2-24-133046/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised põhinõude
Legislator headnote
AI generated2-24-133046/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised põhinõude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
27.02.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-133046
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi S. Ž.-i vastu võlgnevuse
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
PLACET GROUP OÜ (11198910)
Lepinguline esindaja Darina Koivunen
Kostja:
S. Ž. (XXX)
Hagihind
1204,23 eurot
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto
lepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 830,79 eurot, intressid 167,59 eurot,
16.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 84,08 eurot ning
sissenõudmiskulud 5 eurot.
Välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised põhinõude
830,79 euro tasumata osalt alates 17.12.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi S. Ž.-i vastu sissenõudmiskulude 15
euro nõudes.
Jätta poolte menetluskulud kostja S. Ž.-i kanda ning välja mõista kostjalt S. Ž.-ilt
menetluskulud 280.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
1 (4)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada
otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru
Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.
Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor
Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui
koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib
esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid
kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.12.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx,
mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. Lepingu sõlmimisel oli krediidi
kulukuse aastamäär 49%, intressimäär 39,99% aastas. Krediidikonto lepingu nr xxxx alusel
teostas hageja kostjale väljamakseid kokku 4661 eurot. Kostja oli tagasimaksetega
viivituses märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksetega. 08.08.2024
edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14
päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles
võlausaldaja lepingu 15.09.2024 üles.
Nõude põhiosa 4670 eurot moodustavad väljamaksed kostjale 4661 eurot ja krediidikonto
tasud kokku 9 eurot. Kostja teostatud tagasimaksete arvelt luges hageja tasutuks 3839,21
ulatuses põhiosa, 2122,61 euro ulatuses intressid, 4,51 euro ulatuses viivised, 134,90 eurot
maksetähtaja pikendamise tasud ning 40 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Kokku teostas
kostja krediidikonto lepingu xxxx alusel tagasimakseid 6141,23 eurot.
Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 4670 –
3839,21 = 830,79 eurot. Tasumata intressid on kokku 167,59 eurot (aprillikuu
intressimakse 27,25 eurot, maikuu intressimakse 25,44 eurot, juunikuu intressimakse 26
eurot, juulikuu intressimakse 25,16 eurot, augustikuu intressimakse 26 eurot, septembrikuu
intressimakse 26 eurot ja intressid ülesütlemiseni 11,74 eurot, so oktoobrikuu intressimakse
26 eurot/31 päeva * 14 päeva).
Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.04.2024 (5 eurot), 21.05.2024 (5 eurot),
18.06.2024 (5 eurot) ja 18.07.2024 (5 eurot) kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest
võlgnevuse sissenõudmise kulusid kokku 20 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad
2 (4)
olid kostjale edastatud 11.04.2024, 11.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024.
Kuivõrd kostja ei ole täitnud KK3219782 krediidikonto lepingust tulenevat kohustust
nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so.
16.09.2024 arvestades põhiosa 830,79 eurot kuni 16.12.2024. Hagiavalduse esitamise
seisuga 16.12.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 84,08
eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viiviseid alates 17.12.2024 põhinõude
830,79 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
Viru Maakohtu 18.12.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus
edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat
esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega isiklikult kätte toimetatud 24.01.2025.
Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt
vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu
nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et
kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5
sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui
tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult
põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi
tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi
rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus
märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse
hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused.
VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud
keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra
arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi
kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma
veebilehel.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas.
Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja
maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud
mh kostja pangakonto väljavõtte alusel.
Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid
hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse
täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus
täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub
andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja
3 (4)
võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral
viivist.
Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses
põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale
edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 20 eurot (4 x 5 eurot).
VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks
muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5
eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta
on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud
sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja
eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt
välja 5 eurot.
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel
tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi
osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda,
arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning
tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei
ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude
nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud menetluskulusid
tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline
esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline
esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot
hüvitamisele ei kuulu.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maido Roots
Kohtunik
4 (4)