2-24-16865/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16865

Tsiviilasi

Y.Q maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine ning

kohustustest vabastamise menetluse algatama jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Y.Q (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Y.Q maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Jätta Y.Q kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise

kohustustest.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2024. a määrusega kohaldatud

käsutuskeeld ning Y.Q vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

5. Jätta menetluskulud Y.Q kanda.

6. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 228 eurot 80 senti, s.o kokku 1268 eurot 80 senti.

7. Anda Y.Q-le menetlusabi usaldusisiku tasu 528 euro ja sellele lisanduva 116

euro 16 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

8. Ülejäänud usaldusisiku tasu 624 eurot 64 senti (koos käibemaksuga) mõista välja

Y.Q-lt .

9. Määruse resolutsiooni p-des 7 ja 8 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business

Law Firm OÜ kontole EE481010220061434016 (AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 7

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. Y.Q

(avaldaja, võlgnik) esitas 6. novembril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt võlgnik ei tööta, sissetulekuid tal ei ole ning tema kontol on raha 90 eurot

83 senti. Igakuised väljaminekud on 620 eurot. Kohustusi on tal kokku 20 719 eurot 96 senti.

Võlgnikul tekkisid makseraskused seoses töökaotusega.

2. Maakohus nimetas 22. novembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Svetlana

Pildeni (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuid esinevad alused kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Aruande kohaselt ei ole võlgnik vastanud usaldusisiku kirjalikele päringutele ega

telefonikõnedele. Usaldusisik tuvastas, et võlgnikule kuulus 25. augustist 2024 kuni 1.

septembrini 2024 sõiduk xxxxxxxxxxxx.märk xxxxxx, 2004. a). Võlgniku pensionikontol on

vahendeid 267,67 eurot. Võlgnikul muu vara ja sissetulek puudub. Kohustusi on võlgnikul

kokku 20 331 euro 20 sendi ulatuses. Need tulenevad mais 2024 sõlmitud laenulepingutest.

Laenude võtmise eesmärk on ebaselge, kuna konto väljavõtete alusel ei ole võimalik

tuvastada, milleks laenu kasutati. Võlgnik ei ole esitanud xxxxxxx konto väljavõtet, mistõttu

jääb osa finantsteavet puudulikuks. Arvestades kulutusi online-kasiinodes, ei saa välistada, et

osa on kulutatud hasartmängudele. Tähelepanuväärne on, et võlgnik võttis korraga mitu laenu

ajal, kui ta oli töötanud vaid ühe kuu. Võlgniku varalist seisundit ja sissetuleku puudumist

arvestades on tegemist pankrotiolukorraga.

Kohustustest vabastamise menetluse edukas läbiviimine eeldab võlgniku täiendavaid selgitusi

laenude kasutamise kohta, teabe andmise kohustuse nõuetekohast täitmist ning aktiivset

osalemist menetluses. Kui võlgnik rikub teabe andmise või kaasaaitamiskohustust, võib see

olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole usaldusisik tuvastanud.

Usaldusisiku arvates tuleb nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 3000 eurot.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga).

3.1. Usaldusisiku 27. jaanuari 2025. a täiendava aruande kohaselt tuleb võlgniku suhtes jätta

kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnik vastas 16. jaanuari 2025. a istungi järel usaldusisiku küsimustele, kuid ei ole esitanud

enda xxxxxxx konto väljavõtet, mida kohus kohustas esitama.

Võlgnik kinnitas, et ei ole online-kasiinodes mänginud, väites, et seda tegi tema sõber S. P. ,

kuid ainult võlgniku juuresolekul. AS-i SEB Pank konto xxxxx väljavõttest nähtub, et panuste

tegemise kuupäevadel toimusid pangakontolt nimetatud isikult rahalaekumised ja

väljamaksed. Ka selgitas võlgnik, et ei tunne isikuid, kellele laen edasi kanti, välja arvatud M.

I. , see on tema onu ning kellele kanti 2400 eurot 9. mail 2024 selgitusega „kink“. Võlgnik

väitis, et ei tea, kes ülekandeid tegi, kuna ei ole pikka aega oma onuga suhelnud. Samas oli

onule tehtud ülekanne 50 eurot 9. jaanuaril 2024. Lisaks kinnitas võlgnik, et ei tea, kes on

avanud tema nimele veel ühe konto AS-s SEB Pank.

Võlgniku avaldused ei ole usaldusväärsed. On ebausutav, et isik lubab oma kontot kasutada

online-kasiinodes mängimiseks rangelt enda juuresolekul, kuid samas väidab, et ei tea, kes

tegi tema kontolt ülekandeid, sh tema onule. Samuti on raskesti usutav, et võlgnik ei olnud

teadlik talle avatud teisest kontost AS-s SEB Pank, kuhu laekus laen 7999 eurot. Sellest

summast kanti 8. mail 2024 omakorda 500 eurot kinkena onule ning 5000 eurot võlgniku

xxxxxxx kontole (selgitusega autoga seotud). Lisaks avaldas võlgnik, et ei ole oma ID-kaarti

kellelegi usaldanud, vaid sisestas PIN-koodid Smart-ID rakenduses tundmatu helistaja palvel

ning mille eest lubati temale vastusooritusena 200 eurot. Sellest võib järeldada, et tundmatu

isik võis aidata võlgnikku laenude taotlemisel. Samas internetipanga kaudu tehtud ülekandeid

– olgu need suunatud tema enda, tema onu või teiste isikute kontodele, sai võlgnik teha

ainuisikuliselt. Seega kui võlgnik väidab, et kohustused on tekkinud pettuse teel, viitavad

asjaolud, et ta oli ise aktiivne osaleja nendes tegevustes. Asjaolud kogumis ei õigusta

kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 45 lg 3 p-d 4 ja 5).

4. Maakohus määras 6. veebruari 2025. a määrusega pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks

1500 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohustustest vabastamise

menetlus tuleb jätta algatamata ning maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu

pankrotti välja kuulutamata.

6. FIMS § 18 lg 2 järgi vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja

võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja sama seaduse §-s 45

sätestatule; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt sama seaduse §-s 19

sätestatule; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt

PankrS §-s 29 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib sama

paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 45 lg 2 järgi kui esineb

PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

7. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist,

seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.

FIMS § 45 lg 3 punkti 5 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse

algatamata ka siis, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu arvates on võlgnikul juba

maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest ja avaldada teavet,

sh vastata usaldusisikule ja täita kohtunõudeid oma majanduslikust olukorrast ülevaate

saamiseks (PankrS § 85, PankrS § 87). Praegusel juhul ei ole võlgnik kõnealuseid kohustusi

täitnud.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgniku selgitused ei ole eluliselt usutavad.

Asja materjalide järgi sai võlgnik laenu 8. mail 2024 PLACET GROUP OÜ-lt 3000 eurot, BB

Finance OÜ-lt 1999 eurot ning 9. mail 2024 AS-lt Inbank Finance 9999 eurot ja ESTO AS-lt

3000 eurot (kokku 17 998 eurot) (dtl-d 436–437, 440). 9. mail 2024 on saadud laenudest

kantud 2900 eurot M. I. , 4600 eurot M. M. , 3000 eurot R. M. , 2080 eurot R. M. , 3000 eurot

on sularahas välja võetud (kokku 15 580 eurot), lisaks on võlgnik teinud makseid iseenda

kontodele (dtl-d 436–437, 440). Usutav ei ole võlgniku selgitus, nagu oleks laene võtnud

võlgniku nimel kolmandad isikud või need peteti võlgnikult välja. Kõnealuses olukorras

poleks kolmandad isikud teinud kandeid võlgniku enda kasuks, sh ülekandeid võlgniku enda

kontodele ega saanuks võtta välja sularaha, kuna võlgnik ei ole väitnud, et pangakaart oli

kolmandate isikute valduses. Ka ei saa kolmandad isikud avada võlgniku nimel

krediidiasutuses kontot ilma võlgniku isikut tuvastamata. Võlgnik on küll istungil väitnud, et

andis isikutunnistuse ja pangakoodid kolmandatele isikutele (dtl 483), kuid samas on

usaldusisikule kinnitanud, et ID-kaart on olnud kogu aeg tema valduses ning on kasutanud

enda tuvastamiseks Smart-ID rakendust (dtl 487). Seega on võlgniku väited ka vastuolulised.

Lisaks ei ole nähtu võlgniku AS-i SEB Pank ega Coop Pank AS-i kontodelt laekumisi

välisriigist 3000 euro ega 17 000 euro ulatuses, nagu võlgnik istungil väitis (dtl 483).

Pärast laenude saamist on võlgniku kontolt tehtud ka ülekandeid online-kasiinodele (902 eurot

90 senti), st raha on kulutatud hasartmängudele. Usutav ei ole võlgniku selgitus, et võlgnik ise

hasartmängudega ei tegelenud, vaid võlgniku tuttav S. P. mängis võlgniku konto kaudu.

Mõni online-kasiino makse on tehtud küll samal ajal, kui on kanded S. P. , kuid mitte iga

makse puhul, maksega samal ajal on kandeid ka teiste füüsiliste isikutega, ning lisaks ei ole

võlgnik suutnud veenvalt selgitada põhjust, miks pidanuks kolmas isik võlgniku konto kaudu

mängima hasartmänge. Võlgniku väidetud põhjus, et tuttava enda konto oli kinni (dtl 483), ei

ole usutav, kuna ülekandeid on võlgniku kontole saadud teha, lisaks ei saa kolmandad isikud

seada hasartmängukeelde, vaid seda saab iga isik endale ise seada (hasartmänguseaduse § 39

lg-d 11 ja 3). Kohtul on pigem kahtlus, et võlgnik võis võtta online-kasiino maksete

tegemiseks laenu erinevatelt füüsilistelt isikutelt. Sellele viitab lisaks eelnevale asjaolu, et

teatud online-kasiino makse tegemise ajal võlgnikul endal vahendid puudusid, kuid makse

tehti pärast kolmandalt isikult raha saamist (vt nt dtl-d 455, 470, 471–472).

Lisaks on võlgniku Eesti krediidiasutuse kontodelt näha, et ülekandeid on tehtud võlgniku

xxxxxxx kontoga. Ka võlgnik ise on kinnitanud, et tal on xxxxxxx konto, kuid ta ei ole

kõnealuse konto väljavõtet usaldusisikule ega kontole vaatamata kohtunõudele (dtl-d 482–

483) esitanud. Seega ei ole usaldusisikul ega kontol olnud võimalust kontrollida võlgniku

xxxxxxx kontol toimuvat. Lisaks ei ole võlgnik kohtule eluliselt usutavalt selgitanud xxxxxxx

konto kasutamise põhjust. Võlgniku väitel tegi ta selle konto investeerimiseks (dtl 483), kuid

asja materjalide järgi on võlgnik saanud viimase viie aasta jooksul töötasu vaid augustis 2024

(2060 eurot) (dtl 464). Seejuures on võlgnik enda ainsast töötasust teinud ülekandeid

erinevatele füüsilistele isikutele ning enda xxxxxxx kontole olukorras, kust tal olid

laenukohutused. Eelnevat arvestades on kohtul kahtlus, et võlgnik kasutas xxxxxxx kontot

enda sissetulekute varjamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimiseks. Sellega on

võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve.

Kohtu arvates on võlgnik eelkirjeldatud tegevusega oma vara raisanud ja varjanud ning tal

puudub igasugune tahe täita enda kohustusi võlausaldajate ees. Teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse rikkumisega ei ole võlgnik avaldanud mingit valmisolekut menetluses

seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Sel põhjusel ei pea kohus vajalikuks määrata uut

kohtuistungit. Kohus on juba andnud võlgnikule võimaluse. Ka ei ole võlgnik näidanud

valmisolekut täita kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida (FIMS

§ 47 lg 1). Võlgnik on viimase viie aasta jooksul töötanud vaid ühe kuu. Võlgniku senist

tegevust arvestades puudub alus arvata, et võlgnik edaspidi oma käitumist muudaks. Kohus ei

näe kõnealuses olukorras võimalust võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust

algatada. Kohustustest vabastamise menetlus on mõeldud eriti raskesse olukorda sattunud

ausatele võlgnikele.

8. Kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata.

Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Kohus on praegusel juhul tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub

vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi. Võlgnikul on kohustused 20 331 euro 20 sendi ulatuses. Ainuüksi

usaldusisik on taotlenud tasu 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga), mis on pankrotimenetluse

kulu. Järelikult ei piisa võlgniku varast pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole

võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

9. Eelneva tõttu tühistab kohus maakohtu 22. novembri 2024. a määrusega kohaldatud

käsutuskeelu ning võlgniku vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamise. Kohus avaldab

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate käsutuskeelu tühistamise kohta (PankrS § 21 lg 4).

Kohus vabastab usaldusisiku oma ülesannete täitmisest.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1286 eurot 80 senti

(käibemaksuga).

10.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi tunnitasuga

130 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud

ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning

hinnanguga, samuti põhjalikku võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Business Law Firm OÜ (11308575), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (EE101793410).

11. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis

ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam

nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras

tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamiseks,

mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks),

tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4.

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku tööajast 8 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (528 eurot) ning ülejäänud tasu tuleb hüvitada võlgniku vara arvel (512 eurot), s.o

kokku 1040 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

12. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik