3-24-1732/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1732

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 09.05.2024 otsuse nr

TVH/24/017766 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 03.04.2024 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse (dtl 29-44).

2. Vastustaja tuvastas 09.05.2024 otsusega nr TVH/24/017766 (dtl 6-9) kaebajal osalise

töövõime kestusega 2 aastat perioodil 03.04.2024–02.04.2026. Kaebajal on mõõdukas

3-24-1732

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südame- ja

närvisüsteemihaigused, südame isheemiatõved. Kaebaja kirjeldatud piirangud hüppeliigese

traumast ei ole hinnatavad hetkel püsivatena, kuna tegemist on traumajärgsest seisundist

tingitud ajutiste piirangutega ja 6 kuu jooksul võib eeldada nende vähenemist. Kaebaja

kirjeldatud enesehooldustoimingute sooritamise raskustest tingitud piiranguid teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja

kirjeldatud teadvuse- ja põiefunktsiooni häirest tingitud piirangud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad.

Kaebaja kirjeldatud südamefunktsiooni häirest, õhupuudusest tingitud piiranguid õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja

kirjeldatud tegevuste õppimise raskustest, mäluhäirest tingitud piirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja

kirjeldatud südamefunktsiooni häirest, väljaskäimise, igapäevategevuste sooritamise ja

muutustega toimetuleku raskustest tingitud piiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud mäluhäirest

tingitud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel

töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei ole TIS-i

andmetel töövõimet mõjutavad. Muudest tervisehäiretest kirjeldatud piiranguid on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja on koormustaluvuse languse, peapööritustunde,

jalgade tundlikkushäirete, lihasjäikuse aistingu, südame funktsioonide häirumise tõttu piiratud

pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, istumis- ja seismisasendi säilitamine,

keha põhiasendi muutmine. Kaebajale on paigaldatud kardiostimulaator. Arvestades kaebaja

tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 09.05.2024 otsuse tühista-

miseks. Põhjendused:

3.1. Kaebaja ei nõustu liikumise valdkonnas tuvastatud mõõduka tegutsemispiiranguga ega

sellega, et töövõimet hinnati 2-aastase perioodi osas. Kaebaja südametöö on elu lõpuni

häiritud. Ta on kodus 24/7 arstide poolse kaugjälgimise all ja käib kontrollides. Kaebajal on

diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, kodade virvendus ja

laperdus, insuliinisõltumatu suhkrutõbi ja krooniline südame isheemiatõbi. Kaasuvad

hüpertensioon, hüperlipideemia, II tüüpi diabeet ja koronaarhaigus. Kaebaja kasutab

igapäevaselt hulga erinevaid ravimeid ja kardiostimulaatorit. Ravimid põhjustavad unisust.

Liikumishäire tõttu väsib kaebaja kiiresti ja peab tihti puhkama. Palavusega on liikumine

välistatud. Kaebajal on koormustaluvuse langus, peapööritus, jalgade tundlikkuse häire,

lihasjäikuse aisting, unehäired, liikumishäired (hingeldus). Südamefunktsioonide häirumise

tõttu on piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, istumis- ja

seismisasendi säilitamine ning keha põhiasendi muutmine. Arsti sõnul on keelatud raskuste

tõstmine ja füüsilised tegevused, mis põhjustavad tervise halvenemist.

3.2. Liikumispiirangu peamiseks põhjuseks on see, et süda ei tööta ilma südamestimulaatorita.

Süda ei taastu kunagi ega hakka iseseisvalt tööle. Südameprobleemide tõttu peab kaebaja

vältima igasugust stressi ja pinget. Füüsiline koormus võib olla maksimaalselt mõõdukas.

Kaebaja püüab vältida emotsionaalset ja füüsilist koormust. Juba minimaalsel koormusel

hakkab ta hingeldama, tal ei ole jõudu, ta on püsivalt väsinud ja kurnatud. Ka igapäevased

tegevused (pesemine, tualetis käimine) võivad olla väljakutse, rääkimata koristamisest, toidu

valmistamisest. Sageli on ta nii väsinud, et üksnes lamab. Esineb ka paremaid päevi, kus ta

jaksab rohkem. Lisanduvad hirm ja ebakindlus. Südamestimulaatorit ei saa pidada tava-

päraseks abivahendiks, mis kompenseerib kaebaja tervisehädad. Tegemist on elusäästva

masinaga, millest sõltub kaebaja elu. Viide luumurrule ei ole esmatähtis. Peamine

2(15)

3-24-1732

liikumispiirang tuleneb kardioloogilistest haigustest. Ka eksperthinnangus välja toodud

piirangud näitavad selgelt, et kaebaja ei ole töövõimeline. Tuleks tuvastada vähemalt raske

piirang liikumise valdkonnas.

3.3. Eksperdi arvamus, et kaebajal ei ole abivahendite ja kõrvalise isiku abi vajadust, on

ekslik. Kaebaja käib pesemas poja abiga. Ta kasutab tugikarke ja toetub kodus seintele.

Kaebaja ei julge väljas käia ilma teise inimese abita. Töövõime hindamisel tuleb arvestada ka

taotleja hinnanguga oma tegutsemisvõimele. Vajadusel tulnuks pöörduda järelepärimisega

kaebaja või tema raviarsti poole. Pole arvestatud kaebaja tahte ja jõudlusega.

3.4. Liikumispiirangut süvendavad muud haigused, s.o rasvumus, polüneuropaatia, alajäseme

täpsustamata mononeuropaatia ja lülisamba kitsenemine ehk spinaalstenoos. Ülekaal on

seotud diabeedi ja kardioloogiliste haiguste eripäraga, mistõttu ei saa kaalu alandamiseks suurt

füüsilist koormust lubada. Liikumispiirangut tõendab Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud

keskmine puue.

3.5. Ainuüksi südamestimulaatori olemasolu annab aluse tuvastada kaebajal puuduva töö-

võime. Kaebaja seisund on terve elu keeruline, ta sõltub ööpäevaringselt abivahendist. Abi-

vahend vajab pidevat jälgimist. Võimalike rikete korral vajab kaebaja kohe erakorralist abi,

muidu süda seiskub ja saabub surm. Kaebaja ei ole oma seisundiga kohanenud. Pidev hirm ja

ebakindlus mõjutavad tema igapäevast toimetamist olulisel määral. Jääb arusaamatuks, mille

alusel leiti, et kaebaja on võimeline osakoormusega töötama ja ilma oluliste

igapäevaraskusteta igapäevaseid tegevusi teostama. Kaebaja ei ole oma haiguste tõttu üldse

töövõimeline. Ekspertarsti kaalutlus on ebaõige. Ka karjäärinõustaja leidis, et kaebaja tööle

asumine ei ole võimalik ja kaebaja peamine aktiivne tegevus saab olla terviseprobleemidega

tegelemine. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja puhul ei saa tuvastada erijuhtumit.

Kui eksperdil tekkisid küsimused kaebaja terviseprobleemide ulatuse ja piirangute avaldumise

kohta, tulnuks kaebaja tervist hinnata visiidipõhiselt. Vastustaja on varem korduvalt

tuvastanud kaebajal kardioloogiliste probleemide tõttu puuduva töövõime. Seisundi

paranemist ei ole toimunud.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda esitatud töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisele ja TIS-i kantud viimase 5 aasta tervise-

andmed. Kaebaja tõi välja piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastu-

võtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud

ravimite kõrvaltoimest ja muudest tervisehädadest põhjustatud piiranguid. Tervishoiuteenuse

osutaja (TTO) Meliva AS-i ekspertarst dr Kristiine Reede koostas 22.04.2024

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamisel aluseks. Vastustaja töövõime

hindamise ekspertarst dr Lambi Aug vaatas kohtumenetluses kaebaja terviseandmed ja

kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning koostas 08.07.2024 oma seisukoha,

milles nõustus TTO ekspertarsti seisukohtadega.

4.2. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondade võtmetegevuste kaupa. Töövõime hindamisel antakse hinnang inimese

pikaajalisele tervisekahjustusele ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt

vähemalt 6 kuu vältel oluliselt ei muutu. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodid on rakendatud vastavalt arsti poolt

ettekirjutatule. Piiranguid hinnatakse koos adekvaatse ravi, abivahendite ja kompenseerivate

3(15)

3-24-1732

meetoditega. Kuigi kaebaja hinnang on tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama ka terviseandmed.

4.3. TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonnas tegutsemispiirangu mõõdukaks.

Ekspertarst märkis, et hüppeliigese traumast tingitud piirangud ei ole püsivad, kuna tegemist

on traumajärgsest seisundist tingitud ajutiste piirangutega ja 6 kuu jooksul võib eeldada nende

vähenemist. Kaebaja kukkus 12.01.2024, mille tulemusena tekkis vasaku pindluu dislokat-

sioonita murd. 23.02.2024 fikseeriti luumurd kipslahasega, mis asendati 29.02.2024 tugi-

ortoosiga, mida tuli kanda 1-1,5 kuud. Muud kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid ei ole

TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad või on neid hinnatud liikumise valdkonda hinnates. TTO

ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema igapäeva-

tegevused ei ole objektiivselt täielikult takistatud. Arvestades kaebaja tervisekahjustuse ise-

loomu, hindas ekspertarst kaebaja töövõime pikema kui 2 aasta jooksul raskesti prognoosita-

vaks.

4.4. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata

ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis

põhjustaks raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime täielikku puudumise. TTO

ekspertarsti hinnangul ei ole kaebajale soovitatavad rasked füüsilised tööd, ei sobi pikkade

vahemaade läbimine. Kaebajale võiks sobida kerget füüsilist koormust sisaldavad (pigem

istuvas asendis) vaheldusrikkad tööd ilma ajasurveta ja võimalusega teha vajadusel

lisapuhkepause. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest

haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku

enda kirjeldatud enesehinnangulisi tegutsemispiiranguid, mida seostatakse hindamise hetkel

olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime ulatust ei hinnata otseselt

meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate

tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse, kas isik järgib määratud vajaduspõhist

ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Tegutsemisvõimet hinnatakse

alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja

kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Otsus, et töövõime on osaline, ei

võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud

piirangud täielikult. Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate püsivaid tegutsemis-

piiranguid põhjustavate südame-veresoonkonna haigustega. Piirangut võimendab mõnevõrra

jalgade tundlikkushäire olemasolu. Puuduvad objektiivsed terviseandmed, mis kinnitaksid, et

kaebajal esineksid enamad kui mõõdukad tegutsemispiirangud.

4.5. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi

kinnitama objektiivsed terviseandmed. Terviseseisundit kinnitava meditsiinilise

informatsiooni saamiseks tegid ekspertarstid enne eksperdiarvamuse koostamist elektroonilise

päringu TIS-i kaebaja viimase 5 aasta ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste ning

püstitatud diagnooside, retseptiravimite, meditsiiniseadmete ja töövõimetuslehtede kohta.

Antud juhul oli kogu vajalik kaebaja seisundit kajastav info olemas ja piisav. Töövõime

hindamine oli võimalik läbi viia dokumendipõhiselt.

4.6. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või

muul moel tõendatud terviseandmed, on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

4.7. Viide Sotsiaalkindlustusameti puude tuvastamise otsusele ei ole asjakohane. Puue

tuvastatakse teiste õigusaktide alusel ja vastustaja ei võta töövõime hindamisel aluseks

tuvastatud puude raskusastet.

4(15)

3-24-1732

4.8. Taotleja suunatakse töövõime hindamise käigus tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

vaid juhul, kui olemasolevate andmete ja diagnooside põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet

hinnata (nt andmed on puudulikud või vastuolulised). Võttes arvesse ekspertarstide arvamusi,

ei oleks täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt mõjutanud asja sisulist

otsustamist. Dokumendipõhine hindamine on töövõime hindamisel valdav, sest töövõime

hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete olemasolu

aitab tagada taotleja kohustus käia 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist

perearsti, eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule

suunamine ei ole töövõime hindamise menetluses kohustuslik, vaid sõltub olemasolevate

terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei olnud kaebaja terviseandmed puudulikud.

Puudub info, et mõni raviarsti sissekanne oleks TIS-i kandmata. TTO ekspertarst ei püstita

vastuvõtul diagnoose, ei määra ravi ega suuna uuringutele. Ekspertarst vaatas üle TIS-is

kajastuvad viimase 5 aasta epikriisid ning leidis olemasolevaid terviseandmeid ja kaebaja

kirjeldatud tegutsemispiiranguid kogumis hinnates, et puudub vajadus täiendavate andmete

saamiseks. Kaebaja pole väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus.

Vastuolu on tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja ekspertarstide seisukoha vahel, mis aga ei

loo eraldi alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks.

4.9. Karjäärinõustamise kokkuvõte kajastab kaebaja enda hinnangut töötamise võimaluste

kohta. Karjäärinõustaja ei ole väitnud, et töötamine ei oleks võimalik, vaid arutatud on võima-

lusi. Edasisteks tegevusteks on nii terviseprobleemidega tegelemine kui ka tööportaalides töö-

pakkumiste jälgimine.

4.10.

Varem hinnati kaebajal töövõime puuduvaks 2 korral. Vastustaja 28.12.2021 otsusega

tuvastati puuduv töövõime kestusega 1 aasta (periood 06.02.2022–05.02.2023). Kaebajal

hinnati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on südame isheemia-

tõved ja südamehaigused. Otsuse kohaselt oli kaebajal füüsilise võimekuse languse, väsimise,

pearingluse ja kukkumiskartuse tõttu piiratud lühikeste vahemaade käimine, erinevatel tasa-

pindadel liikumine, seismine, püstitõusmine, kükitamine, kummardumine ja raskuste tõstmine

ning kandmine. Vastustaja 22.05.2023 otsusega tuvastati puuduv töövõime kestusega 6 kuud

(periood 04.05.-03.11.2023). Kaebajal hinnati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on südame isheemiatõved ja südamehaigused. Otsuse kohaselt oli kaebajal

südame rütmihäirete, südame kõrge löögisageduse, koormustaluvuse languse, pingutusel

tekkiva hingelduse, õhupuuduse ja väsimise tõttu raskendatud lühikeste vahemaade läbimine,

treppidest üles-alla käimine, erinevates kohtades liikumine, esemete tõstmine ja kandmine

ning kehaasendi säilitamine ja pikemaajaline seismine. Vastustaja 30.11.2023 otsusega ja

vaidlusaluse otsusega tuvastati kaebajal osaline töövõime. Kaebajale on 15.05.2023

paigaldatud kardiostimulaator, millega on objektiivselt uuringute alusel saavutatud ilmne

positiivne dünaamika. See, et kaebajal tuvastati 2023. a-l puuduv töövõime, ei tähenda, et ka

praegusel juhul tulnuks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ega vastustaja ei ole otsuse

tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib tegutsemisvõime

sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue

töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ja uue taotluse esitamisel

ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus ja periood on

tagatud ka järgmise otsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustab vastustaja 09.05.2024 otsust, millega tuvastati kaebajal osaline töö-

võime kestusega 2 aastat. Kaebaja ei ole otsusega nõus ja leiab, et tal puudub töövõime.

Samuti vaidlustab ta tuvastatud töövõime perioodi pikkust.

5(15)

3-24-1732

6. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pika-

ajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa

töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime

puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega.

Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks

(ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse

kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat

terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime

hindamisel arvestada.

7. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töö-

võime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarsti-

delt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust

lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud

diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime

hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on

kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide

poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud

ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga

kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab

terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud

piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on

piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole

terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei

saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see,

mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

8. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

6(15)

3-24-1732

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab

vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See

nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei

esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades

tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

9. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökoge-

mus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi

kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati

kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist

tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 §

7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks

alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed,

nt toimetulekutoetus.

10. Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva töövõime tuvastanud, ei

tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv töövõime tuvastada. Töövõime hinda-

misel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma

terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku

töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku tervise-

andmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust töövõime puudumise tuvasta-

mise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime

olemasolu periooditi üle kontrollida.

11. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspert-

arstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest

mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg

3).

12. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

7(15)

3-24-1732

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabe-

vahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud,

söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud

muud piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskus-

astmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandme-

tega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist

nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute

raskusastmeid.

13. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Meliva ekspertarst (TTO

ekspertarst) dr Kristiine Reede 22.04.2024 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise

eksperthinnangule (dtl 626-644). Lisaks on kohtumenetluses kaks vastustaja ekspertarsti

Lembi Aug ja Ita Kukk TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja terviseandmed uuesti

üle vaadanud ning koostanud 08.07.2024 ja 24.01.2025 ekspertarvamused (dtl 645-657, 689-

696), milles nõustusid TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib,

kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega

TIS-is (dtl 45-625) ja tehtud põhjendatud järeldused.

14. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 29-44) välja piirangud kõigis

valdkondades, lisaks ravimite kõrvaltoimete osas ja muude tervisehäirete osas. TTO

ekspertarst tuvastas piirangud vaid liikumise valdkonnas. Kuna kaebaja vaidlustab kaebusest

nähtuvalt vaid liikumise valdkonnas antud hinnangut, siis ei kontrolli kohus muudes

valdkondades antud hinnanguid. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud seda, et töövõime

hindamisel ei arvestatud ajutise terviseprobleemiga – vasaku jala luumurd.

8(15)

3-24-1732

15. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda

ei ole leidnud ka ekspertarstid.

16. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ täielik piirang (raskusaste 4). Ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia.

Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida

50 m (u 5 bussi pikkus). Ka see on suur pingutus, sõltub kui valusad jalad on ja kui väsinud

kaebaja ise on. Tihti on ta hommikul väsinud, sest pole magada saanud, ja ei suuda üldse

liikuda. On ka juhtunud, et ei jõua tualetti. Pesemas ei saa ammu üksi käia, poeg aitab.

Kaebaja ei suuda treppidel liikuda ega vajadusel takistusi ületada. Treppidel liikumine on

välistatud. Kaebaja on üritanud, sai väga halva kogemuse. Rohkem ei proovi. Madalaid

lävepakke on veel kuidagi võimalik ületada, kuid varbad kipuvad ka nende taha koperdama.

Kasutab tugikarke ja kodus saab toetuda seinte najale. Kaebaja ilma suure vajaduseta kusagil

ei käi.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ raske piirang (raskusaste 3).

Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab kohtades, kus pole varem

käinud, ohutult tänaval liikuda suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kindlasti ei suuda tänaval

liikuda, kuna sealne liikumistempo on nii kiire, et pole lootustki kellegi eest ära põigata.

Kaebaja elab maal ja seal tänavaid ei ole. Ka maanteele ei julge üksi minna, alati peab poeg

kaasas olema. Jalad ei tööta, südame töö efektiivsus stimulaatoriga alla 50%. Ei ole jõudu ega

jaksu kusagile niisama liikuda. Kasutab abivahendina karke. Ka silmanägemine läheb aina

hullemaks. Eelmine aasta sai tellitud uued prillid, kuid enam kõige paremini nendega ei näe.

Ilma prillideta ei näe üldse midagi. Ei tea, miks ei ole silmaarst digilukku midagi kirja pannud.

Siseruumides, kus pole varem käinud, suudab ohutult liikuda mõõdukate raskustega.

Võõrastes ruumides ei ole ammu käinud, viimati olid abiks kargud. Kodus on harjunud ja saab

toetuda oma väljakujunenud kohtadele, istuda, puhata ja vaikselt edasi toimetada.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda ühel kohal

olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Seista ei suuda ühel kohal üldse, jalad

valutavad ja kipuvad krampi minema. Kui toetub kätele, siis kisuvad ka käed krampi. Samuti

öösiti. Tunde järgi natuke liigub, istub ja on pikali. Väsimus tuleb kiiresti, mida rohkem liigu-

tab. Tasapisi peab liikuma, muidu ei suuda üldse olla. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada,

püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Püsti tõusta, istuda saab, kui

saab kusagile toetuda. Voodist tõusmiseks peab kasutama karke. Kummardada ei saa üldse,

sest pea hakkab ringi käima ja kukub. On mõned korrad ka minestanud.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on

muutlikud (raskusaste 9). Põhiline piirang on südamestimulaator, mis hoiab kaebajat elus.

Süda ei taastu kunagi ega hakka iseseisvalt tööle. Isegi kui kaebaja saaks kodust välja, siis

peab stimulaatori valvuri kaasa võtma, millega on 24/7 oma elu lõpuni südamekabinetis

jälgimise all.

17. TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Viidati kognestiivse südamepuudulikkuse,

täpsustamata põletikulise polüneuropaatia, kroonilise südame isheemiatõve ning kodade

virvenduse ja laperduse diagnoosidele. Kaebajal ei ole kirjeldatud abivahendite ja kõrvalise

isiku abi vajadust. Arvestades, et kaebaja südame funktsioon on oluliselt paranenud ja kerge

närvikahjustus jalgades on püsinud võrreldes 2021. a-ga sama, saab hinnata liikumise eri tasa-

pindadel mõõdukaks. Hüppeliigese trauma, pindluu murd ja kandluu eksostoos on akuutne

seisund, mida töövõime hindamisel ei saa arvestada.

9(15)

3-24-1732

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ mõõdukas

piirang (raskusaste 2). Viidati kroonilise südame isheemiatõve, kongestiivse

südamepuudulikkuse, kodade virvenduse ja laperduse ning täpsustamata põletikulise

polüneuropaatia diagnoosidele. TIS-i andmetel on kaebaja probleemiks rütmihäire, mille üle

ravidega kontrolli ei saavutatud. Kaebajal on südame väljutusfraktsiooni langus. 2023. a mais

paigaldati talle kardiostimulaator ja kardioloogi väljavõtte kohaselt (11.10.2023) on kaebajal

ehhokardiograafia alusel väljutusfraktsioon oluliselt paranenud (28% aprillis 2023, 48%

septembris 2023). Kaebaja koormustaluvus on paranenud. Labajalgade tundehäiretega on

kaebaja pöördunud 2021. a-l, mil leiti kerge aksonaalne sensoorse neuropaatia leid ENMG

uuringul (perearst 02.07.2021). Kaebuste tõttu korratud uuringut ja muutused püsivad

(perearst 28.11.2023). Kaebajal ei ole kirjeldatud teadvusekaotuse või minestamishoogusid.

Kaebaja on seismisel, istumisel iseseisev, abivahendeid ega erikohandust ei kasuta.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevustes „ohutu ringiliikumine“ ja „liikumisega seotud

muud piirangud“ kaebajal piiranguid (raskusaste 0), leides, et piiranguid on hinnatud juba

teistes sama valdkonna võtmetegevustes.

TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas

mõõdukas piirang (raskusaste 2). Peamine piiranguid põhjustav haigus on ravide foonil

oluliselt paranenud. Kaasuvana piiranguid põhjustav haigusseisund on püsinud viimase 2

aasta jooksul. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangute põhjuseks on polüneuropaatiad ja

perifeerse närvisüsteemi muud haigusseisundid, südame isheemiatõved ja muud

südamehaigused.

Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamine piiranguid põhjustav diagnoos

kongestiivne südamepuudulikkus. Tal on häirunud südame funktsioon, südame rütm,

langenud koormustaluvus, peapööritustunne, lihaskrambi aisting, tundlikkushäired jalgades,

mis piirab pikkade vahemaade läbimist, kehaasendi muutmist, seismist ja istumist. Ekspertarst

leidis, et kaebajal on osaline töövõime. Kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega

2 aastat, kuna arvestades kaebaja haigust on raske prognoosida, kas täielik töövõime taastub

või mitte. Kaebajale ei ole soovitatavad rasked füüsilised tööd, ei sobi pikkade vahemaade

läbimine, sage treppidel käimine, pikemaaegne sundasendites viibimine. Kaebajale võiksid

sobida kerged vaheldusrikkad tööd omale sobivas tempos, võimalusega teha vajadusel

lisapuhkepause.

18. Vastustaja ekspertarst Lembi Aug märkis oma arvamuses, et mõõdukaid

liikumispiiranguid põhjustab eelkõige kaebaja kardiopulmonaalne seisund. Anamneesis on

korduvad rütmihäired, mis allusid halvasti medikamentoossele ravile ning vajasid seetõttu

korduvaid ablatsioone ja kardiostimulaatori paigaldamist. Ravi tulemusel on seisund

stabiliseerunud, saavutatud positiivne dünaamika, kuid arvestades kardiaalseid uuringuid on

tegemist üldise koormustaluvuse languse ja piirangutega pikkade vahemaade läbimisel.

Kaebajal püsivalt piiranguid põhjustavad südamehaigused põhjustavad koormustaluvuse

langust, peapööritustunnet ja südame funktsioonide häirumist. Kuid objektiivselt on kaebaja

haigustest tingitud piirangud väljendunud mõõdukas ulatuses, mistõttu ei saa töövõimet

hinnata puuduvaks. Kui varem esinesid kaebajal ravile halvasti alluvad kiire südamerütmiga ja

subjektiivselt halvasti talutavad rütmihäired, mille tõttu ta vajas meditsiinilist sekkumist ja

invasiivseid raviprotseduure (AV sõlme ablatsioon, kardiostimulaatori paigaldus), ei oma

need enam tähendust, sest pärast 11.06.2023 teostatud ablatsiooni enam terviseandmetes

rütmihäirete esinemist kajastatud ei ole. Stimulaatorist saadava kasu tulemusena on näha, et

EF (südame süstoolne funktsioon) on oluliselt paranenud (varem 28%, hiljem 48%),

lihaskontraktiilsuse häiret enam ei esine, parema vatsakese funktsioon on taastunud

(20.09.2023 epikriis).

10(15)

3-24-1732

Igapäevaselt tarvitatavad ravimid ei ole iseseisev piirang ja ka kardiostimulaator kui südame-

tegevust parandav abiseade on seisundit kompenseeriv ning parandab üldist tegutsemisvõimet.

Kaebajal püsivalt esinevat peapööritust terviseandmed ei kinnita. Puudub vastav diagnoos,

kaebaja ei ole vajanud antud kaebusega ei kõrva-nina-kurguarsti ega neuroloogi konsultat-

siooni, täiendavaid uuringuid ega ravi. Varem võis kaebajal esineda ajutist pearinglust seoses

rütmihäiretega, kuid see ei ole käesolevalt üldist töövõimet mõjutav asjaolu. Ajutist

pearinglust võib esineda ka muudel põhjustel, kuid tegemist ei ole püsiva piiranguga.

Väga kõrgetel keskkonnatemperatuuridel tekkiv kiirem väsimine ja enesetunde ajutine

halvenemine on tavapärane ka tervetel inimestel ega mõjuta püsivalt üldist töövõimet.

Kaebuses märgitud unehäirete kohta objektiivsed terviseandmed puuduvad, mistõttu ei ole

need hinnatavad üldist töövõimet mõjutava seisundina. Terviseandmetes puudub vastav

diagnoos, kaebaja ei ole vajanud eriarsti konsultatsiooni ega viimasel 2 aastal retseptikeskuse

andmetel kordagi unerohu retsepti. Episoodiliselt on välja kirjutatud rahustit (diasepaam) ja

võimalik et kaebaja soovil, sest selle näidustus ja tegelik vajadus jääb ebaselgeks, kuna

retseptil on diagnoosina välja toodud karpaaltunneli sündroom.

Kaebajal on 02.07.2021 teostatud elektroneuromüograafia (ENMG), tuvastati kerge sensoorse

neuropaatia leid, kuid motoorsed närvijuhtekiirused piiripealsed, vastuste amplituudid normis.

28.11.2023 korrati ENMG, leid muutusteta – esineb sensoorne aksonaalne polüneuropaatiline

kahjustus, lihasuuringul ei tule esile neurogeense kahjustuse leidu sääre eesmistes ja

tagumistes lihastes. Üksnes tundlikkushäire jalgades ei mõjuta liikumist olulisel määral ega

anna alust iseseisvana enamaks kui kergeks piiranguks liikumisel. Seda kinnitab ka asjaolu, et

25.10.2023 ei tuvastanud perearst läbivaatusel mootorsõidukijuhi tervisetõendi pikendamiseks

motoorika ega liikumise osas kõrvalekaldeid. Liikumisel hinnati piirang mõõdukaks,

arvestades lisaks ka kardiaalset seisundit, mis mõjutab liikumist olulisemal määral.

Töövõime hindamisel ei ole põhjust arvestada südame isheemiatõvega (koronaarhaigus), sest

südant varustav ahenenud arterit laiendati 2018. a-l, paigaldati ravimkaetud stent ja sellega

normaalne verevool taastati. Hiljem ei ole arteri restenoosi diagnoositud. Seega on seisund

raviga rahuldavalt kompenseeritud ja see üldist töövõimet olulisel määral ei mõjuta.

Ka hüpertensioon (kõrgevererõhutõbi) ja insuliinisõltumatu suhkrutõbi (II tüübi diabeet) on

ravimitega rahuldavalt ohjatud ega põhjusta püsivaid piiranguid üldisele töövõimele.

Kuigi kaebaja südamehaigused ei ole lõplikult välja ravitavad, on need tänapäeva meditsiini-

teadmiste kohaselt raviga hästi kompenseeritavad. Krooniliste haiguste esinemisel on regu-

laarne tervisekontroll elementaarne. Praeguste suuniste kohaselt toimub EKS kontroll 1-3 kuu

jooksul pärast paigaldamist ja edasi iga 2 aasta möödumisel, et vajadusel teha ümberseadistusi

ja kontrollida patarei kestvust. Seetõttu on ka ekspertiisiotsuse kehtivusaeg 2 aastat piisav ja

asjakohane, et hinnata uuesti kardiostimulaatori töökindlust ja abivahendist saadud efekti

terviseseisundile. See, et kaebajal on südamekabinetis pideval jälgimisel, ei ole täiendav

piirang, vaid uudne võimalus EKS töö ja rütmihäirete esinemise paremaks jälgimiseks ja vaja-

dusel kiiremaks meditsiiniliseks sekkumiseks. Samas ei piira see inimese liikumist väljaspool

kodu ega töötamist.

Kokkuvõtteks leidis ekspertarst, et kaebajal esinevad mitmed kroonilised terviseseisundid on

hetkel raviga kompenseeritud määral, et tema terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osale-

mise piirangud ei ole enam sellised, mille tõttu oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kaebaja

igapäevategevused on takistatud osaliselt.

11(15)

3-24-1732

19. Vastustaja ekspertarst Ita Kukk märkis oma arvamuses, et kaebaja ei ole 2024. a jooksul

kardioloogi sekkumist või konsultatsiooni vajanud. Kaebaja sai neuroloog dr Anu Saarelt

10.01.2025 saatekirja kardioloogile, sest teostatud analüüs kardiomarkeri BNP osas esineb

tõus (NT-proBNP 809 ng/L), mida loetakse kergeks kardiomarkeri tõusuks ega muuda juba

hinnatud liikumise valdkonna mõõdukaid piiranguid südamehaigusest tuleneva

koormuslanguse tõttu. 27.09.2024 teostatud uue südame ehhokardiograafia andmetel on

südame jõudlus EF 59% (20.09.2023 oli 48%). Seega on südametöö normaliseerunud.

Normaalne ja normis rõhuga on ka kopsuvereringe. Seega on kaebaja seisund veelgi

paranenud ja väidet, et südamehaiguse tõttu tekib väsimus ja hingeldus, mis piirab täielikult

liikumist, ei saa objektiivsete andmetega kinnitada. Piirangud liikumises ei ole enamad kui

mõõdukad, sest kaebaja kõrvalabi vajadus ei ole objektiivsete andmetega põhjendatud.

25.10.2023 väljastati kaebajale juhiloa arstlik tõend ilma ühegi piiranguta. Samas on rasked

rütmihäired või raske südamepuudulikkus vastunäidustus juhiloa omamiseks.

Kaebaja viidatud hirmu, ebakindluse ja tahte puuduse põhjus on objektiivselt ebaselge.

Kaebajal ei ole diagnoositud mälu- ega intellektihäireid, samuti puuduvad psüühikahäireid

kinnitavad diagnoosid. Kaebaja ei ole vajanud psühhiaatri konsultatsiooni ega psüühikahäirete

osas mingit ravi.

Kaebaja kehamassiindeks detsembris 2022 oli 34,4, mis vastab kerge-keskmise rasvumise

tasemele ega põhjusta töövõimet mõjutavat liikumispiirangut.

Lülisamba kitsenemist kaebajal novembris 2024 ei tuvastatud, stenoos 3. ja 4. nimmelüli

tasandil ning 4. ja 5. nimmelüli tasandil olev lipomatoos kirurgilist ravi ei vaja. 28.11.2024

epikriisist nähtuvalt tuvastati alaseljauuringutel väga tagasihoidlikud muutused, ENMG-s

tunnelsündroome ei diagnoosinud. Seega pigem ei ole tegemist neurokirurgilist ravi vajava

seisundiga.

Neurokirurg kirjeldas, et kaebajal esinevad polüneuropaatilised valud ja tuimuse labajalgades,

olulist motoorika häiret ei ole kirjeldatud. Labajalgade turset ei ole. Neurokirurg soovitas

kaalust maha võtta, milleks kaebajale määrati ravi. Soovitati taastusraviarsti konsultatsiooni.

Neuroloog dr Anu Saar on 27.09.2024 epikriisis diagnoosinud diabeetilise polüneuropaatia

ehk jalanärvide kahjustuse diabeedi tõttu. Perearst diagnoosis kaebajal insuliinisõltumatu

suhkrutõbi tüsistusteta. Neurokirurgi poolt 19.11.2024 soovitatud raviga alustati alles

03.12.2024. Esmaseks ravikuuriks on soovitatud 6 kuud, seega ei saa ravitulemust veel

hinnata. Samuti ei ole kaebaja käinud veel taastusraviarsti vastuvõtul. Kõrvalabi või

abivahendi vajadust liikumisel ei ole kirjeldanud neurokirurg ega neuroloog. Seega ei saa

liikumispiiranguid ravi foonil ning ilma püsivate abivahendite ja kõrvalabi kasutamiseta

lugeda enamaks kui mõõdukaks.

Vastustajal puudub pädevus hinnata Sotsiaalkindlustusameti puude otsust, samuti ei võeta

seda otsust töövõime hindamisel aluseks. Kaebajal tuvastati keskmine liikumispuue, mitte

raske või sügav puue.

Ainuüksi asjaolu, et kaebajale on paigaldatud südamestimulaator, mis vajab pidevat arstlikku

järelevalvet, ei ole aluseks raskete või täielike piirangute või puuduva töövõime hindamiseks,

kuna südamestimulaator on tegutsemisvõimet toetav abivahend. Töövõime hindamine ei

toimu isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud

haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud

abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Töövõimet takistavad piirangud, mis on

püsivad (s.o kestavad üle 6 kuu) vaatamata adekvaatsele ravile. Piiranguid hinnatakse

sellisena, nagu need esinevad käesolevalt, mitte nii, nagu need võiksid olla (potentsiaalselt või

teoreetiliselt) tulevikus. Kardiostimulaator töötabki ööpäevaringselt, toimub patsiendi

12(15)

3-24-1732

kaugjälgimine kardioloogiakeskuse poolt, mistahes kõrvalekalde korral tekib

automaatteavitus. Südame kontroll ehhokardiograafia näol on kaebajal üks kord aastas ja

tänase seisuga on toimunud tuntav südametöö taastumine. Kaebajal on kehtiv juhiluba ja talle

ei ole keelatud liikluses osalemine.

Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille

tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime või raske või täielik piirang mingis võtme-

tegevuses. Kaebaja igapäevategevused on takistatud osaliselt. Töövõime hindamisel võetakse

arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale

sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

Erijuhtum on erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet

hinnates on isiku tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ega vasta osalise või

puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või

täielikult takistatud või on olemas reaalne risk taotleja tervise halvenemisele juhul, kui ta

jätkab töötamist tavapärases mahus. Antud juhul on kaebajal hinnatud mõõdukad piirangud

liikumise valdkonnas, mis vastavad osalise töövõime kriteeriumitele ja erijuhtumina

töövõimet alanenuks ei ole vajalik hinnata. Osalise töövõime hinnang on kaalutlusotsus.

Kaebajal ei esine rasket piirangut mitte üheski võtmetegevuses. Esinevad mõõdukad piirangud

liikumises. Muudes valdkondades ei ole hinnatud töövõimet mõjutavaid piiranguid.

Visiidipõhine ekspertiis viiakse tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul läbi dokumentide ja

taotlejaga kohtumisel saadud täiendava teabe põhjal, kui töövõime hindamise taotlusel välja

toodud piirangud ja terviseandmed erineval olulisel määral või arstide poolt TIS-i sisestatud

terviseandmed on sisult vastuolulised või taotleja haigused on episoodilised, mistõttu taotleja

kirjelduse ja terviseandmete põhjal kogutud info vajab objektiviseeritavaid

funktsioneerimisvõime teste hinnangu andmiseks. Käesolevalt on piisavalt olemas

objektiivseid andmeid, mille alusel terviseseisundit hinnata. Ka isiku enda poolt rõhutatud

südamestimulaatori paigaldamisest tulenev arstlik kontroll (sh regulaarselt teostatud südame

uuringud) on olnud piisava põhjalikkusega ja objektiivse positiivse dünaamikaga epikriisides

kirjeldatud. Samuti on piisavalt kirjeldatud jalgade tundlikkuse häiret, ravi vajadust ja

närvikahjustuse tekke põhjust ning ravi vajadust neuroloogi ja neurokirurgi poolt. Visiidiga

hindamine ei olnud vajalik.

20. Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kolm erinevat

ekspertarsti. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad kõik, et

kaebajal on liikumise valdkonnas esinevate mõõdukate piirangute tõttu osaline töövõime.

Vastustaja ekspertarstid on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või

tuvastamata jäetud ning millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on

vastatud kõigile kaebaja kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis ka

kaebaja terviseandmeid TIS-is ega tuvastanud, et ekspertarstid oleksid jätnud mingite kaebajal

esinevate terviseprobleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti.

Ekspertarvamused on kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud kõik 3

ekspertarvamust tõendavad, et kaebajal on osaline töövõime, siis puudub kohtul alus ja põhjus

vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes

enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita. Kaebaja esitatud

epikriisid (dtl 677-680) on pärit hilisemast ajast (november 2024) ja vastustaja ei saanud

nendega oma otsuse tegemisel arvestada. Seetõttu ei too need kaasa vastustaja otsuse

tühistamist. Kuid ka need epikriisid ei kinnita kaebaja väidet, et tal puudub töövõime. Neist

nähtuvalt alles alustati raviga, seega ei kinnita need püsivaid tervisekahjustusi. Kaebaja

13(15)

3-24-1732

piisavalt head tervislikku seisundit kinnitab ka juhiloa tervisetõend 25.10.2023, mille kohaselt

on kaebaja funktsioonid, mh liikumine ja motoorika normis.

21. Kohus nõustub ekspertarstidega, et üksnes asjaolu, et kaebajale on paigaldatud südame-

stimulaator, ei anna alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet. Tegemist on abivahendiga,

mis kaebaja tervislikku olukorda ja toimetulekut parandab, mitte ei raskenda. Ekspertarstid on

näidanud, et pärast südamestimulaatori paigaldamist on kaebaja südame töö muutunud järjest

paremaks. Kuna töövõimet tuleb hinnata koos adekvaatse ravi ja kasutatavate abivahenditega,

siis saab kaebaja poolt kasutatavat abivahendit arvestades lugeda põhjendatult tema töövõime

osaliseks, mitte puuduvaks. Osaline töövõime näitabki seda, et kaebajal esinevad igapäevaelus

osaliselt piirangud ning ta ei ole võimeline täistööajaga ja -koormusega töötama. Kaebaja töö-

võime ulatust ei mõjuta see, et ta on südamestimulaatori tõttu arstide pideva järelevalve all.

See ei takista tal igapäevaelus osaleda või töötada. Oluline ei ole see, et kaebaja süda ei hakka

enam kunagi iseseisvalt tööle. Töövõimet hinnatakse koos abivahendiga ja südamestimulaator

võimaldab kaebajal osaliste piirangutega igapäevaelus osaleda. Samuti ei ole asjakohane

väide, et stimulaator võib kunagi tulevikus rikki minna. Töövõimet hinnatakse praegust

olukorda arvestades, mitte kunagi tulevikus võib-olla tekkivat hüpoteetilist olukorda

arvestades. Pole põhjust arvata, et kaebaja töötamine võiks stimulaatori rikkiminekut kuidagi

soodustada. Kui tulevikus peaksid asjaolud muutuma (nt stimulaatori kasutegur väheneb),

saab kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

22. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et ta kasutab liikumiseks karke või teise inimese abi.

Ilmselt kasutas kaebaja neid siis, kui tal oli kukkumise tõttu luumurd ja jalg oli kipsis.

Luumurd tekkis kaebajal 2024. a jaanuaris. Kipslahas asendati 2024. a veebruaris

tugiortoosiga. Seega oli tegemist ajutise terviseprobleemiga, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta.

Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleksid pärast luumurdu jäänud püsivad

tervisekahjustused, mis tema liikumist takistaksid ja mille tõttu ta vajaks igapäevaselt

liikumiseks abivahendit või teise inimese abi. Seda ei kinnita ka hilisemad epikriisid (dtl 677-

680, 697-710). Nagu kohus on eespool selgitanud, hinnatakse töövõime hindamisel isikul

esinevaid püsivaid tervisekahjustusi, mitte ajutisi, s.o kuni 6 kuud kestvaid haigusi. Isegi kui

kaebaja kasutaks igapäevaselt liikumisel karke, ei ole tegemist asjaoluga, mis töövõimet

tingimata välistaks. Tegemist on liikumist soodustava abivahendiga. Ilmselt näitab abivahendi

kasutamine seda, et kaebajal esineb liikumisel probleeme (ei saa kiiresti ega pikki vahemaid

liikuda), kuid seda on ekspertarstid juba oma arvamuses kinnitanud ja sellest tulenevalt osalise

töövõime tuvastanud. Terviseandmed ei kinnita ja ka kaebaja ei väida, et ta ei suudaks üldse

liikuda ja/või oleks voodihaige.

23. Kaebaja viide Sotsiaalkindlustusameti 10.12.2024 otsusele nr P26-2024-188755 (dtl 681-

682), millega tuvastati kaebajal keskmisele puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni

kõrvalekalle, ei ole asjakohane. Puuet ja töövõimet tuvastatakse erinevate õigusaktide alusel

ning need ei ole omavahel sõltuvuses, st ühe tuvastamine ei tähenda tingimata, et tuleks tuvas-

tada ka teine. Samas juhtis ekspertarst põhjendatult tähelepanu sellele, et ka

Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati kaebajal keskmine puue, mitte raske või sügav

puue (vt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 11). See näitab, et ka

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul ei vaja kaebaja igapäevast kõrvalabi ja juhendamist. Seega

ei ole vastustaja tuvastatud osaline töövõime vastuolus Sotsiaalkindlustusameti otsusega.

24. Vastustaja karjäärinõustaja pädevuses ei ole kaebaja töövõimet ja tervislikku seisundit

hinnata ning tema võimalik arvamus kaebaja tervisliku seisundi kohta ei ole asjakohane

asjaolu, millele tuginedes töövõimet hinnanud ekspertarstide arvamusi ümber lükata. Pealegi

ei ole karjäärinõustaja väitnud 28.08.2024 kokkuvõttes (dtl 683), et kaebajal ei ole võimalik

14(15)

3-24-1732

tööle asuda. Tegemist on kaebaja esitatud väidete ja selgituste kokkuvõttega. Edasiseks

tegevuseks on mh planeeritud tööportaalides tööpakkumiste jälgimine.

25. Vastustaja ekspertarst selgitas, mis põhjusel tuvastati kaebajal osaline töövõime 2 aastaks.

Kohtu hinnangul on kaebaja töövõime hindamise sidumine tema südametöö kontrollimise

perioodiga põhjendatud, sest see võimaldab tema töövõimet hinnata vastavalt uuematele

kontrollitud terviseandmetele. Samuti on ekspertarst selgitanud, mis põhjusel ei olnud kaebaja

puhul põhjust kohaldada erijuhtumi regulatsiooni.

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 09.05.2024 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

27. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg

1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud

tähtaegselt oma menetluskulu dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetlus-

kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

15(15)