2-24-129001/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-129001

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi R. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448);

lepinguline esindaja Cärolin Markus

Kostja: R. V. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud välja

mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 19.11.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 29.06.2020 sõlmitud laenu- ja

tagatisomandamise lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1768,81 eurot, intress 340,32

eurot, puksiirteenuse tasu 61 eurot, sõiduki müügi vahendustasu 213,50 eurot, sissenõudekulu

30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 193,52 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis 0,077% päevas arvestatuna 2043,31

eurolt alates 20.11.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 392,85

eurot.

2. Nõude aluseks olevate asjaolude kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2020 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx, mille

alusel hageja teostas laenu väljamakse 01.07.2020 sõiduki müüjale A OÜ vastavalt hageja ja

kostja vahelise lepingu punktile 2: „Väljamakse summas 5499,00 EUR (so laenu summa,

millest on maha arvutatud lepingutasu) makstakse laenusaaja kohustuste katteks välja

järgnevale isikule: Autojärelmaks24 (A OÜ).

Lepingu alusel omandas hageja laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks eritingimuste

punktis 12 toodud mootorsõiduki AUDI Q7, väljalaskeaasta 2006, registreerimisnumber:

xxxx, kerenumber: xxxx.

Kostja teostas 14 maksegraafiku järgset makset ja soovis muuta igakuist maksetähtaega

selliselt, et edaspidi oleks maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev. Hageja ja kostja sõlmisid

15.09.2021 lepingu lisa nr xxxx, millega muudeti igakuiseks tagasimakse kuupäevaks 10.

kuupäev. Seoses makse kuupäeva hiljemaks muutmisega kogunes lepingu sõlmimisel

kuupäevaks intress summas 19,28 eurot, mille kostja 13.09.2021 hagejale tasus. Lepingu lisa

sõlmimisega pikenes laenu periood viis päeva ehk kuni 10.07.2026.

Kui kostja oli tasunud 23 maksegraafiku järgset makset, soovis ta maksepuhkust kaheks

kuuks. Pooled sõlmisid 21.10.2023 lepingu lisa nr xxxx, millega võimaldati kostjal

maksepuhkust kaheks kuuks, täpsemalt 2023 aasta septembriks ja oktoobriks. Kostja tasus

vaid ühe kuu intressimakse 84,14 eurot vastavalt lepingu lisa eritingimuste punktile. Sellega

pikenes laenu periood kuni 10.09.2026 intressimäär jäi samaks 27,96% aastas, krediidi

kulukuse määr 30,35% aastas, krediidi kogukulu 9263,80 eurot.

2.2. Kostja rohkem makseid ei teostanud ja jäi alates 10.11.2023 maksetega viivitusse. Kostja

jättis tasumata lepingu lisa xxxx järgi 10.11.2023 osamakse summas 158,27 eurot,

10.12.2023 osamakse 158,27 eurot, 10.01.2024 osamakse 158,27 eurot. Kostja oli viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu saatis hageja kostjale 10.01.2024

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja 24.01.2024 võla tasumiseks.

Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 08.02.2024 üles. Hageja saatis lepingu

üles ütlemise teate kostja sellele e-posti aadressile, mille kostja ise lepingu lisade sõlmimisel

oli nimetanud ja mille vahendusel hageja ja kostja suhtlesid: xxxx.

2.3. Kostja andis 15.02.2024 e-kirjas teada, et sõiduk asub remonditöökojas, kus auto kätte

saamiseks tuleb tasuda 5700 eurot, kostja ise aga on Soomes: „Mul auto hetkel ka

remonditöökojas seal läks ka 5700eur. Tulin soome tööle kuu aega tagasi olin kodune” (lisa

12). Kostja ise sõidukit ei tagastanudki. Hagejal õnnestus sõiduk remonditöökojast kätte

saada 29.04.2024 (lisa 13). Üleandmise-vastuvõtmise aktile märgiti sõiduki seisukord:

mõlemad registreerimisnumbrid puuduvad, tagumine kojamees on katki, kerel esinevad

iluvead. Sõiduki mootor ei käivitunud. Hageja kasutas sõiduki transportimiseks

puksiirteenust. Sõiduk transporditi sõidukite müügiga tegeleva B OÜ-le aadressile xxxx.

Sõiduki transportimisega tegeles A OÜ ja esitas selle eest 10.05.2024 arve nr 240498

summas 61 eurot (lisa 14). 1.20. Hageja suunas sõiduki müüki, sõiduki müügiga tegeles B

OÜ ja esitas selle eest arve nr 04.07.2024 arve nr 2407020 summas 213,50 eurot. Sõiduk

õnnestus 21.06.2024 müüa hinnaga 2000 eurot. Hageja selgitab, et sõidukite müümisega

tegelev B OÜ leiab ostja ja ostab sõiduki algselt endale (lisa 16) ja seejärel müüb sama

hinnaga edasi ostjale. Selliselt ei vastuta hageja sõiduki ostja ees, vaid tegeliku ostja ees

vastutab B OÜ. Müügist saadud tulust 2000 eurost 10 eurot arvestati kahe tasulise

meeldetuletuskirja katteks ja 1990 eurot põhiosa katteks, mille tulemusena on põhiosa jääk

1768,81 eurot (3758,81 – 1990 = 1768,81).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu

kätte toimetatuks loetud 14.12.2024, (lisaks saadetud e-kirjaga ka kostja e-postiaadressile).

Kostja hagile vastanud ei ole.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu, millel on poolte omakäelised

allkirjad ning kuupäev 29.06.2020 (dtl 43). Lepingudokumendis on eritingimused,

maksegraafik ja tüüptingimused. Eraldi failina on esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht

(dtl 53), mille osas ei ole hageja esile toonud, kas ja millal see kostjale esitati, sellel ei ole ka

kostja allkirja (st ei nähtu, et see oleks olnud osa kostja allkirjastatud lepingudokumendist).

Kostja allkirjaga lepingudokumendis on siiski märgitud intressimäär 2,33% kuus, 27,96%

aastas, lepingu periood (tagasimaksete arv, kuupäevad, summad), laenu summa (5499 eurot),

krediidi kulukuse määr 32,15% aastas, krediidi kogukulu. Lepingutingimustest nähtuvalt

lepingutasu ei olnud.

Lepingus on märgitud, et laenusumma makstakse välja A OÜ-le ning tagatiseks on märgitud

Audi Q7, registrimärgiga xxxx. Hageja on esitanud ka sõiduki registreerimisandmete

väljavõtte (dtl 72), milles omanikuks on märgitud M OÜ ja kasutajaks kostja. Tõendit selle

kohta, et laen on kolmandale isikule välja makstud, hageja esitanud ei ole, küll aga on

viidanud, et automüüja A OÜ võib kinnitada vajadusel makse saamist.

Lepingu muudatused on hageja kohtule esitanud digiallkirjastatuna (dtl 73 ja dtl 88). Lepingu

muudatuste digiallkirja konteinerites on lisaks eritingimustele ja maksegraafikule ka

tarbijakrediidi teabeleht.

4.3. Krediidi kulukuse määr algses lepingus oli 32,15%. Kohus kontrollis maksegraafiku

tagasimaksete alusel, et krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse määra (61,83%) piiresse.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised

selgitused. Krediidivõimelisuse hindamiseks sai hageja andmeid kliendilt endalt, sisemistest

ja välistest andmebaasidest nagu Creditinfo, Rahvastikuregister, ametlikud teadaanded.

Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel

kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; e-

post; telefon; ülalpeetavad; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumma. Kostja

esitas 29.06.2020 laenutaotluse (lisa 4). Kostja soovis laenu sõiduki soetamiseks summas

5499 eurot. Kostja märkis laenutaotluses sissetulekuks 2000 eurot, olemasolevateks

kohustusteks 250 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot, enda kutse- või

tegevuslaks ehitus. Kostja esitas eelneva kuue kuu pangakonto väljavõtte. Laenutaotleja

viimase kolme kuu pangakonto väljavõttest lähtuvalt arvestas hageja kostja keskmiseks

netotöötasuks 1520 eurot. Kostja tööandja oli S OÜ. Hageja kontrollis kostja pangakonto

väljavõttest majapidamiskulusid, mis olid 496 eurot ja kohustusi, mis olid 418 eurot. Kostja

sissetulek 1520 eurot – majapidamiskulud 496 eurot – kohustused 418 eurot – võetav

laenumakse 158,27 = 447,73 eurot jääb kostjale vabu vahendeid. Kostja pangakonto

väljavõttest ei nähtu kahtlaseid tehinguid ega makseid, samuti ei olnud kostjal suuri

laenumakseid ega hasartmängule viitavaid tehinguid. Kostjal oli üks ülalpeetav. Otsuse

tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, keskmiselt 1520 eurot kuus teeniv, tööd tegev ja

mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 158 eurot.

5.3. Kohtule esitatud laenutaotluses (dtl 58) ei ole erinevalt hageja väidetest kostjalt küsitud

ülalpeetavate olemasolu. Väliste päringute kohta tõendeid esitatud ei ole; hageja ei ole ka

välja toonud, mis päringute vastused olid. Kohtule on esitatud kostja konto (lõpuga 0178)

väljavõte perioodi 01.01.2020-29.06.2020 kohta. Sellelt nähtub, et kostja kontolt on

mahaarvamisi teinud kaks täiturit kahes erinevas täitemenetluses (kriminaalasjas ja viivistasu

võlgnevuses), kostja on teinud ülekandeid paljudele erinevatele eraisikutele. Erinevalt hageja

väidetust nähtuvad konto väljavõttelt hasartmängukulud (kasiinod, nt Ninja, ja lotopiletid).

Konto väljavõttelt nähtuvad järgmised laenuvõtmised: 16.03.2020 600 eurot H AS-st, P OÜ-lt

09.05.2020 570 eurot, 16.05.2020 950 eurot, 07.06.2020 190 eurot, C OÜ-lt 25.06.2020 550

eurot. Tagasimakseid on kostja lisaks teinud B AS-le ja C. Lisaks nähtuvad muud T AB kaudu

tehtud maksed (mille puhul ei ole reeglina teada, kellele makse läheb, st ei nähtu makse saajat

ega selgitust, vt nt 01.03.2020, 04.03.2020 maksed konto väljavõttel), mistõttu on teadmata,

kui palju ja millistele laenuandjatele kostja makseid tegi.

Kokkuvõttes ei selgitanud hageja välja, kui palju ja kellelt (sh eraisikutelt) kostja laene võtnud

oli. Lisaks oli selge, et kostja võttis laene pidevalt juurde. Sellises olukorras ei saanud hagejal

tekkida veendumust, et kostja suudab kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul (st kuni 2026)

lepingust tulenvaid kohustusi täita.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust,

jättes olulised asjaolud välja selgitamata ning andes laenu isikule, kelle puhul oli selgelt näha

pidev tarbimislaenude võtmise harjumus, mis paratamatult viib ülelaenamiseni ja

võlaorjusesse.

6. Hageja nõuded

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski

tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras,

kuid mitte muid tasusid.

Seadusjärgne intressimäär nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli 0%. Sellest

tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla katteks.

Lepingu kohaselt oli laenusumma 5499 eurot. Hageja on välja toonud (dtl 35), et kostja on

kokku tagasimakseid teinud 6031,25 eurot. Lisaks on hageja võõrandanud sõiduki ning

saanud auto eest 2000 eurot. Seega on selge, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem kui oli

laenuks saadud summa, kostjal VÕS § 4034 lg 7 kohaselt võlga ei ole ning põhivõla nõue

jääb rahuldamata.

Põhivõla puudumise tõttu jäävad rahuldamata ka intressi- ja viivisenõude ning võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Rahuldamata jääb ka puksiirteenuse tasu 61 eurot ja

sõiduki müügi vahendustasu 213,50 eurot nõuded. Isegi kui hageja oleks esile toonud nende

nõuete eeldused (et kostjal on lepingust tulenevalt kohustus need kulud tasuda; hageja on

üksnes esile toonud, et lepingu punkti 6.1. kohaselt oli kostjal kohustus sõiduk tagastada), on

selge, et kostja on tagasimakseid teinud sedavõrd palju rohkem, et ka need kulud oleks

kaetud.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

7.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud (maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 385 eurot) ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik