3-24-2933/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2933

Haldusasi

OÜ Satnet kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024

maksuotsuse nr 12.2-3/061027 ja 25.10.2024 vaideotsuse

nr 6-1/5631-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Satnet, seadusjärgne esindaja Jelena Fedjajeva

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin

Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskukud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.03.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 10.04.2023 korralduse nr 12.2-3/061027-1

alusel OÜ Satnet (kaebaja) käibemaksu, tulumaksuseaduse (TuMS) §-ides 48-52 sätestatud

tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober

2022-veebruar 2023. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad

faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.06.2024 kontrollaktis nr 12.2-3/061027-4

(kontrollakt).

2. MTA 16.09.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061027-5 (maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma

maksusumma 64 626,15 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a) kaebaja on

jätnud deklareerimata 2023. a jaanuari KMD-l 20% määraga maksustatava käibe 23 360,65 eurot

ja sellelt arvestatud käibemaksu 4672,13 eurot. Kaebaja soetas sõiduauto BMW 14.12.2022

hinnaga 28 032,78 eurot ja võõrandas selle 15.01.2023 hinnaga 5000 eurot. Ei ole usutav, et auto

väärtus nii lühikese ajaga nii palju muutuks, mistõttu tuleb käibe arvestamise aluseks võtta

müügihind 28 032,78 eurot; b) kaebaja on jätnud deklareerimata 0% määraga maksustatavad

tehingud (kauba eksport) summas 94 300 eurot seoses kahe sõiduauto ekspordiga Valgevenesse;

c) kaebaja on KMD-del kajastanud sisendkäibemaksu maksuhaldurile esitatud sisendkäibemaksu

arvestusega võrreldes 26 834,53 eurot rohkem. Kaebaja on sisendkäibemaksu arvestuses

kajastanud arveid, mis ei ole seotud kaebaja maksustatava käibe tekkimisega ja mille alusel

kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata summas 994,60 eurot. Kaebaja on

1(6)

sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud arveid, mille väljastamist kaebajale arvetel märgitud

äriühingud ei kinnita ning mille alusel kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvata puudus, kuna

tegemist ei olnud nõuetekohaste arvetega kokku 9210,56 eurot; d) kaebaja ei ole

maksustamisperioodide 2022 oktoober ja detsember 2022-veebruar 2023 TSD lisal 4

erisoodustuste andmist deklareerinud ega tulu- ja sotsiaalmaksu tasunud summas 4120,19 eurot,

mistõttu on kaebajal kohustus tasuda erisoodustuselt tulumaks summas 1030,02 eurot ja

sotsiaalmaks summas 1666,54 eurot; e) kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud

arvelduskontodelt väljamakseid, mille kohta puuduvad algdokumendid summas 20 844,97 eurot.

Eriarvamusega esitatud dokumentide alusel loeti kulud ettevõtlusega seotuks summas 995,87

eurot. Kassast on tehtud väljamakseid, mille kohta puuduvad algdokumendid summas 33 801,15

eurot. Kaebaja on kontrollitaval perioodil tasunud kaupade ja teenuste eest, mis ei ole seotud

kaebaja ettevõtlusega kogusummas 2657,89 eurot. Seega on kaebaja teinud kontrollitaval

perioodil makseid kokku 56 308,14 eurot ja tal tuleb tasuda tulumaks kokku 14 077,04 eurot; f)

kaebaja esitas maksustamisperioodide oktoober 2022-veebruar 2023 TSD-d ja TSD- de lisad 1 ja 2

ebaõigete andmetega. Kaebajal oli kohustus deklareerida töötajatele palgaväljamakseid summas

111 960,17 eurot ja sellelt arvestada ja kinni pidada ja tasuda tööjõumaksud kokku 54 541,25

eurot. Kaebaja jättis deklareerimata palgaväljamaksed summas 9154,13 eurot ning arvestamata ja

tasumata tööjõumaksud kokku 6107,73 eurot.

3. Kaebaja esitas 05.07.2024 vaide maksuotsuse tühistamiseks, mille MTA jättis 25.10.2024

vaideotsusega nr 6-1/5631-2 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 23.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis

oma 05.11.2024määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024 maksuotsuse nr

12.2-3/061027 ja 25.10.2024 vaideotsuse nr 6-1/5631-2 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja leiab, et maksusumma on liiga suur, kuna maksuhaldur jättis talle esitatud seisukohad

ja põhjendused tähelepanuta. Kaebaja tugineb kohtumenetluses kokkuvõtvalt järgnevale.

5.1 Seoses maksuotsuse punktis 2.3 toodud sisendkäibemaksuga ei ole aru saadav, miks ei võta

maksuhaldur arvesse kaebaja poolt esitatud arveid. Kaebaja tegeleb ajutise tööjõurendiga, omab

kontorit kus saab kokku oma koostööpartnerite, töötajate ja potentsiaalsete töötajatega, tegeleb

dokumentide koostamisega jne. Kontoris on väike puhkenurk ja kööginurk ja kontoris viibimine

vajab teatud tarbeid, mistõttu on arusaamatu, miks vaidlusalused arved ei ole seotud kaebaja

ettevõtlusega. Kinnisvara hindamine on seotud samuti kaebaja ettevõtlusega. Arved, mille kohta

kaebajal selgitusi esitada ei olnud ja seos puudus, jäidki kaebaja poolt kommenteerimata, kuid

kaebajaga seotud arved on esile toodud ja seosed selgitatud.

5.2 Maksuotsuse punktis 2.4 toodud erisoodustustega seoses selgitab kaebaja, et AMJ Autoäri OÜ

puhul on tegemist kaebaja laoga, sõidukiga, mis ei ole töökorras ja on ekslikult vormistatud D.G

nimele. Nimetatud tegevus ei olnud pahatahtlik ja keegi ei pannud algselt eksitust tähele. Seoses

P.B osas tehtud kuludega märgib kaebaja, et iga tööandja võib oma töötajatesse panustada. Tänu

saadud kvalifikatsioonile jätkas nimetatud isik töötamist ja sai lisaülesandeid, mis aitavad teda

oma tööülesannete täitmisel. Kaebaja palus maksuhalduril nende selgitustega arvestada.

5.3 Seonduvalt väljamaksetega, millel maksuotsuse kohaselt puuduvad algdokumendid märgib

kaebaja, et on teinud päringud maksuotsuse lisas märgitud 76 äriühingule. Vastuste saamisel

edastatakse need maksuhaldurile. Seoses kassast tehtud väljamaksetega (maksuotsuse p 2.5.2 b)

saab kaebaja kinnitada, et need rahad on kassas füüsiliselt olemas ja raha ei ole kassast välja

läinud. Kuna raamatupidaja on kuni 24.10.2024 välismaal, siis ei ole nimetatud küsimust võimalik

varem kommenteerida.

2(6)

5.4 Maksuotsuse punktis 2.6 kajastatud tööjõumaksudega seoses ei ole maksuhaldur kaebaja poolt

13.08.2024 esitatud vastuväidetega arvestanud. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et isikud ei

ilmunud tööle ning juhatuse liikme puudumise/haiguse tõttu jäid vastavad kanded TÖR

õigeaegselt tegemata.

5.5 Kaebaja ei saa aru, miks ei saa oma tarbeks soetada kohvitopse, kaasi ja aluseid. Kohtumised

toimuvad mitte üksnes kontoris, vaid ka väljaspool. Lisaks on töötajad harjunud võtma kohvi

kontorist kaasa (maksuotsuse p 3.2.2). Samuti vaidleb kaebaja vastu, et kontoris ei saa kasutada

likööri ja mahla klaase ning lisada kohvi sisse siirupit (maksuotsuse p 3.2.4). Töötaja Ukrainast ei

teadnud, et saatjaks peaks märkima kaebaja (maksuotsuse p 3.2.6). Kontori töötaja N.T kasutab

lisaks jookidele toidulisandeid ning see on kaebaja juhtkonna poolt lubatav (maksuotsuse p

3.2.10).

5.6 Tõepoolest on kaebaja ostnud firma juhatuse liikmele sooja sulemantli, kuid see on igati

põhjendatud, sest tööjõurent ei tähenda vaid kontoritööd, vaid ka ehitusobjektide külastamist.

Seega on ost igati põhjendatud. Ostutšekil ei ole maksjana kaebaja märgitud ekslikult ja põhjusel,

et ost tehti välismaalt (maksuotsuse p 3.4.1.2 b).

5.7 Seoses maksuotsuse punktis 3.5 tooduga palub kaebaja maksuhalduril võimaldada juurdepääsu

TÖR-i, et kaebaja saaks vastavad parandused teha. Kaebaja saab vaid kinnitada, et tegi mõned

kanded hilinemisega, kuid see ei olnud pahatahtlik ning töötajad olid sellega nõus.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

6.1 Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuses kordab kaebaja 14.08.2024 eriarvamuses ning

07.10.2024 vaides esitatud väiteid, millele maksuhaldur on maksu- ja vaideotsuses juba vastanud.

Vastustaja jääb märgitud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks neid täies mahus üle korrata.

6.2 Vastustaja ei nõustu, et maksuhaldur on jätnud kaebaja selgitused ja väited tähelepanuta.

Analüüsinud 14.08.2024 kaebaja eriarvamust ja 30.08.2024 esitatud täiendavaid selgitusi ja

dokumente, muutis maksuhaldur oma järeldusi kontrollakti punkti 1.6.2 alapunktis a ja

kontrollakti punkti 1.7.2 alapunktides b, c, e ja o toodud asjaolude osas. Ka vaideotsuses on

maksuhaldur põhjendanud, miks ta kaebaja väidetega ei arvesta.

6.3 Kuigi seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega kaebaja leiab, et talle jääb

arusaamatuks, miks maksuaudiitor ei võta arvesse tema poolt kaebuses loetletud arveid, siis

tegelikkuses on maksuaudiitor kontrollakti punkti 1.4.2 alapunktis b ja maksuotsuse punktis 3.2

iga arve puhul selgitanud, miks konkreetse arve puhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine

lubatav. Vastustaja jääb sellele seisukohale ka kohtumenetluses.

6.4 Ka erisoodustusena maksustatud väljamaksete muhul AMJ Autoäri OÜ-le ja Sky Autokool

OÜ-le on maksuhaldur erinevalt kaebaja väidetust kontrollakti alapunktis 1.5.2 ja maksuotsuse

punktis 3.3 hinnanud kõiki kaebaja poolt antud selgitusi ja vastuväiteid ning põhjendanud, miks

maksuhaldur nende seisukohtadega ei nõustu.

6.5 Kaebaja on ka kaebuses tuginenud vaidemenetluses esitatud väitele, et esitas pöördumise 76

kontrollakti lisas märgitud firma poole. Kaebaja ei ole algdokumente maksuhaldurile esitanud.

6.6 Kaebaja tugineb ka kohtumenetluses väitele, et on hoolikalt kontrollinud kassast tehtud

väljamakseid ja et kassas on raha olemas. Vastustaja jääb väite juurde, et kaebaja ei ole oma

väiteid tõendanud. Raamatupidaja pidi kaebuse esitamise ajaks juba puhkuselt naasnud olema ning

kaebajal pidi olema võimalik temalt selgitusi saada, kuid kaebuses ei ole esitatud täiendavaid

seisukohti ja tõendeid. Väide, et raamatupidamisdokumentide järgi kassast välja viidud raha 33

801,15 eurot on kassas olemas, ei ole eluliselt usutav, arvestades, et kaebajal oli juba enne

vaidlustatava maksuotsuse tegemist maksuvõlg, mida ta pole suutnud tasuda.

