3-25-405/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-405

Määruse kuupäev

27. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

tagada vabalevis olevate tele- ja raadiokanalite jälgimise

võimalus

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale ja Viru Vanglale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav X.X. esitas 18. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles taotleb Viru Vangla kohustamist tagada talle vabalevi tele- ja

raadiokanalite jälgimise ja kuulamise võimalus. Taotleja palub lisada vabalevi kanalid

antennikaablisse. Põhiseaduse § 44 lõige 1 koosmõjus vangistusseaduse (VangS) § 33 lõikega

1 annab õiguse jälgida vabalevi kanaleid. Taotleja selgitab, et vangla piirab tema põhiõigust

saada vabalt levitatavat informatsiooni ehk jälgida vabalevi telekanaleid MyHits, Kino 7,

Kanal 7, Freedom, Euronews ja kuulata Eesti Vabariigis tasuta levitatavaid raadiokanaleid.

Vanglal ei ole põhjust ega õigust piirata vabalevi kanalite jälgimist.

2. Tartu Halduskohus jättis 19. veebruari 2025. a määrusega X.X. esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta, andes riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja.

3. X.X. esitas 19. veebruaril 2025 kohtule avalduse, milles teatas, et esialgse õiguskaitse

taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud.

4. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 19. veebruaril 2025 taotluse asjaoludega

seonduvad materjalid ja 25. veebruaril 2025 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse

põhjendatusele. Viru Vangla on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Viru Vangla selgitab, et vangla võtab vastu telesignaali ning kinnipeetavatele kambritesse

edastatakse signaal majasisese kaabelduse kaudu. Vanglal on 3. novembril 2020 sõlmitud

telekanalite edastamiseks leping AS-ga TV Play Baltics. Lepingu paketiks on

"Televisiooniorganisatsioonide: Ärikliendi majutusasutuse eesti- ja tõsielu kanalite paketi

3-25-405

saated" ning see ei ole samastatav Digilevi poolt üle õhu edastatavate vabalevikanalitega.

Vangla on seisukohal, et taotleja on eksituses, kui eeldab, et Digilevi vabalevi kanaleid võib

vangla tasuta ja oma äranägemisel edastada vangla kaablivõrgus. Digilevi asjakohane teenus,

sh vabalevi kanalite valik, on suunatud eeskätt lõpptarbijatele, kes saavad läbi õhu levivaid

kanaleid individuaalantenniga vastu võtta ja isiklikus teleris vaadata. Vanglas ei ole see

võimalik, kuna individuaalantenn kambris oleks täiendav julgeolekurisk, teisalt ei saaks

vangla ka tagada, et vangla hoonete konstruktsiooni arvestades kambrites sees telesignaal

üldse leviks. Vangla osutab, et tehniliselt ei ole võimalik vanglas edastada üle nelja

raadiokanali. Raadiokanalite valikul on võetud arvesse, et oleksid tagatud eeskätt

eestikeelsed, aga ka venekeelsed uudised. Samuti on tagatud meelelahutuslik miinimum.

Hetkel on raadiokanalite valikus Raadio 4, Vikerraadio, StarFM ja Raadio 2. Õigus saada

informatsiooni ei ole võrdsustatav sellega, et vangla peab tegema kättesaadavaks igasuguse

informatsiooni ja kõikide meediakanalite kaudu. Vangla on seisukohal, et olemasolevad tele-

ja raadiokanalid tagavad võimaluse olla maailmas toimuvaga kursis, st olla informeeritud.

5. Taotleja esitas 26. veebruaril 2025 kohtule avalduse, milles peab võimalikuks rakendada

Viru Vangla suhtes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lõigetes 2 ja 4 sätestatud

rikkumise (kohtunõude eiramine) eest trahvi määramist.

KOHTU SEISUKOHT

6. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS §

249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi

lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal.

Kuna Viru Vangla 19. veebruari 2025. a vastusest nähtuvalt esitas taotleja Viru Vanglale 11.

veebruaril ja 17. veebruaril 2025 vaided (registreeritud vanglas vastavalt numbriga 1-8/3-

25/29-1 ja numbriga 1-8/3-25/33-1), mille põhisisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse sisuga

ning mis on veel vangla menetluses, ja taotleja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasunud nõutava riigilõivu, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke

takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.

7. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema

esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.

mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus

esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa

pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumine iseenesest välistab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.

8. Esialgse õiguskaitse taotlusega soovib taotleja vangla kohustamist võimaldada juba

vaidemenetluse ajal kaebaja soovitud vabalevis olevate tele- ja raadiokanalite jälgimine.

Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt

asjaoluga, et kaebaja soovitud vabalevi tele- ja raadiokanalite puudumise tõttu ei ole taotlejal

võimalik saada vabalt levitatavat informatsiooni. Taotleja märgib, et vanglal ei ole õigust

piirata tema õigust vabalevi kanalite jälgimisele.

3-25-405

9. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vanglal on VangS § 31

lõikest 1 tulenevalt kohustus võimaldada kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid

ning vangla on selle kohustuse nähtuvalt 25. veebruari 2025. a seisukohast täitnud. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt ei kohusta VangS § 31 lõige 1 vanglat võimaldama kinnipeetavale

tema eelistatud ja talle huvipakkuvaid raadio- ja telekanaleid, vaid vastavate kanalite valiku

teeb vangla oma äranägemisel. Taotlejal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus

nõuda talle meelepäraste ja konkreetsete tele- ja raadiokanalite vaatamise võimaldamist, isegi

kui tegemist on vabalevis olevate kanalitega. Kohtu hinnangul saab taotleja piisavalt

informatsiooni teistest allikatest, nagu olemasolevad tele- ja raadiokanalid, päevalehed või

ajakirjad. Seega ei saa asuda taotluses esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et taotlejale

meelepäraste tele- ja raadiokanalite puudumine vaidemenetluse ajal tooks talle kaasa mingeid

pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Samuti ei muuda esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine taotleja õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku

kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Asjaolu, et taotleja ei saa televiisorist vaadata

kõikide talle meelepäraste telekanalite saateid ning kuulata soovitud raadiojaama, on pigem

vangistusega kaasnev ebamugavus, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei saa olla ka Viru Vangla tegevus 19. veebruari

2025. a kohtunõudele vastamisel.

10. Kuivõrd taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei ole praegusel juhul vaja hinnata

muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi ja tingimusi. Kohus jätab eeltoodud põhjustel

X.X. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. Kohtule 26. veebruaril 2025 esitatud avalduses märgib taotleja, et vangla eiras

kohtunõudele (s.o 19. veebruari 2025. a kohtunõue – kohtu märkus) vastamise kohustust.

Taotleja peab võimalikuks määrata vanglale trahv.

12. Kohus nendib, et Viru Vangla vastas 19. veebruaril 2025 edastatud kohtunõudele

tõepoolest viivitusega. HKMS § 51 lõike 4 kohaselt menetleb kohus hilinemisega esitatud

avaldust, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist. Tegemist ei ole praegusel

juhul asjaoluga, mis oleks kohtumenetlust kuidagi mõjutanud või seda pikendanud. Kuigi

menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama

kohtu nõutud arvamused ja tõendid (HKMS § 28 lõige 4), ei pea kohus praegusel juhul

poolepäevast viivitust kohtunõudele vastamisel menetlusõiguste kuritarvitamiseks, mis

annaks aluse vanglat trahvida.

(allkirjastatud digitaalselt)