2-23-146786/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146786

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse

3385,95 euro, intressi 206,84 euro, sissenõudmiskulude 50

euro, haldustasude 10 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 277,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4 536,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S R; e-post: xxx

Kostja: D M (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D M vastu osaliselt.

2. Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel

26.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1 113,23 eurot.

3. Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (1 113,23

eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista D Milt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel

26.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kogusummas 1 508,06 eurot edasiulatuvalt igakuiste

osamaksetena järgmiselt:

20.03.2025 99,27 eurot

20.04.2025 98,56 eurot

20.05.2025 100,73 eurot

20.06.2025 101,63 eurot

20.07.2025 103,74 eurot

20.08.2025 104,79 eurot

20.09.2025 106,41 eurot

20.10.2025 108,44 eurot

20.11.2025 109,72 eurot

20.12.2025 111,70 eurot

20.01.2026 113,13 eurot

20.02.2026 114,88 eurot

20.03.2026 117,00 eurot

20.04.2026 118,06 eurot

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse

764,66 euro, intressi 206,84 euro, haldustasu 10 euro, viivise 277,27 euro ja

sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro nõudes.

6. Jätta menetluskulud 61% ulatuses D Mi ja 39% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

7. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 680 eurot ja mõista D

Milt välja 61% ehk 414,80 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. Kostjal D Mil

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. D Mil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi D Mi vastu põhivõlgnevuse

3385,95 euro, intressi 206,84 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, haldustasude 10 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 277,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja AS xxx 26.04.2022. Lepingu alusel laenas AS xxx

kostjale 4000 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 20.05.2022-20.04.2026. Intressimäär oli 17,9% aastas,

lepingutasu 95 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot, krediidi kulukuse määr 22,72%

aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning kostja jättis

tasumata põhiosa maksed alates 20.04.2023 osamaksest kuni 20.07.2023 osamakseni, saatis

laenuandja 05.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendava tähtaja (19.07.2023) võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023 saatis laenuandja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta ning AS xxx loovutas 31.07.2023 nõude hagejale.

3. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3 385,95 eurot. Leping sõlmiti

26.04.2022 ning hageja arvestab intressi alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni

20.04.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 206,84 eurot aastamääraga

17,9% aastas.

4. Hageja arvestab laenuhaldustasu alates 20.04.2022 summas 2,50 eurot kuus, mis lepingu

ülesütlemise seisuga 20.07.2023 on kokku 10 eurot.

5. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 2

nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja

hagiavalduse kohaselt on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohutule esitatud

kirjad on saadetud kuupäevadel 09.08.2023, 30.08.2023 ja 02.10.2023.

6. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.01.2024 lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 17,9%. Kostja võlgneb hagejale

viivist 277,27 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 3 385,95

eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 09.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras s.o 17,9% aastas.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud

andmete alusel. Hageja esitas tõendina Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse (hagiavalduse

teksti sees) ja maksehäireregistri väljavõtte (dl 52).

8. Kohus kohustas 26.03.2024 kohtumäärusega (dtl 66-70) hagejat esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja

tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud,

eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

9. Oma 22.11.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 73-75) selgitab hageja, täiendavaid tõendeid

hagejal esitada ei ole. Hageja täidab kohtunõude, mille kohaselt kohus kohustas hagejat

esitama nõuete ümberarvestuse, s.o määrata kostja tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul

on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu alusel sai

kostja laenu summas 4000 eurot ning tegi tagasimakseid kokku summas 1378,71 eurot,

millest 95 eurot läks lepingutasu katteks, 614,05 eurot läks põhiosa katteks, 610,76 eurot läks

intressi katteks, 27,50 eurot läks haldustasu katteks, 25 eurot läks võlateavituste katteks ja

6,40 eurot viivise katteks. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 2621,29 eurot

(4000-1378,71). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 25.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 22. osamaksest, s.o

20.02.2024 osamaksest kuni 31. osamakseni, s.o 20.11.2024 summas 830,03 eurot. Hageja

nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 830,03 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat

võlgnevust vastavalt maksegraafikule (dtl 81).

10. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

18.04.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 22.11.2024 esitatud ümberarvestatud nõude

osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS xxx vahel sõlmitud

krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

15. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja AS xxx vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS xxx oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja

on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu ja üldtingimused (dtl 36-48).

Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma välja makstud (dtl 76-80).

16. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

17. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

18. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 36-41) kohaselt on krediidi kulukuse määr

22,72% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (26.04.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%).

19. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406 lg

6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise

kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 08.01.2024 menetlusdokumendi p-s 1.1 selgitanud

krediidi kulukuse määra (22,72%) kujunemist. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja

on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

21. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

22. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et AS xxx hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti päringu alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas

Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

25. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud Maksu- ja Tolliameti päringuga

sissetulekut, kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud laenutaotluse

põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul

krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele

jõudmiseks. Kohtule hagiavalduse teksti sisse kleebitud pildina olevast Maksuameti päringust

on näha päringu tegemise kuupäev, kuid mitte isikut, kelle kohta päring on tehtud. Kohtule

esitatud taust.ee väljavõttest (dtl 52) nähtub, et väljavõte on tehtud vähemalt aasta peale

laenulepingu sõlmimist ning seega ei ole nimetatud päringut tehtud enne laenulepingu

sõlmimist. Kostja esitatud ja hagis mainitud laenutaotlust hageja kohtule esitanud ei ole.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja

võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja

kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

26. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

27. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

28. Kohustas selgitas 26.03.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

29. Hageja selgitas 22.11.2024 kohtule, et täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. Hageja

esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivse nõude, mille kohaselt tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 2621,29 eurot (4000-1378,71) ja sissenõutavaks on muutunud

põhivõlgnevus alates 22. graafikujärgsest osamaksest, s.o 20.02.2024 osamaksest kuni 31.

osamakseni, s.o 20.11.2024 summas 830,03 eurot.

30. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 1378,71 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles

pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud

kiri, mis on saadetud kostjale 05.07.2023 (dtl 49). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti

täiendav tähtaeg 19.07.2023 ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja

lepingu erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale

25.07.2023 (dtl 50) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb xxx AS üles

lepingu nr XXX üles. Hagiavaldusest ega kirjadest ei selgu, mil viisil on kostjale need kätte

toimetatud.

31. 31.07.2023 loovutas AS xxx nõuded kostja vastu hagejale (dtl 51).

32. Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 1378,71 eurot. Kui kostja tasutud

maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 22.

graafikujärgsest osamaksest, s.o 20.02.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja

võlgnevuses alles 20.02.2024 osamaksest ning l25.07.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.

33. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema

20.04.2026.

34. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla

katteks, on kostjal seega tagastamata 2621,29 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks

muutunud.

35. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva

maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid.

Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 20.02.2024 tagasimaksest

(osaliselt, summas 51,34 eurot) kuni 20.02.2025 tagasimakseni, kokku 1 113,23 eurot.

36. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe

aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses,

võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

37. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole

laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on

TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed

tagasimaksed alates 20.03.2025 kuni 20.04.2026, kokku summas 1508,06 eurot.

38. Hageja nõuab kostjal intressi summas 206,84 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

26.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 206,84 eurot rahuldamata.

39. Hageja on 09.01.2024 esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks

viivise 17,90% aastas põhinõudelt summas 3385,95 eurot alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.01.2024.

Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

alates 09.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 17,9% aastas.

40. Hageja 22.11.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 830,03 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

41. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

42. Kuna lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning 22.11.2024 ümberarvestuse kohaselt nõuab

hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase tasumiseni, on kohtu

hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.

43. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei

oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 10 eurot ning

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

45. Kohus rahuldas hageja nõude 4536,15 eurot 61% ehk 2757,66 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

47. Hageja on esitanud 09.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2) täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule ajakuluga

3h tunnihinnaga 169 eurot, summas 507 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 560 eurot.

48. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

49. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

50. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö

tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi

kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas,

mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS §

174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 560

eurot, seega kokku 680 eurot.

51. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 680 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 61% hageja

menetluskuludest ehk 414,80 eurot.

52. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

53. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik