2-24-3351/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

27. veebruaril 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-3351

Tsiviilasi

Tallinna linna hagi Osaühing MAKET KINNISVARA vastu

57 054,81 euro saamiseks ja Osaühing MAKET

KINNISVARA vastuhagi Tallinna linna vastu võlgnevuse 22

120,98 euro, viivise 2854,26 euro ja täiendava viivise

saamiseks

Hagihind

57 054,81 eurot

Vastuhagi hind

26 993,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/ vastuhagis kostja: Tallinna linn (Vabaduse väljak 7,

15199 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja I L (e-post xxx)

Kostja/ vastuhagis hageja: Osaühing MAKET KINNISVARA

(registrikood 10846131, asukoht Värvi tn 5, 10621 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok

(Advokaadibüroo Walless, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post

risto.sidok@walless.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

04.10.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja/ vastuhagis kostja volitatud esindaja I S

Kostja/ vastuhagis hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Risto Sidok

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna linna hagiavaldus osaühingu MAKET KINNISVARA vastu rahuldamata.

2. Rahuldada osaliselt osaühingu MAKET KINNISVARA vastuhagi Tallinna linna vastu.

2.1.

Mõista Tallinna linnalt osaühingu MAKET KINNISVARA kasuks välja 19 734,83

eurot (millest põhinõue on 16 298,82 eurot ja viivis 3436,01 eurot seisuga

27.02.2025).

2.2.

Mõista Tallinna linnalt osaühingu MAKET KINNISVARA kasuks välja viivis

määras 0,025% tasumata põhinõudelt (s.o. 16 298,82 eurolt) arvates 28.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud 93% ulatuse hageja Tallinna linn kanda ja 7% ulatuses kostja

osaühing MAKET KINNISVARA kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Tallinna linn esitas Harju Maakohtule hagi Osaühing MAKET KINNISVARA vastu 57

054,81 euro saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt Tallinna Linnavaraameti ja OÜ MAKET KINNISVARA vahel

hankemenetluse nr xxx tulemusena 27.09.2020 sõlmitud lepingute kohaselt kohustus OÜ

MAKET KINNISVARA osutama haldus- ja korrashoiuteenust Tallinna linnale

kuuluvatele Lasnamäe kinnisvaraobjektidele (xxx), Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja

Kesklinna kinnisvaraobjektidele (xxx) ning Põhja-Tallinna kinnisvaraobjektidele (xxx).

1.2.

Sõlmitud lepingute punkt 3.15 näeb haldaja kohustusena ette tellija haldustarkvara

(REENI) kasutamist. Lepingu lisa nr 1 punktis 1.3.3 on kokku lepitud, et haldaja

korraldab üürnikele esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumise

kasutades selleks eraldi arveldusarvet pangas, mille jälgimiseks tagab juurdepääsu

tellijale. Tallinna Linnavaraametile on sellel alusel tehtud ligipääsetavaks ning nähtavaks

kaks haldaja poolt avatud arvet: Swedbankis konto nr xxx ja SEB Pangas konto nr xxx.

1.3.

Hageja oli sunnitud haldajaga sõlmitud lepingud üles ütlema alates 03.10.2022, millest

teatati viimasele sama kuupäeva kirjaga nr 3.1-1/2769-9.

1.4.

Haldaja ja Tallinna Linnavaraamet allkirjastasid 07.10.2022 üleandmise vastuvõtmise akti

Tallinna sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide ja üürilepingute ja Tallinna Üürikomisjonile

esitatud materjalide üleandmise kohta. Lepingute lõppedes fikseeriti kahepoolselt

eluruumi üürnike poolt võlgnetav üürisumma ning lepingu alusel haldajale hüvitatav

summa. Sellel alusel vähendas Tallinna linn haldaja võlgnevust Tallinna linnale summas

62 519,30 eurot.

1.5.

Tallinna Linnavaraamet pöördus oma 26.10.2022 kirjaga nr 5.-18/4239-1 kostja poole,

millega palus lepingutega seotud arveldusarve kontod AS SWEDBANK xxx ja AS SEB

Pank xxx seisuga 31.10.2022 sulgeda ja laekunud vahendid üle kanda Tallinna

Linnakantseleile kooskõlas lepingute lisa nr 1 tingimustele.

1.6.

Ülalnimetatud kontode väljavõtetest selgub, et üürnikud on kandnud sinna summasid

oktoobris 2022 suuruses 82 045,72 eurot ja novembris 2022 summas 3631,01 eurot,

kokku 85 676,73 eurot. Sellest on linnale reaalselt üle kantud 5769,14 eurot. Täiendavalt

on võlgnevus summas 22 852,78 eurot Tallinna linna poolt tasaarveldatud haldaja poolt

esitatud arvetega.

1.7.

Tallinna Linnavaraamet on esitanud 28.12.2022 kirjaga nr 5.-18/4239-5 kostjale ülevaate

lepingu järgi võlgnetavatest summadest ning nende tekkimise alustest. Sellele järgnevalt

on kostaja 12.01.2023 hageja arveldusarvele üle kandnud veel 232,32 eurot. Viimane

võlgnevuse saldo on hageja poolt fikseeritud 28.02.2023 seisuga summas 57 054,81 eurot.

1.8.

Kostja vastas oma 16.11.2022 kirjaga nr 5.-18/22/4239, milles teatas, et ta võlga ei

tunnista ja nõudis hagejalt täiendavaid tõendeid. Sellest hetkest on pooled pidanud

läbirääkimisi kostja poolt lõplikult võlgnetava summa kindlaks määramiseks ja selle

vabatahtlikuks hüvitamiseks. Tallinna Linnavaraamet on esitanud kõik lepingutest

tulenevad dokumendid oma nõude põhistamiseks, korraldanud kostjaga ka kahepoolse

kokkusaamise ebakõlade väljaselgitamiseks. Vaatamata hageja soovile lahendada

vaidlused kohtuväliselt ei ole kostja on näidanud üles soovi täita oma lepingulisi

kohustusi nõuetekohaselt.

1.9.

Tallinna linn on kostjale andnud üüriarvestuse pidamiseks programmi REENI, milles

kajastatakse kõik korteri kasutamisega seotud maksed. REENI kirjete alusel koostab

Tallinna linn haldajale arved, mis tuleb tasuda sama kuu viimaseks päevaks. Viimased

arved töövõtulepingu alusel edastati osaühingule MAKET KINNISVARA 15.09.2022.

Maksetähtaeg oli 30.09.2022.

1.10.

Hetkest, kui töövõtuleping lõppeb, on pooled ette näinud eraldi üüriarvestuse korra.

Alates 01.10.2022 läks üüriarvestuse pidamine üle Tallinna Linnavaraametile. Selle

kuupäevaga fikseerisid hageja ja kostja töövõtulepingu lisa 1 punkti 1.3.15.3 alusel

üürnike saldod. Tallinna Linnavaraamet edastas kostjale linna raamatupidamises

kajastuva maksete saldo ülevaate 09.11.2022 oma kirjaga nr 5.-18/4239-3.

1.11.

Kostja kustutas üle kantud üürimaksetega oma ettevõtte võlgnevust, mis oli tekkinud

Tallinna linna poolt 15.09.2022 esitatud ja maksetähtajaga 30.09.2022 arvete tasumata

jätmisest. Mitte üheski kostja poolt tehtud ülekandes Tallinna Linnakantseleile pole

kirjas,et tegemist on enamlaekunud üürisummade kandmisega omaniku arvele. Samuti ei

ole kostja esitanud ühtegi dokumenti, millega oleks pangakontodele peale lepingu

lõppemist laekunud summade tagasikandmisest Tallinna linna teavitatud.

1.12.

Laekumised üürnike poolt ülaltoodud pangakontole olid tehtud oktoobri 2022 üüriarvete

alusel. Nende summade käsutamise tingimused olid Tallinna Linnavaraameti ja osaühing

MAKET KINNISVARA poolt kokku lepitud töövõtulepingu lisa 1 punktis 1.3.

Vastuväited vastuhagile

1.13.

Töövõtulepingute nr 3.1-5/424, 3.1-5/425 ja 3.1-5/426 punktis 4.11 on Tallinna linnal kui

tellijal kohustus tasuda osaühingule MAKET KINNISVARA õigeaegselt ja

nõuetekohaselt teostatud teenuse eest lepingus kokkulepitud tasud ja kulutused. Sama

töövõtulepingu lisas nr 1 punkt 1.3.5 on kokku lepitud, et „Tellija või tema poolt

nimetatud isik esitab täitjale üüriarvestuse (v.a viivis) alusel koostatud arve igakuiselt

hiljemalt 20. kuupäevaks“, mis punkt 1.3.7 alusel tuleb osaühingul MAKET

KINNISVARA tasuda hiljemalt arve esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Tallinna linn

on osaühingule MAKET KINNISVARA edastanud viimased lepingust tulenevad arved

15.09.2022.

1.14.

Põhihagi lisas 14 on kirjas, et arve nr 524 on Tallinna linna poolt tasaarvestatud

05.11.2022, arve nr 552 tasaarvestatud 12.01.2023 ja arve nr 596 30.11.2022. Sellele

tuginedes on kõik nõuded, mis nendest arvetest oleks võinud tekkida, lõppenud vastuhagi

esitamise hetkel ning osaühing MAKET KINNISVARA õiguste rikkumine ei ole hagi

alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust.

1.15.

Tallinna linn on tasaarvestamisest teatanud ka osaühingule MAKET KINNISVARA nii

oma 09.11.2022 kirjaga nr 5.-18/4239– 3 kui ka 08.12.2022 ja 13.01.2023 e-kirjadega.

1.16.

Kooskõlas töövõtulepingute lisa 1 punkt 1.3.5 esitab Tallinna linn REENI kirjete alusel

jooksva kuu 20. kuupäevaks haldajale ehk kostjale arved, mis tuleb tasuda sama kuu

viimaseks päevaks kooskõlas lisa 1 punktiga 1.3.7. Viimased arved töövõtulepingu alusel

edastati osaühingule MAKET KINNISVARA 15.09.2022. Maksetähtaeg arvete

tasumiseks oli 30.09.2022.

1.17.

Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi hageja poolt töövõtulepingute kehtivuse jooksul esitatud

arvet ega ole vaidlustanud esitatud arvete vastavust REENI programmile ka käimasolevas

menetluses.

1.18.

Hageja saab oma poolt esitatud arved lugeda tasutuks, kui need on laekunud tema arvele

täies mahus. Hageja on kostjale esitanud oma 04.10.2022 kirjaga nr 6.-2_4239-17

nimekirja maksmata või mittetäielikult tasutud arvetest. Kostja poolt esitatud

pangakontode väljavõtetest ei nähtu, et hageja poolt viidatud kirjas välja toodud arved

oleks nõuetekohaselt, s.t. tähtaegselt ja kogusummas, tasutud. Kostja esitatud tõenditest

selgub, et kostja on olnud pidevalt viivituses talle esitatud arvete tasumisega.

1.19.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv

summas 1540 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja jaoks jääb arusaamatuks, mida hageja talle täpselt ette heidab ning milliste

summade edasi kandmata jätmist kohustuse rikkumisena käsitleb.

2.2.

Kostja sulges Swedbanki ja SEB arved vastavalt hageja juhisele. 2022 oktoobri lõpus

seisuga lõppes kostja juurdepääsuõigus nimetatud kontodele.

2.3.

Kostja vastas hageja 04.10.2023 kirjale 20.10.2023. Oma vastuses nõustus kostja

hagejaga, et on hageja arveid tasunud viivitusega. Viivituste põhjusena tõi kostja välja

asjaolu, et hageja üürnikud tasusid kostjale arveid viivitusega. Küsimust sellest, et mõni

hageja poolt kostjale esitatud arve oleks jäänud täiesti tasumata, ei tõusetunud.

2.4.

Vastavalt hageja ja kostja vahelisel 01.06.2023 toimunud kohtumisel kokkulepitule

kontrollis hageja omalt poolt kostjale esitud arveid ning nende arvete tasumisi.

Kokkuvõtte sellest esitas hageja oma 04.10.2023 kirjas nr 6.-2/4239-17. Viidatud kirjas

on hageja välja toonud kõik arved ning tasumised, millest tuleneb, et kuigi viivitusega,

siis on kõik arved kostja poolt tasutud. Kui hageja oleks leidnud mõne kostja poolt

tasumata arve, siis oleks see kindlasti 04.10.2023 kirjas välja toodud.

2.5.

Pärast lepingute lõppemist oleks kostja hageja seisukohast pidanud hageja esitatud arved

tasuma omavahenditest ning üürnike poolt tasutud summad lihtsalt linnale edasi kandma.

Sellisel juhul oleks aga hageja saanud kõigepealt arvete alusel makseid kostjalt ning alates

2022 oktoobrist üürnikelt, kes tasusid oma makseid hilinemisega. Sisuliselt oleks seega

hageja saanud makseid kokkuvõttes topelt.

2.6.

Kostja möönab, et on pooltevahelise lepingu lõppemise järgselt teinud 2022 oktoobris

hagejale makseid osaliselt ebaõigete selgitustega ning ebaõigetele arveldusarvetele, kuid

selle tulemusena ei ole hagejal jäänud saamata ühtegi eurot, mida ta oleks õigustatud

olnud pooltevaheliste lepingute alusel saama. Kõik üürnikelt kontodele I ja II laekunud

summad on kostja hagejale edasi kandnud. Järelikult puudub kostjal võlgnevus hageja

ees, mida ta oleks olnud õigustatud kohtu kaudu kohtuasjas hagejalt sisse nõudma.

2.7.

Hageja väidab kohtuasjas, et kostja on talle jätnud edasi kandmata üürnikelt laekunud

summasid kogumahus 79 907,58 eurot. Kostja on kohtule esitanud tõendid, millest

nähtub, et ta on kõik üürnikelt laekunud summad hagejale edasi kandnud. Seega saab

teoorias olla hageja poolt hagis esitatud summa näol tegemist üksnes kostjale esitatud

arvete laekumata osaga, mida kostja ei ole aga hagejale kandnud põhjusel, et vastav

summa on jäänud üürnikelt kostjale laekumata. Sisuliselt saab seega olla tegemist üksnes

üürnike võlaga hageja ees, mida hageja soovib kohtuasja raames pahatahtlikult kostjale

edasi kanda. Kirjeldatud olukorraks olid pooled lepingute lisaks 1 olnud tehnilise

kirjelduse punktis 1.3.15.4. kokku leppinud, et hageja tellijana hüvitab täitjale (kostjale)

või tasaarvestab enda nõuetega üüri-, kõrvalkulude, tugiteenuste kulude summad, mille

kohta täitjale on esitatud arve, kuid mis ei ole punktis 1.3.15.2 nimetatud kuupäevaks

täitjale laekunud, ja mida ei ole täitjale varem hüvitatud.

2.8.

Lepingute sõlmimisega võetud eeltoodud kohustused täitis kostja hageja ees kohaselt.

Arveid esitas hageja kostjale üksnes selleks, et oleks olemas juriidiline alus selleks, et

kostja saaks hagejale kostjale üürnikelt laekunud üürimaksed edasi kanda. Hageja ei

esitanud kostjale ühtegi arvet seetõttu, et kostja oleks hagejalt mistahes ruume kunagi ise

üürinud. Kuivõrd hageja ei ole vastavat tasaarvestust teinud, siis teeb selle menetluslikult

käesoleval juhul kostja. Kui kohus peaks leidma, et kostjal puudub vastav tasaarvestamise

õigus, siis palub kostja tasaarvestuse lõpule viia kohtul hageja eest. Lepingute lisaks 1

olnud tehnilise kirjelduse punkti 1.3.15.4 rakendamise tulemusena vabastab hageja kostja

lepingu ajal esitatud arvetest tulenevast võlgnevusest.

Vastuhagi nõue

2.9.

Hagi punktis 7 on hageja tunnistanud, et tal on kostja ees sissenõutavaks muutunud, kuid

täitmata kohustusi põhisummas 22 852,78 eurot. Nimetatud summaga on hageja osaliselt,

ühepoolselt ning omaalgatuslikult mistahes aluseta tasaarvestanud oma väidetava nõude

(85 676,73 eurot) kostja vastu. Kostja on hageja omaalgatuslikule nõuete tasaarvetamisele

selgesõnaliselt vastu vaielnud.

2.10.

Käesoleval juhul on hageja hagis oma nõude esitamisel selgesõnaliselt tunnistanud, et tal

on sissenõutavaks muutunud võlgnevus kostja ees. Selgituseks avaldab kostja, et tema

nõue hageja vastu, mida viimane on nii hagis kui ka varasemalt selgesõnaliselt korduvalt

tunnistanud, tuleneb arvetest 524, 552 ja 596 ning on põhisummas 22 120,98 eurot.

2.11.

Hageja koguvõlgnevus kostja ees on 21.03.2024 (k.a) seisuga seega summas 22 120,98

eurot (põhivõlgnevus) + 2 854,26 eurot (viivis). Lisaks esitab kostja viivisenõude TsMS §

367 alusel.

2.12.

Käesoleval juhul on hageja kostja poolt vastuhagis esitatud rahalise nõude tasaarvestanud

oma nõudega, mida kostja ei ole kunagi tunnistanud. Selline ühepoolne tasaarvestus ei ole

kehtiv ega lõpeta kostja vastuhagis esitatud rahalist nõuet hageja vastu. Hageja ei ole

kohtuasjas tõendanud, et tal oleks olemas kehtiv ning sissenõutavas muutunud rahaline

nõue, millega tal oleks võimalik tasaarvestada vastuhagis kostja poolt esitatud rahaline

nõue.

3. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt riigilõiv summas

1400 eurot ja esindajakulu summas 20 075 eurot. Samuti palub kostja välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

5.1.

Hageja ja kostja vahel sõlmiti hankemenetluse nr xxx tulemusena 27.09.2020 kolm

lepingut, millega kohustus kostja alates 01.10.2020 kuni 30.11.2023 (lepingute p 6.1)

osutama haldus- ja korrashoiuteenust Tallinna linnale kuuluvatele Lasnamäe

kinnisvaraobjektidele; Nõmme, Mustamäe, Kristiine ja Kesklinna kinnisvaraobjektidele;

ning Põhja-Tallinna kinnisvaraobjektidele (dtl 6-35).

5.2.

Teenuse kirjeldus ja pooltevaheliste arvelduste kord oli kajastatud iga lepingu lisas 1,

mis asub toimikus dtl 36-42.

5.3.

Pooltevahelised lepingud öeldi hageja poolt üles ja need lõppesid alates 03.10.2022.

5.4.

Kostja kasutas lepingute täitmise raames Tallinna linna üürnikele esitatud arvete alusel

tasumisele kuuluvate summade kogumiseks kahe arveldusarvet: Swedbankis konto nr

xxx ja SEB Pangas konto nr xxx.

6. Vastavalt lepingute punktile 1.1. oli lepingu ese on korrashoiuteenuse (teenus või töö)

osutamine ning Tallinna linna esindamine eluruumi üürilepingute sõlmimisel, täitmisel ja

üürnike poolsete kohustuste täitmise üle järelevalve tegemisel ning üürilepingutest

tulenevate vaidluste lahendamisel. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingute ja lepingu lisa 2

järgi, kokkuvõtvalt, osutas kostja hagejale lepingute alusel munitsipaalhoonete

haldusteenust, mis seisnes lisaks haldusteenusele ühest küljest tehnohoolduses ja

heakorratöödes, teisest küljest linna (hageja) üürnikele üüriarvete koostamises,

väljastamises, üüritasude kogumises ja kogutu hagejale edastamises. Kostja pidas

üüritasude arvestust REENI programmis. Kostja esitas hagejale arveid osutatud

haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorratööde eest vastavalt kokkulepitud tariifidele ning

hageja esitas kostjale vastavalt REENI programmile arveid üürnikele väljastatud üüritasude

summades.

Pooled ei vaidle ka selles osas, et kuna osad üürnikud jäid üüritasude osas võlgu, siis hageja

väljastatud arved kuulusid korrigeerimisele (vähendamisele), kuna kostja ei pidanud tasuma

üürivõlglaste eest hagejale enda vahenditest. Hageja on kinnitanud 04.10.2024 istungil, et:

„Kostja ei pea neid üürivõlgu oma vahenditest kandma, see on lisas väga selgelt öeldud“

(dtl 6542, 00:05:42).

Vaidlus on poolte vahel tekkinud seoses asjaoluga, kas kostja on edastanud kõik üürnike

tasutu hagejale.

7. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingute lisale 2 (dtl 40-41) oli pooltevaheline

üüriarveldustega seonduv kord järgmine.

7.1.

Täitja teostab üüri, kõrvalkulude, tugiteenuste, viivise ja asustamata eluruumide kulude

arvestust (edaspidi üüriarvestus), kasutades selleks tellija poolt kasutusse antud

üüriarvestustarkvara. (p 1.3.1).

7.2.

Täitja koostab üüriarvestuse alusel arved ja esitab need üürnikele ja eluruumide

kasutajatele igakuiselt hiljemalt kalendrikuu 15. päevaks. (p 1.3.2)

7.3.

Täitja korraldab üürnikele esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate summade kogumise

kasutades selleks eraldi arveldusarvet pangas, mille vaatamiseks tagab juurdepääsu

tellijale. Täitja tagab omal kulul üürnikele võimaluse arvete tasumiseks

otsekorralduslepingutega. (p 1.3.3)

7.4.

Täitja sisestab igal tööpäeval eelmise tööpäeva ja sellele järgnevate puhkepäevade

laekumised üüriarvestustarkvarasse. Tellija teavituse alusel sisestab täitja eelnimetatud

tarkvarasse summad, mille isikud on tasunud Tallinna linnale või eelmisele haldusteenust

osutanud isikule. (p 1.3.4)

7.5.

Tellija või tema poolt nimetatud isik esitab täitjale üüriarvestuse (v.a viivis) alusel

koostatud arve igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks. (p 1.3.5)

7.6.

Täitja tasub käesoleva korra punktides 1.3.5 ja 1.3.6 nimetatud arved hiljemalt arve

esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. (p 1.3.7)

7.7.

Pärast lepingu jõustumist esitab tellija täitjale üürnike algsaldodest tuleneva arve, mille

maksetähtaeg on kuus kalendrikuud. Arve ei sisalda nende endiste üürnike võlgnevusi,

kes on lepingu jõustumise ajaks üürilepingu lõppemise järgselt eluruumi valduse Tallinna

linnale üle andnud. (1.3.12)

7.8.

Lepingu kehtivuse ajal hüvitab tellija täitjale või tasaarvestab enda nõudega üürnike võlad

juhul, kui:

võlad on haldusaktiga lootusetuks tunnistatud; (1.13.13.1)

üürnik on üürilepingu lõppemise järgselt eluruumi valduse üle andnud ja täitja esitab

jõustunud Tallinna Üürikomisjoni otsuse või kohtulahendi, millega on üürnikult kogu

võlg väljamõistetud. (1.13.13.2)

7.9.

Lepingu lõppemisel:

kajastab täitja laekumised üüriarvestuse tarkvaras kuni tarkvara ülemineku kuupäevani

(lepingu lõppemisele järgneva kuu kuupäev, mis lepitakse eraldi kokku). (p 1.3.15.2)

üürnike saldod fikseeritakse lepingu lõppemise kuupäevaga. Lepingu lõppemisest kuni

üüriarvestuse tarkvara üleminekuni laekunud üürnike makstud summad fikseeritakse

eraldi; (p 1.3.15.3)

tellija hüvitab täitjale või tasaarvestab enda nõuetega üüri-, kõrvalkulude, tugiteenuste

kulude summad, mille kohta täitjale on esitatud arve, kuid mis ei ole punktis 1.3.15.2

nimetatud kuupäevaks täitjale laekunud, ja mida ei ole täitjale varem hüvitatud; (p

1.3.15.4)

lõpparveldus teostatakse ühe kuu jooksul peale üüriarvestuse tarkvara üleminekut. (p

1.3.15.5)

7.10.

Täitja kannab kõik pärast punktis 1.3.15 nimetatud kuupäeva tema arvele laekunud

summad tellijale üle hiljemalt laekumisele järgneva kalendrikuu kolmandaks tööpäevaks

ja teavitab laekumistest (nimi, aadress, summa) tellijat ja uut haldusteenuse osutajat. (p

1.3.16)

8. Hageja on esitanud väite ja tõendi, et lepingute lõppedes fikseeriti 24.10.2022 kahepoolselt

kostja raamatupidaja ja hageja raamatupidaja poolt eluruumi üürnike poolt võlgnetav

üürisumma 62 519,30 eurot ja mille võrra hageja vähendas lepingu alusel kostja võlgnevust

(dtl 48). Hageja selgitas 04.10.2024 istungil, et hagi lisa 4 (dtl 48 jj) on REENI põhjal.

Hageja on 04.10.2024 istungil kinnitanud, et hagi aluseks on hagi lisas 14 toodud kogu

raamatupidamisliku liikumine nende kolme töövõtulepingu alusel (dtl 6541). Hagi lisa 14

on hageja koostatud raamatupidamislik väljavõte kostja kohta (dtl 155-187).

9. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. Kohus leiab, et pooltevahelised lepingutes on nii käsunduslepingule kui ka

töövõtulepingule iseloomulikke tunnuseid. Siiski seonduvad kostja enamik kohustusi

teenuste osutamise või tööde korraldamisega, mistõttu asub kohus seisukohale, et tegemist

on käsunduslepinguga. Lisaks VÕS § 635 lg 2 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on

tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620–626, §

628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut.

10. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta

seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai

ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.

Kostja osutas hagejale üüritasude kogumise teenust, hageja esitas kostjale arveid vastavalt

üüritasude summale ning hageja on esitanud nõude nende arvete ehk sisuliselt üüritasude

väljanõudmiseks kostjalt.

11. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole enamikus osas põhjendatud ega tõendatud. Kohtule ei ole

esitatud tõendite ja hageja selgituste valguses arusaadav, kuidas hageja nõue on kujunenud.

11.1.

Hageja kinnitas 04.10.2024 istungil järgmist. Hagi aluseks on hagi lisa nr 14, mis on kogu

raamatupidamislik liikumine nende kolme töövõtulepingu alusel perioodil 01.01.2021 –

31.01.2023 ning selles dokumendis on kirjas ka kõik kostja laekumised kahelt

arveldusarvelt (dtl 6541, 00:01:40). Arved, mida Tallinna linn kostjale esitab, on ette

nähtud tasuda nendele kahele arveldusarvele laekunud vahenditest (dtl 6542). Kostja ei

pea hageja üüriliste üürivõlgu oma vahenditest kandma, see on lisas [2 – kohtuniku

selgitus] väga selgelt öeldud (dtl 6542, 00:05:42). Vastuseks kohtu sellekohaselt

küsimusele vastas hageja esindaja, et absoluutselt on õige kohtu arusaam, et lähtuda tuleb

tegelikult laekunud summadest, mitte arvetest (dtl 6542, 00:08:09-25).

11.2.

Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud konkreetsete arvete mittetasumisele ega esitanud

tõenditena nõude aluseks olevaid arveid. Samuti ei ole esitatud kohtule andmeid üüri

võlgnevust kohta REENI programmist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja vaidleb

nõudele vastu, ei piisa nõude tõendamiseks hageja raamatupidamislikust kliendikonto

väljavõttest.

11.3.

Kohus on kostja taotlusel nõudnud pankadelt välja mõlema arveldusarve, millele hageja

üürnikud makseid tegid, väljavõtted alates 01.10.2020 kuni arveldusarve sulgemiseni –

pangad on need esitanud 12.07. (dtl 571 jj) ja 17.07.2025 (dtl 1480 jj).

11.3.1. Swedbank arveldusarvele nr xxx laekus 5 271 650,71 eurot, millest hagejale (Tallinna

Linnakantselei kaudu) maksti välja 5 269 142,58 eurot. Konto suleti 01.11.2022 (dtl

1479) ja konto lõppsaldo on 0 eurot.

11.3.2. SEB Pank arveldusarvele nr xxx laekus 2 401 161 eurot, millest hagejale (Tallinna

Linnakantselei kaudu) maksti välja 2 403 913,40 eurot. Konto suleti 31.10.2022 (dtl

570) ja konto lõppsaldo on 0 eurot.

11.4.

Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kui arveldusarvetele kantud summad on

kostja tervenisti hagejale kandnud, siis sellisel juhul äkki peaks hageja nõue olema

esitatud mõnel teisel alusel (dtl 385, 00:44:09). Antud nõude raames on kostja

arveldusarvete väljavõtetega tõendanud, et kõik summad, mis nendele arveldusarvetele

kanti, maksti hagejale ning kostja ei ole midagi endale hoidnud. Hageja on möönnud, et

pangakonto ja REENI andmed ei klapi. Muul alusel hageja nõuet ei ole esitanud. Hagi

lisaks 4 olev üürivõlgnevuste saldo ei ole kostjapoolne võlatunnistus mingi võla

olemasolu kohta hageja ees. Kuna tõendamiskoormis hagi nõude osas on esmalt hagejal,

siis peab hageja vaidluse korral esile tooma ja tõendama, millel tema nõue põhineb, ning

seejuures ei piisa üksnes hageja raamatupidamislikust kliendikonto väljavõttest (mis

pealegi ei hõlma kogu vaidlusaluste lepingute kehtivuse perioodi).

11.4.1. Seoses kliendi väljavõttega (hagi lisa 14) on kostja esile toonud, et selle järgi on

perioodil 03.10.2022 – 12.01.2023 (dtl 400) hageja väidetavalt esitanud kostjale arveid,

mh. 31.10.2022 summas 82 045,72 eurot. Kostja osundab, et sel perioodil olid

pooltevahelised lepingud lõppenud ning neid arveid ei ole kostja saanud ega oleks ka

tohtinud saada, kuivõrd selliste arvete esitamiseks puudus õiguslik alus.

11.4.2. Hageja on selgitanud, et hageja vähendas oktoobris ja novembris 2022 vastavalt kostja

poolt avaldatud pangakontode andmetele (oktoobris 2022 tasuti 82 045,72 eurot ja

novembris 3631,01 eurot) üürnike võlgu kokku summas 85 676,73 eurot, kuid võttis

samas summas üles nõude kostja vastu, kuna võlglaste üürilaekumised olid tasutud

kostja nimele avatud arvelduskontodele. Seega nimetatud nõue kostja vastu on hetkel

üleval summas 57 054,81 eurot, mida kostja pole hagejale tasunud.

11.4.3. Kohtu arvates ei ole hageja oma sellist väidet tõendanud ning kohtule ei ole aru saada,

mille eest on summad oktoobris ja novembris üürnikelt laekunud ning kas ja mis

põhjusel need summad tuli võtta nõudena üles kostja vastu.

11.5.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja nõude kujunemine ei ole jälgitav, mistõttu

selle rahuldamine ei ole terves ulatuses võimalik.

12. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, pankadele makstud teenustasude

osas.

12.1.

Kohus on kostja taotlusel nõudnud pankadelt välja mõlema arveldusarve, millele hageja

üürnikud makseid tegid, väljavõtted alates 01.10.2020 kuni arveldusarve sulgemiseni,

ning kostja on omaks võtnud, et ta on tasunud pankadele teenustasudena AS-le Swedbank

4259,55 eurot ja AS-le SEB Pank 1474,06 eurot (dtl 6411-6422, p 12-13), kokku summas

5733,61 eurot. Hageja on sellist tasude maksmist kogutud üüritasude arvelt kostjale ette

heitnud (dtl 6443, p 13).

12.2.

Lepingute lisade p 1.3.3 sätestas, et täitja (kostja) tagab omal kulul üürnikele võimaluse

arvete tasumiseks otsekorralduslepingutega. Kohus asub seisukohale, et kuna

pooltevahelised lepingud ega nende lisad ei näinud ette kostjale õigust makstud

üüritasudest pangale tasuda, siis pidi kostja vastava kulu tegema oma vahenditest (nt.

hagejalt saadava haldusteenuse osutamise tasu arvelt). Kostja ei ole väitnud, et tal selline

õigus oli ega viidanud vastavale alusele.

12.3.

Seega leiab kohus, et selles osas summas 5733,61 eurot kuuluks hageja nõue

rahuldamisele ja see summa kostjalt väljamõistmisele. Kuna aga hageja on oma nõude

enne kohtusse pöördumist tasaarvestanud kostja esitatud nõudega, siis kohus käesoleva

otsuses järgnevalt tuvastab, et hageja põhjendatud nõue oli enne kohtusse pöördumist

täielikult lõppenud, mistõttu tuleb kokkuvõttes hageja hagiavaldust jätta rahuldamata.

Kostja vastuhagi ja hageja nõude lõppemine

13. Kostja on lepingute alusel ja vastavalt arvetele 524 (dtl 240), 552 (dtl 241) ja 596 (dtl 242)

esitanud vastuhagi põhisummas 22 120,98 eurot, millele lisandub viivis.

Hageja väitel on kostja nõue lõppenud tasaarvestusega (dtl 256, p-d 8-13), kuid muid,

sisulisi vastuväiteid ta nõudele ei esitanud (dtl 386, 01:30:33-01:30:38). Hageja väitel on

hagi lisas 14 kirjas, et arve nr 524 on Tallinna linna poolt tasaarvestatud 5. novembril 2022,

arve nr 552 tasaarvestatud 12. jaanuaril 2023 ja arve nr 596 30. novembril 2022. Tallinna

linn on tasaarvestamisest teatanud ka kostjale nii oma 09. novembri 2022 kirjaga nr 5.-

18/4239– 3 (dtl 259) kui ka 8.detsembri 2022 (dtl 260) ja 13. jaanuari 2023 e-kirjadega (dtl

262).

14. Sisuliselt on hageja seega kostja vastuhagi õigeks võtnud (kui jätta kõrvale tasaarvestusega

lõppemise vastuväide). Kuna kohus asus eelpool seisukohale, et hageja nõue kostja vastu

oli põhjendatud osaliselt, peab kohus analüüsima, kas ja mis osas on kostja nõue

tasaarvestusega lõppenud.

14.1.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §

198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult

või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil

neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest

on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku

lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud

esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks.

14.2.

Kohus tuvastab, et hageja esitas tasaarvestusavalduse kostjale 09.11.2022 kirjaga (dtl

259). Kostja on esitanud hageja konto väljavõtete analüüsi, mille kohaselt oktoobriks

2022 oli hageja nõue kostja vastu seoses pangateenuste tasude kinnipidamisega 5693,45

eurot (kostja 19.09.2024 menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 2 kohaselt olid novembris 2022

pangatasud 0,16 eurot Swedbank puhul ja 40 eurot SEB Pank puhul, mis tuleb hageja

kogunõudest maha arvata). Seega oli hageja nõue kostja vastu 09.11.2022

tasaarvestusavalduse esitamise hetkel 5693,45 eurot.

Kostja arve nr 524 summas 21 811,86 eurot tasumise tähtaeg oli 21.10.2022 (dtl 240).

Seega oli hageja viivituses nimetatud arve tasumisega 22.10.-09.11.2022 ehk 19 päeva.

Pooltevaheliste lepingute punkti 9.7 kohaselt on poolel rahalise kohustuse tähtaegse

täitmata jätmise korral õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt viivist 0,025% tasumata

summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.

Seega moodustas viivis 103,61 eurot (21 811,86€ x 0,025% x 19 päeva = 103,606€) ja

kostja nõue tasaarvestamise hetkel kokku seega 21 915,47 eurot.

Kuna hagejal oli õigus kostja nõudest tasaarvestada 5693,45 eurot, jäi kostjale hageja

vastu seisuga 09.11.2022 nõue 16 222,02 eurot ja hageja nõue kostja vastu lõppes.

14.3.

Kohus tuvastab, et hageja esitas järgmise tasaarvestusavalduse kostjale 08.12.2022 kirjaga

(dtl 260). Kostja on esitanud hageja konto väljavõtete analüüsi, mille kohaselt novembris

2022 oli hageja nõue kostja vastu seoses pangateenuste tasude kinnipidamisega 40,16

eurot (kostja 19.09.2024 menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 2 kohaselt olid novembris 2022

pangatasud 0,16 eurot Swedbank puhul ja 40 eurot SEB Pank puhul).

Kostja tasaarvestusega mitte lõppenud 16 222,02 põhinõudele seisuga 09.11.2022 oli

lisandunud nõue summas 76,80 eurot vastavalt arvele nr. 596, tasumise tähtajaga

29.11.2022 (dtl 242).

Nõudelt 16 222,02 moodustas viivis perioodi 09.11.-08.12.2022 ehk 30 päeva eest 121,67

eurot (16 222,02 € x 0,025% x 30 päeva = 121,665€).

Nõudelt 76,80 eurot moodustas viivis perioodi 30.11.-08.12.2022 ehk 9 päeva eest 0,17

eurot (76,80€ x 0,025% x 9 päeva = 0,172€).

Seega moodustas kostja nõue 08.12.2022 tasaarvestamise hetkel kokku seega 16 420,66

eurot (16 222,02 + 121,67 + 76,80 + 0,17).

Kuna hagejal oli õigus kostja nõudest tasaarvestada 40,16 eurot, jäi kostjale hageja vastu

seisuga 08.12.2022 nõue 16 380,50 eurot ja hageja nõue kostja vastu lõppes. Hageja

nõudest omakorda 16 298,82 eurot moodustas põhinõue (16 222,02+76,80) ja ülejäänud

olid lisandunud viivised (81,68 eurot).

14.4.

Kostja tasaarvestusega mitte lõppenud nõudele 16 380,50 seisuga 08.12.2022 lisandus

kostja nõue summas 232,32 eurot vastavalt arvele nr. 552, tasumise tähtajaga 31.12.2022

(dtl 241). Kostjal oli seega õigus nõuda hagejalt 16 612,82 eurot tasumist.

14.5.

Kohtuotsuse tegemise seisuga (27.02.2025) on hageja olnud põhinõude summa 16 298,02

eurot viivituses 812 päeva (alates 09.12.2022) ja summa 232,32 eurot 789 päeva (alates

01.01.2023). Viivis nimetatud põhinõuetelt seisuga 27.02.2025 moodustab 3354,33 eurot

[(16 298,02€ x 0,025% x 812) + (232,32 € x 0,025% x 789) = (3308,50 + 45,83)].

14.5.1. Koos eelnevalt lisandunud viivisega on kostja viivisenõue 3436,01 eurot (3354,33 +

81,68) seisuga 27.02.2025.

14.6.

Kostja vastuhagi on seega põhjendatud summas 19 734,83 eurot (põhinõue 16 298,82

eurot ja viivis 3436,01 eurot seisuga 27.02.2025).

15. Kostja on vastuhagis esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (dtl 215, p 4.1). TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

15.1.

Vastav kostja nõue kuulub seega rahuldamisele ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja viivise määras 0,025% tasumata põhinõudelt (s.o. 16 298,82 eurolt) arvates

28.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

17. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 57 054,81 eurot ja

vastuhagi hinnaks 26993,78 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

18.1.

Hagi hind on 57 054,81 eurot, mille kohus jättis täielikult rahuldamata.

18.2.

Vastuhagi hind on 26 993,78 eurot, millest kohus rahuldas 19 734,83 eurot ehk ~73%.

18.3.

Kuna hagi ja vastuhagi on tihedalt seotud ning nendega kantud menetluskulusid üksteisest

eristada on raske või võimatu, siis kohus jätab kokkuvõtvalt kõik menetluskulud 93%

ulatuse hageja kanda ja 7% ulatuses kostja kanda. Kohus arvestab siinjuures, et vaidlus nii

mahult kui õiguslikelt argumentidelt keskendus hagile ning vastuhagi osas väga sisulist

vaidlust ei toimunudki. Samas ei rahuldatud ka vastuhagi täielikult, nii et põhjendatud ei

oleks kõiki menetluskulusid hageja kanda jätta. Kohus leiab, et 93-7 jaotus

menetluskulude jagamisel on õiglane ja arvestab kohtuvaidluse sisu.

19. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4

tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid

kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

20. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik