2-23-8681/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-8681

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Tallinna linna hagi NUNNE 18 OÜ vastu

äriruumide

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

NUNNE 18 OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

40 003,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tallinna linn, lepinguline esindaja M.Q

Kostja NUNNE 18 OÜ (registrikood 16009138),

seaduslik esindaja E.C

Menetluse liik

Istungil osalenud menetlus-

osalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine 10. veebruari 2025 kohtuistungil

Hageja lepinguline esindaja M.Q

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. märtsi 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus NUNNE 18 OÜ kanda.

3. Tallinna linnal puuduvad apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (hageja) esitas 14.06.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse NUNNE 18 OÜ

(kostja) vastu äriruumide ebaseaduslikult valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020 juulis äriruumi üürilepingu nr 12-

1/238. Üürilepingu alusel anti kostjale õigus kasutada Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22

keldrikorruse äriruume nr 1-13, 15-29 üldpinnaga 277,5 m2. Nunne tn 18 // Suur-Kloostri

tn 22 kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Lisaks sõlmisid pooled 12.07.2022 Tallinna

linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr

11-2/278, mille kohaselt oli osaühingul õigus ajavahemikul 06.07.2022 – 02.10.2022

müügikoha hooajaliseks laienduseks kasutada Tallinnas, Nunne tn 18 hoone ees kõnniteel

asuvat kivisillutist üldpinnaga 24,5 m2.

3. Kostjal tekkisid üüri ja kõrvalkulude tasumisel makseraskused. Hageja saatis 16.09.2022

kostjale märgukirja, milles juhtis tähelepanu võlgnevusele ja palus selle likvideerida.

Kostja on korduvalt lubanud võlgnevused tasuda, kuid ei ole seda teinud. Hageja saatis

20.02.2023 kostjale VÕS § 316 lg 1 alusel äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse, kuna kostja võlgnevus ületas juba 5 kuu üürisummat. Äriruumi üürilepingu

lõppemise kuupäevaks loeti 31.03.2023. Kostja ei ole valdust üle andnud. Ka ei ole kostja

tasunud võlgnevust.

4. Kostja võlgneb hagejale üüri 10 887 eurot, kahjuhüvitist 2 191,80 eurot, kõrvalkulusid 8

177,27 eurot, viivist 629,88 eurot ning leppetrahvi 3 767,13 eurot.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja palub kohustada kostjat üle andma äriruumide valduse

kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval. Samas on Riho Kangur, kes on Tallinna

Kesklinna Linnaosa vanema asetäitja, ning kes allkirjastas üürilepingu lõpetamise teate,

saatnud kaks korda teate kostjale nõudega vabastada ruumid 25.05.2025. Sellega on kostja

nõustunud ja kavatseb seda nõuet täita. Arusaamatu tundub hageja nüüdne seisukoht, et

valdus tuleb koheselt üle anda.

6. Kostja on võõrandanud oma põhivarad kolmandatele isikutele, kes soovivad sõlmida

lepingut hagejaga nimetatud ruumide üürimiseks. Lepingu ühe osana on välja pakutud ka

kostja võlgnevuse tasumine uute üürnike poolt. Kahjuks on hageja kostja palvetele

vastanud eitavalt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 22.03.2024 otsusega hagi. Kohus kohustas kostjat vabastama

vaidlusalused äriruumid kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Juhul, kui kostja selle

aja jooksul äriruume ei vabasta, siis tõsta kostja nimetatud äriruumidest koos isikute ja

varaga välja. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja üürivõla 10 887 eurot,

kahjuhüvitise 2191,80 eurot, kõrvalkulude võla 8177,27 eurot, viivise 629,88 eurot ja

leppetrahvi 3767,13 eurot. Kohus jättis kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse

16.06.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kostja arveldusarvete arestimise

kohta. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja 1540 eurot ja viivise.

8. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:



Tallinnas Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22 asuv kinnisasi kuulub Tallinna linnale.



Tallinna linn ja kostja sõlmisid 2020 juulis äriruumi üürilepingu nr 12-1/238, mille alusel

sai kostja kasutamiseks Nunne tn 18 // Suur-Kloostri tn 22 asuva administratiivhoone

keldrikorruse äriruumid nr 1-13 ja 15-29 (üldpinnaga 277,5 m²).



Pooled sõlmisid Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks

kasutusse andmise lepingu nr 11-2/278, mille kohaselt oli osaühingul õigus ajavahemikul

06.07.2022 – 02.10.2022 müügikoha hooajaliseks laienduseks kasutada Tallinnas, Nunne

tn 18 hoone ees kõnniteel asuvat kivisillutist üldpinnaga 24,5 m2.



Hageja edastas 19.09.2022 kostjale hoiatuse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja

andis tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. 03.12.2022 avaldusega teatas hageja, et ütleb

üürilepingu erakorraliselt üles kostja võlgnevuse tõttu alates 31.12.2022.



29.12.2022 pöördus kostja hageja poole taotlusega üürilepingu erakorralise ülesütlemise

tühistamiseks ja üürilepingu taastamiseks. Taotluses pakkus üürnik üürileandjale välja

võlgnevuse likvideerimise maksegraafiku tähtajaga 01.07.2023 ning võttis endale

kohustuse, et jooksvad arved alates 15.12.2022 peavad olema tasutud maksetähtajaks.



Tallinna linn tühistas äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 30.12.2022

kirjas palus hageja likvideerida tasumata üürivõlgnevus kostja poolt kirjas märgitud

tähtpäevadel ja jooksvad arved tasuda arvetel määratud tähtajaks. Hageja hoiatas, et

tähtpäevadest mittekinnipidamisel ja üüriarvete mittetasumisel on ta sunnitud äriruumi

üürilepingu üles ütlema juba alatiselt.



Kostja esitas 07.02.2023 hagejale avalduse pikendada graafikujärgsete maksete summas 5

982,94 eurot tasumise tähtaega kuni 14.02.2023.



Hageja ütles 20.02.2023 avaldusega äriruumi üürilepingu üles alates 31.03.2023. Hageja

palus kostjat vabastada ruumid 31.03.2023 ning palus kostjat äriruumide üleandmiseks

olla kohal kostja poolt kasutatavates äriruumides 01.04.2023 kell 14:00. 03.04.2023 e-

kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja ruumise vabastamiseks 21.04.2023 kell

14:00.



Kostja ei ole ruumide valdust hagejale tagastanud.

9. Kohus märkis, et käesoleval juhul lõppes üürileping poolte vahel hageja erakorralise

ülesütlemise tõttu alates 31.03.2023. Kostja ei ole üürilepingu erakorralist ülesütlemist

vaidlustanud. VÕS § 334 lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos

päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et äriruumi suhtes on üürileping lõppenud, ei

ole kostjal pärast 31.03.2023 õiguslikku alust vaidlusaluseid äriruume vallata. Seega on

hageja nõue ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks põhjendatud.

10. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja on kinnitanud, et äriruumide valdus tuleb

üle anda 25.05.2025. Kohus ei jaganud kostja seisukohta, nagu oleks hageja andnud

äriruumide vabastamiseks tähtaja 25.05.2025. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks

kokkulepe selle kohta, et hageja võimaldaks kostjal äriruume edasi kasutada. Vastupidi,

hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse üüripinna valduse vabastamise nõudes ning ka

kohtusse pöördumisele eelnevas kirjavahetuses ja selgitustes väljendanud üheselt soovi

ruumide vabastamiseks. Kostja poolt märgitud kuupäeva 25.05.2025 ei nähtu ühestki e-

kirjast ega muust dokumendist. Kostja on oma väite kinnituseks esitanud Tallinna

Kesklinna Linnaosa vanema asetäitja Riho Kanguri 04.05.2023 e-kirja kostjale, kus

viimane avaldab, et linnaosa valitsus arutas tekkinud olukorda ja asjaolusid, aga Kesklinna

Valitsus ei muuda oma otsust, mida eelmises kirjas kirjeldas. Linnaosa vanema asetäitja

palus koguvõlgnevuse tasuda 05.05.2023, kui kohustus on täitmata, palus ruumid

vabastada 15.05.2025. Linnaosa vanema asetäitja täpsustas 5 minutit hilisemas e-kirjas, et

eksituse tõttu märkis oma eelmises kirjas ruumide vabastuse tähtajaks 15.05.2025. Õige

on 15.05.2025.

11. Kohtu hinnangul on linnaosa vanema asetäitja 04.05.2023 e-kirjades teinud kuupäeva

sisestades näpuvea. Kohtule on esitatud ka Riho Kanguri 28.04.2023 e-kiri kostjale, milles

hageja jäi oma varasema seisukoha juurde ja palus ruumid esimesel võimalusel vabastada.

Hageja selgitas 28.04.2023 e-kirjas kostjale veelkord, et hageja ütles äriruumi üürilepingu

erakorraliselt üles ja see lõppes 31.03.2023. Hageja palus võimalikult kiiresti, kuid mitte

hiljem kui 15.05.2023 vabastada äriruumid ja need üle anda üürileandjale. 27.04.2023 e-

kirjas on hageja tehinguline esindaja juhtinud kostja tähelepanu, et pooltevaheline leping

lõppes 31.03.2023 ning ruumid tuleb võimalikult kiiresti üürileandjale üle anda. Hinnates

neid e-kirju kogumis, tegi kohus järelduse, et linnaosa vanema asetäitja on 04.05.2023 e-

kirjas märkinud vale aastaarvu, nimelt 2023 asemel 2025. Sellele viitab linnaosa vanema

asetäitja enda 04.05.2023 teine, viis minutit hilisem e-kiri, kus ta viitab, et märkis eksituse

tõttu oma eelmises kirjas ruumide vabastuse tähtajaks 15.05.2025. Õige on 15.05.2025.

Kuigi ka selles kirjas on linnaosa vanema asetäitja märkinud nn õigeks kuupäevaks

15.05.2025, on kahtlusteta selge, et tegelikkuses mõtles Riho Kangur 15.05.2023

kuupäeva. Kui Riho Kangur oleks tõesti silmas pidanud ruumide vabastamisel aastat

2025, puudunuks igasugune vajadus saata kostja esindajale uut kirja selgitusega, et märkis

eksituse tõttu oma eelmises kirjas ruumide vabastuse tähtajaks 15.05.2025, kuivõrd see

kuupäev oli märgitud juba esialgses e-kirjas. Lisaks järeldub ka e-kirjade sisust see, et

üüripinna vabastamise kuupäevana pidas Riho Kangur silmas just 15.05.2023. Nimelt

palus hageja 28.04.2023 e-kirjas kostjal võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui

15.05.2023 vabastada äriruumid ja need üle anda üürileandjale (dtl 266). Järgmises, so

04.05.2023, e-kirjas kostjale Riho Kangur avaldas, et linnaosa valitsus arutas tekkinud

olukorda ja asjaolusid, aga Kesklinna Valitsus ei muuda oma otsust, mida eelmises kirjas

kirjeldas. Seega saab neid kirju koos uurides teha ühese järelduse, et Riho Kangur pidas

04.05.2023 kirjas silmas ruumide vabastamise kuupäevana just 15.05.2023, mitte

15.05.2025, kuivõrd linnaosa valitsus ei muutnud oma eelmises e-kirjas toodud

seisukohta.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 10 887 eurot, kahjuhüvitise 2 191,80

eurot, kõrvalkulude võlgnevuse 8 177,27 eurot, võlgnevuse pealt arvestatud viivise 629,88

eurot ning leppetrahvi summas 3767,13 eurot. Kostja rahalistele nõuetele sisulisi

vastuväiteid esitanud ei ole.

13. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt perioodil 18.07.2022-14.03.2023 arveid. Kostja

üürivõlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga kokku on 10 887 eurot ja

kõrvalkulude võlgnevus 8 177,27 eurot. Kostja ei ole üüri- ning kõrvalkulude võlale ja

selle arvestusele vastuväiteid esitanud ega isegi väitnud, et ta oleks mõne hagiavalduses

märgitud arve tasunud. Kohus leidis, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt üürilepingu

kehtivuse ajal kokkulepitud üüri ning kõrvalkulude tasumist ja seega tuleb kostjalt välja

mõista üürivõlgnevus 10 887 eurot ja kõrvalkulude võlgnevus 8 177,27 eurot.

14. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib

üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri

või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja

arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise

tagamiseks. Vaidlust ei ole selles, et üürnik ei ole üüritud äriruume hagejale tagastanud.

Hageja on esitanud pärast lepingu lõppemist arveid, mis koosnevad kahjuhüvitisest

lepingus kokkulepitud üürimääras. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kahjuhüvitis summas 2

391,80 eurot.

15. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Lepinguline viivise määr on 0,05% tähtaegselt tasumata

summalt päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevusest tulenev viivis summas

629,88 eurot. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 3 767,13 eurot. Äriruumi

üürilepingu tingimuste punkt 17.7 kohaselt võib üürileandja nõuda üürnikult leppetrahvi.

Tingimuste punkti 17.7.1 kohaselt lepingu lõppemisele järgneva kuni 30 päeva eest 10%

kuu üürisumma ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest, tingimuste punkti 17.7.2

kohaselt punktis 17.7.1 nimetatud ajale järgneva kuni 60 päeva eest 25 % kuu üürisumma

ulatuses iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Hageja on esile toonud, et perioodi

03.04.2023 – 01.06.2023 eest on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 12 557,10 eurot.

Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendas hageja leppetrahvi nõuet 70 %

võrra s.o 3767,13 euroni.

17. Kohus tuvastas eelpool, et üürileping lõppes 31.03.2023. Üürnik ei ole siiani üüripinna

valdust üle andnud. Seega tuleb kostjalt välja mõista leppetrahv summas 3 767,13 eurot.

Apellatsioonkaebus

18. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse

tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus õigesti tõlgendanud Tallinna

Kesklinna Linnaosa vanema asetäitja e-kirja. Tallinna Kesklinna Linnaosa vanema

asetäitja on kostjale kaks korda teatanud, et ruumide valdus tuleb üle anda 15.05.2025.

Sellega on kostja nõustunud. Hoolimata sellest nõuab hageja valduse kohest üleandmist.

Samuti on kostja teinud ruumide parendamiseks mitu korda suuremaid kulutusi kui on

üürivõla nõue.

Vastus apellatsioonkaebusele

19. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

21. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist, kuid on

seisukohal, et hageja on andnud temale ruumide üleandmiseks aega kuni 15. maini 2025.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Maakohus leidis õigesti, et Tallinna Kesklinna

Linnaosa vanema asetäitja Riho Kanguri 04. mai 2023 e-kirjades, kus on viidatud 15.

maile 2025 kui ruumide vabastamise tähtajale (dtl 228), on tegemist eksimustega

kuupäevas, ning tegelikult peeti silmas 15. maid 2023.

22. Ainuüksi asjaolust, et üürileping lõppes 31.03.2023 saab järeldada, et hageja tahteks ei

olnud, et üüriese jääb üürniku valdusesse 15. maini 2025, vaid et hageja tahteks oli, et

üürnik vabastab ruumid 15.05.2023. Ka eelnevates e-kirjades on hageja nõudnud, et kostja

vabastaks ruumid 2023.a kevadel. 20.02.2023 üürilepingu erakorralise

ülesütlemisavalduses palus hageja vabastada ruumid üürilepingu lõppemise päeval, s.o

31.03.2023 (dtl 71-74). 03.04.2023 e-kirjas teatas hageja, et ei pea võimalikuks

lepingulise suhte jätkamist ning andis ruumide vabastamiseks täiendava tähtaja, s.o

21.04.2023 (dtl 75). 27.04.2023 e-kirjas teatas hageja, et leping lõppes 31.03.2023 ja

ruumid tuleb üürileandjale võimalikult kiiresti üle anda (dtl 267). Hageja 28.04.2023 ja

04.05.2023 e-kirjadest koosmõjus tuleneb, et hageja võib kaaluda lepingulise suhte

jätkamist juhul, kui võlgnevus tasutakse 05.05.2023 (dtl 228-229), millest järeldub, et 04.

mai 2023 e-kirjades peeti valduse vabastamise tähtajana silmas 15. maid 2023. Ka asjaolu,

et hageja esitas 14.06.2023 kostja vastu valduse vabastamise hagi, kinnitab, et hageja

tahteks oli, et ruumid vabastatakse 15. mail 2023.

23. Kuna üürileping on lõppenud ja kostja ei ole ruume vabastanud, siis on maakohus

põhjendatult rahuldanud hageja nõude äriruumide valduse üleandmiseks.

24. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebus alust maakohtu otsuse muutumiseks ka

väljamõistetud võla osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja üüri- ja

kõrvalkulude võla, viivise, kahjuhüvitise ja leppetrahvi. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses

võlgnevust vaidlustanud ja väljamõistetud rahasummadele vastuväiteid esitanud. Küll on

kostja osundanud, et ta on teinud mitu korda suuremaid kulutusi ruumide parendamiseks

kui on nõutud üürivõla suurus. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole selle väitega

seotud asjaolusid esile toonud ega neid ka tõendanud. Samuti ei ole kostja sellega

seonduvalt esitanud mingeid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei anna nimetatud väide alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

25. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

26. Kostja esitas 09.02.2025 taotluse 10.02.2025 istungi edasilükkamiseks seoses juhatuse

liikme E.C haigestumisega ja lubas tõendi kohtule esitada hiljem. Hageja vaidles

taotlusele vastu. Ringkonnakohus jättis 10.02.2025 kohtuistungil kostja taotluse istungi

edasilükkamiseks rahuldamata põhjendustega, et haigus on põhistamata, kostjal on teine

juhatuse liige ning asja on võimalik arutada kostja osavõtuta. Kostja esitas 21.02.2025

kohtule tõendi E.C haigestumise kohta.

Ringkonnakohus leiab, et arstitõendi esitamine ei anna alust menetluse uuendamiseks

(TsMS § 437 p 1). Kostjal on teine juhatuse liige. Seega oleks kostja saanud istungil

osaleda teise juhatuse liikme kaudu. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et istungi pidamisel

on TsMS § 649 lg 1 esimese lause järgi ringkonnakohtu otsustada, kas ta lükkab apellandi

puudumisel asja arutamise edasi või lahendab asja tema osavõtuta. Kui ringkonnakohus ei

pea menetlusosaliste ärakuulamist vajalikuks, võib ta kaebuse sisuliselt läbi vaadata ja

asja lahendada. Seega on ringkonnakohtule antud kaalutlusõigus otsustada, kas apellandi

või tema esindaja puudumine istungilt takistab asja lahendamist või võib apellandi õigusi

oluliselt kahjustada ja kaalub seetõttu üles vajaduse lahendada asi mõistliku aja jooksul ja

vältida asja edasilükkamisest mh vastaspoolele täiendavate kulude tekkimist. Selliselt on

tegemist eriregulatsiooniga maakohtu menetluses kehtiva TsMS §-ga 414 võrreldes

(RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval

juhul oli võimalik tsiviilasja arutada kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Eeltoodust

tulenevalt oli istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud.

27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja avaldas, et tal puuduvad apellatsioonimenetluses

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)