2-24-17739/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates
Legislator headnote
AI generated2-24-17739/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-17739
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A Ki vastu
võla nõudes
Tsiviilasja hind
946,32 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ
(registrikood 10625474), lepinguline esindaja K V
(Tallinna Õigusbüroo OÜ)
Kostja: A K (isikukood xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud
kliendilepingust (laenulepingust) tulenev põhivõlg 832,37 eurot, viivis perioodi
11.10.2024-22.11.2024 eest 11,98 eurot ja viivis põhivõlalt (832,37 eurot) alates
23.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgses viivisemääras.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 365 eurot.
7. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113
lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva
põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.
Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest
Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB
Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –
EE567700771003819792.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hagi nõue ja asjaolud
1. Hageja esitas 22.11.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt mõista hageja kasuks
välja xxx AS ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud kliendilepingust (laenulepingust) tulenev
põhivõlgnevus 832,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 11.10.2024-22.11.2024
eest 11,98 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt
(832,37 eurot) alates 23.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1. xxx AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 01.10.2021.a lepingu. Hageja kirjeldab
laenu taotlemise ja lepingu sõlmimise protsessi.
Uus klient peab end xxx lehel kasutajaks registreerima. Selleks tuleb sisestada isikuandmed
(nimi, isikukood, isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg, pangakonto number,
telefoninumber, aadress ja e-postiaadress) ja valida endale parool, mille abil oleks võimalik
uuesti sisse logida esialgse võlausaldaja koduleheküljele.
Järgmisel leheküljel on kirjas, et tuleb läbida veel järgnevad tingimused: soovitud
laenusumma valiku kinnitamine, laenulepingu tingimustega nõustumine, maksevõimekuse
kontroll ja ID punkti valimine isikutuvastamiseks.
Kui klient valib „jätkan taotlusega“, suunatakse ta järgmisele lehele, millel klient peab valima
soovitud laenusumma ja laenuperioodi. Nende juures on esitatud ka vastava laenusumma ja
perioodi laenutingimused ning on võimalus vaadata tarbijakrediidi teabelehte. Vajutades
nuppu edasi, kuvatakse kliendileping ja valitud laenusumma ja laenuperioodi kohta koostatud
tarbijakrediidi teabeleht. Jätkamiseks peab klient märkima linnukusega leheküljel, et klient on
tutvunud ja klient on nõustunud kliendilepingus ja tarbijakrediidi teabelehes toodud
tingimustega. Neid kinnitusi andmata edasi liikuda ei saa. Vastavaid lepingu tingimusi
käsitletakse lepingu lisadena ja nad on lepingu lahutamatuteks osadeks.
Kui klient annab kinnitused, tuleb kliendil täita küsimustik enda maksevõime kontrollimiseks.
Seejärel suunatakse klient leheküljele, kus tal tuleb enda isik tuvastada, kas digitaalselt (ID-
kaardi, mobiil-ID-ga või Smart ID-ga) või siis valida kuhu isikutuvastamise punkti soovitakse
minna oma isikut tuvastama.
Peale kliendi isiku tuvastamist loetakse kliendi laenutaotlus esialgse võlausaldajale esitatuks
ja krediidiandja alustab esitatud laenutaotluse hindamist.
2.2. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ja raha kasutusse andmise kohta on hageja
esitanud järgmised faktiväited.
Kui klient nõustub esialgse võlausaldaja kodulehel märgitud kliendilepingu – ja
tarbijakrediidi teabelehe tingimustega, genereerub selle kohta krediidiandja laenuandmise
süsteemis logifail tingimustega nõustumuse kohta. Need logid on antud lepingu kohta
hagiavalduse lisas 2: 2021-10-01 kell 15:04:38; 2021-10-07 kell 12:29:31 ja 2021-10-08 kell
14:37:53 (kostja esitas krediidiandjale kolm laenutaotlust, kuid kolmanda, 2021-10-08 kell
14:37:53 esitatud, laenutaotluse jättis krediidiandja rahuldamata).
Kostja laenutaotlused on esitatud hagi lisadena, laenuraportid 1-2, kus on salvestatud kogu
kostja poolt laenutaotlustes esitatud informatsioon:
Kostja esitas 01.10.2021 kell 15:07:10 interneti teel IP aadressilt 162.158.183.174
84.52.26.249 laenutaotluse 905 euro saamiseks.
Krediidiandja saatis vastuseks sellele laenutaotlusele 2021-10-01 kell 15:07:10 kostja poolt
märgitud e-posti aadressile: xxx Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel olevad
andmed kostja (dtl 127).
Peale lepingu tingimuste kinnitamist kostja poolt saatis krediidiandja 2021-10-01 kell
15:07:10 lepingu kostja poolt märgitud e-posti aadressile: xxx
Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja krediidiandja võimaldas kostjale võtta
kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Selle kohta saadeti 2021-10-01 kell 17:17:40 kostja
e-posti aadressile teade (dtl 124).
Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esimese laenutaotluse esitamist
digitaalselt Rahvastikuregisti ja kostja dokumendi nr xxx alusel (hagiavalduse lisa 7).
Esimene laenusumma 905 eurot kanti üle (hagiavalduse lisa nr 3 – Maksekorraldus1)
01.10.2021 kostja arveldusarvele nr xxx.
Kostja esitas 07.10.2021 kell 12:29:31 interneti teel IP aadressilt xxx xxx laenutaotluse 1230
euro saamiseks.
Krediidiandja saatis vastuseks sellele laenutaotlusele 2021-10-07 kell 12:29:31 kostja e-posti
aadressile Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel olevad andmed teise laenutaotluse
kohta (dtl 133).
Tingimuste kohaselt oli krediidisumma 1230 eurot, lepingu periood 36 kuud, igakuiselt
kuulus tasumisele vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev
makse kokku 63.04 eurot. Krediidi kogukulu 2269.44 eurot, fikseeritud intressimäär 45.30%
aastas, krediidi kulukuse määr 56.00 % aastas.
Teine laenusumma 325 eurot kanti üle (hagi lisa nr 3 – Maksekorraldus2) 07.10.2021 kostja
arveldusarvele nr xxx.
2.3. Krediidiandja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja kliendilepingu p 10 ja
nõude loovutamise lepingust nr xxx (lisa nr 4 – nõude loovutamise leping nr xxx) tulenevate
õigustega 08.08.2022.a. Nõude loovutamisest teavitati kostjat, hageja poolt, nõude
loovutamise teate esitamisega (hagiavalduse lisa nr 4- Teade nõude loovutamise kohta) AS
Eesti Posti vahendusel kostja poolt kliendilepingu sõlmimisel märgitud aadressile xxx.
2.4. Hageja on nõude esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, nõudes
tagastamata laenusumma tasumist ja viivist seadusjärgses määras.
Hageja väitel on kostja teinud laenu tagastamiseks järgnevad maksed: 07.10.2021 7.97 eurot,
20.12.2021 195.13 eurot, 05.01.2022 63.04 eurot ja 05.04.2022 131.49 eurot. Kokku on kostja
makseid teinud 397,63 eurot. Hageja arvestab selle laenuks antud summa katteks ja seega on
kostjal võlgnevus tagastamata laenupõhiosa eest (1230 – 397,63 = 832,37) 832,37 eurot.
Hageja nõuab viivist põhivõlalt 832,37 eurolt perioodi 11.10.2024 kuni 22.11.2024 eest 11,98
eurot alates 23.11.2024.a, kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud määras.
Otsuse põhjendused
3. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.01.2025. Kostjale oli
määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §
4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud
ületada maksimaalset lubatud määra.
4. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited ja selgitused (toodud kohtumääruse
punktides 2.1. ja 2.2.) laenu taotlemise, lepingutingimustega nõustumise kinnitamise ja
kostjale lepingudokumentide saatmise kohta. Nende põhjal loeb kohus tuvastatuks, et kostja
tegi kostja kaks tahteavaldust laenu saamiseks, esmalt 905 euro saamiseks ja seejärel lisaks
veel 325 euro saamiseks ning kinnitas tarbijakrediidi teabelehes ja kliendilepingus toodud
tingimustega nõustumist.
Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel
kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata
siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu
kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud Euroopa Tarbijakrediidi
teabeleht koos kostjale esitatud arvega (dtl 97) sisaldasid nõutud teavet, sh intressi, krediidi
kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis arves oleva
tagasimakse graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud teabelehes välja toodud
määra ega lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,04%).
6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited (toodud kohtumääruse punktis 2.3) hagejale
nõude loovutamise ja sellest kostja teavitamise kohta.
Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu (kokku 1230 eurot)
väljamaksmise kohta kahe maksega ning hageja väited kostja tagasimaksete kohta
(kohtumääruse punktid 2.2. ja 2.4.). Kuivõrd laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.10.2024 on
möödunud, ei pidanud hageja tagasimakseid uuesti määrama ning kogu tagastamata
laenusumma on muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS §
4034 lg 7 kohaselt, arvestades kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Sellest tulenevalt
rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1
punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja 832,37 eurot.
Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt
viivist. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 832,37 eurolt alates laenu tagastamise lõpptähtpäevale
järgnevast päevast, s.o alates 11.10.2024. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab
kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise perioodi 11.10.2024
kuni 22.11.2024 eest 11,98 eurot ja edasiulatuvalt alates 23.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Menetluskulud, kohtulahendi täitmine
7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 245 eurot ja esindajakulud
120 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kohtu hinnangul on ka õigusabikulu
proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus mõistab need kostjalt välja.
Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,
menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates
(TsMS § 178 lg 1).
8. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta
viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik