3-22-830/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-830

Haldusasi

S.T kaebus Vabariigi Valitsuse 10.03.2022

korralduse nr 79 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja S.T , esindaja Indrek Põder

Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindaja Piret Alamaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.05.2023

otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja C nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 07.04.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-830

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.T (kaebaja) sai Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 korraldusega nr 366 naturalisatsiooni

korras Eesti Vabariigi kodakondsuse. Varem oli kaebaja kodakondsus määratlemata.

2. Vabariigi Valitsus võttis 10.03.2022 korraldusega nr 79 S.T-lt Eesti kodakondsuse, sest

kaebaja oli Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis

oleksid välistanud Eesti kodakondsuse andmise (kodakondsuse seaduse (KodS) § 28 lg 1 p 4,

§ 6 p-d 3 ja 4).

Eesti kodakondsuse saamiseks pidi kaebaja oskama eesti keelt keeleseaduses sätestatud B1-

tasemel ning tundma Eesti Vabariigi põhiseadust (PS) ja KodS-i, sooritades nende oskuste

hindamiseks eksamid (KodS § 6 p-d 3 ja 4, § 8 lg 3 ja § 9 lg 2). Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi (EKEI) 10.05.2017 käekirjauuringu akti nr 17U-DK0002 alusel on tuvastatud, et

kaebaja eest sooritas 17.11.2013 keeleeksami teine inimene, kelle isik on teada. Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) andis kaebajale 07.02.2019 kirjaga võimaluse sooritada eesti keele B1-

taseme eksam hiljemalt 07.02.2020, hoiatades, et eksami sooritamata jätmise korral teeb PPA

Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaebajalt Eesti kodakondsus ära võtta. PPA on kaebaja

taotlusel seda tähtaega korduvalt pikendanud. Kaebaja sai 15.02.2020 eesti keele A2-taseme

eksamil 37,5 punkti 100 võimalikust, kuid eksami sooritamiseks olnuks vaja vähemalt 60

punkti. Kaebaja sai 14.11.2021 eesti keele B1-taseme eksamil 30 punkti 100 võimalikust

(lävendiks oli 60). EKEI 19.11.2021 uuringuaktist nr 21U-DK0008 selgus, et kaebaja ei

sooritanud ise ka 26.10.2013 kodakondsuse eksamit ning kaebaja asemel sooritas selle sama

isik, kes käis kaebaja eest 17.11.2013 keeleeksamil. Uuringuga tuvastati veel, et kaebaja ei ole

ise allkirjastanud PPA-le 26.06.2014 esitatud kinnitust, et ta soovib jätkuvalt saada Eesti

kodakondsust ja vastab KodS-s sätestatud tingimustele. Seega on kaebaja esitanud PPA-le

teadvalt valeandeid ja temale Eesti kodakondsuse andmiseks ei olnud alust.

Kaebaja usaldusega arvestamise välistavad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 p 6 ja

lg 5. Kaebaja esitas teadlikult valeandmeid ja sai Eesti kodakondsuse pettuse teel. Seega ei ole

tal õiguspärast ootust, et korraldusega nr 366 antud kodakondsus jääb temale alles. Eesti

kodakondsuse ära võtmise korral jääb kaebaja kodakondsuseta. Kuigi kaebaja abikaasa ja

täiskasvanud tütar on Eesti kodanikud, ei pea kaebajal olema nendega sama kodakondsust, et

realiseerida oma õigust era- ja perekonnaelule. Eestis elamiseks ja töötamiseks ei ole

hädavalik omada Eesti kodakondsust ja kaebaja saab olla koos oma perega ka siis, kui ta elab

Eestis elamisloa alusel. Kaebaja lähtus Eesti kodakondsuse taotlemisel omakasust ega

käitunud õiguskuulekalt. Puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu tuleks kaebajale säilitada

Eesti kodakondsus. Asjaolusid kogumis hinnates on kaebajalt Eesti kodakondsuse äravõtmine

proportsionaalne.

3. S.T esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 korralduse nr

79 tühistamiseks.

Kaebaja ei ole esitanud vastustajale valeandmeid. Vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt

motiveerimata, vastustaja väited on tõendamata ja tulemus on ebaproportsionaalne. Vastustaja

ei arvestanud, et kaebaja on elanud Eestis 1978. a-st seoses õpingutega Tallinna Merekoolis

ning tal on abikaasa ja laps, kes on Eesti kodanikud. Kaebaja ei kujuta mingit ohtu Eesti

julgeolekule. Kaebaja on lõimunud Eesti ühiskonda.

4. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti

põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2023 otsusega rahuldamata kaebaja 23.03.2023

taotlused kriminaalasja nr XXXXXXXX materjalide väljanõudmiseks ja uuringuakti

2(4)

3-22-830

koostanud ekspertidelt täpsustuste nõudmiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebuse rahuldamata

(resolutsiooni p 2).

Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg

2). Kaebajalt kodakondsuse äravõtmiseks oleks piisanud ka üksnes sellest, et ta ei ole

sooritanud nõuetekohaselt keeleeksamit. Lisaks EKEI 10.05.2017 ekspertiisiaktile kinnitavad

ka muud (kaudsed) tõendid, et kaebaja ei valda eesti keelt nõutaval tasemel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. S.T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Halduskohus hindas tõendeid valesti. Kaebaja oskas nõutaval tasemel eesti keelt ja sooritas

17.11.2013 keeleeksami ise. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada

vastupidist. Kaebajalt ei võetud võrdlusmaterjali käekirjaekspertiisi tarbeks. Ka

kriminaalasjas nr 1XXXXXXXX ei ole tuvastatud, et kaebaja ei teinud ise 17.11.2013

keeleeksamit. Kaebaja asus Eestisse elama 1978. a-l seoses õpingutega ja on sellest ajast

elanud Eestis. Kaebaja abikaasa ja laps on Eesti kodanikud. Kaebajat ei ole kunagi

kriminaalkorras karistatud ja ta ei ohusta Eesti julgeolekut. Kaebaja on lõimunud Eesti

ühiskonda. Kaebajalt kodakondsuse äravõtmine ei ole proportsionaalne.

7. Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Tõendid kinnitavad, et keeleeksami töö

kirjutajaks ei olnud kaebaja, vaid C. Kriminaalasjal nr XXXXXXXX ei ole siinse asjaga

otsest seost – see oli vaid ajend kontrollimaks, kas kaebaja sooritas keeleeksami ise. KodS §

28 lg 1 p 4 ei sisalda kaalutlusõigust, kuid vastustaja kaalus siiski ka kaebajaga seotud

asjaolusid ja hindas kodakondsuse äravõtmise proportsionaalsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Halduskohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vaidlustatud korralduse põhjendustega,

pidades seda õiguspäraseks. Ka ringkonnakohus on samal seisukohal ning selgitab vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

10. Eesti kodakondsuse saamiseks pidi kaebaja oskama eesti keelt B1-tasemel (KodS § 6 p

3) ning tundma PS-i ja KodS-i (KodS § 6 p 4), sooritades nende oskuste hindamiseks eksamid

(KodS § 8 lg 3 ja § 9 lg 2). Vastustaja tuvastas EKEI 10.05.2017 käekirjauuringu akti nr 17U-

DK0002 alusel, et kaebaja eest kirjutas 17.11.2013 eesti keele B1-taseme eksamitöö C (dtl

105–112). Kuna ekspert tegi selle järelduse täie kindlusega (arvamuste skaala aste 1: sama

kirjutaja), tuginedes Clt võetud võrdlusmaterjalile, ei olnud eksperdiarvamuse andmiseks vaja

võtta võrdlusmaterjali kaebajalt. EKEI 19.11.2021 uuringuakti nr 21U-DK0008 kohaselt ei

ole PS-i ja KodS-i tundmise eksamitöö üleandmise kohta antud allkirja väga tõenäoliselt

kirjutanud kaebaja (dtl 132–139). Selle eksperdiarvamuse aluseks oli kaebajalt pärinev

võrdlusmaterjal. Need tõendid on piisavad järeldamaks, et kaebaja ei sooritanud ise

kõnealuseid eksameid ja esitas PPA-le valeandmeid selle kohta, et ta vastab Eesti

kodakondsuse saamise tingimustele. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis seaks neis

uuringuaktides tehtud järelduste õigsuse kahtluse alla. Kaebaja paljasõnaline kinnitus

eksamite ise sooritamise kohta ei ole piisav. Seega olid KodS § 28 lg 1 p 4 kohaldamise

eeldused täidetud.

11. Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja ei saa kodakondsuse äravõtmisel tugineda usalduse

kaitsele (HMS § 67 lg 4 p 6 ja lg 5). Kaebaja saavutas Eesti kodakondsuse andmise pettusega.

3(4)

3-22-830

Ei ole võimalik, et keegi teine sai sooritada kõnealused eksamid kaebaja eest tema teadmata

või tema tahte vastaselt. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja saab elada Eesti

perekonnaelu ja teenida elatist ka ilma Eesti või mõne muu kodakondsuseta. Sellel, et kaebaja

ei ohusta Eesti julgeolekut ja teda ei ole kriminaalkorras karistatud, ei ole siinses asjas

määravat tähtsust. Seega on kaebajalt Eesti kodakondsuse äravõtmine proportsionaalne.

12. Võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

13. Kaebaja ja C eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada nende nimed

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)