitatud tõenditest nähtub, et kostja poeg õpib Xxxx xxxx. klassis (dtl 75).

Eesti Töötukassa tõendi kohaselt on kostjal puuduv töövõime kuni xxxx (dtl 83) ning kostja

kontoväljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav toetus

577.78-607.73 eurot, sotsiaaltoetus 41.17 eurot, lisaks saab kostja igakuiselt Tapa

Vallavalitsuselt toimetulekutoetust 82.11-212.06 eurot (dtl 72-74).

Hageja on kohtule teatanud, et kostja töötab mitteametlikult ning on esitanud oma väidete

tõendamiseks kirjavahetuse sõbraga, kes on väidetavalt koos kostjaga Maxima juures

puuviljaletis töötanud (lepinguga) juunist kuni juulini (dtl 190-191). Kohus kontrollis

Töötamise registrist, et kostja viimane töösuhe lõppes 25.11.2022 (dtl 199). Äriregistrist

nähtuvalt, kostjal seosed äriühingutega puuduvad (dtl 193). Kohtul puuduvad seega

tõsikindlad tõendid, millest nähtuks, et kostjal oleks lisaks makstavatele toetustele veel lisaks

täiendav sissetulek.

Kostja on esitanud tõendina ka eluruumi Xxxx linn üürilepingu, millest nähtub, et tal tuleb

igakuiselt tasuda üüri 150.00 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud (dtl 77-82).

Kohus kontrollis, et kostjal endal kinnisvara puudub (dtl 193). Kostja on esitanud tõenditena

ka üüri- ja kommunaalkulude 15.12.2024 arve summas 350.72 eurot ning 15.01.2025 arve

summas 362.15 eurot (dtl 85-92). Kuigi muid enda kulutusi ei ole kostja tõendanud, on siiski

eluliselt usutav, et tal on lisaks eluasemekuludele igakuised kulutused toidule, ravimitele,

transpordile (kohus tuvastas, et kostjale kuulub sõiduauto Opel Vectra, 1993 aasta (dtl 195)),

sidele jms, lisaks ka igakuised kulud alaealise lapse ülalpidamiseks. Vaatamata sellele, et

kostja ja tema alaealine poeg elavad koos, leiab kohus, et kostja põhjendatuks alaealise lapse

igakuiseks kuluks võib pidada käesoleval ajal sätestatud elatisemiinimumi, mis on hetkel

287.72 eurot kuus.

Kostja näol on seega tegemist töötu, puuduva töövõimega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks

on riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadud toetused ning kes kasvatab alaealist last.

Kohus selgitab, PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks

saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on

samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele

ülalpidamist anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma

ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab

täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud

abivajava lapse ülalpidamise kohustust. Kohus leiab, et kostjal tulenevalt tema majanduslikust

seisundist võimalus hagejale ülalpidamist anda puudub.

Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist

täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada vaid PKS § 102 lg 1 sätestatut ning PKS § 102 lg

2 (s.o vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest, kui on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras ja

elatise vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu) praegusel juhul ei kohaldu.

Kohus leiab seega kõiki esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kostja ei ole võimeline PKS §

102 lg 1 arvestades hagejale ülalpidamist andma, arvestades tema kohustusi ja varalist

seisundit, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus jätab seega hagi täies ulatuses

rahuldamata.

Kohus peab vajalikuks märkida ka, et hageja enda esitatud kontoväljavõttest perioodi

01.08.2024 - 28.01.2025 kohta nähtub, et tema kontole laekub igakuiselt peretoetus 710.00

eurot ning on laekunud kahe lapse eest elatisabi (s.o 200.00 eurot ja 200.00 eurot). Lisaks on

kontole tehtud korduvalt sularaha sissemaksed (nt 12.08.2024 summas 730.00 eurot,

28.08.2024 summas 50.00 eurot, 01.09.2024 summas 20.00 eurot, 23.09.2024 summas 60.00

eurot, 23.12.2024 summas 175.00 eurot, 31.12.2024 summas 300.00 eurot, 20.01.2025

summas 50.00 eurot) ning hageja kontole on korduvalt raha kandnud erinevad füüsilised

isikud erinevates summades (01.50 eurot - 300.00 eurot) (dtl 113-183). Kohtul puuduvad küll

andmed, kes hageja kontot tegelikkuses kasutab, s.o kas hageja ise või nt mingil põhjusel

hageja ema (hageja on ka teinud erinevates summades ülekandeid oma teisele kontole), kuid

kui siiski eeldada, et seda kasutab konto omanik, ehk hageja ise, siis on tema sissetulek piisav,

et enda igakuiseid kulutusi kanda.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kuigi kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks lähtuda

menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Praegusel juhul arvestab kohus menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes

nõudis elatist seetõttu, et õpib gümnaasiumis ega ole võimeline endale seetõttu elatist

teenima, hageja on elatise nõudmiseks õigustatud isik, kuid kostjalt jääb elatis välja

mõistmata kostja majandusliku seisundi tõttu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

kohaldada TsMS § 162 lg 4 ning menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna lähtumine

üldreeglist oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi

kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Keelduda menetlusse võtmast S. S.e apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 28. veebruari 2025

otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus S. S.ele tagastatuks.

28.02.2025 kohtuotsus 2-24-9065 jõustus 03.05.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent