2-24-112336/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112336

Tsiviilasi

Bondora AS hagi I A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8226,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja E A

Kostja: I A (isikukood xxx)

kohtuistung 19.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt

välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 10.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 05.05.2021 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1325,43 eurot, intress 95,48 eurot, lepingu

haldustasu 30,21 eurot, 10.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 60,59 eurot ja viivis

määras 20,34% põhinõudelt aastas alates 11.06.2024 kuni põhinõude (1325,43 eurot) täielikult

tasumiseni;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 27.07.2021 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1309,23 eurot, intress 91,99 eurot, lepingu

haldustasu 30,21 eurot, 10.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 32,25 eurot ja viivis

määras 10,85% põhinõudelt aastas alates 11.06.2024 kuni põhinõude (1309,23 eurot) täielikult

tasumiseni;

1.3 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1462,35 eurot, intress 102,91 eurot, lepingu

haldustasu 30,21 eurot, 10.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 41,38 eurot ja viivis

määras 12,5% põhinõudelt aastas alates 11.06.2024 kuni põhinõude (1462,35 eurot) täielikult

tasumiseni;

1.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 19.05.2023 sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 2042,37 eurot, intress 212,97 eurot, lepingu

haldustasu 30,21 eurot, 10.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 133,81 eurot ja viivis

määras 29,39% põhinõudelt aastas alates 11.06.2024 kuni põhinõude (2042,37 eurot) täielikult

tasumiseni.

2. Hageja väitel tuleneb nõue neljast lepingust ning on nõude aluseks olevate asjaolude kohta

esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale laenu

2126 eurot, intressimääraga 20,34% aastas. Lepingust tulenevalt lähtuvalt pooled 30- päevasest

kuust ja 360-päevasest aastast. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel tasuma

lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 33,61%.

2.2. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale laenu

2126 eurot, intressimääraga 10,85% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel

tasuma lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 22,17%.

2.3. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale laenu

2126 eurot, intressimääraga 12,5% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel

tasuma lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 24,15%.

2.4. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale laenu

2126 eurot, intressimääraga 23,39% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel

tasuma lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu

haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 45,47%.

2.5. Lepingud on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Bondora AS-st

laenutaotluse protsessi saab algatada klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või

Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient

tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood

tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise

ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et

klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav

lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime,

isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-

aadressi.

2.6. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingute allkirjastamist, tasus hageja kostjale kokku 8000

eurot.

2.7. Hageja hoiatas 22.02.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 22.03.2024

saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

2.8. Lepingu nr xxx alusel nõuab hageja haldustasu 30,21 eurot, kuna kostja on jätnud tasumata

haldustasu perioodi 20.12.2023 kuni 20.03.2024 eest ja intressi 95,48 eurot sama perioodi eest.

Lepingu nr xxx alusel nõuab hageja sama perioodi eest haldustasu 30,21 eurot ja intressi 91,99

eurot. Lepingu nr xxx alusel nõuab hageja sama perioodi eest haldustasu 30,21 eurot ja intressi

102,91 eurot. Lepingu nr BL3743266 alusel nõuab hageja sama perioodi eest haldustasu 30,21

eurot ja intressi 212,97 eurot.

2.9. Viivisenõude osas selgitab hageja, et lepingu üldtingimuste punkti 9.1 alusel on viivisemäär

võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 13.09.2024. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 19.02.2025 võttis osa hageja,

kostja kohtule mitteilmumisest ei teatanud (kostjale oli kutse kätte toimetatud

kättetoimetamisportaali kaudu). Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja

osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1.

4.2. Kohtule on esitatud pdf formaadis laenuleping nr xxx, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi,

kinnitamise aega 05.05.2021 12:07:29 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 48). Samasugune

kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 62).

Samasuguses formaadis on hageja esitanud ka laenulepingu nr xxx, millel on kinnitamise ajaks

27.07.2021 17:34:58 (dtl 79; maksegraafikul dtl 93), laenulepingu nr xxx, millel on kinnitamise

ajaks 03.12.2021 9:16:47 (dtl 110; maksegraafikul dtl 124) ja laenulepingu nr xxx, millel on

kinnitamise ajaks 19.05.2023 13:00:12 (dtl 141; maksegraafikul dtl 155). Hageja on esitanud ka

lepingute Euroopa tarbijakrediidi teabelehed. Hageja väitel esitati teabelehed kostjale hageja

kliendiportaalis.

Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile

saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt

tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka

hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja

esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal.

Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et kostjale on 2000 eurot üle

kantud 05.05.2021 (dtl 163), 2000 eurot 27.07.2021 (dtl 164), 2000 eurot 03.12.2021 (dtl 165) ja

2000 eurot 19.05.2023 (dtl 166).

Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja

kasutusse antud.

Kohus kontrollis maksegraafikus olevate tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr jäi

lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalsete määrade piiresse. Seejuures arvestas kohus, et

maksegraafikus olev intressi summa sisaldab ka igakuist haldustasu, vastasel juhul, kui kostja

oleks pidanud tasuma haldustasu lisaks maksegraafikujärgsele igakuisele makse summale, ei

vastaks krediidi kulukuse määr lepingus toodule.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Lepingu nr xxx eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et

Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1800 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Kostja

pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2420,15

eurot ja igakuisteks kohustusteks on 1188,37 eurot. Kostjal olid finantskohustused xxx panga,

xxx ja xxx panga ees. Sissetuleku allikaks oli töötasu xxx-st, haigushüvitis ja peretoetus. Hageja

on arvestanud kostja elamiskuludeks 726 eurot ehk 30% sissetulekust. Samuti nähtus

pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui kaks aastat

enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 441,97

eurot (2420,15 – 1188,37 – 726 – 63,81).

Hageja selgitas, et kostjalt endalt küsiti ülalpeetavate olemasolu, ent seda üle ei kontrollitud

ning rakendatud majandamiskulude määr 30% sissetulekust ei sõltunud ülalpeetavate

olemasolust.

Samalaadsed selgitused (teiste numbritega) on hageja esitanud ka ülejäänud kolme lepingu osas.

5.3. Hageja on kõigi lepingute osas esitanud tõendina ühe krediiditoimiku (avaneb faili alla

laadides, dtl 196). Hageja on selgitanud, et kõigi sama isiku laenutaotluste andmed sisaldavad

ühes toimikus. Teisisõnu sisaldusid ka varasemalt väljastatud laenude andmisel kogutud andmed

järgmiste laenude andmisel samas krediiditoimikus ja olid seega krediidiandjale teada.

Istungil tõi hageja välja, millistel ridadel asub enne iga laenu andmist kogutud konto väljavõte.

Hageja selgitas, et analüüsiti 3 kuud.

Krediiditoimikust nähtub, et hageja andis kostjale laenu 5-l korral, 2021 a mais, juulis ja

detsembris ning 2023. a mais ja juulis (vaheleht „Loan applications and contacts“).

Hageja esitatud konto väljavõttest nähtub lasteaiaarvete tasumine ja lastetoetuse saamine 120

eurot kuus, mis viitab kahele alaealisele lapsele ehk kahele ülalpeetavale (ka hageja ise märkis

istungil, et arvestas sissetulekuallikana sama toetusega).

Hageja esitatud tõendist tuvastas kohus, et enne lepingu nr xxx sõlmimist oli kostja tasunud

makseid 6 erineva lepingu katteks: xxx ja xxx (lepingu numbrid on iseloomulikud xxx ASi

lepingutele), xxx ja xxx xxx AS, xxx xxx AS ja xxx AS leping. 2021. a märtsis sai kostja xxx

AS-st juurde laenu 4999 eurot (laenuleping xxx). Seega aprillis 2021 on kostja teinud makseid

juba 7 erineva selgitusega erinevate finantskohustuste katteks. Mais ja juulis sai kostja laenu

hagejalt, augustis sai kostja laenu juurde xxx AS-lt 1350 eurot (krediidikonto xxx, kasutades

selle limiiti ka edaspidi laenu juurde saamiseks novembris) ning võttis välja II pensionisamba

raha, detsembris sai laenu juurde hagejalt.

2023. a jaanuaris (hageja andis kostjale laenu juurde 2023. a mais) tegi kostja juba 15 erinevat

makset laenude katteks (kokku 1832,25 eurot, krediidiandjatele xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx

AS, xxx AS, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, xxx AS) ning sai samas ka xxx OÜ-lt laenu juurde

1303,60 eurot.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja pole välja selgitanud ega arvesse võtnud kõiki

kostja finantskohustusi ning on kostjale laenu juurde andnud olukorras, kus kostjal oli juba suur

hulk finantskohustusi (7 lepingut) ning ta võttis neid pidevalt ka juurde. Sellises olukorras ei

saanud hagejal tekkida mõistlikku veendumust, et kostja suudab oma finantskohustusi kogu

lepinguperioodi jooksul jätkusuutlikult täita. Praktikas on paraku tavaline, et tarbijad võtavadki

uusi tarbimislaene selleks, et säilitada oma senist elustandardit ja jätkata seniste

tarbimisharjumustega ning seetõttu tasuvad uute laenudega eelmiste laenude tagasimakseid. Sel

viisil aga järjest suureneb tarbija laenukoormus, jõudes paratamatult mingil hetkel sellise piirini,

et tarbija võetud kohustusi enam täita ei suuda ning muutub maksejõuetuks. Sellises olukorras

tarbijale laenude juurde andmine on vastutustundliku laenamise kohustuse raske rikkumine.

6. Hageja nõuded

6.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski

tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi seadusjärgses määras, kuid mitte muid

tasusid.

Kohus selgitas hagejale (dtl 231) üksikasjalikult ümberarvestuse tegemise ja tagasimaksete

uuesti määramise korda. Kohus selgitas, et kuivõrd ükski laenuleping ei ole korraliselt

lõppenud (laenude tagastamise lõpptähtajad saabuksid 2026 ja 2028), tuleb ka tagasimaksed

uuesti määrata ning välja tuua, millises ulatuses on need tasutud selle arvel, mis kostja seni

kokku maksnud on (seda siis alates lepingu sõlmimisest, mitte üksnes peale muutmist). Seejärel

tuleb hinnata, kas lepingut saab ka ümberarvestuse korral üles öelduks lugeda, st kas ka

ümberarvestuse korral oleks kostja lepingu üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse tagasimaksega. Kui see nii ei olnud, on üles ütlemine toimetu ja leping kehtib. Sel

juhul saab hageja nõuda edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmist,

kui on alust arvata, et kostja neid vabatahtlikult ei tasu. Kui hageja jääb hagis esitatud nõude

juurde, oleks edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmise nõue

alternatiivne nõue, mis kohtul tuleb menetlusse võtta, kostjale kätte toimetada ning vastamiseks

tähtaeg anda.

Hageja esitas 18.12.2024 menetlusdokumendis üksnes väited, et hageja arvestab nõude

ümberarvutamisel intressimääraks 0% ning laenulepingu xxx nõude jäägiks on 118,37 eurot,

laenulepingu xxx nõude jäägiks on 577,88 eurot ja laenulepingu xxx nõude jäägiks on 757,22

eurot. Hageja esitas menetlusdokumendi lisa „Bondora IA nõude ümberarvestus“ (dtl 239),

milles on nende kolme lepingu osas välja toodud kuupäevad ja summad, mis kostja on tasunud.

Vaatamata kohtu selgitustele hageja tagasimakseid uuesti ei määranud ega lepingu üles ütlemise

kehtivust hinnanud.

Lepingu nr xxx kohta ei esitanud hageja üldse midagi.

6.2. Nagu märgitud, ei ole nõude aluseks olevate laenulepingute lepingujärgne laenu tagastamise

lõpptähtaeg saabunud ning seega ei ole lepingud korraliselt lõppenud. Hageja on aga hagis esile

toonud, et lepingud lõppesid erakorraliselt seeläbi, et krediidiandja saatis lepingu üles ütlemise

teate 22.03.2024. Nagu märgitud, tuleb hinnata, kas kostja oleks ka ümberarvestuse korral

võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega lepingu üles ütlemise ajal.

Laenulepingu xxx viimase osamakse tasumise tähtaeg on lepingu järgi 13.04.2026. Arvestades

hageja väidet, et nõude jäägiks on 118,37 eurot, oleksid kostjal täielikult tasumata maksegraafiku

põhisosamaksete tulba kaks viimast põhiosamakset ja osaliselt 12.02.2026 makse.

Laenulepingu xxx viimase osamakse tasumise tähtaeg on lepingu järgi 13.07.2026. Arvestades

hageja väidet, et nõude jäägiks on 577,88 eurot oleksid kostjal täielikult tasumata maksegraafiku

põhisosamaksed alates 12.06.2025 ning osaliselt 12.05.2025 makse.

Laenulepingu xxx viimase osamakse tasumise tähtaeg on lepingu järgi 12.11.2026. Arvestades

hageja väidet, et nõude jäägiks on 757,22 eurot, oleksid kostjal täielikult tasumata maksegraafiku

põhisosamaksed alates14.07.2025 ning osaliselt 12.06.2025 makse.

Seega kui arvestada kostja poolt tasutu lepingute maksegraafikute põhiosamaksete katteks, on

selge, et lepinguid ei saaks ümberarvestuse korral kehtivalt üles öelduks lugeda, sest kostja ei

oleks 22.03.2024 võlas põhiosamaksetega. Samuti ei oleks kostjal kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga maksegraafiku põhiosamaksete võlga. Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate

osamaksete väljamõistmise nõuet hageja esitanud ei ole. Samuti ei saaks edasiulatuvalt nõuda

kõiki maksegraafiku põhisosamakseid, sest maksegraafikus on põhiosamaksed laenusummale

koos lepingutasuga (st 2126 eurole), laenuna maksti aga iga lepingu puhul välja 2000 eurot.

Seega kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud (rikutud on vastutustundliku laenamise kohustust,

tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja lepingu

maksegraafiku põhiosamaksetega võlgnevuses ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate

tagasimaksete välja mõistmist nõutud), jääb hagi rahuldamata.

7. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks

hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Maris Juha

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/