Legislator Case Law & Legislation
2-24-17739/6 AI generated

2-24-17739/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-17739/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

Legislator headnote

AI generated

2-24-17739/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17739

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A Ki vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

946,32 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja K V

(Tallinna Õigusbüroo OÜ)

Kostja: A K (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud

kliendilepingust (laenulepingust) tulenev põhivõlg 832,37 eurot, viivis perioodi

11.10.2024-22.11.2024 eest 11,98 eurot ja viivis põhivõlalt (832,37 eurot) alates

23.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 365 eurot.

7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 22.11.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt mõista hageja kasuks

välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud kliendilepingust (laenulepingust) tulenev

põhivõlgnevus 832,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 11.10.2024-22.11.2024

eest 11,98 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt

(832,37 eurot) alates 23.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. xxx AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 01.10.2021.a lepingu. Hageja kirjeldab

laenu taotlemise ja lepingu sõlmimise protsessi.

Uus klient peab end xxx lehel kasutajaks registreerima. Selleks tuleb sisestada isikuandmed

(nimi, isikukood, isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg, pangakonto number,

telefoninumber, aadress ja e-postiaadress) ja valida endale parool, mille abil oleks võimalik

uuesti sisse logida esialgse võlausaldaja koduleheküljele.

Järgmisel leheküljel on kirjas, et tuleb läbida veel järgnevad tingimused: soovitud

laenusumma valiku kinnitamine, laenulepingu tingimustega nõustumine, maksevõimekuse

kontroll ja ID punkti valimine isikutuvastamiseks.

Kui klient valib „jätkan taotlusega“, suunatakse ta järgmisele lehele, millel klient peab valima

soovitud laenusumma ja laenuperioodi. Nende juures on esitatud ka vastava laenusumma ja

perioodi laenutingimused ning on võimalus vaadata tarbijakrediidi teabelehte. Vajutades

nuppu edasi, kuvatakse kliendileping ja valitud laenusumma ja laenuperioodi kohta koostatud

tarbijakrediidi teabeleht. Jätkamiseks peab klient märkima linnukusega leheküljel, et klient on

tutvunud ja klient on nõustunud kliendilepingus ja tarbijakrediidi teabelehes toodud

tingimustega. Neid kinnitusi andmata edasi liikuda ei saa. Vastavaid lepingu tingimusi

käsitletakse lepingu lisadena ja nad on lepingu lahutamatuteks osadeks.

Kui klient annab kinnitused, tuleb kliendil täita küsimustik enda maksevõime kontrollimiseks.

Seejärel suunatakse klient leheküljele, kus tal tuleb enda isik tuvastada, kas digitaalselt (ID-

kaardi, mobiil-ID-ga või Smart ID-ga) või siis valida kuhu isikutuvastamise punkti soovitakse

minna oma isikut tuvastama.

Peale kliendi isiku tuvastamist loetakse kliendi laenutaotlus esialgse võlausaldajale esitatuks

ja krediidiandja alustab esitatud laenutaotluse hindamist.

2.2. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ja raha kasutusse andmise kohta on hageja

esitanud järgmised faktiväited.

Kui klient nõustub esialgse võlausaldaja kodulehel märgitud kliendilepingu – ja

tarbijakrediidi teabelehe tingimustega, genereerub selle kohta krediidiandja laenuandmise

süsteemis logifail tingimustega nõustumuse kohta. Need logid on antud lepingu kohta

hagiavalduse lisas 2: 2021-10-01 kell 15:04:38; 2021-10-07 kell 12:29:31 ja 2021-10-08 kell

14:37:53 (kostja esitas krediidiandjale kolm laenutaotlust, kuid kolmanda, 2021-10-08 kell

14:37:53 esitatud, laenutaotluse jättis krediidiandja rahuldamata).

Kostja laenutaotlused on esitatud hagi lisadena, laenuraportid 1-2, kus on salvestatud kogu

kostja poolt laenutaotlustes esitatud informatsioon:

Kostja esitas 01.10.2021 kell 15:07:10 interneti teel IP aadressilt 162.158.183.174

84.52.26.249 laenutaotluse 905 euro saamiseks.

Krediidiandja saatis vastuseks sellele laenutaotlusele 2021-10-01 kell 15:07:10 kostja poolt

märgitud e-posti aadressile: xxx Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel olevad

andmed kostja (dtl 127).

Peale lepingu tingimuste kinnitamist kostja poolt saatis krediidiandja 2021-10-01 kell

15:07:10 lepingu kostja poolt märgitud e-posti aadressile: xxx

Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja krediidiandja võimaldas kostjale võtta

kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Selle kohta saadeti 2021-10-01 kell 17:17:40 kostja

e-posti aadressile teade (dtl 124).

Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esimese laenutaotluse esitamist

digitaalselt Rahvastikuregisti ja kostja dokumendi nr xxx alusel (hagiavalduse lisa 7).

Esimene laenusumma 905 eurot kanti üle (hagiavalduse lisa nr 3 – Maksekorraldus1)

01.10.2021 kostja arveldusarvele nr xxx.

Kostja esitas 07.10.2021 kell 12:29:31 interneti teel IP aadressilt xxx xxx laenutaotluse 1230

euro saamiseks.

Krediidiandja saatis vastuseks sellele laenutaotlusele 2021-10-07 kell 12:29:31 kostja e-posti

aadressile Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel olevad andmed teise laenutaotluse

kohta (dtl 133).

Tingimuste kohaselt oli krediidisumma 1230 eurot, lepingu periood 36 kuud, igakuiselt

kuulus tasumisele vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev

makse kokku 63.04 eurot. Krediidi kogukulu 2269.44 eurot, fikseeritud intressimäär 45.30%

aastas, krediidi kulukuse määr 56.00 % aastas.

Teine laenusumma 325 eurot kanti üle (hagi lisa nr 3 – Maksekorraldus2) 07.10.2021 kostja

arveldusarvele nr xxx.

2.3. Krediidiandja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja

nõude loovutamise lepingust nr xxx (lisa nr 4 – nõude loovutamise leping nr xxx) tulenevate

õigustega 08.08.2022.a. Nõude loovutamisest teavitati kostjat, hageja poolt, nõude

loovutamise teate esitamisega (hagiavalduse lisa nr 4- Teade nõude loovutamise kohta) AS

Eesti Posti vahendusel kostja poolt kliendilepingu sõlmimisel märgitud aadressile xxx.

2.4. Hageja on nõude esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, nõudes

tagastamata laenusumma tasumist ja viivist seadusjärgses määras.

Hageja väitel on kostja teinud laenu tagastamiseks järgnevad maksed: 07.10.2021 7.97 eurot,

20.12.2021 195.13 eurot, 05.01.2022 63.04 eurot ja 05.04.2022 131.49 eurot. Kokku on kostja

makseid teinud 397,63 eurot. Hageja arvestab selle laenuks antud summa katteks ja seega on

kostjal võlgnevus tagastamata laenupõhiosa eest (1230 – 397,63 = 832,37) 832,37 eurot.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt 832,37 eurolt perioodi 11.10.2024 kuni 22.11.2024 eest 11,98

eurot alates 23.11.2024.a, kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Otsuse põhjendused

3. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.01.2025. Kostjale oli

määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited ja selgitused (toodud kohtumääruse

punktides 2.1. ja 2.2.) laenu taotlemise, lepingutingimustega nõustumise kinnitamise ja

kostjale lepingudokumentide saatmise kohta. Nende põhjal loeb kohus tuvastatuks, et kostja

tegi kostja kaks tahteavaldust laenu saamiseks, esmalt 905 euro saamiseks ja seejärel lisaks

veel 325 euro saamiseks ning kinnitas tarbijakrediidi teabelehes ja kliendilepingus toodud

tingimustega nõustumist.

Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel

kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata

siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu

kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud Euroopa Tarbijakrediidi

teabeleht koos kostjale esitatud arvega (dtl 97) sisaldasid nõutud teavet, sh intressi, krediidi

kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis arves oleva

tagasimakse graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud teabelehes välja toodud

määra ega lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,04%).

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited (toodud kohtumääruse punktis 2.3) hagejale

nõude loovutamise ja sellest kostja teavitamise kohta.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu (kokku 1230 eurot)

väljamaksmise kohta kahe maksega ning hageja väited kostja tagasimaksete kohta

(kohtumääruse punktid 2.2. ja 2.4.). Kuivõrd laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.10.2024 on

möödunud, ei pidanud hageja tagasimakseid uuesti määrama ning kogu tagastamata

laenusumma on muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS §

4034 lg 7 kohaselt, arvestades kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Sellest tulenevalt

rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1

punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja 832,37 eurot.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt

viivist. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 832,37 eurolt alates laenu tagastamise lõpptähtpäevale

järgnevast päevast, s.o alates 11.10.2024. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab

kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise perioodi 11.10.2024

kuni 22.11.2024 eest 11,98 eurot ja edasiulatuvalt alates 23.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 245 eurot ja esindajakulud

120 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kohtu hinnangul on ka õigusabikulu

proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus mõistab need kostjalt välja.

Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,

menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

8. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik