2-22-453/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-453

Kohtuasi

B.D hagi M.J.O vastu 13 432 euro ja viivise

väljamõistmiseks

M.J.O hagi B.D vastu 1801,52 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.J.O apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

17 214,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Kostja M.J.O (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Risto Sidok

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.05.2024 otsus muutmata.

2. Jätta M.J.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud M.J.O kanda.

4. Mõista M.J.O-lt B.D kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis

2034,86 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

5. Mõista M.J.O-lt riigituludesse apellatsioonkaebustelt vähem tasutud riigilõiv 630

eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

(makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata

summalt maksta M.J.O -l viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-22-453

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Poolte nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. B.D (hageja, töötaja) esitas 14.09.2021 töövaidluskomisjonile M.J.O (kostja, tööandja)

vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt välja töötasu 3026,18 eurot ja viivise. Kostja

esitas 15.10.2021 töövaidluskomisjonile avalduse hageja vastu, milles palus tuvastada, et

poolte vahel sõlmitud tööleping on tühine ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hagejale

töötasuna alusetult makstud 1801,52 eurot. Töövaidluskomisjon jättis hageja ja kostja

avaldused rahuldamata.

2. Hageja esitas 11.01.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 4282,67 eurot ja viivise. Hageja suurendas 20.03.2023 töötasu

nõuet 13 432 euroni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 15.01.2021 sõlmitud töölepingu (tööleping) alusel

kostja juures viimasele kuuluvas päikesepargis abitöölisena töötasuga 584 eurot kuus. Hageja

ülesandeks oli tegeleda päikesepargi monitooringu ja üldise hooldusega. Pargi monitoorimine

oli võimalik kaughalduse kaudu üle veebi. Kui tekkis tootmiskatkestus, taaslülitas hageja

päikesepargi inverterid taas sisse. Samuti tegeles hageja vajadusel mõne tehnilise töö või

remontija otsimisega, või suhtles kindlustusjuhtumi korral kindlustusandjaga.

2.2. Kostja maksis hagejale töötasu 2021. a jaanuarist kuni aprillini. Alates 2021. a maist ei

ole kostja hagejale töötasu makstud. Hageja tegi tööd ka pärast 01.05.2021 – tegeles

päikesepargi haldamise ja hooldamisega, reageeris veateadetele ja lahendas probleeme, ning

tegi niitmistöid päikesepaneelide vahel. Kumbki pool ei ole töölepingut lõpetanud.

3. Kostja vaidles hageja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on tööleping näilik, mistõttu ei ole hagejal alust kostjalt töötasu

nõuda. Alternatiivselt oli kostja seisukohal, et hageja ei ole töölepingu alusel tööd teinud,

mistõttu ei ole hagejal ka seetõttu õigust kostjalt töötasu nõuda. Töövaidluskomisjoni

menetluse järel pidi hagejale olema selge, et kostja ei tunnista töölepingut ega soovi, et hageja

töölepingu alusel kostjat esindaks või kostja nimel tegutseks. Kostja palus 10.06.2023 hagejal

lõpetada kostja nimel tegutsemine.

2-22-453

4. Kostja esitas 11.01.2022 Harju Maakohtule hageja vastu hagi, mida täpsustas 03.02.2022,

ja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 1801,52 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg-s 1 toodud määras alates 10.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal alates 2021. a aprillist uus osanik, kellele ei antud üle

kostja raamatupidamisdokumente. Kostja hinnangul on tööleping näilik tehing – pooled

soovisid lepinguga üksnes jätta mulje tehingu olemasolust. Hageja ei ole töölepingust

nähtuvaid ülesandeid täitma asunud ega pidanudki seda tegema. Töölepingu sõlmimise

tegelikuks eesmärgiks oli soov luua Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) ebaõige ettekujutus sellest, et kostjal on vähemalt üks töötaja. See oli vajalik kostjale

toetuse maksmiseks. Kostja nimel allkirjastas töölepingu endine juhatuse liige Q. Korralduse

lepingu sõlmimiseks andis Qle tema abikaasa C, kes faktiliselt kostja äriühingut juhtis. Ql

puudus tahe kostja nimel hagejaga töösuhet luua.

4.2. Tehingu näilikkust kinnitab see, et töölepingu tingimused ei ole eluliselt usutavad.

Töölepingus märgitud tööaja ja -tasu vahekord on ebamõistlik. Töölepingus on ebaõigesti

märgitud ka töö tegemise koht. Hageja töötamine päikesepargi abitöölisena ei ole eluliselt

usutav – hagejal puudub asjaomane kvalifikatsioon. Hageja on XXX (XXX) juhatuse liige.

Hageja on seotud 22 äriühinguga ning tal ei saa olla aega või motivatsiooni töötada

päikesepargi hooldajana. Hageja elukoht on Tallinnas, mis ei võimalda tal töölepingus

märgitud ülesandeid täita. Kostja on ka varem olnud fiktiivse töölepingu osapooleks.

5. Hageja vaidles kostja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Hageja vastuväidete kohaselt ei ole tööleping näilik. Hageja tegi töölepingu alusel kostjale

tööd. Kostja etteheited töölepingu kohta ei tõenda tehingu näilikkust ega seda, et hageja ei ole

tööd teinud. Hageja töö iseloom oli püsivalt hoida distantsilt silma peal päikesepargi

toimimisel ja vajadusel ka distantsilt reageerida. Töö iseloomust tulenevalt sai hageja teha

päikesepargi hooldustöid ka kaugtööna, jälgides infosüsteeme.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 30.05.2024 otsusega hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 13 432 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2989,31 eurot ja viivise

põhinõudelt (13 432 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 30.05.2024

kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagi jäi rahuldamata. Hageja ja kostja hagide

menetlemisega seotud menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus määras kindlaks ka

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

6.1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 15.01.2021 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus

hageja kostja juures tööle abitöölisena kostjale kuuluvas päikesepargis. Töölepingu kohaselt

oli hageja kohustuseks Internaatkooli päikesepargi seadmete monitoorimine ja hooldamine,

paberimajanduse arhiveerimine, kliendisuhtlus, turundus, hoone ja territooriumi koristamine

pargi toimimiseks ja arendamiseks, ning remonttööd ja arendusplaanide koostamine. Hageja

asus tööle osalise koormusega, arvestuslikult kaks tundi päevas ja kümme tundi nädalas.

Kostja kohustus maksma hagejale töötasu 584 eurot (bruto) kuus (dtl 321–323).

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tööleping näilik tehing. Kuna kostja tugineb

tehingu näilikkusele, oli kostja ülesandeks oma väidet tõendada.

2-22-453

6.2.1. Maakohtule esitatud leping vastab töölepingu tunnustele. Dokumendis on toodud välja

töösuhtele omased tunnused: lepingu kestus, töökoht, töö sisu, tööaeg ja poolte kohustused.

Hageja on menetluses kinnitanud, et tal oli soov tööleping sõlmida ning et ta tegi

kokkulepitud tööd, mille eest kostja maksis talle töötasu. Hageja selgitusest nähtuvalt avaldas

ta tahet tööleping sõlmida. Hageja väidet kinnitab ka see, et ta asus kokkulepitud tööd tegema.

6.2.2. Kostja nimel allkirjastas töölepingu äriühingu endine juhatuse liige Q, kes andis

töövaidluskomisjoni menetluses ning kohtumenetluses kirjalikke ja suulisi selgitusi

töölepingu sõlmimise kohta. Q kinnitas, et tema endine abikaasa C asutas kostja äriühingu ja

pani Q juhatuse liikmeks. C ütles Qle, et hagejaga tuleb tööleping sõlmida. Q arvas, et lepingu

sõlmimine on vajalik ja allkirjastas lepingu, sellesse süvenemata. Q ei koostanud ise lepingut,

ta ei ole lepingu tingimuste üle hagejaga läbirääkimisi pidanud ega lepinguga muul viisil

tegelenud. Q lihtsalt allkirjastas lepingu, ning arvas, et kui hageja oli vaja tööle võtta, siis on

vaja.

Q 13.10.2021 kirjaliku seletuse kohaselt ei tegelenud ta firma asjadega sisuliselt, kuigi ta oli

juhatuse liige. Endine abikaasa C palus tal juhatuse liikme roll endale võtta. Q sõnul ei olnud

töölepingu sõlmimisel hageja ja kostja tegelikuks tahteks sõlmida tööleping. Kuna Q usaldas

C, allkirjastas ta töölepingu. C korraldas kostja tööd, ta tegi otsuseid, kokkuleppeid, taotlusi ja

tegeles finantsküsimustega. Kui oli vaja dokumendile alla kirjutada, küsis ta Qlt allkirja. Q

allkirjastas dokumente, mis vajasid juhatuse liikme allkirja, nt laenutaotlusi.

6.2.3. Maakohtu hinnangul allkirjastas Q juhatuse liikmena töölepingu, olles arusaamal, et

töölepingu sõlmimine on vajalik. Kuigi Ql esines kahtlus töölepingu sõlmimise otstarbekuse

kohta, oli ta samal ajal ka arusaamisel, et töölepinguga soovitakse tuua kaasa õiguslikud

tagajärjed. See näitab, et Ql oli kostja juhatuse liikmena soov tööleping sõlmida. Q seletustest

nähtuvalt selgitas C talle, et töölepingu sõlmimine on vajalik ja palus Ql tööleping

allkirjastada. Q seletustest töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses ei tulene, et

tema oleks kostja nimel andnud töölepingu sõlmimisel tahteavalduse sooviga jätta mulje

tehingu olemasolust.

6.3. Poolte tahet sõlmida tööleping kinnitab asjaolu, et hageja oli kantud kostja töötajana

töötamise registrisse. Q seletuste järgi andis ta Cle volituse kande tegemiseks. C palus, et Q

annaks talle volituse, mida Q ka tegi.

6.4. Poolte tahet sõlmida tööleping kinnitab ka asjaolu, et kostja maksis hagejale töötasu

2021. a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis 450,38 eurot kuus (dtl 324). Kostja

pangakonto kasutamise õigus oli Cl, milleks Q andis talle volituse.

6.5. Lisaks kinnitab poolte tahet tööleping sõlmida asjaolu, et Maksu- ja Tolliametile esitatud

käibedeklaratsioonide kohaselt on kostjal ajavahemikul 2021. a IV kvartal–2023. a I kvartal

olnud üks töötaja (I kd, tl 126–128). Usutavasti on tegemist hagejaga. Kohtule ei ole esitatud

andmeid, et tegemist võiks olla teise töötajaga.

6.6. Tõendatud on, et hageja töökohaks on SSS. Töölepingu p 1.2 järgi asub hageja töökoht

kostjale kuuluvas päikesepargis. Lepingu p 2.2 kohaselt oli töötaja kohustuseks teha tööd

Internaatkooli päikesepargis (dtl 321–323). Töötamise registri andmetest nähtuvalt on hageja

töökohaks SSS, XXX (I kd, tl 46). Kostja kinnituse kohaselt kuulub SSS temale. Pooled ei

vaidle selle üle, et hageja tegi SSS päikesepargi hooldamisega seotud toiminguid. See, et

töölepingus märgitud töökoht (Internaatkooli päikesepark) erineb kohast, kus hageja

ülesandeid täitis (SSS), töösuhet ei välista. Kuigi töötamise register on informatiivse

2-22-453

tähendusega, tõendab registrikanne, et mõlemad pooled olid teadlikud ja nõustusid sellega, et

hageja töö tegemise koht on SSS. Kostja tegi kande registrisse 29.01.2021 ehk vahetult pärast

15.01.2021 töölepingu sõlmimist, mis näitab, et kostja nõustus sellega, et hageja töötab SSS

päikesepargis, mitte Internaatkooli päikesepargis. Töötasu maksmine hagejale 2021. a

jaanuarist kuni aprillini näitab, et kostja aktsepteeris hageja töötamist SSS päikesepargis.

6.7. Hageja on tõendanud, et ta täitis tööülesandeid. Hageja tegeles päikesepargi

monitoorimisega üle veebi kaughalduse abil. Hageja tegeles ka päikesepargi haldamisega ja

temale on laekunud teave tehniliste rikete kohta, mis nõuab reageerimist ja tekkinud

probleemi lahendamist. Hageja on edastanud kostjale teabe pargis aset leidnud rikete kohta ja

on küsinud korraldusi, mida ta peaks edasi tegema. Samuti on hageja valmistanud kostja jaoks

ette kindlustusjuhtumiga seotud dokumendid, millised tuleks kindlustusandjale esitada.

Asjaomased dokumendid kogumis tõendavad, et hageja on alates töölepingu sõlmimisest kuni

2023. a aprillini teinud kostja huvides tööd. Hageja täidetud tööülesanded on kooskõlas

töölepingus märgitud hageja töökohustustega monitoorida päikesepargi seadmeid ja hooldada

parki.

6.8. Kostja ei ole töötamise registrisse hageja töötamise kohta tehtud kannet muutnud ega

töölepingut üles öelnud.

6.9. Maakohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et pooled soovisid töölepingu

allkirjastamisega üksnes jätta mulje tehingu olemasolust.

6.10. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ja kostja sõlmisid töölepingu eesmärgiga

saada PRIA-lt toetusi. Arvestades hageja tööülesannete sisu oli hagejal võimalik kokkulepitud

tööd ka muu töö kõrvalt teha. Hagejal oli võimalik päikesepargi tööd kaughalduse tarkvara

abil jälgida vähemalt kaks tundi päevas, ning vajadusel tekkinud probleemi telefoni või e-

posti teel lahendada. Asjaolu, et hageja elukoht on Tallinnas ja päikesepark asub Elvas, ei

näita tehingu näilikkust. Hageja on tõendanud, et ta kontrollis päikesepargi tööd kaughalduse

kaudu ning korraldas tekkinud probleemide lahendamise e-kirja teel. Töölepingus

kokkulepitud töötasu suurus ei sea kahtlusse alla tehingu kehtivust. Pooled olid vabad leppima

kokku nende hinnangul mõistlikus töötasus.

6.11. Kuna pooled on kehtivalt töölepingu sõlminud ja hageja on tööd teinud, on tal õigus

töötasu saada.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses

ning teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ja rahuldada kostja hagi.

Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

7.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt jättis maakohus tõendite hindamisel

arvestamata kontekstiga. Hageja on kostja varasema juhatuse liikme Q endise abikaasa C

sõber ja äripartner, mõlemad on XXX juhatuse liikmed. Hageja ja C on mõlemad seotud enam

kui 22 sama äriühinguga, kas osaniku või juhatuse liikmena. Eluliselt ei ole usutav, et hageja

töötab samal ajal abitöölisena. Q täitis kostja juhatuse liikme ülesandeid oma endise abikaasa

C mahitusel. Ka töölepingu allkirjastas Q C juhisel. Ql puudus tahe hagejaga tööleping

sõlmida. Samuti ei teadnud Q, miks töölepingu sõlmimise on vajalik ega seda, milliseid

ülesandeid hageja täitma hakkab. Q ei ole teinud hagejale ka töötasu makseid ega kannet

2-22-453

TÖR-i. Q ei ole andnud Cle volitust eelnevalt nimetatud toimingute tegemiseks. Õige lahendi

tegemiseks tuleb panna kohtuasjas kogutud tõendid asjakohasesse konteksti, kus need saavad

hoopis uue tähenduse.

7.2. Q ütlusest tuleneb, et ta ei olnud kostja äriühingu tegelik juht ajal, mil tööleping sõlmiti.

Kostja faktiline juht oli C. Q ütlused kinnitavad, et ta ei võtnud kostjaga seotud otsuseid

vastu, vaid ta tegi seda, mida C temalt nõudis. Q kinnitas, et ta ei tea töölepingu tingimustest

ega selle sõlmimise asjaoludest. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta ei pea Q antud

ütlusi usaldusväärseteks. Q ütlustest tuleneb selgelt, et tal ei olnud soovi töölepingut sõlmida.

Tööleping valmistati ette kolmandate isikute poolt õigusnäivuse tekitamiseks. Õigusnäivuse

loomise eesmärgiks oli luua ebaõige ettekujutus PRIA-lt toetuste saamiseks.

7.3. Tööleping on näilik ja seetõttu tühine. Töö tegemise koht töölepingus oli ebaõige. Tööaja

ja -tasu vahekord on ebamõistlik. Hagejal puudub kvalifikatsioon päikesepargi seadmete

hooldajana töötamiseks. Hagejal, kes on seotud 22 äriühinguga, ei saa mõistlikult olla aega

või motivatsiooni töötada päikesepargi hooldajana. Hageja elukoht on Tallinnas, mis ei

võimalda tal töölepingus märgitud ülesandeid ka täita. Hageja on ka varem olnud fiktiivse

töölepingu osapooleks.

7.4. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töid mahus, mille eest ta kostjalt töötasu nõuab.

Vastustaja seisukoht

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jääb

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja

on maakohtu otsuse vaidlustanud nii hageja hagi rahuldamist kui ka kostja hagi rahuldamata

jätmist puudutavas osas, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust tervikuna.

11. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas tööleping on näilik

tehing ja seetõttu tühine. Sellest sõltub, kas kostjal on õigus nõuda tagasi töölepingu alusel

hagejale 2021. a jaanuarist kuni aprillini makstud töötasu, ning kas hagejal on õigus nõuda

kostjalt töötasu maksmist alates 2021. a maist.

12. Hageja peab töölepingut näilikuks tehinguks (TsÜS § 89 lg 1). Poolte tahe ei olnud

suunatud töösuhte loomisele. Hageja sõnul oli töölepingu tegelik eesmärk luua ebaõige

ettekujutus PRIA-lt toetuste saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et

tööleping ei ole näilik tehing.

2-22-453

12.1. Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad

jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS §

89 lg 1). Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2) ja kui sellega varjatakse teist tehingut,

kohaldatakse varjatud tehingule varjatava tehingu kohta sätestatut (TsÜS § 89 lg 3).

12.2. Jaatamaks tehingu näilikkust TsÜS § 89 lg 1 mõttes, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi

poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust

mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (RKKKo

19.04.2022, 1-18-158, p 39). Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab seega tehingu sisulist

hindamist, mida maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt teinud, lähtudes

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Avaldatud tahte näilikkust

peab tõendama pool, kes tugineb tehingu näilikkusele, st siinsel juhul kostja (vt ka nt RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 11 teine lõik). Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole

tõendanud, et poolte sooviks oli, et töösuhet ei looda.

12.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta töölepingu kehtivust see, kas kostjat juhtis

faktiliselt keegi teine peale juhatuse liikme Q (s.o Q endine abikaasa C). Hagejaga sõlmitud

töölepingu on allkirjastanud Q, kes oli sel ajal kostja juhatuse liige. Sõltumata sellest, kellelt

Q sai juhise tööleping sõlmida või mida Q ise töölepingu sõlmimisest teadis või arvas, on Q

kostja juhatuse liikmena töölepingu allkirjastanud, väljendades selliselt tahet tööleping

sõlmida (TsÜS § 68 lg 2 ja § 69 lg 1 esimene lause). Ka sellisel juhul on töölepingu

sõlmimine kostja poolt soovitud ja kostja on töölepinguga seotud. Tööleping on näilik

eelkõige siis, kui tehtud tahtevalduste eesmärgiks ei olnud töölepingule omaste tagajärgede

saabumine ning pooled ei soovi olla lepingu tagajärgedega õiguslikult seotud. Selliseid

asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Eelnevat arvestades ei saa maakohtule tõendite

hindamise nõuete rikkumist ette heita. Selle üle, et Q oli kostja juhatuse liige töölepingu

sõlmimise ajal ja et Q töölepingu allkirjastas, pooled ei vaidle.

12.4. Kostja esile toodud asjaoludele töölepingu tingimuste ja hageja võimekuse kohta

tööülesandeid täita, on maakohus ammendavalt vastanud. Kostja ei ole esile toonud, milles

maakohus kostja arvates eksis. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine alust tõendite

ümberhindamiseks pelgalt seetõttu, et kostja ei nõustu maakohtu tõenditele antud hinnanguga

(TsMS § 653).

12.5. Seda, et tööleping sõlmiti ainult selleks, et luua ebaõige ettekujutus PRIA-lt toetuste

saamiseks, ei ole kostja tõendanud. Ka apellatsioonkaebuses ei osunda kostja ühelegi

asjaomasele tõendile, mis oleks jäänud maakohtul hindamata või mida maakohus oleks

ebaõigesti hinnanud.

13. Osapoolte vahelised isiklikud seosed ning hageja ja C seosed teiste äriühingutega, ei

muuda asjaolu, et Q oli kostja juhatuse liige ja allkirjastas töölepingu. Seetõttu ei saa

maakohtule tõendite ebaõiget hindamist (kostja märgitud konteksti arvestamata jätmine) ette

heita.

14. Vastuseks kostja väitele, et Q ei andnud Cle volitust hagejale töötasu maksete ja TÖR-i

kande tegemiseks, märgib ringkonnakohus järgmist.

2-22-453

14.1. Kuigi Q selgitas, et ta ei ole Cle andnud volitust teha registrisse kandeid, märkis ta

samas, et tema oli lihtsalt nimi paberil. Otsuseid tegi C ning küsis dokumentidele Q allkirja.

Samuti selgitas Q, et ta ei mäleta, et oleks Cle volikirja teinud (II kd, tl 65 pöördel, keskel ja tl

66 pöördel, lõpus), kuid ei välistanud seda – „ma ütlen ausalt, et ma väga täpselt seda ka nüüd

ei mäleta. Et mis asjale ma nagu, et võibolla mingis osas oli see volitus, aga ma tõesti, tõesti

see mulle täpselt nüüd praegu ei meenu. Et kas ma olin andnud. Ma ütleks kohe alguses nagu

ei, et ma ei ole volitust andnud, aga lihtsalt kuna ma ei saa neid asju ka kuidagiviisi taas

meenutada ega nagu üle kontrollida, et siis see ei ole 100%“ (II kd, tl 67, alguses).

Kokkuvõttes kinnitas Q, et mingiteks tehinguteks ta siiski andis Cle volituse kostja nimel

tegutsemiseks (II kd, tl 67, teine lõik – „jah, mingiteks tehinguteks“).

14.2. Kostja poolt hagejale töötasu maksmine ja TÖR-i kande tegemine ei saanud toimuda

ilma kostja endise juhatuse liikme Q osaluseta. Kuna kostja väitel ei teinud Q hagejale töötasu

makseid ja TÖR-i kannet, pidi Q andma asjaomase volituse kolmandale isikule. Ka viimasel

juhul ei saa väita, et kostja ei oleks töötasu makseid ja TÖR-i kannet teinud, sest tehingu võib

teha ka esindaja kaudu (TsÜS § 115 lg 1). Kuna Q on töölepingu kostja endise juhatuse

liikmena allkirjastanud, ei ole kokkuvõttes sellel, kuidas hagejale töötasumakseid TÖR-i

kanne tehti, asja lahendamisel määravat tähtsust.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on tõendanud, et ta tegi kostja

jaoks töölepingus kokkulepitud tööd (II kd, tl 94 pöördel–95, p 22). Kostja väidab

apellatsioonkaebuses, et hageja ei ole tõendanud, et ta tegi töid mahus, mille eest ta kostjalt

töötasu nõuab. Kui kostja leidis, et hagejal jäid mingid tööülesanded täitmata, oleks tulnud

kostjal need maakohtu menetluses esile tuua ja tõendada. Kuna kostja ei ole seda teinud, ei ole

kostja etteheide põhjendatud.

16. Eelnevast tulenevalt jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli järgi on tema

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2034,86 eurot

(sh käibemaks) (= 1961,76 + 73,10). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13 tundi 48 minutit, sh apellatsioonkaebusega

tutvumine, taotlus tagatise andmisele kohustamiseks ja apellatsioonkaebusele vastamise

tähtaja pikendamiseks, kohtumäärustega ja kostja seisukohaga tutvumine,

apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, suhtlus kliendiga, menetluskulude nimekirja

koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.

20. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

2-22-453

21. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 146,40 eurot (koos

käibemaksuga), mis ei ületa vandeadvokaadi mõistlikku tasumäära.

22. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

2034,86 eurot (= 13 tundi 48 minutit × 146,40 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Riigilõiv

23. Lisaks märgib kolleegium, et kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, kuid

apellatsioonkaebuse piire ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (17 214,46 eurot)

arvestades, tuli tal tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 980 eurot. Seega

tasus kostja riigilõivu 630 eurot ettenähtust vähem (980 – 350 = 630).

24. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh vähem tasutud riigilõivu) mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt

tuleb välja mõista apellatsioonkaebustelt vähem tasutud riigilõiv 630 eurot. Lõiv tuleb tasuda

otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Ringkonnakohus selgitab, et

riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)