2-17-11639/312 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-11639

Kohtuasi

South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise nõudes

R.W hagi C.H ning South West Holding OÜ vastu C.H

South West Holding OÜ juhatusest tagasikutsumiseks

SME International Oy ja C.H hagi South West

Holding OÜ vastu osanike poolt 11.01.2021 vastu

võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

South West Holding OÜ ja R.W apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

875 902,17 eurot

South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise nõudes

R.W hagi C.H ning South West Holding OÜ vastu C.H

South West Holding OÜ juhatusest tagasikutsumiseks

Hageja I: South West Holding OÜ (registrikood

11811440, asukoht Rotermanni tn 8, Tallinn 10111)

Hageja II ja 3. isik kostja I poolel: R.W (isikukood

XXX, elukoht XXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Marika Kütt, e-post: XXX

Kostja I: S.N (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul

Künnap, vandeadvokaat Maria Pihlak, e-post XXX, XXX

Kostja II: C.H (isikukood XXX, elukoht XXX)

SME International Oy ja C.H hagi South West Holding

OÜ vastu osanike poolt 11.01.2021 vastu võetud otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Hageja I: SME International OY (endine ärinimi SME

Finance Holding Oy; Soome Vabariigi registrikood

2480312-3)

Hageja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaidar

Sultson, advokaat Maiki Virks, e-post: XXX

Hageja II: C.H (isikukood XXX)

Kostja: South West Holding OÜ (registrikood

11811440)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Marika Kütt, e-post: XXX

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 06.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.05.2023 otsus tühistada täies ulatuses. SME International Oy

ja C.H hagis 11.01.2021 South West Holding OÜ osanike koosoleku kehtetuks

tunnistamiseks teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, nimetatud hagis

poolte menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt SME

International Oy ja C.H kanda. Ülejäänud otsuse tühistatud osas saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2. South West Holding OÜ ja R.W apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. SME International Oy ja C.H hagi South West Holding OÜ vastu osanike

poolt 11.01.2021 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta

rahuldamata.

3.2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus SME International Oy

ja C.H hagis South West Holding OÜ vastu osanike poolt 11.01.2021 vastu

võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks solidaarselt SME International Oy ja

C.H kanda.

3.3. Harju Maakohtu 11.05.2023 otsus ülejäänud tühistatud osas saata uueks

arutamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

SME International Oy ja C.H hagi South West Holding OÜ vastu osanike 11.01.2021

vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagejad esitasid kohtule hagi, milles palusid:



tunnistada kehtetuks South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras

tehtud 11.01.2021 otsus nr 1, millega otsustati juhatuse liikme C.H vastu kahjunõude

esitamine;



tunnistada kehtetuks South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras

tehtud 11.01.2021 otsus nr 2, millega otsustati endise juhatuse liikme S.N van S.N-i vastu

kahjunõude esitamine;



tunnistada kehtetuks South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras

tehtud 11.01.2021 otsuse nr 3 alapunktid 3.1 ja 3.2, millega määrati õigusvaidluses

osaühingu esindaja.

2. Hagi kohaselt on South West Holding OÜ (edaspidi SWH) Eestis registreeritud äriühing

osakapitaliga 2556 eurot, millel on äriregistri kohaselt kolm osanikku: (i) R.W, kellele kuulub

osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% osakapitalist,

(ii) C.H, kellele kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot, mis moodustab 25% osakapitalist, ja

(iii) SME International Oy (edaspidi SME), kellele kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot, mis

moodustab 25% osakapitalist.

3. SWH juhatus saatis 31.12.2020 osanikele e-postiga ÄS § 173 lg 2 alusel allkirjastatud

osanike otsuste eelnõud.

4. Osanike otsuste eelnõu p 1 kohaselt oli päevakorras kahju hüvitamise nõude esitamine

kostja juhatuse liikme C.H vastu, sh ühingu nimel tsiviilasjas 2-17-11639 hagi esitamise ja

muude toimingute tagantjärele heakskiitmine. Osanike otsuste eelnõu p 2 kohaselt oli

päevakorras kahju hüvitamise nõude esitamine kostja endise juhatuse liikme S.N vastu, sh

ühingu nimel tsiviilasjas 2-17-11639 hagi esitamise ja muude toimingute tagantjärele

heakskiitmine. Osanike otsuste eelnõu p 3 kohaselt oli päevakorras C.H-ga ja H.J. van S.N-

iga peetavas õigusvaidluses esindaja määramine kostjale. Otsuse eelnõu punkt 3 alapunkt 3.1

sätestas, et ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel on õigus kostjat õigusvaidluse pidamisel esindada

üksnes R.W-l ja viimase poolt volitatud isikutel, sh Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

advokaatidel vastavalt sõlmitud kliendilepingule. Sama otsuse eelnõu kohaselt pidid osanikud

heaks kiitma Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ poolt tsiviilasjas 2-17-11639 kostja nimel

tehtud toimingud, sh hagi esitamise. Otsuse eelnõu punkt 3 alapunkti 3.2 kohaselt pidid

osanikud määrama, et C.H-l või tema poolt volitatud isikutel ei ole õigust otsuste eelnõu

punktides 1 ja 2 nimetatud õigusvaidlustes, sh tsiviilasjas 2-17-11639, SWH-d esindada.

5. SWH juhatus märkis eelnõus, et ootab osanike seisukohti, poolt või vastuhääle andmist,

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 11.01.2021 kostja

e-postiaadressile XXX. Samuti märkis juhatus eelnõus, et vastavalt ÄS § 177 lg-le 1 ei ole

osanike otsuste nr 1-3 vastuvõtmisel hääleõigust kostja osanikel C.H-l ja SME-l, kellele

mõlemale kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot. Eelnõus teavitati, et nimetatud osanike hääli

ei võeta esindatuse määramisel arvesse.

6. SME (st hageja I) lepinguline esindaja esitas SWH juhatusele 11.01.2021 vastuväite ja

hääletussedeli. SME lepinguline esindaja selgitas 11.01.2021 vastuväites ja hääletussedelis, et

kostja osanik SME on registrist eemaldatud ning Soome seadusest tulenevalt on tema

ainuosanikul Suomen Hoivaturva Oy-l õigus määrata SME-le esindaja osanike otsuste

eelnõude üle hääletamiseks. SME lepinguline esindaja esitas kostjale ka asjakohase volikirja.

SME hääletas kõigi otsuste eelnõude vastuvõtmise vastu. Koos hääletussedeliga esitas SME

esindaja SWH-le vastuväite ja selgitas, et otsuste eelnõu punktides 1 ja 2 ning otsuse 3

alapunktides 3.1 ja 3.2 kajastatud otsuste vastuvõtmisel ei ole SME hääleõiguse piiramine

õigustatud. Vastuväites tugines ta ÄS § 177 lg-s 1 sätestatule.

7. 11.01.2021 esitas oma hääled ja vastuväite ka SWH osanik C.H (hageja II), kes leidis, et

tema hääleõiguse piiramine ei ole ÄS § 117 lg 1 alusel põhjendatud. Hääletussedeli kohaselt

hääletas C.H kõigi osanike otsuste eelnõude vastuvõtmise vastu.

8. SWH juhatuse 15.01.2021 allkirjastatud valdavalt inglise keelse hääletusprotokolli ja

viimase tõlke kohaselt on hääletusprotokollis osanike nimekirjas märgitud järjekorra numbri 3

all, et osanik on teadmata ning sulgudesse lisatud, et viimane teadaolev osanik oli SME. SME

esitatud vastuväidet ja hääletussedelit ei ole hääletusprotokolli koostamisel arvestatud. Samuti

ei ole 15.01.2021 hääletusprotokolli koostamisel arvestatud osaniku C.H häälte ja

vastuväidetega. Hääletusprotokollis märgitu kohaselt ei ole osanik C.H-l ÄS § 177 lg 1

kohaselt otsuste eelnõude osas õigust hääletada.

9. SME häälte arvestamata jätmine ning osanike SME ja C.H osas hääleõiguse piirangu

rakendamine ei olnud õiguspärased. Osanike otsuste 31.12.2020 eelnõu ega ka 15.01.2021

hääletusprotokolli kohaselt ei otsustatud õigusvaidluse pidamist SME kui kostja osanikuga

ega määratud SME-ga õigusvaidluse pidamiseks esindajat. Seetõttu ei ole SME hääleõiguse

piiramine ühegi päevakorrapunkti juures õiguspärane. Sarnaselt ei ole C.H hääleõiguse

piiramine õiguspärane olukorras, kus ei otsustatud tema kui osanikuga õigusvaidluse pidamist

või selles õigusvaidluses osaühingule esindaja määramist. Puudub vaidlus, et füüsilist isikut

C.H-d ei saa samastada kostja endise juhatuse liikme H.J. van S.N-iga, keda otsused 2 ja 3

puudutavad.

10. Seega ei oleks kostja osanikud saanud vastu võtta osanike otsuste eelnõu punktides 1-3

toodud otsuseid, kui kostja ei oleks ilma õigusliku aluseta piiranud hagejate hääleõigust.

Mõlemad hagejad hääletasid kostjale esitatud hääletussedelite kohaselt otsuste eelnõude

vastu. Vaatamata kostja kolmanda osaniku poolthäältele, ei oleks hääleõiguse kohaldamata

jätmisel viidatud otsuste poolt antud nende vastuvõtmiseks vajalikke hääli, s.o üle poole

kostja osanike häältest. Eelnevast tulenevalt nõuavad hagejad SWH osanike otsuste, mis on

kajastatud otsuste eelnõu punktides 1, 2 ja punkti 3 alapunktides 3.1 ja 3.2 ning

hääletusprotokollis otsustena 1 ja 2 ning otsuse 3 punktidena 3.1 ja 3.2., kehtetuks

tunnistamist.

Kostja vastuväited hagile

11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited hagile

seisnesid lühidalt järgnevas.

12. Otsuse 1 (puudutab C.H vastu kahjunõuete esitamist) puhul määras SWH juhatus 1278

häält R.W-le, kelle puhul ÄS § 177 lg 1 järgset hääletamispiirangut ei esinenud ̶ tema vastu

nõude esitamist ei otsustatud. C.H-le (osaluse nimiväärtus 639 eurot) ja SME-le (osaluse

nimiväärtus 639 eurot) hääli ei määratud. Nagu alljärgnevalt selgitatud, oli selline häälte

määramine õige. SWH juhatus lähtus häälte määramisel ÄS § 177 lg-st 1, mille kohaselt ei

või osanik hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist või selles

õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle

kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või

nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

13. C.H oli nii tema vastu hagi esitamise ajal kui ka 2021. aasta jaanuaris läbi viidud SWH

osanike hääletuse ajal nii SWH osanik kui ka juhatuse liige. Seega on ilmne, et tema ei saanud

ÄS § 177 lg 1 kohaselt hääletada endaga õigusvaidluse pidamise küsimuses. C.H ka ei

esitanud SWH juhatusele vastuväidet osas, milles talle jäeti hääled otsuse 1 osas hääletamisel

määramata.

14. SWH juhatus selgitas 15.01.2021 otsuste protokollis, et otsuse 1 puhul kehtiks ÄS § 177

lg 1 järgne hääletamispiirang ka SME suhtes. Ühtlasi, SME ei olnud hääletamise ajal ka

osanik, tal puudus õigusvõime ja ta ei saanud seetõttu hääletada. SWH juhatus lähtus

siinkohal esiteks asjaolust, et SME on H.J. van S.N-i kontrolli all. Teiseks lähtus SWH

juhatus asjaolust, et C.H ja H.J. van S.N tegutsesid SWH-le kahju tekitamisel ühiselt ja

kooskõlastatult, mistõttu SWH nõuab neilt kahju hüvitamist solidaarselt. Seetõttu võis S.N-il

olla isiklik huvi takistada C.H vastu kahjunõuete esitamist. Eelnev annab omakorda aluse

eeldada H.J. van S.N-i huvide konflikti otsuse 1 osas. Seetõttu oli õige jätta otsuse 1 osas

hääled määramata ka SME-le. Isegi kui SME-le oleks tulnud määrata otsuse 1 osas hääled

(vastavalt osaluse nimiväärtusele 639 häält), ei oleks see otsuse 1 vastuvõtmist mõjutanud ̶

R.W hääled oleksid ikkagi olnud ülekaalus võrreldes SME vastuhäältega. Seega puuduks ka

sellisel juhul alus tunnistada otsus 1 kehtetuks. Puudub alus otsuse 1 kehtetuks

tunnistamiseks.

15. Otsuse 2 osas (puudutab endise juhatuse liikme H.J. van S.N-i vastu kahjunõude esitamist)

puhul määrati hääled analoogselt otsusega 1. R.W-le määrati 1278 häält. SME ei saanud hääli,

sest SME ei olnud hääletamise ajal osanik, SME-l puudus juhatusele esitatud info kohaselt

hääletamise ajal õigusvõime, Suomen Hoivaturva Oy ei saanud SME-d hääletamisel esindada.

Nii või teisiti kohaldus SME osas ka huvide konfliktist tulenev hääletamise piirang. C.H-le ei

määratud samuti hääli. SME puhul kohaldus hääletamispiirang ka põhjusel, et ta oli H.J. van

S.N-i kontrolli all. Puudub alus otsuse 2 kehtetuks tunnistamiseks.

16. Otsus 3 (puudutab õigusvaidluses esindaja määramist) puhul määrati hääled analoogselt

otsustega 1 ja 2. Mõlema hageja puhul kohaldus hääletamispiirang; samuti ei olnud SME

hääletamise ajal õigusvõimeline. Puudub alus otsuse 3 (sh otsuste 3.1 ja 3.2) kehtetuks

tunnistamiseks. ÄS § 177 lg 1 laieneb ka otsusele, millega otsustatakse osanikuga peetavas

õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. On loogiline, et nii C.H-l kui ka SME-l (mida

kontrollib H.J. van S.N) oli huvide konflikt küsimuses, kes asub C.H ja H.J. van S.N-iga

peetavas õigusvaidluses SWH-d esindama. R.W kui ainus hääleõiguslik osanik hääletas

otsuse 3 poolt, mistõttu otsus võeti seaduslikult vastu.

17. Otsus 3 koosneb tegelikult kahest otsusest – otsus 3.1 SWH esindaja määramise kohta

ning otsus 3.2 C.H esindusõiguse piiramise kohta. Tegelikkuses piisas SWH esindaja

määramiseks üksnes otsusest nr 3.1, millega SWH esindajaks valiti R.W ning tema poolt

volitatud isikud (sh Ellex Raidla Advokaadibüroo). On ilmne, et kui hääleõiguslikud osanikud

valivad osaühingu esindaja juhatuse liikmega peetavas õigusvaidluses, siis üksnes selliselt

määratud isikutel on õigus osaühingut vastavas õigusvaidluses esindada. ÄS § 168 lg 1 p 10

piirab siinkohal tavapärast juhatuse liikmete esindusõigust. SWH juhatus pani selguse huvides

hääletusele ka otsuse 3.2 C.H esindusõiguse piiramise kohta. Sisuliselt oli tegemist otsuse 3.1

täpsustamisega ÄS § 168 lg 1 p 10 raames. Seega on väärad hagejate väited, et C.H kui

juhatuse liikme esindusõiguse piiramiseks puudus seaduslik alus. Kuivõrd otsus 3.2 puudutas

samuti C.H ja H.J. van S.N-iga õigusvaidluse pidamist, siis kohaldusid samad

hääletamispiirangud nagu otsuse 3.1 puhul.

18. Isegi kui eeldada, et C.H pidanuks saama hääletada H.J. van S.N-iga peetava

õigusvaidluse esindaja küsimuses ning SME C.H-ga peetava õigusvaidluse esindaja

küsimuses, ei oleks see mõjutanud vastuvõetud otsuse sisu. Kui esindaja määramine oleks

otsustatud mõlema õigusvaidluse puhul eraldi, siis R.W poolthääled (1278 häält) oleksid

ikkagi ületanud vastavalt C.H või SME vastuhääli.

19. Hagi on esitatud aegunult. TsÜS § 38 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

SME ei esitanud hagi SWH osanike otsuse vaidlustamiseks eelviidatud tähtaja sees.

Käesolevas menetluses vaidlustatud osanike otsused protokolliti 15.01.2021. TsÜS § 38 lg 5

järgne tähtaeg otsuste vaidlustamiseks oli 15.04.2021. SME ja C.H nimel esitati hagi

09.04.2021. Hagi esitamise ajal ei olnud SME Soome äriregistris registreeritud ehk ühing oli

registrist kustutatud. Hagejate esitatud Ville Saloneni õigusarvamusest nähtuvalt ei ole Soome

registrist kustutatud ühingul õigust hagejana kohtuasjas osaleda ja seda ka juhul, kui

kustutatud ühingu osanikud on määranud kustutatud ühingule esindaja. Ville Saloneni

lõppjäreldus (SME võib osanikuna esitada SWH vastu hagi) ei ole tema eelneva analüüsi ning

analüüsis viidatud õigusnormidega kooskõlas. Seega ei saa SME nimel Kaidar Sultsoni poolt

09.04.2021 esitatud hagiavaldust lugeda hagiks, mille esitas SME. Hagile ei olnud seejuures

lisatud isegi SME osanike otsust, millest nähtuvalt Kaidar Sultsonil oli õigus SME-d hagi

esitamise ajal esindada. SME hilisem õigusvõime taastamine (mis leidis hagejate väitel aset

19.05.2021) ja menetluses osalemine ei võimalda lugeda hagi SME esitatud hagiks. SME ei

esitanud hagi seega tähtaegselt ning tema suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes

R.W hagi C.H ning South West Holding OÜ vastu C.H South West Holding OÜ juhatusest

tagasikutsumiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

20. Hagejad esitasid kohtule hagi, milles palusid (vähendatud nõuded osalise hagi tagasivõtu

määruse seisuga 21.02.2023):



mõista S.N-ilt ja C.H-lt South West Holding OÜ kasuks solidaarselt välja põhivõlg 569

376,37 eurot;



mõista S.N-ilt ja C.H-lt South West Holding OÜ kasuks solidaarselt välja viivis 419

376,37 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 toodud määras alates

hagiavalduse esitamisest (02.08.2017) kuni põhivõla täieliku South West Holding OÜ-le

tasumiseni;



mõista S.N-ilt ja C.H-lt South West Holding OÜ kasuks solidaarselt välja: viivis 150 000

euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 toodud määras alates 11.09.2019

kuni põhivõla täieliku South West Holding OÜ-le tasumiseni.



R.W palub kutsuda C.H tagasi South West Holding OÜ juhatusest.

21. Hagi kohaselt on R.W alates 10.09.2014 SWH osanik. R.W on SWH enamusosanik,

omades SWH-s 50%-list osalust (osa nimiväärtus on 1278 eurot). H.J van S.N-ile ja C.H-le

kuulub kummalegi 25%-line osalus (kummagi osa nimiväärtus on 639 eurot).

22. SWH-l on kokku kolm juhatuse liiget. R.W on SWH juhatuse liige alates 12.10.2015. H.J

van S.N ja C.H on SWH juhatuse liikmed alates 16.07.2013.

23. H.J van S.N ja C.H pöördusid 2014. aasta keskel R.W poole ettepanekuga investeerida

kostjate äritegevusse. Nad selgitasid, et tegutsesid Soomes erinevate finantsteenuste

pakkumisega, neil olevat finantsteenuste valdkonnas suur kogemus ning neil olevat võimalus

oluliselt äritegevust laiendada. Täpsemalt soovisid nad arendada ja laiendada

faktooringuteenuse pakkumist, ent neil puudusid potentsiaalsete klientide teenindamiseks

vajalikud finantsvahendid. Eeltoodud põhjendustel tegid H.J van S.N ja C.H R.W-le

ettepaneku investeerida kostjate poolt juhitavasse faktooringuärisse, jäädes ise passiivseks

investoriks. Äriplaani kohaselt oli neil ettepaneku tegemise hetkel üle 150 kliendi ning suurel

hulgal potentsiaalseid kliente.

24. R.W-le tundusid H.J van S.N ja C.H alguses usaldusväärsed ning ta nõustus arendatavasse

äritegevusse investeerima. R.W rõhutas seejuures, et nõustub faktooringuärisse investeerima

ainult tingimusel, et faktooringut pakutakse üksnes väga usaldusväärsetele äriühingutele („A-

klassi klientidele“). Samuti nõustus ta investeerimisettepanekuga tingimusel, et äritegevust

juhitakse Eestist ning Eesti äriühingu kaudu. H.J van S.N ja C.H olid R.W tingimustega nõus.

Samuti kinnitasid kostjad, et faktooringut pakutakse üksnes klientidele, kelle tausta eelnevalt

kontrollitakse (viiakse läbi nn due diligence).

25. Kostjad tegid R.W-le ettepaneku kasutada äritegevuseks kostjate poolt varasemalt Eestis

asutatud äriühingut SWH. R.W nõustus ja sai SWH osanikuks 10.09.2014. Esimene osanike

leping poolte vahel sõlmiti 18.09.2014. Nimetatud lepingu p 3.1 nägi ette, et SWH eesmärk

on arendada faktooringualast äritegevust. Sama SWH tegevuse eesmärk nähtub teisest,

01.08.2015 sõlmitud osanike vahelisest lepingust (p 1.3). Seega oli SWH tegevuse eesmärk

tegeleda faktooringuga, millest tulenevalt tuli SWH rahalisi vahendeid kasutada üksnes

faktooringu pakkumise jaoks (s.o uute nõuete ostmiseks). Lisaks lepiti 01.08.2015 osanike

lepingu p-s 3.2 kokku, et üle 10 000 euro suuruseid investeeringuid ja kulutusi oli SWH-l

lubatud teha üksnes kõigi juhatuse liikmete nõusolekul.

26. SWH juhatuse liikmete tööjaotuse kohaselt tegelesid faktooringualase äritegevuse

arendamisega H.J van S.N ja C.H. Samuti pidid nemad edastama SWH raamatupidajale

äritegevusega seonduvad dokumendid (arved, lepingud), mis olid vajalikud SWH

raamatupidamise korrashoiuks. R.W roll SWH juhatuse liikmena pidi olema passiivne – tema

ainus SWH juhatuses olemise eesmärk oli esindada enamusosanikku ja kiita heaks suuremaid

SWH nimel tehtavaid tehinguid. Tal ei olnud poolte kokkuleppe kohaselt aktiivseid kohustusi

faktooringuäri arendamisel.

27. R.W nõustus andma SWH-le faktooringuäri arendamiseks rahalisi vahendeid. Ta rõhutas

kostjatele seejuures läbivalt, et SWH-le laenatud raha tohib kasutada ainult

faktooringuteenuse pakkumiseks ning mitte mingisugusel muul eesmärgil. R.W andis SWH-le

faktooringuteenuse finantseerimiseks suures ulatuses laenu. R.W poolt SWH-le faktooringu

pakkumiseks tehtud kogufinantseering oli 405 000 eurot.

28. Varsti pärast SWH-le esimese, s.o 10.09.2014 laenulepingu alusel raha laenamist sai R.W

teada, et kostjad olid asunud väidetavalt faktoorima Soome äriühingu KLR Kustannus OY

arveid. R.W-l tekkisid selle äriühingu ja tema maksevõime osas kahtlused, kuid kostjad

kinnitasid, et KLR Kustannus OY arvete faktoorimine on väga tulus ning SWH-le kasulik.

Kostjate selgitused tundusid usutavad ning R.W ei vaielnud sel hetkel KLR Kustannus OY

arvete faktoorimisele vastu. Ta ei teadnud, et kostjad olid tegelikult ise KLR Kustannus OY-

ga seotud.

29. Kostjate väitel äri edenes ning kasuminumbrid suurenesid. Edasises suhtluses viitasid

kostjad suurtele kasuminumbritele ning jätsid mulje, et nad tegelevad aktiivselt faktooringu

pakkumisega, nagu nägi ette algne äriplaan.

30. 2016. aasta keskel sai R.W SWH raamatupidajalt teada, et kostjad ei olnud pikemat aega

vaatamata korduvatele palvetele edastanud SWH raamatupidamiseks vajalikke dokumente

ning infot. Täpsemalt üritas SWH raamatupidaja koostada SWH 2015. aasta majandusaasta

aruannet ning palus sel eesmärgil kostjatel saata vajalikud dokumendid (lepingud, arved ning

SWH kontolt ülekannete tegemise aluseks olevad dokumendid). Kostjad ei saatnud vastuseks

kas üldse mingeid dokumente või saatsid asjakohatuid dokumente. F.a. R.W-l hakkasid

seetõttu tekkima kahtlused, et kostjad ei kasuta SWH rahalisi vahendeid SWH huvides ning

vastavalt osanike lepingus kokku lepitud eesmärkidele. Samuti tekitas kahtlusi asjaolu, et

Danske pank teatas 2016. aasta keskel ootamatult SWH pangakonto sulgemisest. Konto

ootamatu panga poolse sulgemise põhjuseks oli ilmselt kahtlane rahade liikumine kontol.

Kahtlused süvenesid täiendavalt, kui SWH pangakonto väljavõtete läbivaatamisel selgus, et

kostjad olid SWH pangakontolt teinud läbivalt ning suures ulatuses väljamakseid täiesti

tundmatutele Hispaania ja Läti äriühingutele. Tekkinud kahtluste tõttu asus R.W kostjate

tegevust seoses SWH juhtimisega põhjalikult uurima, tellides SWH raamatupidamise auditi.

31. SWH raamatupidamise ning pangakonto liikumiste osas läbi viidud auditi tulemusel

selgus, et SWH pangakontodel oli toimunud äärmiselt kummaline rahade liikumine. Ilmnes,

et kostjad on SWH-sse investeeritud rahalisi vahendeid kandnud edasi-tagasi erinevate

äriühingute vahel, sealhulgas South West Finance Oy, FC Rahoitus Oy, KLR Kustannus OY,

KR Kustannus Oy, San Antonio Marketing S.L, Northwest SIA ja FC Perintä Oy. SWH

raamatupidaja kinnitusel on kostjad esitanud SWH raamatupidamise jaoks seejuures üksnes

ühe allkirjastatud faktooringulepingu (leping Netti Kommeetta OY-ga). Ülejäänud kostjate

edastatud üksikud faktooringulepingu projektid on allkirjastamata. Samas nähtuvad SWH

pangakontolt regulaarsed laekumised FC Rahoitus Oy-lt ning FC Perintä Oy-lt. Seega võisid

kostjad tegeleda nimetatud äriühingute kaudu tulu teenimisega (ei ole teada, kas faktooringu

osutamise läbi), kasutades selleks R.W poolt SWH-sse investeeritud rahalisi vahendeid.

32. Laekunud tulu kandsid kostjad algselt SWH-sse ning seejärel koheselt kostjate kontrolli

all olevatesse äriühingutesse Hispaanias, Lätis ja Soomes. Selgus, et kostjad on kandnud

SWH finantsauditi kohaselt kokku 985 879 euro ulatuses rahalisi vahendeid SWH

pangakontolt äriühingutele, mis on kostjate kontrolli all ning mille lõplikud kasusaajad on

kostjad. Hagejate hinnangul on tegemist SWH vara omastamise või kelmusega, mis tähendab

automaatselt kostjate kohustuste rikkumist SWH juhatuse liikmetena. Kohustuste rikkumise

tõttu on SWH-le tekitatud ulatuslik varaline kahju, mille eest kostjad vastutavad solidaarselt.

Kostja I vastus

33. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

34. SWH-le ei ole tekkinud kahju Northwest SIA-le ja San Antonio Marketing S.L-le tehtud

ülekannete ega AHV Finance OY aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise tulemusel.

Ülekanded Northwest SIA-le ja San Antonio Marketing S.L-le seondusid SWH tavapärase

äritegevusega (faktooring). Vastavate ülekannete tegemisega olid nõus kõik SWH juhatuse

liikmed, kes olid samal ajal ka SWH osanikud. Ülekannete tegemine ei olnud vastuolus SWH

huvidega ega kannustatud kostjate huvist SWH arvelt ise rikastuda. Lõppastmes teenis SWH

ülekannetelt tulu faktooritud arvetelt saadud laekumiste näol, mistõttu on SWH-l igasugune

kahju nõudmine nende ülekannetega seoses alusetu.

35. AHV Finance OY aktsiate omandamine H.J. van S.N-ilt oli SWH osanike ühine soov.

Tehingu sõlmimine ei lähtunud H.J. van S.N-i isiklikest huvidest ning selle eesmärgiks ei

olnud teda SWH arvelt rikastada. Tehing sõlmiti õiglastel ning kõikide osapoolte vahel ühiselt

läbi räägitud tingimustel ning SWH sai selle tulemusel osa omanikuks. SWH-le ei tekkinud

tehingu tulemusel kahju. Vastupidi, SWH jättis H.J. van S.N-ile tehingujärgse ostuhinna

tasumata, millest tulenevalt on tekkinud kahju hoopis temal.

36. Tõendamata on nii SWH-le kahju tekkimine kui juhatuse liikme kohustuste rikkumine.

SWH on esitanud kostjate vastu solidaarse kahjunõude, kuid hagist ei selgu, milliseid

rikkumisi ja millise kahju põhjustamist heidab SWH ette kummale kostjale. SWH on kostjaid

alusetult samastanud.

37. H.J. van S.N-ilt ei ole rikkunud oma juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust hagis

viidatud Northwest SIA ja San Antonio Marketing S.L ülekannetega seoses ega 15.06.2015

sõlmitud AHV Finance OY aktsiate ostu-müügilepinguga seoses. H.J. van S.N-ilt ei ole

põhjustanud SWH-le kahju ega omastanud SWH rahalisi vahendeid. SWH vastavasisulised

etteheited on kõik paljasõnalised ja tõendamata.

38. Erinevalt hagis väidetust, ei kutsunud kostjad ühiselt tegutsedes SWH kolmandat osanikku

ja juhatuse liiget R.W-d SWH-sse investeerima. Hagi lisas 2 sisalduv dokument ei kajasta

SWH äriplaani, seda ei koostatud R.W-le esitamiseks ning H.J. van S.N ei ole seda dokumenti

ka kunagi R.W-le esitanud. Dokument oli avalikult kättesaadav FC Rahoitus OY

koduleheküljel ning selle eesmärgiks oli tutvustada FC Rahoitus OY tegevust

välisinvestoritele. SWH faktooringuäri alustamises leppisid algselt kokku R.W ja C.H, kes

elasid tol ajal mõlemad Eestis. Nemad kutsusid omakorda Soomes elanud H.J. van S.N-i

osalema SWH tegevuses, sest tema tundis Soomes võimalikke faktooringukliente ning sai

seeläbi toetada SWH faktooringutegevuse alustamist.

Kostja II vastus hagile

39. Kostja II esitas enda sisulised vastuväited hagile 19.09.2017 määruskaebuses. Kostja II

vaidles hagile vastu. Hagi on perspektiivitu, sest SWH-le pole kahju tekkinud. Eeltoodu

nähtub ainuüksi SWH pangakonto väljavõtetest, mille hagejad on käesolevas asjas ise

tõendina esitanud. SWH-le on seoses on North West SIA-le tehtud väljamaksetega FC

Rahoitus OY-lt laekunud kokku 423 446,7 eurot ning seoses San Antonio Marketing SL-ile

tehtud väljamaksetega vähemalt 46 940 eurot. Igal juhul on mõlema äriühinguga seoses FC

Rahoitus OY poolt SWH-le tasutud kokku 470 386,7 eurot, s.o 51 010,33 eurot rohkem kui

väidetavalt SWH-le tekkinud kahju (419 376,37 eurot).

40. Lisaks nähtub SWH Danske panga konto väljavõtte kokkuvõttest, et kõik summad, mis on

pangakontolt välja läinud, on SWH-le vahetult pärast ülekannet tagastatud. Täpsemalt on

Danske panga arveldusarvel väljaminekuid olnud kogusummas 1 519 602,84 eurot ning

sissetulekuid kogusummas 1 519 663,56 eurot. Sama nähtub Swedbanki väljavõttest, kus

sissetulekuid on olnud kokku 463 405,10 eurot, väljaminekuid aga 458 715,60 eurot ehk isegi

4 706,82 eurot vähem. SWH pangakonto väljavõtetest tulenevalt ei ole konto seis negatiivne

ning neist ei nähtu, et tehtud oleks ebatavaliselt suuri või alusetuid makseid.

41. Asjakohatud on hagejate väited selle kohta, et kostjad on teinud väljamakseid iseendaga

seotud isikutele eesmärgiga pöörata raha enda kasuks. SWH osutas KR Kustannus OY-le ja

KLR Kustannus OY-le Faktooringu teenust. Perioodil 26.09.2014 kuni 26.06.2015 tasuti

lepingute alusel nõuete eest KR Kustannus OY-le ja KLR Kustannus OY-le. Alates

26.06.2017 tasuti nõuete eest selliselt, et ülekanne teostati poolte kokkuleppel otse North

West SIA-le ja San Antonio Marketing SL-ile. Nii Danske panga kui Swedbanki konto

väljavõttest on näha, et North West SIA-le ja San Antonio Marketing SL-ile tehtud ülekannete

selgitused sisaldavad viidet K R Kustannus OY-le ja KLR Kustannus OY-le ning välja on

toodud ka kuupäev, mis seisuga väljastatud müügiarvete eest ülekanne teostatakse. Samuti

nähtub pangakonto väljavõtetest, et kõik faktooringu raames K R Kustannus OY-le, KLR

Kustannus OY-le, North West SIA-le ja San Antonio Marketing SL-ile tehtud ülekanded on

hagejale I FC Rahoitus OY kaudu tagastatud. Nagu eespool selgitatud oli Faktooring

korraldatud tehnilistel põhjustel selliselt, et K R Kustannus OY , KLR Kustannus OY

Ajakirjade ostjad tasusid arved esmalt FC Rahoitus OY-le, kes seejärel teostas ülekande

SWH-le.

42. Asjaolu, et faktooringu raames tehtud maksed on SWH-le valdavas osas tasutud, kinnitab

põhimõtteliselt ka R.W poolt tellitud audit. Audiitoraruandes on küll ekslikult käsitletud FC

Rahoitus OY-lt laekunud summasid kohustusena, kuid aruandest nähtub, et FC Rahoitus OY-

lt on SWH-le laekunud kokku 932 280 eurot (tegelikkuses nähtub pangakonto väljavõtetest, et

FC Rahoitus OY-lt on laekunud hoopis 955 996,64 eurot). Jääb arusaamatuks, miks pole R.W

audiitorile andnud teavet faktooringute kohta. Ta on olnud teadlik nii lepingute alusel

teostatud faktooringust kui ka sellest, et North West SIA-le ja San Antonio Marketing SL-ile

tehtud ülekanded on tehtud faktooringu raames. Seega on ebaõiged väited selle kohta, et R.W

polnud faktooringust ega selle teostamise viisist teadlik.

43. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele hagejate väited selle kohta, et kostjad on

teinud tehinguid õigusliku aluseta ning pööranud SWH raha enda kasuks. Antud väited on

vastuolus asjas esitatud tõenditega. Olukorras, kus on ilmne, et kõik hagi alusena märgitud

ülekanded on SWH pangakontole ka tagasi laekunud, ei saa SWH-le olla kahju tekkinud –

hageja varaline olukord ei ole halvenenud.

Maakohtu otsus

44. Maakohus rahuldas SME Finance Holding Oy ja C.H hagi South West Holding OÜ vastu

osanike poolt 11.01.2021 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kohus tunnistas

kehtetuks South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras tehtud

11.01.2021 otsus nr 1, millega otsustati juhatuse liikme C.H vastu kahjunõude esitamine,

South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras tehtud 11.01.2021 otsus

nr 2, millega otsustati endise juhatuse liikme S.N van S.N-i vastu kahjunõude esitamine,

South West Holding OÜ osanike poolt ÄS §-s 173 sätestatud korras tehtud 11.01.2021 otsuse

nr 3 alapunktid 3.1 ja 3.2, millega määrati õigusvaidluses osaühingu esindaja. Maakohus jättis

läbi vaatamata South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

nõudes ning R.W hagi C.H ning South West Holding OÜ vastu C.H South West Holding

OÜ juhatusest tagasikutsumiseks. Kohus jättis South West Holding OÜ ja R.W

menetluskulud nende endi kanda; S.N-i, C.H ning SME Finance Holding Oy menetluskulud

South West Holding OÜ kanda. Kohus tühistas ka Harju Maakohtu 22.08.2017 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

45. Otsuse põhjenduste kohaselt on kahju ja viivisenõude esitamise eelduseks juhatuse

liikmete vastu vastavate kehtivate osanike otsuste (käesoleval juhul 11.01.2021 otsuste)

olemasolu. Seega lahendab kohus esmalt hagi osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja

seejärel teised hagid. Kui kohus leiab, et osanike otsused juhatuse liikmete vastu hagide

esitamiseks on kehtetud, tuleb jätta juhatuse liikmete vastu esitatud hagid rahuldamata,

kuivõrd kohtusse pöördumiseks puudus alus.

46. Pooled vaidlevad selle üle, kas SME oli otsuste vastu võtmise ajal SWH osanik ja kas ta

oli õigusvõimeline, samuti, kas tal oli nõuetekohane esindaja.

47. Soome äriregistri väljavõttest nähtuvalt on tehtud kanne SME Soome äriregistrist

kustutamise kohta 16.03.2020. Pooled selle asjaolu üle ka ei vaidle. Samuti ei vaidle pooled

selle üle, et vandeadvokaat Kaidar Sultson SME äriregistrist kustutamisest SWH-d

11.01.2021 kirja teel teavitas. Kaidar Sultson esitas SWH-le ka teabe, et Suomen Hoivaturva

Oy-l on Soome õiguse kohaselt õigus SME-d esindada, vaatamata viimase registrist

kustutamisele.

48. Kohus leiab, et SWH kui Eesti äriühingu osanikud tuleb määratleda Eesti õiguse kohaselt.

Äriregistrisse on ühe osanikuna kantud SME. Kohtule ei ole esitatud teavet, mille kohaselt

SME ei oleks olnud osanik. Kohus tuvastab, et SME oli vähemalt formaalselt otsuste vastu

võtmise ajal SWH osanik. Pooled vaidlevad selle üle, millise riigi õigust tuleb kohaldada

SME õigusvõime tuvastamisel ning selle üle, kas SME-l oli otsuste vastuvõtmise ajal

õigusvõime.

49. Kohus leiab, et SME õigusvõime kindlakstegemiseks tuleb lähtuda Soome õigusest.

Antud küsimusi reguleerib Soome piiratud vastutusega äriühingute seadus (Osakeyhtiölaki

624/2006; edaspidi PVÄ seadus). Kuivõrd asja lahendav kohtunik valdab soome keelt ja tal

on varasemad teadmised Soome õigusest ning kuivõrd kostja on kahtluse alla seadnud hageja

esitatud Ville Saloneni arvamuse usaldusväärsuse, kohaldab kohus Soome õigust vastavalt

selle sisule, mis on avaldatud Soome ametlikus õigusaktide andmebaasis finlex.fi. Samas

märgib kohus, et Ville Salonen on enda arvamuses kajastanud õiguse sisu sellisena nagu see

seaduse tekstis kirjas on.

50. Kohtule esitatud teabe kohaselt on SME Soome äriregistrist kustutatud

likvideerimismenetlust läbi viimata. Lähtuda tuleb PVÄ seaduse § 21 lg-st 1 ja lugeda SME

õigusvõimeliseks. SME sai tegutseda läbi esindajate. PVÄ seaduse 3. peatüki § 15 lg 1

kohaselt peab osanike nimekirja juhatus. SME osanike 05.01.2021 koosoleku otsusest

nähtuvalt on SME ainuosanik Suomen Hoivaturva OY. Suomen Hoivaturva OY on

05.01.2021 otsusega andnud selle tegevdirektor MTSle õiguse väljastada esindajaks määratud

isikutele volikiri SME esindamiseks SWH osanike otsuste vastuvõtmisel. MTS on volikirjaga

SME esindamise volitused andnud vandeadvokaat Kaidar Sultsonile ja advokaat Toomas

Mälbergile. SME registreering Soome äriregistris taastati 19.05.2021.

51. Ülal märgitust nähtuvalt oli SME-l Soome õiguse kohaselt ka peale registrist kustutamist

õigusvõime. Oma õigusi sai SME teostada esindajate kaudu. SME ainuosanik Suomen

Hoivaturva OY on andnud volitused SME esindamiseks Kaidar Sultsonile, kes neid õigusi

11.01.2021 otsuse eelnõu üle hääletades ka kasutas. Hääletati küsimuste üle, mis jäid PVÄ

seadusega sätestatud volituste piiridesse ja puudutasid SME vara (osaluse väärtust).

Eeltoodust lähtuvalt tuleb SME lugeda 11.01.2021 otsuste vastu võtmise seisuga

õigusvõimeliseks ja hääletusvõimeliseks.

52. SWH kui kostja möönab, et 11.01.2021 esitati SWH juhatusele Suomen Hoivaturva Oy

poolt SME nimel Kaidar Sultsonile väljastatud volikiri (kd VII, tlk 39). Kohtu hinnangul

nähtub volikirjast ühemõtteliselt, et see on väljastatud K. Sultsonile SME nimel ja K.

Sultsonil oli õigus SME nimel hääletusel osaleda. Kohtu hinnangul ei andnud see SWH-le

õigust jätta SME-d hääletamisest kõrvale, tema hääli mitte arvestades. Vajadusel saanuks

SWH anda SME-le (esindaja Kaidar Sultsonile) võimaluse asjaolusid ja enda esindusõigust

täpsustada (hääletamist ja otsuste vastuvõtmist edasi lükates). Seda SWH aga ei teinud,

rikkudes hoolsuskohustust ja jättes SME õigusvastaselt hääleõigusest ilma.

53. Kostja leiab, et hagi 11.01.2021 otsuste kehtetuks tunnistamiseks on esitatud hilinenult.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitas eelnevalt, et SME õigusvõimele tuleb

kohaldada Soome õigust ja Soome õiguse kohaselt säilis SME-l õigusvõime ka peale registrist

kustutamist. Kohus tuvastas ka, et K. Sultsonil oli õigus registrist kustutatud SME-d esindada.

Kohtu hinnangul hõlmas esindusõigus ka otsuste vaidlustamist kohtus. Kohtu arvamust ei

väära ka Ville Saloneni õigusarvamuses märgitu (millele kostja viitab, olles õigusarvamuse

usaldusväärsuse ise vaidlustanud) ja millest nähtuvalt ei hõlma kustutatud äriühingu

esindamise õigus üldjuhul õigust esitada hagisid. Mõeldamatu ja ebaloogiline oleks kohtu

hinnangul olukord, kus isikul on küll õigus osanikuna koosolekul hääletada, aga puudub õigus

hääletustulemusi (otsust) vaidlustada. Seega leiab kohus, et SME-l oli õigus läbi esindaja K.

Sultsoni esitada kohtule 09.04.2021 hagi ja see tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks. Järgnevalt

analüüsib kohus ükshaaval kõigi 11.01.2021 hääletusel vastu võetud otsuste kehtivust.

54. Otsuse 1 (puudutab C.H vastu kahjunõuete esitamist) puhul määras SWH juhatus 1278

häält R.W-le, kelle puhul ÄS § 177 lg 1 järgset hääletamispiirangut ei esinenud ̶ tema vastu

nõude esitamist ei otsustatud. C.H-le ja SME-le kui osanikele hääli ei määratud. Kohus leiab,

et SWH on õigesti jätnud ÄS § 177 lg 1 alusel otsuse 1 hääletamisel hääleõiguseta C.H, kelle

vastu nõude esitamist otsustati.

55. Kohus leiab, et SME hääleõiguseta jätmine ja tema häältega mitte arvestamine oli

õigusvastane. Kohus leiab, et SME hääleõiguse piiramine väidetava huvide konflikti tõttu ei

olnud õigustatud. SWH kui kostja selgitab, et lähtus asjaolust, et SME on S.N-i kontrolli all.

Ühtlasi asjaolust, et C.H ja H.J. van S.N tegutsesid SWH-le kahju tekitamisel ühiselt ja

kooskõlastatult, mistõttu SWH nõuab neilt kahju hüvitamist solidaarselt ja mis põhjusel SWH

hinnangul ei saanud antud küsimuses hääletada ka SME, kes oli väidetavalt H.J. van S.N-i

kontrolli all. Kohtu hinnangul ei ole võimalik samastada C.H-d H.J. van S.N-iga ja ammugi

SME-ga. Antud väited on kohtu hinnangul tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et SME hääleõiguseta jätmine ja tema häältega mitte arvestamine oli õigusvastane.

Kohus leiab, et otsus 1 tuleb kehtetuks tunnistada.

56. Otsus 2 puudutab endise juhatuse liikme H.J. van S.N-i vastu kahjunõude esitamist.

Esiteks juhib kohus tähelepanu sellele, et Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2021 määruse

kohaselt käesolevas asjas ei olnud hagi esitamiseks H.J. van S.N-i kui endise juhatuse liikme

vastu üldse vajalik osanike otsus (vt määruse p 10.1). Käesolevaks ajaks on aga kõrgemate

astmete kohtute praktika selles küsimuses muutunud. Nimelt on Riigikohus käesoleva

vaidluse lahendamise ajal tehtud lahendis tsiviilasjas nr 2-20-8655 leidnud, et ka osaühingu

endise juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamiseks ei piisa juhatuse otsusest, vaid see eeldab

osanike otsust (vt RKTKo 2-20-8655, p 12.3). Seega on oluline tuvastada ka vaidlustatud

otsuse 2 kehtivus.

57. Otsuse 2 üle hääletamisel määrati R.W-le 1278 häält. SME-le ega C.H-le hääli ei

määratud. SWH kohaldas nii SME kui C.H osas hääletamispiirangut, leides, et SME-l

puudub õigusvõime ning mõlemal esineb huvide konflikt. Kohus nende seisukohtadega ei

nõustu.

58. Kohus leiab, et C.H hääleõiguse piiramine oli õigusvastane. Ainuüksi asjaolu, et SWH

soovis esitada nõude C.H ja H.J. van S.N-i vastu solidaarselt ei välista C.H hääletamise õigust

õigusvaidluse pidamise küsimuses H.J. van S.N-iga. Need isikud ei ole samastatavad ja C.H-l

oli õigus hääletada õigusvaidluse pidamise üle H.J. van S.N-iga.

59. Kohus leiab, et SME hääleõiguseta jätmine ja tema häältega mitte arvestamine oli

õigusvastane. Kohus leiab, et kostja väited SME hääleõiguse piiramine väidetava huvide

konflikti tõttu ei olnud õigustatud. SWH kui kostja selgitab, et lähtus asjaolust, et SME on

H.J. van S.N-i kontrolli all ning C.H ja H.J. van S.N tegutsesid SWH-le kahju tekitamisel

ühiselt ja kooskõlastatult, mistõttu SWH nõuab neilt kahju hüvitamist solidaarselt ja mis

põhjusel SWH hinnangul ei saanud antud küsimuses hääletada ka SME, kes oli väidetavalt

H.J. van S.N-i kontrolli all. Kohtu hinnangul ei ole võimalik samastada H.J van S.N-i SME-

ga. SME ainuosanikuks on Soumen Hoivaturva OY, mida esindab MTS, kes on volitanud

hääletama K. Sultsoni. Antud isikud ei ole samastatavad H.J. van S.N-iga. SME lepinguline

esindaja esitas kostja juhatusele 11.01.2021 koos hääletussedeliga ka vastuväite tema häältega

arvestamata jätmise osas kõigi otsuste osas. Kohus leiab, et otsus 2 tuleb kehtetuks tunnistada.

60. Otsuse 3 alapunktiga 3.1 on osanikud otsustanud määrata kostja esindajaks õigusvaidluse

pidamisel C.H ja H.J. van S.N-iga, sh tsiviilasjas 2-17-11639, R.W ning tema poolt volitatud

isikud, sealhulgas Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (endine Advokaadibüroo Primus)

advokaadid vastavalt sõlmitud kliendilepingule. Ühtlasi on märgitud, et otsusega on osanikud

heaks kiitnud mis tahes Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ ja/või selle advokaatide poolt

kostja nimel tsiviilasjas nr 2-17-11639 tehtud toimingud, sealhulgas hagiavalduse esitamise.

Otsuse 3 alapunkti 3.2 kohaselt on määratud, et C.H-l või tema poolt volitatud isikutel ei ole

õigust otsustes nr 1 ja 2 nimetatud õigusvaidluses, sealhulgas tsiviilasjas nr 2-17-11639,

ühingut esindada. Kohus nõustub SWH seisukohaga, et otsuse p 3.2 täpsustab otsuse punkti

3.1. Kohus analüüsib neid koos.

61. Otsuse 3 üle hääletamisel määrati R.W-le 1278 häält. SME-le ega C.H-le hääli ei

määratud. SWH kohaldas nii SME kui C.H osas hääletamispiirangut, leides, et SME-l

puudub õigusvõime ning mõlemal esineb huvide konflikt. Kohus nende seisukohtadega ei

nõustu. Kohtu hinnangul tuleb seda otsust aga vaadelda kahes osas – õigusvaidluse pidamine

H.J. van S.N-iga ja õigusvaidluse pidamine C.H-ga.

62. Kohus leiab, et C.H-ga õigusvaidluse pidamisel esindaja määramise küsimuses ei saanud

isik endaga õigusvaidluse pidamises esindaja määramise üle otsustada ja tema hääleõiguse

piiramine oli seega ÄS § 177 lg 1 alusel põhjendatud. Samas ei olnud eelnevalt välja toodud

põhjusel põhjendatud tema hääleõiguse piiramine H.J van S.N-iga õigusvaidluse pidamisel.

63. Kohus leiab käesolevas otsuses varem esitatud põhjustel, et SME hääleõiguse piiramine ei

olnud põhjendatud kummagi isikuga õigusvaidluse pidamisel esindaja määramise osas.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et otsused 3.1 ja 3.2 tuleb kehtetuks tunnistada.

South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes

R.W hagi C.H ning South West Holding OÜ vastu C.H South West Holding OÜ juhatusest

tagasikutsumiseks.

64. Juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamise eelduseks on seega vastavate kehtivate

osanike otsuste (käesoleval juhul 11.01.2021 otsuste) olemasolu. Kuivõrd kohus leiab, et

osanike 11.01.2021 otsused juhatuse liikmete vastu hagide esitamiseks on kehtetud, tuleb jätta

juhatuse liikmete vastu esitatud hagid läbi vaatamata, kuivõrd kohtusse pöördumiseks puudus

õigus ja alus.

Apellatsioonkaebus

65. Apellatsioonkaebuses palub apellant 1 tühistada Harju Maakohtu 11.05.2023 otsuse

resolutsiooni punktid 1 kuni 5, punkt 7 osas, milles South West Holding OÜ menetluskulud

jäeti tema enda kanda, punkt 8 ning punkt 9. Apellant 1 palub:

-saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule või teha uus otsus, millega jätta

rahuldamata SME Finance Holding Oy ja C.H hagi South West Holding OÜ osanike

11.01.2021 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning mõista S.N-ilt ja C.H-lt South

West Holding OÜ kasuks solidaarselt välja põhivõlg summas 569 376,37 eurot, viivis 419

376,37 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 toodud määras alates

hagiavalduse esitamisest (02.08.2017) kuni põhivõla täieliku South West Holding OÜ-le

tasumiseni, viivis 150 000 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 toodud

määras alates 11.09.20194 kuni põhivõla täieliku South West Holding OÜ-le tasumiseni;

-ätta South West Holding OÜ poolt S.N van S.N-i ja C.H vastu esitatud hagiga seonduvad

menetluskulud solidaarselt S.N van S.N-i ning C.H kanda;

-jätta SME Finance Holding Oy ja C.H esitatud hagiga seonduvad menetluskulud

solidaarselt SME Finance Holding Oy ja C.H kanda;

-tagastada South West Holding OÜ-le enammakstud riigilõiv summas 1602 eurot, tagastades

selle järgmiste andmete alusel: saaja "R.W ", pangakonto number EE562200221057045907.

66. Apellant 2 palub tühistada Harju Maakohtu 11.05.2023 otsuse resolutsiooni punkt 6, ning

punkt 7 osas, milles R.W menetluskulud jäeti tema enda kanda. Apellant 2 palub:

-saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule või teha uus otsus, millega kutsuda C.H

tagasi South West Holding OÜ juhatusest;

-jätta R.W hagiga seonduvad menetluskulud C.H kanda.

67.Apellatsioonkaebuse kohaselt on käesoleva kohtuasja keskmeks asjaolu, et Eesti äriühingu

South West Holding OÜ (edaspidi hageja 1 või SWH) kaks juhatuse liiget, S.N van S.N

(kostja 1 või S.N ) ning C.H (kostja 2 või C.H) korraldasid SWH pangakontodelt suures

ulatuses rahasummade ülekandmise kostjate 1 ja 2 kontrolli all olevatele äriühingutele. SWH

oli 2017. aastal olukorras, kus ta oli nõudnud (R.W kaudu) mõlemalt kostjalt korduvalt

selgitusi ülal viidatud ülekannete kohta, ent selgitusi ega raamatupidamisdokumente ei

esitatud. Samuti ei tagastanud kostjad raha. See ei jätnud SWH’le muud valikut kui pöörduda

kostjate vastu kahjunõudega kohtusse. Kostjad, eelkõige kostja 1, on üritanud igal võimalikul

viisil takistada asja menetlemist, mh kohtualluvuse vaidlustamise ning menetluse peatamise

taotluse läbi.

68.Maakohus ei vaadanud asja sisuliselt läbi ega lahendanud S.N-i ning C.H vastu esitatud

kahjunõudeid. Maakohus ei hinnanud mitte ühtegi kostjate tegevuse kohta esitatud tõendit.

Maakohus leidis hoopis, et SWH’l ei olnud kostjate vastu hagi esitamiseks esindusõigust.

Samuti jäeti alusetult läbi vaatamata R.W nõue C.H tagasikutsumiseks SWH juhatusest.

69.Kostjad kinnitasid läbivalt R.W-le, et äri on kasumlik. R.W-d ei teavitatud kordagi, et äri

oleks kahjumlik, et oleks probleeme mingite faktooringuklientidega või faktooritud arvete

laekumisega. 2016. aasta keskel sai hageja 2 SWH raamatupidajalt Marit Kelgolt teada, et

kostjad ei olnud pikemat aega vaatamata korduvatele palvetele edastanud SWH

raamatupidamiseks vajalikke dokumente ning infot. Täpsemalt üritas SWH raamatupidaja

koostada SWH 2015. aasta majandusaasta aruannet ning palus sel eesmärgil kostjatel saata

vajalikud dokumendid (sh lepingud, arved ning SWH kontodelt tehtud ülekannete aluseks

olevad dokumendid). Kostjad ei saatnud vastuseks kas üldse mingeid dokumente või saatsid

asjakohatuid dokumente. Hagejal 2 hakkasid seetõttu tekkima kahtlused, et kostjad ei kasuta

SWH rahalisi vahendeid SWH huvides.

70. SWH pangakonto väljavõtete läbivaatamisel selgus, et kostjad olid teinud SWH

pangakontodelt läbivalt ning suures ulatuses väljamakseid tundmatutele Hispaania ja Läti

äriühingutele, täpsemalt San Antonio Marketing SL’ile ning Northwest SIA’le. Hageja 2 ei

olnud antud äriühingutest varasemalt kuulnud. Lähemal uurimisel selgus, et mõlemad

äriühingud olid kostjate kontrolli all. Erakordselt suur osa ülekannetest oli tehtud ka Soome

äriühingutele KLR Kustannus Oy ja KR Kustannus Oy. Kostjad olid küll maininud neid

Soome ühinguid, ent hageja 2 ei olnud sel hetkel teadlik, et mõlemad äriühingud olid S.N-i

kontrolli all. Samuti ei olnud R.W teadlik nimetatud Soome ühingutele tehtavate ülekannete

erakordselt suurest mahust. R.W ei andnud kunagi nõusolekut nimetatud ühingutele

faktooringuteenuse osutamiseks.

71.Kostjate tegevuse (sh raamatupidamisdokumentide mitteesitamise) tulemusel on teadmata,

kas ja millises mahus kostjad üldse kasutasid SWH-le laenatud rahalisi vahendeid

faktooringuteenuse pakkumiseks. Isegi kui teenust osutati, on teadmata, kuhu kadus väidetav

tulu ning kellelt oleks SWH-l võimalik väidetavalt faktooritud nõuded sisse nõuda. SWH

pangakontodelt kostjate poolt kontrollitavatele ühingutele alusetult kantud rahalisi vahendeid

ei ole kostjad tagastanud ega teatanud, et nad kavatsevad seda teha. Seejuures selgus

kriminaalmenetluses, et kostjad olid kandnud näiteks Northwest SIA pangakontolt Eurofond

OÜ-le (100%-line osanik S.N) edasi 57 000 eurot, 88 000 eurot oli kantud DC Nordic OÜ-le

(C.H 100%-line ühing) ning 43 200 eurot Salmon Ventures OÜ-le (kostja 1 koostööpartneri

Markku Laxi äriühing). Kostjad on tänaseks sulgenud või otseselt pankrotistanud kõik nende

äriühingud, millele ning mille kaudu nad liigutasid SWH rahalisi vahendeid – Northwest SIA,

San Antonio Marketing SL, FC Rahoitus Oy, FC Perintä Oy KR Kustannus Oy (ning KLR

Kustannus Oy) on kõik suletud. Näiteks FC Perintä Oy pankrotistus otseselt S.N-i

pankrotiavalduse alusel. Kostjate tegevuse tulemusel kaotas SWH 2016. aasta lõpuks

sisuliselt kogu hageja 2 poolt SWH-le laenatud summa. Eelnev ei jätnud R.W-le muud

valikut, kui anda SWH nimel instruktsioon kostjate vastu hagiavalduse esitamiseks seoses

hoolsus-, lojaalsus- ning raamatupidamiskohustuse rikkumisega ning SWH-le kahju

tekitamisega. R.W andis instruktsiooni hagi esitamiseks Primuse advokaadibüroole, mille

õigusjärglane on Ellex Raidla Advokaadibüroo (SWH esindaja käesolevas asjas). R.W lähtus

seejuures eeldusest (ning kehtivast kohtupraktikast), et ainsa osanikuna, kel puudus huvide

konflikt kostjate vastu hagi esitamise küsimuses, oli tema kui osaniku nõusolek piisav kostjate

vastu hagi esitamiseks.

72.Kostja 1 esitas pärast hagi menetlusse võtmist hagile 15.07.2020 vastuse, esitades väite, et

hagi oli esitatud esindusõiguseta, sest juhatuse liikmete vastu hagi esitamine on ÄS § 168 lg 1

p 10 alusel osanike pädevuses. Tegelikkuses oli hagi esitamiseks esindusõigus olemas,

kuivõrd R.W (kes omas 50%-st osalust) oli andnud instruktsiooni hagi esitamiseks. Tema oli

ainus osanik, kel puudus kostjate vastu hagi esitamise küsimuses huvide konflikt. Sisulise

poole pealt asus kostja 1 eitama oma rolli SWH juhtimises (kuigi isegi kostja 2 kinnitas, et

kostja 1 tegeles SWH juhtimisega) ning asus minimeerima oma seoseid nende ühingutega,

millele ning mille kaudu liigutati SWH rahalisi vahendeid. Näiteks eitas S.N täielikult enda

seoseid KLR Kustannus Oy’ga ning väitis, et ta ei ole KR Kustannus Oy osanik. Mõlemad

väited on Soomest kogutud tõenditega ümber lükatud. Eeltoodud näited on üksnes mõned

S.N-i poolt asja menetluses esitatud valeväidetest.

73. 08.12.2020 istungil määras kohus SWH-le kostja 1 poolt esindusõiguse vaidlustamise

tõttu tähtaja esindusõiguse küsimuse lahendamiseks. SWH juhatus asus pärast 08.12.2020

istungit vastavalt kohtunõudele läbi viima kirjalikku osanike hääletust. SWH juhatus saatis

hääletamiseks eelnõud kõikidele teadaolevatele osanikele: R.W-le, C.H-le ning S.N-ile kui

SME esindajale (kes oli end varasemalt SME’ga samastanud). Eelnõude kaaskirjas oli

avaldatud, et nii C.H kui ka SME suhtes kohaldatakse huvide konflikti tõttu hääletuspiirangut,

kuivõrd otsustamisel oli C.H ja S.N-i vastu kahjunõuete esitamine (heakskiitmine). Pärast

eelnõude väljasaatmist asus S.N väitma, et ta olevat võõrandanud oma osaluse SME’s. Uueks

SME osanikuks oli S.N-i sõnul „talle teadaolevalt“ Suomen Hoivaturva Oy, mille esindajaks

oli MS. S.N avaldas samas kirjas, et ta oli teavitanud MS pärast istungit hääletusest, et MSle

ei tuleks „hääletuse teemal ühendust võtmine üllatusena“. SWH lepinguline esindaja sai e-

kirja ka otse MSlt, kes väitis hoopis, et Suomen Hoivaturva Oy on SWH osanik. Ta ei

viidanud SME osaluse omandamisele. Hääletust korraldav R.W järeldas antud olukorras (eriti

arvestades sündmuste ajastatust), et S.N-i ning Suomen Hoivaturva Oy vahel toimus S.N-i

poolt orkestreeritud kokkumäng, mille eesmärk oli üritada vältida SME suhtes ÄS § 177 lg 1

järgse hääletamispiirangu kohaldumist.

74. R.W (50%-line osalus) hääletas kõikide otsuste poolt (otsus nr 1 puudutas C.H vastu

nõude esitamist, otsus nr puudutas nõuet 2 S.N-i vastu ning otsus nr 3 puudutas esindaja

määramist). C.H esitas vastuväite tema hääleõiguse piiramisele otsuste nr 2 ja 3 osas (mis

puudutas S.N-i vastu hagi esitamist). C.H hääletas otsuste nr 2 ja 3 vastu. C.H aktsepteeris

tema hääleõiguse piiramist otsuse nr 1 osas (mis puudutas tema enda vastu nõude esitamist)

ning ei hääletanud antud otsuse suhtes. SME (või Suomen Hoivaturva Oy) esitas vastuväite

kõikide otsuste puhul hääleõiguse piiramisele ning hääletas otsuste nr 1-3 vastu. SME

edastatud dokumentidest selgus seejuures, et SME kui äriühing oli Soome äriregistrist juba

alates 16.03.2020 kustutatud.

75. SWH leiab, et kõik vastuvõetud otsused on kehtivad. Maakohtu põhiline eksimus oli

hääletamispiirangutega arvestamata jätmine ehk ÄS § 177 lg 1 ebaõige kohaldamine. Lisaks

jättis maakohus arvestamata, et isegi kui hääletamispiiranguid kohaldati ebaõigesti (millega

SWH ei nõustu), siis otsuse kehtetuks tunnistamine on võimalik üksnes juhul, kui häälte

arvestamata jätmine mõjutas reaalselt otsuse vastuvõtmist.

Vastus apellatsioonkaebusele

76.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata

ning menetluskulud teiste poolte kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

77. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses. SME International Oy

ja C.H hagis 11.01.2021 South West Holding OÜ osanike koosoleku kehtetuks

tunnistamiseks teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, nimetatud hagis poolte

menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt SME International Oy ja C.H

kanda. Ülejäänud otsuse tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus rahuldada.

78.Asja materjalidest nähtub:

- Äriregistrist nähtuvalt (VII kd, lk 143) on South West Holding OÜ (SWH) Eestis

registreeritud äriühing osakapitaliga 2556 eurot, millel on alates 10.09.2014 (ning ka

vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal 11.01.2021) kolm osanikku:

1) R.W (R.W), kellele kuulub osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50%

osakapitalist,

2) C.H (C.H), kellele kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot, mis moodustab 25%

osakapitalist,

3) SME International Oy (SME), kellele kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot, mis

moodustab 25% osakapitalist.

- S.N (S.N ) oli isiklikult SWH osanik perioodil 08.03.2012 kuni 16.01.2014.

- 16.01.2014 sai SWH osanikuks R.W ja C.H kõrval Soome äriühing SME

International Oy (endine ärinimi SME Finance Holding Oy; edaspidi ka SME) kaudu.

- S.N oli vähemalt aprillis 2019.a SME osanikuks 30% ulatuses (VI kd, tlk 149).

- 22.12.2020 teatas Suomen Hoivaturva Oy, et tema osa suurus SME-s on 25 % (VI

kd, tlk 184).

- 31.12.2020.a seisuga on SME 100% osanikuks Suomen Hoivaturva Oy vastavalt

Suomen Hoivaturva Oy juhatuse liikme poolt antud kinnitusele (dtl 2621; tõlge dtlk

2622).

- C.H on SWH juhatuse liige alates 16.07.2013 kuni tänaseni.

- R.W on SWH juhatuse liige alates 12.10.2015 kuni tänaseni.

- S.N oli SWH juhatuse liige kuni 30.10.2017, kuna ta avaldas soovi SWH juhatusest

tagasi astuda.

- C.H ja S.N-i vastu esitati hagi juhatuse liikmest tagasikutsumiseks ning kahju

hüvitamise ning viivise nõudes 02.08.2017.a.

- South West Holding OÜ osanike otsusega võeti 11.01.2021.a vastu 3 otsust (edaspidi

ka otsused, vaidlustatud otsused).

1) Otsus 1- juhatuse liikme C.H vastu kahjunõuete esitamine.

2) Otsus 2- endise juhatuse liikme S.N-i vastu kahjunõude esitamine.

3) Otsuse 3 alapunktiga 3.1 määrati SWH esindajaks õigusvaidluse pidamisel C.H ja

S.N-iga, sh tsiviilasjas 2-17-11639, R.W ning tema poolt volitatud isikud, sealhulgas

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (endine Advokaadibüroo Primus) advokaadid

vastavalt sõlmitud kliendilepingule. Ühtlasi on märgitud, et otsusega on osanikud

heaks kiitnud mis tahes Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ ja/või selle advokaatide

poolt kostja nimel tsiviilasjas nr 2-17-11639 tehtud toimingud, sealhulgas

hagiavalduse esitamise. Otsuse 3 alapunkti 3.2 kohaselt määrati, et C.Hl või tema

poolt volitatud isikutel ei ole õigust otsuste nr 1 ja 2 õigusvaidluses, sealhulgas

tsiviilasjas nr 2-17-11639, ühingut esindada.

- Otsuste vastuvõtmisel kohaldati nii SME kui C.H osas hääletamispiirangut, leides, et

SME-l puudub õigusvõime ning mõlemal esineb huvide konflikt.

79.Kuna käesolevas asjas on tsiviilasjad nr 2-17-11639, 2-21-5610, 2-17-11639 ühte

menetlusse liidetud, siis leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et enne South West

Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes lahendamist tuleb

tuvastada, kas SME ja C.H hagi SWH osanike 11. jaanuari 2021. a otsuste kehtetuks

tunnistamiseks on põhjendatud või mitte. Kui otsused on kehtetud, puudub õiguslik alus

menetleda South West Holding OÜ hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes.

80.Maakohus leidis, et vaidlustatud SWH osanike otsused on kehtetud. Maakohus leidis et: 1)

otsus nr 1 tuli tunnistada kehtetuks, sest kohtu hinnangul oli SME hääleõigust piiratud

alusetult. Maakohus leidis samas, et C.H hääleõigust oli piiratud õigesti; 2) otsus nr 2 tuli

tunnistada kehtetuks, sest kohtu hinnangul oli nii C.H kui ka SME hääleõigust piiratud

alusetult; 3) otsuse nr 3 puhul leidis maakohus, et SME oleks pidanud saama hääletada nii

C.H-d kui ka S.N-i puudutava õigusvaidluse osas ning C.H pidanuks saama hääletada S.N-i

puudutavas õigusvaidluse osas. Otsus nr 3 tuli maakohtu hinnangul samuti tunnistada

kohaldatud hääletamispiirangute tõttu kehtetuks.

81.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et otsuse 1 hääletamisel piirati õigesti C.H

hääleõigust, selle üle puudub ka vaidlus. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et C.H

hääleõiguse piiramine otsuste 2 ja 3 hääletamisel ja SME hääleõiguse piiramine otsuste 1, 2,

ja 3 hääletamisel põhjendusel, et nii C.H kui ka S.N (kelle kontrolli alla on väidetavalt SME)

tegutsesid SWE-le kahju tekitamisel ühiselt ja kooskõlastatult, ei ole õige. Ringkonnakohus

toetab maakohtu seisukohti ka osas, milles leiti, et SME sai hääletada, kuivõrd tema osanik oli

selleks määranud esindaja. Eeltoodud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega

neid kordamata juhindudes TsMS § 654 lg 6.

82.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega siiski selles, et vaidlustatud otsused tuli

tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohtu arvates ei analüüsinud maakohus piisavalt asjas

esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hääletamise piiramine mõjutas mõne otsuse sisu,

piisavalt põhjalikult jäi analüüsimata ka asjas esitatud väited ja tõendid SME ja S.N-i seotuse

kohta ning tulenevalt sellest jäi andmata põhjendatud hinnang, kas vaidlustatud otsuste

hääletamise ajal võis SME olla S.N-i kontrolli all. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta otsuste kehtivuse tuvastamisel järgmiselt.

83. ÄS § 177 lg 1 järgi osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest

või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu

vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või

õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle

kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või

nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. ÄS § 178 lg-le 1

kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.

84.Nagu eespool esile toodud, leidis maakohus, et otsus nr 1 tuli tunnistada kehtetuks juba

seetõttu, et kohtu hinnangul piirati SME hääleõigust alusetult. Ringkonnakohtu arvates on

maakohtu selline järeldus vastuolus maakohtu otsuses esiletoodud, kuid analüüsimata jäetud

väitega, et hääletamiskeeldu rikkudes antud häälte alusel saab tunnistada otsuse kehtetuks, kui

sellised hääled mõjutasid otsuse sisu (TsÜS § 33 lg 1, ÄS § 177 lg 1 ja ÄS § 178 lg 1).

Maakohus jättis otsuse tegemisel seega arvestamata asjaoluga, et otsuse kehtetuks

tunnistamine on võimalik üksnes juhul, kui häälte arvestamata jätmine mõjutas reaalselt

otsuse vastuvõtmist. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-81-15, p-s 18, ja nr 3-2-1-156-12, p-s

12, avaldanud seisukoha, et hääletamispiirangu ebaõigel kohaldamisel tuleb tuvastada, kas ja

kuidas häälte arvestamata jätmine mõjutab vastuvõetud otsuseid.

85. Maakohus asus kohtuotsuses õigesti seisukohale, et C.H oli nii hagi esitamise ajal kui

hääletuse ajal samaaegselt SWH juhatuse liige ning osanik, mistõttu tema suhtes kohaldus ÄS

§ 177 lg 1 järgne hääletamispiirang. Seega tuli otsuse 1 kehtivuse tuvastamisel kontrollida,

kas ja kuidas oleksid SME hääled mõjutanud otsuse nr 1 vastuvõtmist, sest SME hääletas

otsusele vastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et SME hääleõiguse piiramine ei mõjutanud

otsuse nr 1 vastuvõtmist. Kui SME hääli oleks otsuse nr 1 osas arvestatud, oleksid R.W ning

SME hääled kokku moodustanud 100%, kuivõrd C.H hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka

(ÄS § 177 lg 1 teine lause). R.W hääled oleksid hääleõiguslikest häältest moodustanud kokku

66% (R.W 1278 häält kokku 1917-st häälest oleksid moodustanud 66%, sest R.W-le kuulub

osa, mis moodustab 50% osakapitalist ja SME-le osa, mis moodustab 25% osakapitalist).

Seega olid R.W hääled igal juhul ÄS § 170 lg 1 piisavad otsuse nr 1 vastuvõtmiseks, isegi kui

arvestada SME vastuhääli. Seega ei mõjutanud SME hääled otsuse nr 1 vastuvõtmist ning

puudus alus vastava otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

86.Maakohus tunnistas otsuse nr 2 kehtetuks C.H ning SME suhtes hääletamispiirangu

kohaldamise tõttu. SWH on seisukohal, et kuna S.N oli hagis etteheidetavate tegude ajal

SME juhatuse liige, tema näol oli tegemist SME esindajaga, kes oli samal ajal SWH juhatuse

liige, puudutas otsus nr 2 S.N-i kui SME (osaniku) esindaja tegevust SWH juhatuse liikmena

ning seetõttu ei tohtinud ÄS § 177 lg 1 sõnastuse kohaselt SME kui osanik antud küsimuses

hääletada. Ringkonnakohus eeltoodud SWH seisukohaga ei nõustu. Õige on küll SWH

seisukoht, et ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada muuhulgas juhul, kui otsustatakse

(i) osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist

või (ii) küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või

tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena, kuid eeltoodu kehtiks juhul, kui SME

osa võõrandamist S.N-i poolt poleks toimunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ÄS § 177

lg 1 ei piira uue osaniku hääleõiguse teostamist pelgalt seetõttu, et varasema osaniku ja

juhatuse liikme vastu soovitakse esitada või on esitatud kahju hüvitamise nõue. Kui äriühingu

osa võõrandatakse on ringkonnakohtu arvates uuel osanikul õigus hääletada osaühingu

juhatuse liikme tegevuse kontrollimise küsimuses, hoolimata sellest, et endine osanik oli

juhtorgani liikmeks nii äriühingus, kelle osa edasi võõrandati (käesoleval juhul SME) kui ka

äriühingus, mille kaudu võõrandatud osaga osalus omandati (käesoleval juhul SWH), seda

küll välja arvatud juhul, kui hoolimata osa võõrandamisest jätkab endine osanik kontrolli

äriühingu üle, mille osa ta võõrandas.

87. SWH esitas maakohtus väited, et S.N-il oli kahju tekitamise ajal, hagiavalduse esitamise

ajal, hääletuse lõppemisel 11.01.2021 ning on jätkuvalt kontroll SME üle, mistõttu oli

hääletamispiirangu rakendamine SME suhtes otsuste vastuvõtmisel põhjendatud. Maakohus

leidis, et S.N-i ei saa samastada SME’ga, jättes SWH esiletoodud asjaolud SME ja S.N-i

vaheliste seoste kohta käsitlemata. Ringkonnakohtu arvates tõi see kaasa ebaõigesti otsuste 2

ja 3 kehtetuks tunnistamise.

88.ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärgiks on huvide konflikti vältimine.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p-s 13 leidis Riigikohus, et äriühinguõiguse üks põhimõte on

see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu

huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. Ning

osanikul võib tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel olla

majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele.

89.Selleks, et tuvastada, kas SME hääleõiguse piiramine otsuste 2 ja 3 vastuvõtmisel oli

põhjendatud, tuli SWH-l esile tuua ja tõendada asjaolud, et kuigi vaidlustatud otsuste

hääletamise ajal ei olnud S.N enam SME juhatuse liige ega osanik, tegutses SME hääletamisel

S.N-i huvides, olles samas vastuolus SWH huvidega ning need asjaolud annavad kokkuvõttes

aluse arvata, et SME ja S.N-i näol on tegemist ühise majandusliku huviga isikutega, SME oli

vaidlustatud otsuste hääletamisel H.Wordeni kontrolli all. Ringkonnakohtu arvates täitis SWH

oma tõendamiskoormise.

90.Asjas on oluline see, et SWH näol oli vaidlustatud otsuste hääletamisele panemise ajal

tegemist äriühinguga, millel tegevus puudus. Asjas on esitatud 2017.a majandusaasta aruanne

(V kd, tlk 54-60), millest nähtub tegevuse puudumine ning kahjum 45 839 eurot. S.N-i ja

O.Sarmase vastu esitatud hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt selgus 2016.a keskel SWH

kolmandale osanikule ja juhatuse liikmele H.R.W-le, et juhatuse liikmed S.N ja C.H ei ole

äriühingu raamatupidajale esitanud hoolimata korduvatest pöördumistest 2015.a

majandusaasta aruande tegemiseks vajalikke dokumente, lisaks teatas Danske pank 2016.a

keskel SWH pangakonto sulgemisest kahtaste rahaliikumiste tõttu kontol. Tellitud SWH

finantsauditi tulemusel selgus, et S.N ja C.H kui SWH juhatuse liikmed, olid kokku 985 879

euro ulatuses kandnud rahalisi vahendeid SWH pangakontolt oma kontrolli all olevatele

äriühingutele. S.N ja C.H tehingute kohta raamatupidamisdokumente ei esitanud.

91. SWH esitas hagi juhatuse liikmete sh S.N-i vastu kahju hüvitamise nõudes 02.08. 2017.a.

S.N oli SWH juhatuse liige kuni 30.10.2017, kuna ta avaldas soovi SWH juhatusest tagasi

astuda. SWH seostab S.N-i soovi juhatuse liikmest taandumiseks sellega, et SWH nõudis juba

alates 2016.a keskpaiku mh S.N-ilt SWH nimel tehtud tehingute kohta dokumenete, mida aga

ei esitatud.

92.Hoolimata sellest, et S.N astus tagasi SWH juhatuse liikme kohalt, oli ta jätkuvalt SME

osanik. Kuna SME oli SWH osanik, ja SME osanikuks oli S.N oli S.N-i näol tegemist isikuga,

kellel 2017.a oli huvide konflikt SWH-ga. 2017.a ei oleks saanud S.N vaidlustatud sisuga

otsuste suhtes hääletada, hääletamispiirangu rakendamine oleks olnud põhjendatud.

93.S.N oli veel vähemalt aprillini 2019.a SME osanikuks 30% ulatuses (VI kd, tlk 149).

22.12.2020 teatas Suomen Hoivaturva Oy, et tema osa suurus SME-s on 25 % (VI kd, tlk

184). Kuna aprillis 2019.a oli S.N SME osanikuks 30% ulatuses, Suomen Hoivaturva Oy oli

SME osanikuks 22.12.2020 25% ulatuses tuleb eeldada, et 2020.a detsembri alguses oli SME-

s osalus ka S.N-il, sest teistuguseid tõendeid asjas esitatud ei ole. 2020.a detsembris saatis

SWH osanikele, sh S.N-ile vaidlustatud otsuste eelnõud ja hääletamise aja. 31.detsembri

2020.a seisuga oli SME 100% osanikuks Suomen Hoivaturva Oy vastavalt juhatuse liikme

poolt antud kinnitusele (dtl 2621; tõlge dtlk 2622). Seega sai Suomen Hoivaturva Oy SME

100% osa omanikuks ajal, kui oli teada, et toimub hääletamine, mh S.N-i suhtes kahju

hüvitamise nõude esitamiseks.

94.Oluline on ka see, et SME oli Soome äriregistrist kustutatud 16.03.2020 (VII, tlk 14).

SME registreering Soome äriregistris taastati alles 19.05.2021 (VII kd, tlk 51). Seega

omandas Suomen Hoivaturva Oy SME 100% osaluse ajal, kui SME oli registrist kustutatud.

Puudub vaidlus, et osaluse omandamise ajal oli Suomen Hoivaturva Oy-le teada vaidlustatud

otsuste hääletamisele panek, sest otsuste eelnõude olemasolust teatas Suomen Hoivaturva Oy-

le S.N, kes oma 31.12.2020 kirjas (dtl 2189) kinnitas seda ka SWH-le. Iseenest poleks

kustutatud äriühingu (SME) osa omandamises Suomen Hoivaturva Oy pool midagi

erakordset, eriti kui on teada, et kustutatud äriühingul on vara. Käesolevas asjas on aga

tõendamata, et SME-l oli reaalne vara. SWH endiste juhatuse liikmete vastu esitatud

kahjunõude SWH jaoks positiivse lahendamise tulemusel oleks SWH-l vara tekkinud ning

sellega ka SME osa väärtus SWH-s märgatavalt tõusnud. Selline oodatav tagajärg oleks

kustutatud äriühingu osa omandajale olnud tõenäoliselt piisav põhjus osa omandamiseks.

Igasuguse kapitaliäriühingu eesmärgipärase majandusloogikaga vastuolus olles hääletas SME

aga vaidlustatud otsuste vastu. Sellega välistas SME osa uus omandaja oma vara väärtuse

võimalikku kasvu, st ta välistas võimaluse äriühingule parema majandusliku võimekuse

loomiseks. Ringkonnakohtu arvates annab juba see asjaolu aluse arvata, et hoolimata SME

osa võõrandamisest olid S.N-il ja SME-l jätkuvalt ühised majanduslikud huvid, mis

vastandusid SWH huvidele. SME oli ringkonnakohtu arvates vaidlustatud otsuste üle

hääletamise ajal S.N-i kontrolli all ning see nähtub ka sellest, et SME osa 100% osalus

omandati vahetult enne vaidlustatud otsuste üle hääletamist.

95. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise

kohta. Ringkonnakohtu arvates on SWH põhjendatult esile toonud, et hääletamispiirang

laieneb ka olukorrale, kus äriregistri järgi osanike ja juhatuse liikmete kattuvust otsuste

hääletamise ajal ei ole võimalik konkreetselt tuvastada, kuid hääletanud isiku majanduslike

huvide kattuvus või selle samaväärsus varasema osaniku ja juhatuse liikmega on tuvastatav

kaudsete asjaolude kaudu. Ringkonnakohtu arvates saab asjas esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses analüüsides jõuda kokkuvõtvalt veendumusele, et vaidlustatud otsuste üle

hääletamise ajal oli SME S.N-i kontrolli all.

96. Kuna asjas on tuvastatud, et S.N ja SME omasid vaidlustatud otsuste tegemise ajal ühist

majanduslikku huvi ning SME-l oli seetõttu huvide konflikt SWH-ga, ei saanud SME S.N-i

puudutavas osas otsuste 2 ja 3 suhtes hääletada. Hääletamispiirangu rakendamine oli selles

osas põhjendatud. Seega tuli otsuste 2 ja 3 kehtivuse tuvastamisel osas, mis puudutas S.N-i,

kontrollida, kas ja kuidas oleksid C.H hääled mõjutanud selles osas otsuse nr 3 vastuvõtmist,

sest C.H hääleõiguse piiramine põhjendatud ei olnud (käesoleva otsuse p 82).

Ringkonnakohus on seisukohal, et C.H hääleõiguse piiramine ei mõjutanud otsuse 2 ja 3

vastuvõtmist, osas, milles see puudutas S.N-i. Kui C.H hääli oleks otsuse 2 ja 3 S.N-i

puudutavas osas arvestatud, oleksid R.W ning C.H hääled kokku moodustanud 100%,

kuivõrd SME hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka (ÄS § 177 lg 1 teine lause). R.W hääled

oleksid hääleõiguslikest häältest moodustanud kokku 66% (R.W 1278 häält kokku 1917-st

häälest oleksid moodustanud 66%, sest R.W-le kuulub osa, mis moodustab 50% osakapitalist

ja C.H-le osa, mis moodustab 25% osakapitalist). Seega olid R.W hääled igal juhul ÄS § 170

lg 1 piisavad otsuste 2 ja 3 S.N-i puudutavas osas vastuvõtmiseks, isegi kui arvestada C.H

vastuhääli. Seega ei mõjutanud C.H hääled nimetatud otsuse vastuvõtmist ning puudus alus

vastavate otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

97.Kuna C.H oli nii hagi esitamise kui hääletuse ajal samaaegselt SWH juhatuse liige ning

osanik, mistõttu tema suhtes kohaldus ÄS § 177 lg 1 järgne hääletamispiirang, tuli otsuse 3

kehtivuse tuvastamisel, osas, mis puudutas C.H-d , kontrollida, kas ja kuidas oleksid SME

hääled mõjutanud selles osas otsuse nr 3 vastuvõtmist, sest ringkonnakohus leidis, et otsuse 3

C.H-d puudutavas osas ei olnud SME hääleõiguse piiramine põhjendatud (käesoleva otsuse p

82). Ringkonnakohus on seisukohal, et SME hääleõiguse piiramine ei mõjutanud otsuse nr 3

vastuvõtmist, osas, milles see puudutas C.H-d. Kui SME hääli oleks otsuse nr 3 C.H-d

puudutavas osas arvestatud, oleksid R.W ning SME hääled kokku moodustanud 100%,

kuivõrd C.H hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka (ÄS § 177 lg 1 teine lause). R.W hääled

oleksid hääleõiguslikest häältest moodustanud kokku 66% (R.W 1278 häält kokku 1917-st

häälest oleksid moodustanud 66%, sest R.W-le kuulub osa, mis moodustab 50% osakapitalist

ja SME-le osa, mis moodustab 25% osakapitalist). Seega olid R.W hääled igal juhul ÄS §

170 lg 1 piisavad otsuse nr 3 C.H-d puudutavas osas vastuvõtmiseks, isegi kui arvestada SME

vastuhääli. Seega ei mõjutanud SME hääled nimetatud otsuse vastuvõtmist ning puudus alus

vastava otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

98.Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et SME ja C.H hagi SWH vastu osanike poolt

11.01.2021 vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

99.R.W esitas S.N-i ja C.H vastu hagi nende SWH juhatusest tagasikutsumiseks. Kuivõrd S.N

astus pärast hagi esitamist SWH juhatusest tagasi, loobus R.W hagis esitatud nõudest kutsuda

SWH juhatusest tagasi S.N. Menetlusse jäi hagi C.H vastu. Maakohus leidis, et juhatuse

liikmetega õigusvaidluse pidamise eelduseks on kehtivate osanike otsuste (käesoleval juhul

11.01.2021 otsuste) olemasolu. Maakohus leidis, et kuna osanike 11.01.2021 otsused juhatuse

liikmete vastu hagide esitamiseks on kehtetud, tuleb jätta juhatuse liikmete vastu esitatud

hagid läbi vaatamata, kuivõrd kohtusse pöördumiseks puudus õigus ja alus.

100. Ringkonnakohus toob esile, et esiteks tuvastas maakohus ebaõigesti, et vaidlustatud

otsused on kehtetud. Teiseks eksis maakohus ringkonnakohtu arvates C.H vastu esitatud hagi

tema SWH juhatusest tagasikutsumiseks lahendamisel materiaalõiguse kohaldamisel. ÄS §

184 lg 5 järgi, kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud

vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu

poolt. ÄS § 184 lg 5 alusel nõude esitamine ei eelda osanike nõusolekut ega otsust. ÄS § 168

lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole

nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja

määramine. Ringkonnakohus osutab, et ÄS § 184 lg 5 ning ÄS § 168 lg 1 p 10 reguleerivad

erinevaid olukordi. Osaniku poolt ÄS § 184 lg 5 alusel esitatava nõude puhul on ainsaks

nõude esitamise kriteeriumiks 1/10 osakapitali omamine. R.W-le kuulub rohkem kui 1/10

SWH osakapitalist. Seega jättis maakohus hagi C.H juhatuse liikmest tagasikutsumiseks

alusetult läbi vaatamata.

101.Maakohus jättis läbi vaatamata ka SWH hagi S.N-i ja C.H vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes, leides, et kuna vaidlustatud otsused on kehtetud, siis puudub õiguslik alus

nimetatud hagi läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohtu otsus vaidlustatud

otsuste kehtetuks tunnistamiseks on ekslik. Seega tuleb osas, milles maakohus jättis hagid

läbivaatamata, saata asi uueks arutamiseks maakohtule, kuivõrd hagide läbivaatamata jätmise

tõttu ei ole esitatud hagisid sisuliselt lahendatud ning sellest tulenevalt puudub

ringkonnakohtul võimalus kontrollida maakohtu otsuse sisulisi põhjendusi.

Menetluskulude jaotus

102. Kuna SME International Oy ja C.H hagis 11.01.2021 South West Holding OÜ osanike

koosoleku kehtetuks tunnistamiseks tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, siis tuleb nimetatud hagis ja

sellega seotud apellatsioonkaebuses poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

solidaarselt SME International Oy ja C.H kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.

103. Põhjusel, et maakohus jättis ebaõigesti sisuliselt hindamata SWH hagi S.N-i ja C.H vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes ja R.W hagi C.H vastu tema SWH juhatusest

tagasikutsumiseks ning maakohtu otsus nimetatud osas tuli tühistada ja saata selles osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulud nendes hagides jaotada maakohtul sõltuvalt

asjade arutamise lõpptulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jõustunud Riigikohtu 15.04.2026 otsuses toodud muudatustega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11639

muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud SME International Oy kanda.