Legislator Case Law & Legislation
3-24-1386/7 AI generated

3-24-1386/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-1386/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

lahendada uuesti kaebaja taotlus. Kaebaja esitas 29.7.2024 kaebuse täiendava selgituse ja Vastustaja vastas kaebusele 15.7.2024 ja kaebuse täiendusele 10.10.2024 ning 25.1.2025.

Legislator headnote

AI generated

3-24-1386/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebaja esitas 29.7.2024 kaebuse täiendava selgituse ja Vastustaja vastas kaebusele 15.7.2024 ja kaebuse täiendusele 10.10.2024 ning 25.1.2025.

Keywords

AI generated
claim for insurance benefits missing case documents failure to prove deterioration authorization to sue withdrawal of petition reapplication for disability benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-1386

Otsuse kuupäev

28.2.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13.03.2024 otsuse nr P26-2024-

51132 tühistamiseks ning kohustamiseks lahendada uuesti kaebaja

taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Milvi Haitov

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.3.2025 ((halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks

menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama

tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem

täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X

esitas 7.5.2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palus tühistada

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 13.03.2024 otsuse nr P26-2024-51132 ning kohustada

lahendada uuesti kaebaja taotlus. Kaebaja esitas 29.7.2024 kaebuse täiendava selgituse ja

lisadokumendid.

3-24-1386

2. Tartu Halduskohtu 26.6.2024 määrusega võeti kaebus menetlusse.

3. Vastustaja vastas kaebusele 15.7.2024 ja kaebuse täiendusele 10.10.2024 ning 25.1.2025.

4. Kaebaja esitas 17.10.2024 seisukoha vastustaja vastusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt. Kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega ja esitab

veelkord alljärgnevad seisukohad:

Vastustaja on punktis 3 leidnud et: Antud juhul (Eriarsti vastuvõtt, TEELE MÄESEPP,

01.11.2022 - 11.11.2022) märgitakse, et 2013a traumatoloogia osakonnas teostatud parema

õlavarreluu kirurgilise kaela murru osteosüntees (03.07.13 09:37 õlaliigese tsementeeritava

endoproteesi paigaldamine). Tegemist on sama kehastruktuuri erinevate kahjustustega ning

luumurdu samas piirkonnas ei saa seondada kutsekahjustusega, mistõttu isiku kaebused

parema õla liikuvuse osas ei ole selgelt diferentseeritavad ning puudub võimalus hinnata, kas

liikuvuse piirang on tingitud adhesiivest kapsuliidist, mille tekkepõhjused ei ole selged või

luumurrujärgsest endoproteesimisest (kuigi endoproteesimist peetakse üldjuhul seisundit

leevendavaks ja funktsioone parandavaks protseduuriks). Ajaliselt ei ole võimalik veenvalt

öelda, kas hilisemalt diagnoositud adhesiivne kapsuliit on seotud varasema luumurruga või

mitte. Kaebaja kutsekahjustus ongi tingitud parema õla traumast (lisa1- operatsioon väljavõte

terviseportaalist) ja lisa 2 (väljavõte terviseportaalist kokkuvõte ravist 2013 – 2014). Esitatud

dokumentidest nähtuvalt on parema käe liikuvus olulisel määral piiratud (närvikahjustus).

Puude raskusastme määramisel on oluline, et isikul on funktsiooni kõrvalekalle, mida ei

kompenseeri abivahendid. Kas funktsiooni kõrvalekalle on seotud kutsekahjustusega või mitte

ei peaks mõjutama puude raskusastme määramist. Vastavalt Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016

määruse nr 18 Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused § 5 lg 11 puude raskusaste tuvastatakse vanaduspensioniealisel ja

kuni 16 aastasel lapsel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusest, võttes

arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:

1. inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või

teiste inimeste elule, tervisele või varale

2. lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse

kohustust;

3. abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;

4. abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.

X parema käe liikuvuse piirangust ning jalgade ja alaselja valude tõttu tekkinud

liikumispiirangust tulenevaid funktsioonihäireid ei kompenseeri ükski abivahend ja

abivajaduse seisund on pikaajaline. Vastustaja on oma pöördumises märkinud, et ainult

abivajadusest tulenevalt puude raskusastet ei määrata. Tegemist ei ole ainult abivajadusega,

vaid abivajadus on tingitud kahe funktsiooni (käeline tegevus ja liikumine) kõrvalekaldest;

seisund on pikaajaline ja abivahenditega mitte kompenseeritav. Kohaliku omavalitsuse poolt

korraldatav abivajadus. Vastustaja väidab jätkuvalt, et kohaliku omavalitsuse poolt

korraldatavad sotsiaalteenused ei sõltu puude raskusastmest. Antud väide on nii vastustaja

poolt välja toodud õigusaktide kui ka kohaliku omavalitsuse poolt koostatud määrusega

vastuolus. SHS § 26 lg 1 kohaselt seab kohaliku omavalitsuse üksus isiku taotluse alusel

hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste

teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Isikliku abistaja teenus SHS § 27 kohaselt on kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega

3-24-1386

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava

täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades

teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Tartu Linnavolikogu

08.12.2022 määrusega nr 40 on kinnitatud Isikliku abistaja teenuse osutamise kord, mille

kohaselt on teenuse eesmärk:

(1)

suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalist abi vajava täisealise isiku iseseisvat

toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades;

(2)

toetada nende sõltumatust, sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist

ning vähendada teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(3)

Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tema igapäevaelu tegevustes,

mille sooritamiseks vajab ta oma puude tõttu kõrvalist abi ja juhendamist,

näiteks liikumisel, toidu valmistamisel, riietumisel jm toimingutes.

Tartu Linnavolikogu 01.03.2022 määruse nr 13 hoolduse seadmine, hooldaja määramine ja

hooldajatoetuse maksmise kord § 1 lg 2 kohaselt seatakse hooldus raske või sügava puudega

täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja

kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja oma kaebus rahuldada ja

menetluskulud nõuda sisse vastustajalt.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

Ekspertiis on analüüsinud kaebaja poolt seisukoha juurde esitatud tervisedokumentidele

vastavaid sissekandeid tervise infosüsteemis, samuti hilisemaid sissekandeid, mis kirjeldavad

terviseseisundi kulgu ja dünaamikat.

Digiloo haigusjuhtumi nr 20130409-137500. Statsionaarne epikriis nr 1001661716, MARJU

KELVISTE (D06530), ortopeedia, statsionaarne epikriis 09.04.2013-11.04.2013. Diagnoositi

parema õlavarre kirurgilise kaela murd (killustunud õlavarreluupea ja kaela murd), teostati

kirurgiline murru korrektsioon (sisemine fiksatsioon plaadi ja kruvidega).

Operatsioonijärgnekulg iseärasusteta, alustati mõõduka ravikehakultuuriga. Käele tugiortoos

1-1,5 kuud, 1 kuu möödumisel antud soovitus aktiivsemaks ravikehakultuuriks. Nimetatud

haiguse kokkuvõtte järgi saab kirurgilist ravi lugeda edukaks. 02.07.2013-09.07.2013 on

viibinud statsionaarsel ravil traumatoloogia osakonnas õlaliigese posttraumaatilse artroosi

tõttu, üle viidud ortopeedia osakonda õlaliigese tsementeeritava endoproteesi paigaldamiseks.

Endoproteesimine loeti edukaks Dr ALO RULL (D00173), 11.07.2013). 10.09.2018 on

neuroloog EVE TOOTS isiku läbi vaadanud ja neurograafia ja müograafia

(elektroneuromüograafia ehk ENMG) uuringutel leiti mõlema käe närviimpulsside langus.

Märgitakse, et võrreldes veebruar 2016a uuringuga on mõningane positiivne dünaamika

võrreldes varasema leiuga kuid mõlemal käel on lisandunud kerge küünarluunärvi kahjustuse

tunnused. Suunati taastusravile, sealhulgas Arst: SABRE, LIIS (D07179); 13.07.2018 14:14

Ravi: Füsioterapeudi teenus saalis ja basseinis 10X. VISIIT NR: 20180918-369380, MERLE

ROKK, taastusravi ja füsiaatria, Algus 18.09.2018 Lõpp 27.11.2018 --- 26.11.2018 14:19 -

ANDRES, MARIT - K0149 - E88 - füsioterapeut Ravi alguse- ja lõpu kuupäev 19.11.-

26.11.18. Füsioterapeutiline hindamine Fn. oskused ja motoorse soorituse tase füsioteraapia

alustamisel Passiivselt liikuvus paremas õlas flex 155, abdukt (veidi eest poolt) 150,

ekstensioon 35, välisrotatsioon 70, siserotatsioon rohkem piiratud ja valulik. Vastu

gravitatsiooni jõudu suudab flekseerida ja abdutseerida kätt ~40 kraadi, edasi kompenseerib

abaluu elevatsiooni ja retraktsiooniga. Kompensatoorsest liigutusest lihaspinge tõus

õlavöötmes ja abaluu mediaalse serva juure (käib 1x kuus masaazis).. Hinnang füsioteraapia

lõpetamisel 26.11 Pt helistas ja tühistas edasised ajad kõrge vererõhu tõttu. Pt sõidab

detsembrikuus 2 nädalaks spaasse, soovib harjutusi mida saaks basseinis teha. Isik on

füsioterapeudile öelnud, et "arst keelas ujumise ja aktiivravi ära", samas sellekohane raviarsti

sissekanne ei ole terviseandmetest leitav.

3-24-1386

Ekspertiis jääb kokkuvõtvale seisukohale, et esialgne õlavarrekaela murru kirurgiline ravi oli

edukas, kuid tekkisid ebaliigese tunnused (murru mittekokkukasvamine), mistõttu otsustati

õlaliiges endoproteesida. Ka see protseduur kulges edukalt.

Edasised kaebused ja diagnoosid viitavad õla(närvi)põimiku kahjustusele.

Terviseandmetes ei ole analüüsitud, kas põhjuseks on kirurgiline sekkumine parema õla

piirkonnas või on haigus välja kujunenud iseseisvalt.

Oluline on, et teostatud ENMG uuringul esineb närvikahjustus mõlemal käel, mitte ainult

traumapoolsel käel. Isik on soovinud füsioteraapia lõpetada põhjusel, et tal on kõrge vererõhk.

Üldtunnustatult on kõrgvererõhktõbi medikamentoosselt ja elustiiliga ohjatav ning tõenäosus,

et füsioterapeutilised harjutused ülajäsemetele põhjustavad ohtlikku vererõhu tõusu tundub

äärmiselt väike, mis seab kahtluse alla ka kõrge vererõhu kui füsioteraapiast loobumise otsese

põhjuse. Ekspertiis jääb seisukohale, et kaebaja seisukoha juurde esitatud lisa dokumendid on

faktiline materjal 10 või rohkem aastat tagasi tehtud raviprotseduuride kohta, millel puudub

otsene põhjus-tagajärg seos praegusel ajal esinevate tegutsemise ja osaluse piirangutega ning

nende käesoleva intensiivsuse, esinemissageduse ja eluliste situatsioonidega, kus nad võivad

avalduda. Vastustaja jätab tähelepanuta kohaliku omavalitsuse poolt korraldatava

abivajaduse, kuna antud vaidluse sisuks ei ole kohaliku omavalitsusüksuse poolt

korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja

ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid

järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes

vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.

8. Kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 13.03.2024 otsuse nr P26-2024-51132

tühistamist ning kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama.

9. Vastustaja on 13.03.2024 teinud otsuse nr P26-2024-51132 kaebaja puude raskusastme

tuvastamiseks. Otsuses juhindutakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 p

3 ja lg 2, § 2 1 3 lg 1-6 ja 9-10, § 2 lg 1, lg 3 p 3 ning lg 5 ja 6, sotsiaalkaitseministri 4

määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“ § 5 lõigetele 1 ja 2-4 ning võttes aluseks X (isikukood XXX)

29.02.2024 esitatud taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, ning tervise infosüsteemis

(https://www.digilugu.ee) sisalduvad andmed raviarst VITALI KARPENKO poolt kirjeldatud

terviseseisundi andmed raviarst ANDRUS METSA poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed

raviarst IRJA KALBE poolt kirjeldatud terviseseisundi andmed raviarst ALO RULL poolt

kirjeldatud terviseseisundi andmed raviarst TÕNU RÄTSEP poolt kirjeldatud terviseseisundi

andmed sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti ASTA PÄRLI arvamuse. Vastustaja tuvastas

kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 29.02.2024 kuni 27.02.2026.

Puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotluse esitamise tähtaeg on ajavahemikus

12.12.2025 kuni 27.02.2026.

Kui terviseseisundis on muutusi, võite puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi

taotluse esitada ennetähtaegselt. Piirangud esinevad: keskmisele puude raskusastmele vastav

liikumisfunktsiooni kõrvalekalle Taotlejal esineb raske piirang eri tasapindadel liikumisel ja

seismisel, mille põhjuseks on jalaveresoonte lupjumistõbi. Tal on piiratud lühikese maa

3-24-1386

käimine ja seismine vasaku jala valu tõttu, on leitud vasakul reiearterite sulgus,

jalaverevarustus on osaliselt kompenseeritud kollateraalverevarustuse kaudu. On planeeritud

operatsioon vasaku reie veresoontel aprillis 2024. Taotlejal on piiratud käte ülestõstmine

õlaliigeste liikuvuspiiratuse tõttu, esineb käte värinat ja sõrmede tuimust, pigistusjõudu on

hinnatud külgühtlaseks ja rahuldavaks. Taotleja vajab regulaarset kõrvalabi liikumisel

väljaspool kodu ja raskematel majapidamistöödel vähemalt kord nädalas. Tuvastatud

keskmine liikumispuue kaheks aastaks, sest operatsiooniga on oodata jalaverevarustuse

kompenseerumist.

10. Kaebaja on arvamusel, et abivajadus on tingitud kahe funktsiooni (käeline tegevus ja

liikumine) kõrvalekaldest; seisund on pikaajaline ja abivahenditega mitte kompenseeritav.

Tartu Linnavolikogu 01.03.2022 määruse nr 13 hoolduse seadmine, hooldaja määramine ja

hooldajatoetuse maksmise kord § 1 lg 2 kohaselt seatakse hooldus raske või sügava puudega

täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja

kohustuste täitmiseks, kuid mitte keskmise puudega isikule nagu on kaebaja.

11. Poolte vahel on ka vaidlus, kas kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavad

sotsiaalteenused sõltuvad või ei sõltu kaebaja puude raskusastmest.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et ekspertiisis kaebaja seisukoha juurde esitatud lisa

dokumendid on faktiline materjal 10 või rohkem aastat tagasi tehtud raviprotseduuride kohta,

millel puudub otsene põhjus-tagajärg seos praegusel ajal esinevate tegutsemise ja osaluse

piirangutega ning nende käesoleva intensiivsuse, esinemissageduse ja eluliste

situatsioonidega, kus nad võivad avalduda. Õige on seisukoht, et konkreetse vaidluse sisuks ei

ole kohaliku omavalitsusüksuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus jj.

13. PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS

§ 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine

inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava,

raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel,

kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske

puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p

2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine

on täielikult takistatud (p 1).

14. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse

üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt

hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.

15. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr

3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11).

Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.

16. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus

(HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava

3-24-1386

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude

raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p

24).

17. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). SKA sai vaidlustatud otsuse

tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas ning seega ei

saa SKA otsuse õiguspärasust mõjutada terviseandmed, mis on tekkinud pärast käesolevas

asjas vaidlustatud otsuse tegemist.

18. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-

17-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15).

19. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult

siduv, kuid ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva

eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26; vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 11).

20. Seega ei pea halduskohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite

järgimist.

21. Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult

põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti

põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise

otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude

raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud

(Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud

põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama

vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p

17).

22. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks

otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18).

23. Kohtu hinnangul on SKA 13.03.2024 teinud otsuse nr P26-2024-51132

põhjendamispuudustega (vt käesoleva otsuse p.9). SKA otsuses pole selgitatud puude

tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt

on vaid nenditud, et esinevad järgmised piirangud: keskmisele puude raskusastmele vastav

liikumisfunktsiooni kõrvalekalle. Taotlejal esineb raske piirang eri tasapindadel liikumisel ja

seismisel, mille põhjuseks on jalaveresoonte lupjumistõbi. Tal on piiratud lühikese maa

käimine ja seismine vasaku jala valu tõttu, on leitud vasakul reiearterite sulgus,

jalaverevarustus on osaliselt kompenseeritud kollateraalverevarustuse kaudu. On planeeritud

operatsioon vasaku reie veresoontel aprillis 2024. Taotlejal on piiratud käte ülestõstmine

õlaliigeste liikuvuspiiratuse tõttu, esineb käte värinat ja sõrmede tuimust, pigistusjõudu on

hinnatud külgühtlaseks ja rahuldavaks. Taotleja vajab regulaarset kõrvalabi liikumisel

väljaspool kodu ja raskematel majapidamistöödel vähemalt kord nädalas. Tuvastatud

keskmine liikumispuue kaheks aastaks, sest operatsiooniga on oodata jalaverevarustuse

kompenseerumist.

3-24-1386

Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse

adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista.

Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide valdkondade kaupa.

Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud

asja otsustamist.

24. Kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust

SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille

põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda

uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus

asjas nr 3-21-682, p 13). Seega saab kohus otsust tehes arvestada vaidlustatud otsuse,

vaideotsuse ja kohtumenetluses esitatud põhjalike selgitustega.

25. Haldusasja materjalide järgi kaasas vastustaja täiendavalt esitatud dokumentide

analüüsimiseks vastustaja metoodik-ekspertarsti dr Meris Tammik'u.

Eriarsti vastuvõttu 25.04.2024 - 03.05.2024 kirjeldavas dokumendis (26.04.2024 JELENA

KARPENKO) on registreeritud kaebaja poolt antud ütlustele tuginevalt kaebused tervise osas,

sh õhupuuduse tõttu raske rääkida. Objektiivse leiuna on raviarst märkinud, et kopsudes

kuulatlusel mõlemapoolselt normaalne hingamiskahin, südametoonid regulaarsed ja puhtad,

kõht pehme ja valutu, kõhunääre ei ole palpeeritav, rääkides ei hingelda. Elektrokardio-

graafia leid normaalne, vererõhk normis, hapnikuküllastus veres normis. Märgitud on, et

õlavöötmes ja lülisambast mõlemal pool lihased pinges, lülisammas katsudes hell. Kirjeldatud

ei ole piiranguid liikumisel ega liikuvuses, sh käte funktsionaalsuses, sellises ulatuses, et

peaks kaaluma vähema-lt keskmise puude raskusastme tuvastamist liikumise ja käelise

tegevuse valdkonnas. Täiendavas põhjenduses toodud argumendid pärinevad kaebaja ütlustest

arsti vastuvõtul, mitte objektiivsest läbivaatusest ja uuringutest. Teisisõnu, patsiendi kaebused

arstivisiidi ajal on oluline ja kohustuslik osa haigusjuhu dokumenteerimisel, aga mitte

tõenduslik osa.

Kaebaja märgib õigesti, et tal on diagnoositud õla liiteline liigesekihnupõletik ehk adhesiivne

kapsuliit.

Haigusseisund liigitub "külmunud õla" üldmõiste alla, kus eristatakse kahte vormi. Primaarset

ehk idiopaatilist vormi on kirjeldatud mõistega Adhesiivne Kapsuliit. Haigusele on

iseloomulik aeglane algus ja kolmefaasiline kulg (valufaas, jäigastumise faas ja paranemise

faas). Klassikaliselt ei ilmne ei haiguse anamneesis, ei kliinilisel ega radioloogilisel uuringul

muutusi, mis selgitaksid valu ja liikuvuse piirangu põhjusi. Antud juhul (Eriarsti vastuvõtt,

TEELE MÄESEPP, 01.11.2022 - 11.11.2022) märgitakse, et 2013a traumatoloogia osakonnas

teostatud parema õlavarreluu kirurgilise kaela murru osteosüntees (03.07.13 09:37 õlaliigese

tsementeeritava endoproteesi paigaldamine). Tegemist on sama kehastruktuuri erinevate

kahjustustega ning luumurdu samas piirkonnas ei saa seondada kutsekahjustusega, mistõttu

isiku kaebused parema õla liikuvuse osas ei ole selgelt diferentseeritavad ning puudub

võimalus hinnata, kas liikuvuse piirang on tingitud adhesiivest kapsuliidist, mille

tekkepõhjused ei ole selged või luumurrujärgsest endoproteesimisest (kuigi endoproteesimist

peetakse üldjuhul seisundit leevendavaks ja funktsioone parandavaks protseduuriks). Ajaliselt

ei ole võimalik veenvalt öelda, kas hilisemalt diagnoositud adhesiivne kapsuliit on seotud

varasema luumurruga või mitte. Valuravi vajadust taolistel juhtudel eitada ei saa, aga lisatud

väljavõttest ei ilmne, et oleks füsioterapeutiliselt kirjeldatud aktiivsete ja passiivsete liigutuste

ulatuse piiratusega seoses parema õlaliigese haigusseisunditega. Valuravi iseenesest on

tavapärane kliiniline käsitlus ja ei määratle otseselt piirangute ulatust ja raskusastet.

Kaebaja täiendava põhjenduse punkt 3 all märgitakse, et kaebaja üldine tervislik seisund on

operatsiooni järgselt oluliselt halvenenud. Täpsustamata on, millise operatsiooni järgselt ning

3-24-1386

kliiniliselt hinnates ei ole kirjeldatud kaebused (lisandunud on peavalud, veresuhkru järsk

tõus; õhupuudus) seondatavad operatsiooniga. Hingelduse puudumist kõnelemisel on

objektiivses leius märgitud, veresuhkru järsku ja püsivat tõusu ja allumatust ravile märgitud ei

ole, valuravi rakendatakse vajaduspõhiselt.

26. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i

õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist,

millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr

3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel

hindama, kas kaebaja 29.02.2024 esitatud taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid

kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel

hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda

põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised

asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või

esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine

selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.

27. Kokkuvõttes leidsid ekspertarstid, et aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes ei leia

kinnitust, et X vajaks kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Ekspertarstid

leidsid, et jalaarterite kahjustuse tõttu on kaebajale teostatud 09.04.2024 vasaku niudearteri

verevarustuse taastamise proteseduur. Protseduuri järgselt kaebused taandunud. Jala

verevarustus korras. Kaasuvana selgroo kulumisest põhjustatud seljavalud. Neroloogiline leid

normis, närvijuurte kompressioonileidu jalgade ja käte osas terviseandmete alusel ei esine.

Tööõnnetuse tõttu on parema käe kahjustuse tõttu tuvastatud varasemalt keskmine muu puude

(käeline tegevus) raskusaste. Parema käe funktsioonihäire ei ole halvenenud. Suurenenud

koormuse tõttu lisandunud vasema käe kaebused. Olulist vasema käe funktsioonihäiret

terviseandmete alusel ei esine. Vaimset seisundit ei ole spetsialisti (psühholoog või

psühhiaater) poolt hinnatud, mistõttu psüühikahäire raskusastet ei ole võimalik tuvastada.

Kaebaja poolt kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ei ole

terviseandmetega kooskõlas. Krooniline valusündroom ei ole raske puude tuvastamise

aluseks. Käesoleval ajal ei ole põhjendatud X-ile raske puude raskusastme tuvastamine.

Arvestades haiguste senist kulgu ja tuginedes aktuaalsetele terviseandmetele vastab kaebaja

seisund viimasel ekspertiisil tuvastatud keskmise puude raskusastmele.

28. Ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui andmekogud sisaldasid

kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid teha otsustuse kaebaja

terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. SKA ei pidanud puude raskusastme

tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s

saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise

küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt

kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei

esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et

ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded vigased.

29. Vastustaja on lähtunud asjakohastest ning asjassepuutuvatest andmetest ja asjaoludest. Ei

nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulisi andmeid, mis võinuks mõjutada asja

lõpptulemust. Vastustaja on täitnud uurimiskohustust ning ei ole eksinud õigusnormide

kohaldamisel. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Seetõttu puudub alus otsuse tühistamiseks

ning SKA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hinnata.

3-24-1386

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

31. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab

kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult

vältida.

(allkirjastatud digitaalselt)