4-24-3831/23 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025 Võru kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3831

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Väärteoasi

Urmas Paidre kaebus PPA Lõuna prefektuuri Kagu

politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija

1.11.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2610,24,003842

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusalune isik:

Urmas Paidre (isikukood

37006112718; elukoht XXX; e-posti aadress XXX)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuur (asukoht Riia 132, Tartu linn, Tartu

maakond; e-posti aadress XXX), esindaja Toomas

Lihtmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

11. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija

1.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2610,24,003842 osaliselt, s.o Urmas Paidre karistamises

liiklusseaduse § 230 lg 2 järgi ning Urmas Paidrele määratud karistuse osas.

Karistada Urmas Paidret liiklusseaduse § 242 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku

(trahviühiku suurus 4 eurot) ulatuses, s.o 140 (üksssada nelikümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemisest

s.o alates 28.02.2025 kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

kontole ja viitenumbrile.

Valitud kaitsja tasu 341,60 eurot jätta menetlusaluse isiku enda kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult

tervikuna teatavakstegemisest, s.o alates 28.02.2025. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

Kaevatava otsuse sisu

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade

uurija 1.11.2024 otsusega väärteoasjas nr 2610,24,003842 on Urmas Paidret karistatud

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 230 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

U. Paidre on karistatud selle eest, et ta 29.08.2024 kell 16.23 Põlva maakonnas Põlva vallas

Põlva-Reola mnt 5,7 km-l juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist juht ei veendunud,

et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ja möödasõit ei ohusta ega

takista teisi liiklejaid. Juht alustas sõitvast sõidukist möödasõitu sõidurajalt välja sõites ja

põhjustas liiklusohtliku olukorra, kus vastusõitva sõiduki juht pidi ohu vältimiseks järsult

muutma liiklussuunda ja vähendama kiirust.

Otsuse kohaselt rikkus U. Paidre LS § 51 lg 3 p-de 3, 4 nõudeid, pannes sellega toime LS §

230 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebaja nõue ja põhjendused

U. Paidre on esitanud 19.11.2024 (20.11.2024 allkirjastatult) Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale kaebuse, milles palub PPA 1.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2610,24,003842

tühistamist. Kabeaja leiab, et ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud, sest ta ei ole

väärteoprotokollis ja -otsuses märgitud ajal ja kohas vastassuunavööndi kaudu möödasõitu

teinud ega üritanud teha ning ta pole liiklusohtlikku olukorda põhjustanud. Oma sõidukiga tee

mõttelist telgjoont ta ei ületanud. Kaebaja soovis juhitud autoga tee telgjoonele lähenemise ja

tulede vilgutamisega vastutulevale sõidukijuhile märku anda, et viimane oma sõidukil

kaugtuled maha võtaks, kuid ta ei teinud seda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu ning palus jätta

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on

menetlusalusele isikule etteheidetav tegu tõendatud tunnistaja ütluste ja pardakaamera

salvestisega. Möödasõit ei eelda alati, et kõik sõiduki neli ratast asuvad vastassuunavööndis.

Menetlusaluse isiku sõiduk oli poole sõiduki ulatuses üle tee telgjoone.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüteo osas

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud

küsimustes.

U. Paidrele on 3.10.2024 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (edaspidi PPA) poolt

koostatud väärteoasjas nr 2610,24,003842 väärteoprotokoll selles, et ta 29.08.2024 kell 16.23

2 (9)

Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Reola mnt 5,7 km-l juhtis mootorsõidukit, enne

manöövri alustamist juht ei veendunud, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas

ulatuses vaba ja möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Juht alustas sõitvast sõidukist

möödasõitu sõidurajalt välja sõites ja põhjustas liiklusohtliku olukorra, kus vastu sõitva

sõiduki juht pidi ohu vältimiseks järsult muutma liiklussuunda ja vähendama kiirust. U. Paidre

rikkus LS § 51 lg 3 p-de 3, 4 nõudeid. U. Paidre toimepandu on kvalifitseeritud LS § 230 lg 2

järgi.

Tõendid (tunnistaja B.E ütlused ühes pardakaamera videosalvestisega, menetlusaluse isiku

ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollis toodu) on kattuvad asjaoludes, et U. Paidre

29.08.2024 kella 16.23 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Reola mnt 5,7 km-l juhtis

mootorsõidukit.

Süüteoteatest nähtuvalt B.E on 29.08.204 teavitanud võimalikust Mercedes-Benzi

registreerimisnumbriga XXX XXX liiklusseaduse rikkumisest 29.08.2024 õhtupoolikul

Põlva-Reola tee 5. kilomeetril, s.o Taevaskoja ristis.

Tunnistaja B.E kohtuistungil antud ütluste kohaselt 29.08.2024 peale kella 16.00 alustas ta

sõidukiga Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX XXX sõitu Põlvast Tartu poole.

Kell 16.23 jõudis Taevakoja risti, kus temale vastusõitev Mercedes-Benz põhjustas ohtliku

olukorra. Juhtunut salvestas tunnistaja juhitud sõiduki pardakaamera. Tunnistaja hiljem

salvestiselt vaatas, et Mercedes-Benzi registreerimisnumber on XXX XXX

Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt 29.08.2024 sõitis ta sõidukiga

Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX.XXX Tartust Põlvasse tööülesannet täitma.

Taevaskoja ristis sõitis talle vastu tunnistaja juhitud sõiduk, kuid mingisugust liiklusohtlikku

olukorda menetlusalune isik ei põhjustanud.

Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde on lisatud pardakaamera videosalvestis (fail nimega

„NO20240829-162105-001085.mp4“. Pardakaamera videosalvestisest nähtub, et kell 16.22

Põlva-Reola teel Taevaskojale viiva tee ristmiku lähedal ilmub pardakaamera vaatevälja kaks

vastu liikuvat sõidukit (Tartu poolt Põlva poole) – eespool sõidab sinakas-hallikas Škoda,

mille järel musta värvi Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXX XXX (edaspidi

Mercedes). Salvestisest on näha, et kell 16.23.02 mööduvad teineteisest pardkaameraga

sõiduk (milleks tunnistaja ütlustest tulenevalt oli tema juhid sõiduk) ja sõiduauto Mercedes-

Benz registreerimismärgiga nr XXX XXX (mida menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt

juhtis tema).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt skeemilt nähtuvalt on 11.09.2024

vaadeldud sündmuskohta, milleks on Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva-Reola mnt 5,7. km.

Sündmuskohta on vaadeldud seoses 29.08.2024 kell 16.23 Põlva-Reola mnt 5,7. km-l

toimunud ohtliku liiklussituatsiooniga. Lisatud Maa-ameti kaardi väljavõte sündmuskohast

(foto 1). Sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et sündmuskohana on vaadeldud Põlva-

Reola tee ja Taevaskoja suunas viiva tee ristumiskohas olevat ala. Seega on tegemist sama

alaga, mida on oma ütlustes kirjeldanud menetlusalune isik ja tunnistaja ning nähtub

pardakaamera videosalvestisest.

Asjaolus, kas menetlusalune isik põhjustas Põlva-Reola tee ja Taevaskojale viiva tee ristmikul

talle etteheidetava liiklusohtliku olukorra või mitte, on menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütlused lahknevad.

Tunnistaja S. K ütluste kohaselt põhjustas menetlusalune isik oma juhitud sõidukiga

Taevaskoja ristis liiklusohtliku olukorra - Mercedes tegi möödasõidu viimase eessõitvast

Škodast selliselt, et mingil hetkel olid nad kõik kolmekesi tee peal rivis. Tunnistaja oli

sõidukiga oma sõiduraja paremas ääres, Mercedes oli tulnud üle tee mõttelise keskjoone,

paiknedes tee keskel, ning Škoda oli oma lubatud sõidusunnas. Tunnistaja jõudis pidurdades

3 (9)

hoo maha võtta ja auto paremale keerata. Kui ta poleks seda teinud, oleks ta Mercedesega

kokku põrganud. Enne seda Mercedes vilgutas talle tuledega, andes mõista, et Mercedes oma

sõidusuunda tagasi minna ei plaanigi, vaid teeb möödasõidu ära. Tunnistaja nägi oma silmaga,

et Mercedes sõitis Škodast mööda ning viis sellega möödasõidu lõpule. Sündmuskohas oli tee

pinnatud, teekattemärgistus puudus.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema Taevaskoja ristis mingisugust liiklusohtlikku

olukorda ei põhjustanud. Eessõitvast Škodast ta möödasõitu ei teinud ning see polnud tal

plaaniski. Tee mõttelisele telgjoonele lähenes selleks, et veelkord vilgutada temale

vastutulevale autole selleks, et viimane oma kaugtuled maha võtaks, mida ta ei teinud. On

vaieldav, kas Mercedese üks ratastest üldse tee mõttelist telgjoont puudutas või mitte.

Sündmuskohas teekattemärgistus puudus. Vastutulevat autot paremale suundumas ta ei

näinud. Selleks puudus ka vajadus, sest teel oli 4 m sõiduruumi. Sellises olukorras oleks

võinud otse edasi sõita. Samas veidi hiljem on menetlusalune isik andnud ütlusi, et hoopis

tunnistaja juhitud sõiduk oli üle tee telgjoone ning kui sõita tee keskel, tekivad alati

liiklusohtlikud olukorrad.

Nagu kohus juba eespool välja tõi, on lisaks tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustele asjas

tõendiks tunnistaja juhitud sõiduki pardakaamera videosalvestis, mis jäädvustas vaidlusaluse

sündmuse. Videosalvestiselt on näha, et kell 16.22 ilmub Põlva-Reola teel Taevaskoja

ristmiku lähedal pardakaamera vaatevälja kaks Tartu poolt Põlva poole liikuvat sõidukit –

eespool sõidab sinakas-hallikas Škoda, mille järel musta värvi Mercedes-Benz

registreerimismärgiga nr XXX XXX . Kell 16.22.59–16.23.01 kaldub Mercedes senisest

sõidutrajektoorist üha rohkem vasakule ja ilmub üha rohkem eessõitva Škoda tagant

nähtavale. Mercedes paikneb sõiduteel selliselt, et teega paralleelselt kulgev musta värvi joon

jääb Mercedese keskele, s.o pool autot on ühel pool musta värvi joont ja teine pool autot teisel

pool. Samal ajal Mercedes vilgutab tulesid. Teekattemärgistus puudub. Nagu kohus juba

eespool tuvastas, nähtub salvestiselt, et kell 16.23.02 mööduvad teineteisest tunnistaja ja

menetlusaluse isiku juhitud sõidukid. Videosalvestiselt on näha, et vahetult enne teineteisest

möödumist teeb tunnistaja sõidukiga järsu manöövri paremale. Selleks hetkeks ei ole

Mercedes eessõitvast Škodast möödunud ega jõudnud ka Škoda kõrvale, kuid Mercedes on

siiski eessõitva Škoda vahetus läheduses.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt Põlva-Reola mnt 5,7. km on lubatud sõidukiirus 90

km/h. Antud teelõigul on toimunud teekatte pindamistööd ja teekattemärgistus puudub.

Pinnatud on suunavööndeid eraldi ja sellest on jäänud musta värvi jooned teekattele. Fotol 2

nooltega tähistatud kohtadest on mõõdetud teega ristisuunaliselt tee osade laiused. Mõõtmiste

kohta on koostatud skeem, mis on lisatud antud protokollile. Põlva suunast mõõtmiskohale

vaadates on vasakult esimene mõõt 2,4 m, mõõdetud on asfaltkatte äärest sõiduraja musta

värvi äärejooneni. Tegemist on bussipeatuse ,,Taevaskoja tee“ teelaiendiga. Vasakult teine

mõõt, musta värvijoonte vahe 4,3 m on Põlva suunas kulgev sõidurada. Vasakult kolmas

mõõt, musta värvi joonte vahe 4,5 m on Reola suunas kulgev sõidurada. Vasakult neljas mõõt

musta värvi joonest kuni asfaltkatte ääreni 0,7 m on teepeenra asfaltkatte osa. Sündmuskoht

on fotografeeritud ka Reola suunast (fotod 3 ja 4). Fotodel on näha, et tee telgjoon on samal

joonel sõiduradu eraldava musta joonega.

Menetlusalune isik ei nõustu sündmuskoha vaatlusprotokolli märgituga nagu oleks fotodel 3

ja 4 näha, et tee telgjoon on samal joonel sõiduradu eraldava musta värvi joonega.

Menetlusaluse isiku arvates nähtub fotodelt, et tee telgjoon on sõiduradu eraldava musta värvi

joone kõrval. Kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja möönis, et tee tegelik telgjoon

on sõiduradu eraldava musta joone kõrval. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja

4 (9)

skeemiga on tõendatud, et sündmuskohal tee telgjoon asub musta värvi joonest 10 cm vasakul

(vaadatuna Reola poolt). Kui Põlva suunas kulgev sõidurada on 4,3 m (teine mõõt) ja Reola

suunas kulgev sõidurada on 4,5 m (kolmas mõõt), on tee telgjoon 4,4 m peal ((4,5+4,3)/2).

Kuna Põlva suunas kulgev sõidurada on 10 cm kitsam (teine mõõt), asubki tee telgjoon 10 cm

mustast joonest vasakul. Ent videosalvestisest nähtuvalt ei ületa Reola poolt sõitev Mercedes

vasakpoolsete ratastega musta värvi joont mitte ainult 10 cm, vaid tunduvalt rohkem – isegi

mõnikümmend cm.

Kohus peab võimalikuks menetlusaluse isiku avaldatut, et pardakaamera videosalvestis võib

mingil määral tegelikkust moonutada. Ent kohtu arvates ei moonuta videosalvestis kaamerast

peaaegu samal kaugusel ja peaaegu samas vaatenurgas asuvaid objekte ja nende suurust

teineteise suhtes. Kohtu arvates videosalvestiselt nähtuv Mercedes paiknemine teel, sh kus

asuvad Mercedese rattad läheduses paikneva musta värvi joone suhtes, ei ole tegelikkusest

oluliselt erinev.

Kohus möönab, et eelevalt kirjeldatud viisil Mercedese paiknemine teel ning tulede

vilgutamine võib vastutuleva auto juhile näida möödasõidu alustamisena. Ka kohtuväline

menetleja heidab menetlusalusele isikule ette LS § 51 lg 3 p-de 3, 4 nõuete rikkumist. LS § 51

reguleerib möödasõitu. LS § 51 lg 3 sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht

veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid (p 3) ja sõidurada, millele juht

suundub, on piisavas ulatuses vaba (p 4). Ent kohtu arvates ei ole lõpuleviidud möödasõit ega

selle alustamine käesoleval juhul kahtlusteta tõendatud.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt liikus ta oma sõidukiga tee mõttelise telgjoone lähedale

selleks, et tulede vilgutamisega tunnistajale märku anda viimase sõidukil põlevatest

kaugtuledest. Möödasõitu ta eessõitvast Škodast ei teinud ega plaaninudki teha.

Tunnistaja ütluste kohaselt tema juhitud sõidukil kindlasti kaugtuled ei põlenud, sest tema

sõiduk on seadistatud selliselt, et päevasel ajal põlevad päevatuled ja pimedal ajal auto saab

ise aru, kui on vaja kaugtuled põlema panna. Samuti ei põlenud sõiduki armatuurlaual mõnda

hoiatavat tuld, mis oleks märku andnud tulede kontrollimise vajadusest. Tunnistaja on

veendunud, et menetlusaluse isiku poolt tulede vilgutamise eesmärgiks oli anda mõista

plaanist möödasõit lõpule viia, sest kiirust ta ei vähendanud ning oma sõidusuunda ta tagasi

ei läinud.

Kohus möönab, et vastutulevale sõidukile tulede vilgutamisel on liikluskultuuris erinevaid

tähendusi ning juht, kellele tulesid vilgutatakse, ei pruugi alati mõista tulede vilgutamise

põhjust või mõista seda sarnaselt tulede vilgutajaga. Samuti võib tulede vilgutaja ekslikult

arvata nagu on vastutuleval sõidukil midagi viga, kuid tegelikult see nii ei ole (nt vastutuleva

sõiduki tuled üksnes tunduvad lubatust eredamad). Kohtu arvates võis see nii olla ka

käesoleval juhul – menetlusalune isik vilgutas tulesid, sest ta ekslikult arvas, et tunnistaja

juhitud sõidukil põlevad kaugtuled ning tunnistaja ekslikult arvas, et vastutulev sõiduk plaanib

teha ohtlikku möödasõitu.

Tunnistaja S. K ütluste kohaselt nägi ta oma silmaga, kuidas Mercedes Škodast möödus.

Kohus eespool tuvastas, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja sõidukite teineteisest möödumise

hetkeks ei olnud Mercedes eessõitvast Škodast möödunud ega jõudnud ka Škoda kõrvale,

kuid Mercedes on siiski eessõitva Škoda vahetus läheduses. Seega pidi tunnistaja Mercedese

Škodast möödasõidu nägemiseks vaatama tahavaatepeeglisse või külgpeeglisse või hoopis

seljataha, kuid selliseid tegevusi tunnistaja kirjeldanud ei ole. Samuti on tunnistaja andnud

ütlusi ja kohus on tuvastanud, et Mercedesega kokkupõrke vältimiseks tunnistaja võttis

5 (9)

pidurdades hoo maha ja keeras rooli järsult paremale. Tunnistaja oli juhtunust šokis ja

ehmatuses. Kohtu arvates olukorras, kus tunnistaja oli keskendunud ohu vältimisele ja enda

ees toimuvale, ei saanud tunnistaja samal ajal enda seljataga toimuvat sama põhjalikult

jälgida. Eelnev vähendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et ta kindlasti oma

silmaga möödasõitu nägi. Peale tunnistaja ütluste võimaliku möödasõidu osas muud tõendid

puuduvad - videosalvestiselt möödasõitu ei nähtu ning menetlusaluse isiku ütluste kohaselt

möödasõitu ta ei teinud ja see polnud tal ka plaanis. Videosalvestiselt nähtuvalt Mercedesel

suunatuli ei põlenud. Seega pole kohtu arvates menetlusaluse isiku poolt möödasõidu

alustamine, veel vähem lõpuleviimine kahtlusteta tõendatud. Kõrvaldamata kahtlus tuleb

tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Eeltoodule tuginedes ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule ette heita LS § 51 lg 3 p-de 3,

4 nõuete rikkumist ning tema poolt toimepandut ei saa kvalifitseerida LS § 230 lg 2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.03.2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud (p-d 9, 10),

et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt

väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku

hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust.

Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus

lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis

olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud

ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele

osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele

etteheidetav käitumine vastab. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine

kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse

lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus

väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei

ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue

õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 3-1-1-75-03,

p 7).

Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga

väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis on välja toodud

asjaolud muu hulgas: juht sõitis sõidurajalt välja ja põhjustas liiklusohtliku olukorra, kus

vastusõitva sõiduki juht pidi ohu vältimiseks järsult muutma liiklussuunda ja vähendama

kiirust. Need asjaolud võimaldavad kohtu arvates U. Paidre teo ümberkvalifitseerimist. Juhul

kui lugeda tõendatuks, et U. Paidre kaldus oma sõidurajalt välja vastassuunavööndisse ja

põhjustas liiklusohtliku olukorra, saab kohtu arvates kaaluda, kas U. Paidre on rikkunud LS §

14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 45 lg 7 sätteid ning kas U. Paidre käitumises esinevad LS § 242 lg 2

järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu tunnused.

Kohtuistungil LS § 242 lg 2 kohaldamist kohus pooltega ei arutanud. Samas on Riigikohus

märkinud, et menetlusalusel isikul peab väärteomenetluses, samamoodi nagu süüdistataval

kriminaalmenetluses, olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et

oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1. Kohtu kohaldatav õigusnorm ei

tohi olla menetlusalusele isikule üllatuslik. Normile tuginemine on üllatuslik eeskätt siis, kui

selle kohaldamise võimalus ei olnud kohtumenetluse poolele aegsasti piisavalt äratuntav ja

kui selle normi kohaldamisele on võimalik esitada mõni selline vastuväide, mis varasema

õigusliku hinnangu raames polnuks asjakohane. Pidades vajalikuks kaaluda varasemas

6 (9)

menetluses tähelepanuta jäänud normi kohaldamist, saab kohus vältida selle üllatuslikkust

näiteks juhtides normi kohaldamise võimalusele menetlusaluse isiku ja kaitsja tähelepanu

kirjalikult enne kohtuistungit kuulutades kaitseõiguse tagamiseks välja kohtuistungi vaheaja

või uuendades kohtuliku arutamise VTMS §-st 2 ja KrMS § 307 lg 1 p-st 2 ning lg-st 2

tulenevas korras, küsimaks pooltelt arvamust normi kohaldamise kohta (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 23). Nii on maakohus ka käesoleval juhul

toiminud. 20.02.2025 määrusega kohus uuendas kohtuvaidluse ja tegi ettepaneku hiljemalt

27.02.2025 kell 13.00 vastata soovi korral kohtule kirjalikult järgmisele küsimusele: „Kas

juhul, kui lugeda tõendatuks, et Urmas Paidre kaldus sõidurajalt välja ja põhjustas

liiklusohtliku olukorra, võib tema tegu olla karistatav LS § 242 lg 2 järgi LS § 14 lg 2, § 16 lg

1 ja § 45 lg 7 sätete rikkumisena?“

Kohtuvälise menetleja esindaja oma 27.02.2025 kirjalikus seisukohas on jäänud kohtuistungil

avaldatu juurde, mille kohaselt tuleb menetlusalune süüdi mõista LS § 230 lg 2 järgi.

Alternatiivselt leiab kohtuväline menetleja, et kui kohus loeb tõendatuks, et menetlusaluse

isiku tegevuses on LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 45 lg 7 sätete rikkumised, on võimalik tema

tegu ümber kvalifitseerida LS § 242 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik oma 27.02.2025 kirjalikus seisukohas on jäänud samuti kohtuistungil

avaldatu juurde, et ta möödasõitu ei teinud ning tal puudus tahtlus telgjoont ületada. Ka ei ole

ta rikkunud LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 45 lg 7 sätteid. Väärteo protokoll viidatud sätete

rikkumisi ei kirjelda.

Kohus leiab, et tunnistaja ütluste, pardakaamera videosalvestise, sündmuskoha

vaatlusprotokolli ja skeemiga on kogumis tõendatud, et menetlusalune isik 29.08.2024 kell

16.23 Põlva-Reola mnt 5,7. km-l Reola-Põlva suunas juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz

registreerimisnumbriga XXX XXX ületas tahtlikult sõiduki vasakpoolsete ratastega vähemalt

mõnekümne cm ulatuses tee mõttelist telgjoont, s.o kaldus vastassuunavööndisse. Sellega U.

Paidre põhjustas liiklusohtliku olukorra LS § 2 p 31 tähenduses. Tunnistaja S. K ütlused

kogumis pardakaamera salvestisega tõendavad, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

vastassuunavööndisse kaldumise tõttu pidi B.E ohu (kokkupõrke) vältimiseks järsult muutma

liiklussuunda ja vähendama kiirust. Videosalvestusest nähtuva põhjal leiab kohus, et selliselt

oleks toiminud ka iga teine juht S. Kiige asemel. Menetlusaluse isiku esile toodud asjaolu, et

antud kohas oli sõidukitel üksteisest ohutult möödumiseks piisavalt ruumi, ei muuda U. Paidre

teole antavat õiguslikku hinnangut. Ka ei nõustu kohus menetlusaluse isiku avaldatud

seisukohaga, et liiklusohu tekitas B.E , kes sõitis keset teed või oli isegi ületanud tee

telgjoone.

LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Vastassuunavööndisse kaldumine

näitab, et U. Paidre ei olnud liikluses hoolikas ega arvestanud teise liikleja (vastutuleva

sõiduki juhi) ohutusega. LS § 45 lg 7 kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid

arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui

liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. Vastassuunavööndisse kaldumisest tuleneb, et U. Paidre

ei hoidunud sõidutee parema ääre lähedale.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et U. Paidre 29.08.2024 kell 16.23 Põlva maakonnas Põlva vallas

7 (9)

Põlva-Reola mnt 5,7 km-l juhtides mootorsõidukit, kaldus oma sõidurajalt välja

vastassuunavööndisse ja põhjustas liiklusohtliku olukorra, kus vastu sõitva sõiduki juht pidi

ohu vältimiseks järsult muutma liiklussuunda ja vähendama kiirust. U. Paidre rikkus LS § 14

lg 2, § 16 lg 1 ja § 45 lg 7 sätteid.

Kohtu hinnangul on U. Paidre LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 45 lg 7 sätteid rikkunud otsese

tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi U. Paidre jälgima oma sõiduki asukohta teel. Seda

vaatamata asjaolule, et teekattemärgistus antud kohas puudus. Paljudel teedel ei olegi mingit

teekattemärgistust (näiteks kruusateed), kuid juht peab ikkagi suutma püsida oma sõidurajal.

U. Paidre eemaldus tunduvalt tee paremast ääres ja suunas oma sõiduki tahtlikult

vastassuunavööndisse, tekitades liiklusohu.

U. Paidre süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus kvalifitseerib U. Paidre toimepandu LS § 242 lg 2 järgi.

Otsuse põhjendused karistuse osas, muud otsustused

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu arvates võib U. Paidre süüd lugeda keskmiseks väiksemaks. U. Paidre juhitud sõiduk

kaldus küll vastassuunavööndisse, kuid mitte väga palju. Ka võimaldasid teeolud vastutuleva

sõiduki juhil U. Paidre tekitatud ohu suhteliselt kergesti maandada.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Asja juures puudub karistusregistri väljatrükk. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Menetlusalusele isikule on 2024. aastal

määratud mõjutustrahv kõrvaliste tegevuste eest, trahv on tasutud. Eeltoodu alusel asub kohus

seisukohale, et U. Paidre on väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isik.

LS § 242 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 242 lg 3 sätestab, et

kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kuna U. Paidre on varem karistamata isik, on võimalik teda karistada kergemaliigilise

karistuse, s.o rahatrahviga. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt võetakse

karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava normi sanktsiooni keskmine määr. Arvestades

menetlusaluse isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning

karistuste puudumist, on põhjendatud karistada U. Paidret rahatrahviga sanktsiooni

keskmisest väiksemas määras. Samadel põhjustel ei pea kohus vajalikuks lisakaristuse

kohaldamist. Trahviühikuna tuleb arvestada vaidlusaluse süüteo toimepanemise ajal kehtinud

trahviühikut s.o 4 eurot. VTMS § 2126 kohaselt karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud

rahatrahvi arvutamise aluseks olevat 8 euro suurust trahviühikut ei kohaldata enne 2025. aasta

1. jaanuari toimepandud väärteo suhtes.

Eeltoodu ja VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja

teeb uue otsuse.

8 (9)

Menetlusalune isik esitas kohtuistungil taotluse hüvitada talle valitud kaitsja tasu. Kaebuse on

allkirjastanud menetlusalune isik, kuid U. Paidre kinnitusel on teda käesoleva väärteoasjaga

seonduvalt nõustanud advokaat. Arvest nähtuvalt on OÜ Advokaadibüroo Kuklase &

Partnerid esitanud 30.11.2024 ettevõttele Hansekon OÜ arve nr 24259 summas 341,60 eurot

(koos käibemaksuga) selgitusega „õigusteenuse osutamine“. Arvele lisatud spetsifikatsiooni

kohaselt on korduvaks suhtluseks ja kaebuse koostamiseks kulunud 2 tundi kokku summa 280

eurot (ilma käibemaksuta). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt pole

menetluskulude hüvitamisel tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale või esindajale maksis tasu

kohtumenetluse pool ise või mõni menetlusväline isik tema huvides (RKKKm 3-1-1-78-14, p

30.2). Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et selle oleks koostanud OÜ Advokaadibüroo

Kuklase & Partnerid advokaat. Ka ei osalenud kaitsjat kohtumenetluses. Samas ei sea kohus

kahtluse alla menetlusaluse isiku väidet, et õigusteenus on seotud olnud käesoleva asjaga.

VTMS § 23 kohaselt valitud kaitsja tasu hüvitatakse üksnes väärteomenetluse lõpetamise

korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1‒3 ja 5‒6 sätesatud alustel. Kuna kohus väärteomenetlust ei

lõpeta, puudub alus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks ning see tuleb jätta menetlusaluse isiku

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg

9 (9)