3(6)

6.7 Ka tööjõumaksude osas on maksuhaldur kaebaja vastuväiteid arvesse võtnud. Maksuhaldur on

ka välja toonud, et TÖR kannete tegemise õigus on kaebajal ja tema raamatupidajal ning valdava

osa kannetest on teinud raamatupidaja. Kaebaja juhatuse liikme tervis ei saanud olla kannete

tegemisel takistuseks. Maksuhaldur juhtis kaebaja tähelepanu, et tööd võimaldav isik saab

töötamise registris tehtud vigast kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise

alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast arvates või kui tal endal see võimalus puudub,

siis saab ta esitada MTA-le sellekohase taotluse. Seega on kaebajal olnud võimalus TÖR kannate

parandamiseks, kuid ta ei ole seda teinud.

6.8 Alusetu on kaebaja väide, nagu oleks tema vaie jäetud tähelepanuta. Vaideotsuses asuti

seisukohale, et vaie on põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus märgib esmalt, et kaebaja kordab kaebuses täies ulatuses üle oma 07.10.2024 vaides (dtl

36-42) esitatud seisukohad. Maksuhaldur on oma 25.10.2024 vaideotsuses (dtl 55-59) kaebaja

poolt esitatud seisukohtadele vastanud ja oma seisukohti põhjendanud. Kuivõrd maksuhaldur on

eelnevas menetluses kaebaja poolt esitatut juba analüüsinud ja kaebaja väidetele vastanud, ning

kohus nõustub vastustaja poolt eelnevas menetluses tuvastatuga, siis ei korda kohus täies ulatuses

üle maksu- ja vaideotsuses toodud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitab

kohus järgmist.

9. Kaebaja on ka kaebuses toonud välja, et ei nõustu maksuotsuse punktis 2.3 toodud järeldustega

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust puudtavas osas. Nii nagu vaides, on ka kaebuses kaebaja

toonud välja arvete loetelu, mille osas kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole nimetatud arveid

põhjendamatult sisendkäibemaksu arvestamisel arvesse võtnud. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et

maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu

mahaarvamise eeldused ei ole täidetud. Üldreegli kohaselt tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigus käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolul. KMS § 29

lg-test 1 ja 3 ning § 31 lg 1 p-st 1 nende koosmõjus tuleneb omakorda, et kaup või teenus peab

olema soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks ja olema kasutatav maksukohustuslase

majandustegevuses. Maksuhaldur on kontrollakti punkti b alapunktis 1.4.2 ning maksuotsuse

punktis 3.2 selgitanud, miks iga konkreetse arve puhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine

lubatav. Maksuhaldur tõi välja, et kaebaja ei esitanud arvete eest tasumist tõendavaid dokumente,

mistõttu ei saanud maksuhaldur tuvastada, millal, kuidas ja kes on arvete eest tasunud. Seejärel

pöördus maksuhaldur kolmandate isikute poole, et saada teavet kaebaja poolt tehtud tehingute

kohta. Tehingute teisteks osapoolteks olevad isikud ei kinnitanud vaidlusalustel arvetel kajastatud

tehingute tegemist kaebajaga. Seega ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud,

kuna puuduvad nõuetekohased väljamaksete aluses olevad algdokumendid, s.o arved. Kaebaja on

nii vaides kui ka kohtumenetluses märkinud, et pöördus kontrollakti lisas märgitud firmade poole.

Ei vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja midagi täiendavat aga esitanud. Kuna

kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluses kõnealuste väljamaksete kohta algdokumente esitanud,

siis puudub alus muuta maksuhalduri järeldust, et algdokumentide puudumise tõttu on täitmata

sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused. Nimetatust tulenevalt ei ole ühtlasi tegemist

ettevõtlusega seotud kuludega tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõttes ning nimetatud

väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga nii, nagu on leitud kontrollakti punktis 1.6.2

ja maksuotsuse punktis 2.5. Kuna väljamaksete aluseks olevad arved puudusid, siis oli kaebaja

teinud kontrollitaval perioodil arvelduskontodelt ettevõtlusega mitte seotud väljamakseid.

10. Seonduvalt kaebaja väidetega, mille kohaselt on kaebaja maksuhaldurile esitanud selgitused,

mis seonduvad Multipack OÜ ja muude arvetega, mis on kajastatud kontrollakti punkti 1.4.2

alapunktis b välja toodud tabelis ja mille osas maksuhaldur leiab, et kulutused ei ole seotud

kaebaja ettevõtlusega ja tuleb maksustada käibemaksuga, märgib kohus, et maksuhaldur ei ole ka

4(6)

nimetatud väiteid tähelepanuta jätnud. Kontrollaktis on iga arve osas selgitatud, miks nimetatud

arved ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud. Maksuotsuse punktides 3.2.1 kuni 3.2.11 on omakorda

vastatud kaebaja poolt esitatud väidetele ning põhjendatud iga arve puhul, miks kaebaja

vastuväidetega ei saa arvestada. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid üle.

Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus, et kaebajal võib küll olla kontor ja kööginurk, kuid

maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kulutuste iseloomust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et

tooted on leidnud kasutust kontoris.

11. Maksuhaldur on esitanud oma põhjendused erisoodustusmaksu puudtavas osas maksuotsuse

punktis 2.3 ja kontrollakti punktis 1.5. Maksuhaldur luges erisoodustuseks kaebaja poolt tehtud

väljamaksed summas 4120 eurot. Maksuhaldur on seejuures hinnanud kõiki kaebaja poolt esitatud

väiteid ning selgitanud, miks need ei ole asjakohased. Erisoodustus on oma olemuselt saaja, ehk

juhatuse liikme või töötaja tulu. Kui ettevõte maksab kinni töötaja (ka juhatuse liige loetakse

TuMS § 48 lg 3 kohaselt töötajaks) isiklikud kulutused, on töötaja saanud rahaliselt hinnatava

hüve, mis kuulub maksustamisele TuMS § 48 lg 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 3

alusel erisoodustusena. Ettevõtlusega seotud kulu on üksnes selline kulu mis on tehtud

ettevõtlusega seotud tulu saamise eesmärgil ja kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. P.B

TÖR-is nimetatud ametinimetus ei ole seotud auto juhtimisega, mistõttu ei olnud isiku

sõidukoolitus seotud tema tööülesannetega ning tehtud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Samuti ei ole

ettevõtlusega seotud kulutused, mis on kaebaja poolt tasutud töötajate J.F ja D.G kulude katteks.

Maksuhaldur on oma sisukohti põhjendanud kontrollakti punktides 1,5.2 a, b, c ja e, millega kohus

nõustub. Ettevõttel ei ole tõepoolest keelatud oma töötajate heaks kulutusi teha ja neid

motiveerida. Ettevõtja peab aga nimetatud kulutustelt tasuma erisoodustusmaksu.

12. Kaebuse punktis 3 kordab kaebaja seonduvalt maksuotsuse punktis 2.5.2 punktis b toodud

väljamaksetega kassast, mille osas puuduvad algdokumendid, juba maksu- ja vaidemenetluses

esitatud väidet, et on kontrollinud kassast tehtud väljamakseid ning saab kinnitada, et kassas on

raha füüsiliselt olemas. Samas ei ole kaebaja ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud

ühtegi dokumenti, mis tema väiteid kinnitaks. Kaebaja on oma pearaamatu kassa kontol

kajastanud kontrollakti punkti 1.6.2 alapunktis b toodud arvete alusel tehtud väljamakseid kokku

33 801,15 eurot. Väljamaksete aluseks olevaid dokumente ei ole tegelikkuses esitatud, kuivõrd

arvetel nimetatud äriühingud arvete väljastamist ei kinnitanud, mis tähendab, et kaebaja on

fiktiivseid arveid kasutades viinud kassast välja sularaha. Juhul, kui aga kõnealuste arvete alusel ei

ole väljamakseid tegelikult tehtud (nagu on kaebaja asunud väitma vaide- ja kohtumenetluses), ei

peaks need arved olema kajastatud raamatupidamises ei sisendkäibemaksu- ega kassaarvestuses.

Kaebaja on kohtumenetluses ka väitnud, et delegeeris küsimuse raamatupidajale, kuid

raamatupidaja on kuni 23.10.2024 puhkusel välismaal, mistõttu ei saa kaebaja küsimust varem

kommenteerida. Seonduvalt nimetatud väitega on vastustaja oma kirjalikus vastuses kohtule

asjakohaselt juhtunud tähelepanu asjaolule, et kaebaja esitas kaebuse kohtule 29.10.2024, st

kaebuse esitamise ajaks oli raamatupidaja puhkuselt juba tagasi ja kaebaja oleks saanud temalt

saadud selgitused juba kohtule edastada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole ka hilisemas

kohtumenetluses oma väiteid täiendanud, st esitanud raamatupidajalt saadud selgitusi ja

kommentaare. Seega on kaebaja väited jäänud jätkuvalt paljasõnaliseks. Kohus nõustub

vastustajaga ka selles, et kui kaebaja soovib väita, et arvete alusel ei ole väljamakseid tegelikkuses

tehtud ning raha on kassas, siis ei ole kaebaja raamatupidamisarvestus korrektne. Samas on

vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja väite, et sularaha summas 33 801,15 eurot

on kassas olemas, kuna kaebajal on maksuvõlg, mis vaideotsuse tegemise seisuga olid ajatatud.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastustaja väitele vastanud ega seda ümber lükanud.

13. Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur seoses tööjõumaksudega

võtnud arvesse kaebaja poolt kontrollaktile esitatud vastuväiteid. Kohus kaebajaga ei nõustu, kuna

maksuotsuse punktis 3.5 on maksuhaldur kaebaja väidetele vastanud. Maksuhaldur on osaliselt

arvestanud kaebaja poolt esitatud väidetega ja oma seisukohti muutnud. Maksuhaldur on muu

5(6)

hulgas juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et TÖR kannete tegemise õigus on kaebaja juhatuse

liikmel ja raamatupidajal, mistõttu ei saanud juhatuse liikme haigus mõjutada kannete õigeaegse

tegemise võimalust. Valdava osa kannetest ongi teinud raamatupidaja. Kaebaja ei saa tõepoolest

alati mõjutada töötajate soovi tööleping lõpetada, kuid kindlasti on kaebaja mõjusfääris TÖR

kannete õigeaegne muutmine. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu

asjaolule, et töötamise registris tehtud vigast registrikannet on võimalik parandada kolme kuu

jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise päevast alates või kui endal see võimalus

puudub, siis saab esitada MTA-le vastava taotluse (MKS § 255 lg 2). Seega on kaebajal olnud

võimalus TÖR kannete parandamiseks, kuid ta ei ole seda teinud.

14. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur on jätnud kaebaja poolt maksumenetluses

esitatud selgitused tähelepanuta. Maksuhaldur on maksumenetluses analüüsinud kaebaja poolt

14.08.2024 esitatud eriarvamuses ja 30.08.2024 täiendavas selgituses esitatud põhjendusi ning on

muutnud oma põhjendusi osas, mis puudutas järeldusi, mis on toodud kontrollakti punktis 1.6.2

alapunktis a ja punkti 1.7.2 alapunktides b, c, e ja o. Kaebaja poolt esitatuga arvestamine tõi

osaliselt kaasa ka kontrollaktis toodud maksusumma vähenemise. Kaebaja poolt eriarvamuses

esitatud teisi väiteid on maksuhaldur analüüsinud põhjalikult maksuotsuse punktis 3 (lk 14-22),

kus on ka selgitatud, miks kaebaja poolt esitatuga ei saa nõustuda. Asjaolu, et maksuhaldur

kaebaja poolt esitatuga ei nõustunud, ei tähenda, et kaebaja poolt esitatud väited on jäetud

tähelepanuta. Seega on põhjendamatu ka kaebaja poolt esitatud etteheide, mille kohaselt on

maksumenetluses kaebaja poolt esitatut eiratud.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 16.09.2024 maksuotsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata

ning kaebaja ei väida, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi vaide lahendamise tulemusest

sõltumata, siis on õiguspärane ka vaideotsus. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

6(6)