3-25-203/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-203

Haldusasi

Heaabi OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 23.01.2025

otsuse nr 6-1/7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Heaabi OÜ, lepinguline esindaja v.adv Arina

Liskmann-Getsu

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Jane

Suur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu

31.01.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta Rahapesu Andmebüroo määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

31.01.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heaabi OÜ-le on 18.08.2015 väljastatud tegevusluba nr FIP000209 pandimajateenuse

osutamiseks ning talle kuulub pandimaja „Kesklinna Lombard“. Heaabi OÜ juhatuse

liikmeks, tegelikuks kasusaajaks ja osanikuks on äriregistri andmetel JI.

2. Heaabi OÜ esitas majandustegevuse registri (MTR) kaudu 17.09.2024 tegevusloa taotluse

väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga tegelemiseks. Rahapesu

Andmebüroo (RAB) edastas Heaabi OÜ-le korrektse ärialase maine küsimustiku, millele

palus vastata rahapesu tõkestamise kontaktisikul ja prokuristil JMl ning JIl. Küsimustiku

vastusest selgus, et JI on olnud kriminaalasjas kahtlustatav.

3. RAB tunnistas 23.01.2025 otsusega nr 6-1/7 Heaabi OÜ pandimajateenuse osutamise

tegevusloa nr FIP000209 kehtetuks ja keeldus väljastamast uut tegevusluba väärismetalli ja

vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks. Samuti tunnistas RAB kehtetuks nimetatud

3-25-203

loaga seotud MTR-i andmed alates haldusakti väljastamisest, sest Heaabi OÜ ei vasta

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 1 kirjeldatud

kontrollieseme asjaoludele.

RahaPTS § 72 lg 1 p 11 kohaselt peab tegevusluba taotleval ettevõtjal, tema juhtorgani

liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul olema korrektne ärialane maine. RAB

tuvastas, et Heaabi OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige JI on olnud kahtlustatav

kriminaalasjas nr 18230101046. Teda kahtlustati karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1,

3 ja 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kuigi JI suhtes lõpetati kriminaalmenetlus

süüteokoosseisu puudumise tõttu, on ta ikkagi olnud seotud kahtlaste toimingutega ja kelmuse

toime pannud isikutega. Isegi kui JI karistusõiguslikus mõttes ei pannud tegu toime, sai ta

võõraste isikute laenust ostetud sõidukite omanikuks. Lisaks kasutati tema pangakontosid

kelmuse kaudu saadud raha edasikandmiseks. Isik, kes tegutseb pandimajateenuse valdkonnas

ja soovib tegelda ka väärismetalli ja vääriskivide kokkuostu ning hulgimüügiga, peab olema

eriti hoolas ning tal peaks tekkima küsimusi vara päritolu kohta. Isegi kui JI ei olnud teo

toimepanija, on ta olnud seotud petuskeemidega, mistõttu puudub JIl korrektne ärialane maine

RahaPTS-i mõttes. Ettevõte ja selle omanikud peavad olema korrektse ärialase mainega ning

ka näima usaldusväärsetena nii finantsjärelevalveasutusele kui avalikkusele. Olukorras, kus JI

on olnud seosed kelmusega, milles mõisteti süüdi kuus isikut, ei saa väita, et isik oleks

usaldusväärne. Korrektne ärialane maine eeldab, et isik ei ole teinud küsitava väärtusega

tegusid. Isik, kes tegutseb loakohustuslikus tegevusvaldkonnas ja puutub kokku kolmandate

isikute varaga, peab olema laitmatu mainega. RAB-le sai JIle esitatud kahtlustus ja temaga

seotud kriminaalasi teatavaks 09.10.2024 uue tegevusloa taotlemise raames. Kui RAB

tuvastab asjaolud, mis annavad aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevusloa

andmisest keeldumiseks, ei saa RAB neid ignoreerida. See, et ettevõttel on olnud võimalus

seni teenust osutada, ei anna alust jätta tegevusluba kehtetuks tunnistamata. Mainekahju ja

usaldamatust äriühingu vastu ei ole võimalik kõrvaldada ettekirjutusega, sest kahtlustatuks

olemise fakti ja sellega kaasnevat mainekahju ei ole ettevõttel endal võimalik muuta.

4. Heaabi OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2025 kaebuse 23.01.2025 otsuse

tühistamiseks.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 6 alusel lähtutakse Eesti Vabariigis legaliteedi

põhimõttest, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude

ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Legaliteedi põhimõttega kaasnevate

negatiivsete omaduste tasakaalustamiseks näeb põhiseaduse § 22 ette süütuse presumptsiooni.

Alusetu ja põhjendamatu on omistada isikule kõrgendatud rahapesualase süüteo

toimepanemise risk ilma ühtegi tegeliku ning kehtiva aluseta. Tegelike andmete esitamine

viitab kõrgendatud hoolsuse rakendamisele ja püüdele olla võimalikult suurel määral

läbipaistev. Vastustaja ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tegutsenud kohe, vaid pärast

kolme aasta möödumist. Kaebaja tegevus möödunud kolme aasta jooksul on olnud

probleemideta, läbipaistev ja korrektne. Vastustajal ei olnud alust kahelda kaebaja

usaldusväärsuses ja hoolsuskohustuse korrektses täitmises. Kaebaja faktiline tegevus vastas

pika perioodi jooksul vastustaja ootustele ja kehtestatud nõuetele. Tekib olukord, mil

vastustaja hüpoteetilised kahtlused omavad suuremat kaalu, võrreldes tegeliku olukorra ja

kaebaja käitumisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisele peaks üldjuhul eelnema

ettekirjutuse tegemine (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 42 ja § 68 lg

1).

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni

kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja on kehtetuks tunnistatud tegevusloa alusel tegutsenud

alates 2015. a-st. Kaebajal on rohkem kui 2000 aktiivset klienti, kellega tal on vastastikused

2(6)

3-25-203

kohustused. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, muutub kaebaja õiguste kaitse

võimatuks, kuna otsuse tegemise ajaks on ta kõik kliendid kaotanud. Tegevusluba kehtetuks

tunnistamine tähendab kaebaja majandustegevuse täielikku peatamist või isegi kohest

lõpetamist. Positiivsel kohtuotsusel ei oleks kaebaja jaoks praktilist väärtust.

5. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus on põhistamata ja tõendamata. Kaebus on perspektiivitu. Avalik

huvi kaalub üle kaebaja subjektiivsed ärilised huvid. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine ei ole põhjendatud, sest vaidlusalune otsus on tulenenud kaebajast enda

tegevusest.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.01.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse osaliselt, peatades kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni RAB-i

23.01.2025 otsuse nr 6-1/7 kehtivuse osas, millega tunnistatakse kehtetuks Heaabi OÜ

pandimajateenuse osutamise tegevusluba nr FIP000209 ja selle loaga seotud

majandustegevuse registri andmed (resolutsiooni p 1), ning võttis Heaabi OÜ kaebuse RAB-i

23.01.2025 otsuse nr 6-1/7 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 2).

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus seoses RAB-i keeldumisega väljastada

kaebajale uus tegevusluba väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks.

Kaebaja ei ole õiguskaitse vajadust selles osas põhistanud ja on taotluses märkinud, et see

suunatud vaid tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivuse peatamisele.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab pandimajateenuse osutamise

tegevusloa nr FIP000209 kehtetuks tunnistamist. Esialgse õiguskaitset kohaldamata puudub

kaebajal võimalus loakohustusega tegevust jätkata ning olemasolevad kliendisuhted tuleb

lõpetada. Äriregistri ja seal kättesaadava majandusaasta aruande põhjal on seisuga 29.01.2025

kaebaja ainsaks tegevusalaks pandimajad ning ettevõtte müügitulu on 2023. a-l olnud 58 563

eurot. 2024. a IV kvartalis oli kaebaja maksustatav käive 11 302,46 eurot, seisuga 30.01.2025

maksuvõlg puudub. Seega on tegemist toimiva ettevõttega, kellel on kliendid. Pandimajale on

iseloomulik, et igapäevases majandustegevuses antakse lühiajalist laenu vallasasjade, s.o

tarbeesemete või väärtasjade käsipandi tagatisel. Seega on alust eeldada, et ka tegevusloa

kehtetuks tunnistamise hetkel olid kaebajal kliendid, kellega tal on vastastikused kohustused.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel seiskub kogu kaebaja tegevus, millisel juhul saab

kahtlemata möönda negatiivseid tagajärgi ja pöördumatute tagajärgede riski kaebajale.

Kaebuse perspektiivitus ei ole ilmne. MSÜS § 37 lg 2 p 2 ei kohusta imperatiivselt

tegevusluba kehtetuks tunnistama, vaid majandushaldusasutusele on antud kaalutlusõigus

sellise otsuse tegemiseks. Seejuures on ka tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva RahaPTS §

72 lg 1 p-s 11 kirjeldatud majandustegevuse nõude (korrektne ärialane maine) näol tegemist

määratlemata õigusmõistega, mida tuleb igal juhtumil vastavalt asjaoludele eraldi sisustada.

MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine eeldab, et tegemist peab olema

majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega. MSÜS § 38 lg

2 sätestab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline,

kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka

edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja

töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või

kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige

majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad

samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud

rikkumine. RAB-i 23.01.2025 tegevusloa andmisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks

3(6)

3-25-203

tunnistamise otsusest ei nähtu selgesõnaliselt, et RAB oleks arvestanud ka MSÜS § 38 lg-s 2

toodud olulise rikkumise määratlusega.

Esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist saab õigustada oluline avalik huvi. Kohus

ei leia, et esialgse õiguskaitse rakendamisel kohtumenetluse ajaks esineks

ettevõtluskeskkonnale sedavõrd suur oht, mis õigustaks esialgse õiguskaitse vajadusega

arvestamata jätmist. Esialgse õiguskaitse on suunatud kaebaja olukorra säilimisele, mis

kaebajal oli enne RAB-i 23.01.2025 otsust, kuni vaidluses lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebajale on tegevusluba pandimajateenuse osutamiseks väljastatud 18.08.2015. Kogu selle

aja on kaebaja juhatuse liikmeks, tegelikuks kasusaajaks ja osanikuks olnud JI. Tema

korrektse ärialase maine puudumist on põhjendatud 2018. a-l algatatud kriminaalmenetluses

tuvastatud asjaoludega, seega sündmustega, mis on toimunud kuni 7 aastat tagasi. Muid

korrektset ärialast mainet kahtluse alla seadvaid sündmusi ei ole isiku suhtes seni tuvastatud.

Ei ole alust eeldada, et JI võiks teadlikult võtta riske ja toime panna majanduskeskkonda

kahjustavaid tegusid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. RAB palub 17.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 31.01.2025 määruse

resolutsiooni p 1 ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse

normi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa võimalike negatiivsete tagajärgede riski

jaatamisest. Tagajärjed peavad olema sellised, mille kõrvaldamine kohtuotsusega võib

osutuda raskendatud või võimatuks. Neid asjaolusid pole kohus analüüsinud ega

põhjendanud. Kaebajal on võimalik ka pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist täita enne

tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsust loodud ärisuhetest tulenevaid kohustusi. Pärast

tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei ole lubatud kaebajal võtta uusi kliente ja luua uusi

ärisuhteid. Samuti ei ole lubatud sõlmida uusi lepinguid olemasolevate klientidega.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib tuua kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi, kuid

arvestada tuleb ka esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi ja avalikku huvi. Kohus ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärgi ja avalikku huvi sisuliselt hinnanud. Harju

Maakohus on 12.01.2022 kriminaalasjas nr 1-21-7838 tehtud otsuses tuvastanud, et JI nimele

registreeriti võõraste isikute laenust ostetud sõidukid ning tema pangakontot kasutati kelmuse

kaudu saadud raha edasikandmiseks. Sel tegevusel on rahapesule omaseid tunnuseid

(kuritegelikust tegevusest saadud vara üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku

päritolu). Tegevus toimus ajal, mil JI oli Heaabi OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige

ning Heaabi OÜ omas kehtivat tegevusluba. Ta pidi olema teadlik, et selline tegevus ei ole

seaduslik. See kinnitab, et tema tegevus ei ole suunatud rahapesu tõkestamisele, vaid sellele

kaasa aitamisele. Ei saa olla kindel, et JI täidab tulevikus oma hoolsuskohustusi korrektselt

ning tegutseb läbipaistvalt. Selline isik ei ole sobilik tegutsema kõrgendatud nõudmistega

sektoris. Avalik huvi ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna vastu kaalub üle kaebaja õiguse

loakohustusega tegevusalal tegutsemist jätkata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

4(6)

3-25-203

9. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

10. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kui

vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka talle soodsa

kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem

heastamine ei ole otstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea esialgse

õiguskaitse määruse tegemise ajal olema kindel. Kohus peab arvestama ka kahjulike

tagajärgede saabumise ohuga, v.a kui selliste tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul

võimalik või tõenäoline (vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus

RAB-i 23.01.2025 otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks kaebaja pandimajateenuse

osutamise tegevusluba nr FIP000209 ja selle loaga seotud MTR-i andmed. RahaPTS § 70 lg 1

p 3 alusel peab pandimajateenuse osutamiseks ettevõtjal olema tegevusluba. Äriregistri

andmete põhjal on usutav, et kaebaja oli kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni tegutsev

ettevõte ja pandimajateenuse osutamine oli kaebaja ainsaks tegevusalaks (vt lisaks

halduskohtu tuvastatud asjaoludele ka 2024. a majandusaasta aruannet, mis on äriregistrile

esitatud 20.02.2025). Seega on usutav, et senise küllalt pika tegutsemisaja jooksul on

kaebajale tekkinud kliendid ja kohustused nende ees. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei

võimalda kaebajal sellel tegevusalal jätkata, mistõttu seiskuks kogu tema majandustegevus.

Kui kohtuvaidlus osutub kaebaja jaoks edukaks, oleks tal teoreetiliselt võimalik nõuda RAB-lt

kahju hüvitamist, kuid praktikas on sellise kahjunõude eelduste tõendamine keeruline.

Järelikult tekitab pandimajateenuse osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaebajale

tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine kaebaja kasuks tehtava kohtuotsusega võib osutuda

võimatuks või oluliselt raskendatuks.

12. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

13. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidluse

põhiküsimus on selles, kas RAB on õiguspäraselt tunnistanud kehtetuks kaebaja

pandimajateenuse osutamise tegevusloa ning keeldunud väljastamast uut tegevusluba

väärismetalli ja vääriskivide kokkuostuks ning hulgimüügiks põhjusel, et JIl puudub

korrektne ärialane maine RahaPTS § 72 lg 1 p 11 mõistes. Korrektne ärialane maine on

RahaPTS § 72 lg-st 2 tulenevalt määratlemata õigusmõiste, mida RAB peab iga kord uuesti

sisustama, lähtudes konkreetse isiku ja taotlusega seotud asjaoludest. Korrektse ärialase maine

tuvastamisel omavad tähtsust kõik olulised asjaolud kogumis, sh varasemad karistused ja

kahtlustused, ehkki sedalaadi andmete tähtsus tõenäoliselt ajas väheneb (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsus nr 3-21-2829, p 17; 28.12.2023 otsus nr 3-22-1492, p 16).

Seda, kas RAB on vaidlustatud otsuses korrektse ärialase maine sisustanud õigesti, tuleb

täpsemalt hinnata asja sisulisel lahendamisel.

14. RAB on seisukohal, et siinsel juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja subjektiivsed õigused

tegutseda loakohustusega tegevusalal, sest esialgse õiguskaitse rahuldamise korral ei oleks

tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb põhimõtteliselt kaalukas avalik huvi.

Samas nähtub Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

5(6)

3-25-203

riskihinnangutest, et pandimajapidajate rahapesu ohutase on madal. Samuti on madalaks

peetud terrorismi rahastamise ohtu pandimajapidajate tehingutes (vt Eesti rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020. Pandimajapidajate sektori

haavatavus, lk 3–4). RAB ei ole teinud kaebajale vaidlustatud haldusaktis sisulisi etteheiteid

seoses pandimajateenuse osutamisega. JIl kui kaebaja osanikul ja juhatuse liikmel, kelle

korrektses ärialases maines RAB kahtleb, on küll kontroll kaebaja tegevuse üle, kuid JIle

kriminaalasjas esitatud kahtlustus ei olnud seotud kaebaja tegevusega või pandimajapidamise

teenuse osutamisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on suunatud RAB-i 23.01.2025 otsuse

tegemisele eelnenud olukorra säilitamisele ning ei anna kaebajale mingit õigust kalduda

kõrvale pandimajateenuse osutamisele kehtestatud nõuetest. Neil asjaoludel puudub siinses

asjas selline avalik huvi, mis oleks selgelt ülekaalukam kui kaebaja huvi vältida oma

majandustegevuse katkemist või muude pöördumatute tagajärgede saabumist juba

kohtumenetluse ajal (vt määruse p 11).

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 31.01.2025 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)