2-24-2318/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2318

Kohtuasi

Q.C hagi E.J-i vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.J-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2251,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Q.C (isikukood XXX), seaduslik

esindaja M.Q

Kostja (apellant): E.J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja suurema elatise kui

200 eurot kuus. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt

ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja elatis

200 eurot kuus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot

kuus.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Muuta Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

3.2.1. Välja mõista E.J-ilt elatis Q.C kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025

200 eurot kuus.

3.2.2. Välja mõista E.J-ilt elatis Q.C kasuks alates 12.11.2025 kuni Q.C

täisealiseks saamiseni (s.o 13.03.2032) igakuiselt 250,22 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

2-24-2318

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot).

3.2.3. Resolutsiooni p-s 3.2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3.2.4. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks M.Q arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega elatis.

3.2.5. E.J-i poolt kohtumenetluse kestel Q.C-le makstud elatis kuulub

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

3.2.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.C esitas 09.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse E.J-i vastu elatise suurendamiseks.

Hageja palub muuta Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust alates 09.02.2024 järgmiselt: kostja

maksab hageja ülalpidamiseks elatist alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(13.03.2032) igakuiselt 222,83 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,5 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele

ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest),

mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Viru Maakohus mõistis 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 kostjalt hageja

kasuks välja elatise 100 eurot kuus. Kostja ei maksa hagejale elatist. Alla miinimumsumma

elatis ei rahulda hageja igapäevaseid vajadusi juba aastaid. Hageja vältimatud kulud on ajas

märgatavalt tõusnud ning hageja soovib käia trennis.

2-24-2318

3. Varasema kohtumenetluse ajal käis hageja lasteaias, tal puudus transpordikulu, trennikulu

ning isiklik side- ja taskuraha kulu. Valdav osa hageja kuludest (toidukulu, kulud riietele,

hügieeni- ja tervisekulu, vaba aja kulu, sünnipäevakulu, majapidamiskulu) on tõusnud seoses

üldise elukalliduse tõusuga. Hageja igakuised vajadused eelmise lahendi tegemise ajal olid

510 eurot kuus: eluasemekulud olid 250 eurot (üür) + 150 eurot kommunaalkulud (peres elas

3 inimest, millest hageja kulu oli 133,3 eurot); toidukulu 100 eurot; lasteaiakulu 50 eurot;

riided ja jalatsid 40 eurot; hügieenikulu 50 eurot; tervisekulu (sisaldab psühholoogikulu 50

eurot kuus) 60 eurot; majapidamiskulu 10 eurot; ujumistrenn 30 eurot; vaba aeg 20 eurot;

hageja sünnipäevapidu 150 eurot aastas, seega 12,5 eurot kuus; sõprade sünnipäevakulu

aastas: 5x10 eurot sõbra kohta, 4,2 eurot kuus. Hageja igakuised kulud käesoleval ajal

moodustavad kokku 634,90 eurot: eluasemekulud summas 57,40 eurot; kulutused toidule 170

eurot; kulutused transpordile 35 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 50 eurot;

kulutused hügieenitarvetele 25 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; muud vältimatud püsikulutused, s.o

majapidamiskulu 15 eurot, hageja sünnipäevakulu 20,83 eurot, sõprade sünnipäevakulu 11,66

eurot, taskuraha 80 eurot, vaba aeg 50 eurot, trenn ju-jutsu 40 eurot.

4. Lisaks hagejale kasvab peres veel kaks alaealist last, mistõttu hageja emale makstakse

lisaks hageja lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust. Hageja peres on kokku 5 liiget.

Kostja vastuväited

5. Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kuna nõude summa on

liiga suur kostja jaoks. Kostjal ei ole sissetulekut, kuna kostja viibib vanglas kuni 11.11.2025.

Lapse vajaduste nimekirjas on mõned kulud, mis pole nii olulised, sh kulutused transpordile,

sidekulud, sünnipäeva kulud, taskuraha ja vaba aeg. Kostjal on suur elatise võlg. Kostja

pangakonto on arestitud. Samuti toimub kostjal kohustustest vabastamine pankrotimenetluses

ning kostja on maksejõuetu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi ja muutis Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-

10468 väljamõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

alates 09.02.2024 kuni 31.03.2024 222,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot (resolutsiooni p

2.1). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.04.2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.03.2032) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot) (resolutsiooni p

2.2). Maakohus märkis, et resolutsiooni p-s 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva PHS § 17 lg 3 ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks

kuupäevaks hageja ema arveldusarvele selgitusega elatis.

7. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

2-24-2318

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

8. Hageja on õigustatud nõudma elatise suurendamist. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest

nähtub, et hageja igakuised kulud on võrreldes 2018. aastaga suurenenud. Kui aastal 2018

moodustasid hageja igakuised kulud kokku 510 eurot, siis käesoleval ajal on selleks summaks

ca 635 eurot. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud ca 6 aastat tagasi, on kohtu

hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Samuti on

seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv

miinimum on kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.

9. Hageja poolt välja toodud kululiigid on igakuiselt vajalikud ning märgitud summad

mõistlikud. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Miinimumi ulatuses ei ole vaja

tõendada lapse vajadusi.

10. Vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise

tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni

vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks

võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 kohaselt on

kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka

töötasu. Kostja on ka ise kinnitanud, et töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Samuti on kostjal mopeed QINGQI.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.04.2024 200 eurot

kuus.

12. Kostja ei saanud hageja emaga sõlmida kompromissi summas 200 eurot kuus. 21.03.2024

esitas hageja ema nõusoleku 200 euro osas kompromissi sõlmimiseks, kuid hiljem keeldus

põhjusel, et talle ei meeldinud, et elatist hakatakse tasuma alles kostja vanglast vabanemisel.

13. Kinnipidamisasutuses viibides ei ole kostja võimeline maksma elatist isegi mitte

miinimumsuuruses, kuna mõistlik sissetulek täielikult puudub ning kostjal on ka suur elatise

võlg. Vanemat ei saa panna olukorda, kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka

kohtuotsust täita.

Vastustaja seisukoht

14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja

2-24-2318

suurema elatise kui 200 eurot kuus. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada

hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 09.02.2024 kuni 11.11.2025 välja

elatis 200 eurot kuus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

16. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. Selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

17. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamiseks kuni seaduses sätestatud

miinimummäärani alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus muutis

Viru Maakohtu 21.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-10468 väljamõistetud elatise suurust

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.02.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

materiaalõigust ebaõigesti kohaldades leidnud, et kostja kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei

esine aluseid miinimumist väiksema elatise välja mõistmiseks. Alates kostja karistuse

kandmise lõppemisest on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

elatise, mis vastab PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määrale. Selles osas ei ole maakohus

materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud ning selles osas vastavad

maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

18. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul ei või lapse igakuine elatis olla väiksem ülal

nimetatud elatise miinimummäärast. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse

kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras,

kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval

põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul,

kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb

ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning

ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt

RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui

kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist,

peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid

tõendama.

18.1. Kostja tõi kohtumenetluses elatise seaduses sätestatud miinimummäärast vähendamise

alusena esile, et tal ei ole võimalik maksta lapsele elatist kinnipidamisasutuses viibimise tõttu

ja kostja sissetulek kinnipidamisasutuses ei ole selleks piisav. Pooled ei vaidle, et kostja viibib

kinnipidamisasutuses kuni 11.11.2025. Arvestades seda, et isiku kinnipidamisasutuses

viibimise ajal on isiku tavapärase sissetuleku teenimine takistatud ning kinnipidamisasutuses

2-24-2318

on töö tegemise võimalused piiratud, võib ülalpidamist andma kohustatud vanema

kinnipidamisasutuses viibimise tõttu vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla

erandjuhul mõjuvaks põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat

sissetulekut teenida, ning see võib PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja

miinimumist väiksem elatis. Samas tuleb arvestada kinnipidamisasutuses viibiva isiku

sissetuleku teenimise võimalusi selles asutuses. Samuti tuleb arvestada, et vanema

ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse PKS § 105 lg 3 järgi kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, st ka mõjuval põhjusel sissetuleku kaotamine ei anna alust

vähendada elatist alla seaduses sätetatud miinimummäära, kui isikul on muud vara, mille

arvel ülalpidamiskohustust täita (vt ka TlnRnKo 13.12.2024, 2-21-16651, p 10.3).

18.2. Üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2

tähenduses, mis annaks aluse vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetavat elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära (vt ka TrtRnKo 20.02.2020, 2-19-5072).

Kohtupraktikas on leitud, et vanglas viibimine, vara puudumine ja võlgnevuste olemasolu ei

võta kostjalt kohustust täita hageja ees ülalpidamiskohustust. Ehkki kinnipidamisasutuses

viibimine ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta, tuleb ringkonnakohtu hinnangul seda

asjaolu arvestada elatise suuruse puhul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et

kostja töötab vanglas võimaluste piires ja ta soovib ülalpidamiskohustust täita, kuid

tavapärase sissetuleku teenimine on kinnipidamisasutuses viibimise tõttu takistatud. Kostja on

kinnitanud ja pooled ei vaidle, et kostja töötab vanglas majandustöödel tunnitasuga 0,74 eurot.

Pooled ei vaidle, et kostjal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Üksnes

mopeedi olemasolust ei saa teha järeldust, et kostja saaks vanglas viibides selle müügist

saadud rahast seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole eeltoodud olukorras mõistlik ega seaduse mõttega kooskõlas kohustada kostjat

kinnipidamisasutuses viibimise ajal tasuma elatist, mida ta tasuda ei suuda ja mis üksnes

suurendab kostja võlgnevust, muutes tema toimetuleku vanglast vabanedes küsitavaks.

18.3. Kostja oli maakohtus valmis maksma elatist 200 eurot, millest nähtub, et sellises

summas elatise tasumist peab kostja võimalikuks sõltumata oma vanglakaristusest. Seetõttu ja

arvestades, et kostjal puuduvad võimalused kinnipidamisasutuses teenida seaduses sätestatud

miinimummääras elatise maksmiseks sissetulekut, leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb

kinnipidamisasutuses viibimise perioodi osas välja mõista hageja kasuks alates 09.02.2024

kuni 11.11.2025 elatis 200 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul elatise maksmise eesmärk

sellise igakuise elatise suuruse puhul antud juhul ebaproportsionaalselt kahjustada ei saa.

Hageja huvid seaduses sätestatud elatise saamiseks on tagatud kostja vanglast vabanemisel ja

kinnipidamisasutuses viibides on kostjal endiselt elatise maksmise kohustus.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aga pärast kinnipidamisasutusest vabanemist

asjaolusid, mis annaksid alust vähendada PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist. Seega tuleb alates 12.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

13.03.2032) mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 250,22 eurot kuus (hetkel kehtiv

baassumma on 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest

37,50 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 ning § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

20. Menetluskulud jäid maakohtus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka

apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo

2-24-2318

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata.

Allkirjastatud digitaalselt