2-24-11508/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11508

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C J I vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1602,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja S R

Kostja: C J I (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 15.11.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 741,93 eurot, viivis perioodi

06.05.2024-26.07.2024 eest 20,65 eurot, viivis perioodi 27.07.2024-27.02.2025 eest 52,38

eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem

kui 23,9% aastas.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 255,01 euro ulatuses, intressinõue 108,40 eurot,

haldustasu nõue 11,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja

26.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 176,77 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 53,25% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

46,75% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 274,24 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 15.11.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 996,94 eurot, intress 108,40 eurot,

haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 197,42

eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 27.07.2024 kuni põhinõude (996,94

eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja nõude aluseks on Xxx xxx AS-i ja kostja vahel 15.11.2022 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot. Lepingu kohaselt oli

intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,02% aastas, mille arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat 2000 eurot, intressimäära 23,90%, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva 5.05.2024, osamaksete arvu 18, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuist

lepingu haldustasu 2,90 eurot.

2.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

12.09.2023 kostjale tähitud kirjana laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

tähitud kirjana teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 7. osamaksest, s.o

5.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 10. osamakseni, s.o 5.09.2023.

Hageja selgitab, et lepingu üldtingimuste punktis 8.1.2 on sätestatud: „Loeme, et Te olete

Meie saadetud personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse

kohaselt täitnud, kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele

või Digikanalite kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud

Teate loeme Teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite

kaudu avaldatud Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval.“.

Xxx AS loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid

hagejale. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt

lepingu sõlmimisel antud aadressile.

2.3. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 703,06 eurot ja hagejale

300 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest. Kostjal on tasumata igakuine

haldustasu alates 5.06.2023.

2.4. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja selgitab

sissenõudekulude 50 eurot kujunemist: 31.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot

8.11.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 4.12.2032. a kolmanda tasulise kirja

saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

2.5. Hageja esitas 12.02.2025 nõude ümberarvestuse, milles selgitab järgmist. Kostja sai

lepingu alusel laenu summas 2000 eurot ning on tagasimakseid teostanud esialgsele

võlausaldajale 958,07 eurot ja hagejale 300 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

summa 741,93 eurot (2000-958,07-300). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa

741,93 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 06.05.2024 kuni 26.07.2024 lepingujärgses viivisemääras

23,90% aastas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 741,93 eurot alates

27.07.2024 lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas sellest pooli menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 03.11.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-

postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi (dtl 13) põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva lepingu 15.11.2022, digiallkirjastatud konteineris on leping, laenulepingu

tingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud maksekorralduse

(dtl 32) selle kohta, et laenusumma 2000 eurot on kostjale üle kantud 16.11.2022.

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud 29.09.2023. Kohus peab usutavaks,

et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 48,90%).

Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 30) ja maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 31).

Maksehäireregistri päring on aga tehtud peale laenu väljastamist. Laenutaotluses on küsitud

vaid kostja igakuist sissetulekut ja igakuiseid kohustusi, tööandja, ülalpeetavate arv ja laenu

eesmärk on jäetud täitmata (ning krediidiandja on võimaldanud andmete esitamata jätmist).

Hageja väitel tehti küll päring ka Maksu-ja Tolliametisse, ent tõendit hageja selle kohta

esitanud ei ole (hagis olev rida ei oma tõendi kvaliteeti). Krediidiandja on jätnud

kontrollimata kostja finantskohustused ega ole selgitanud välja nende olemust ja kestust.

Krediidiandja ei ole välja selgitanud kostja igakuiseid majandamiskulusid (sh ülalpeetavate

olemasolu, mis mõjutab neid kulutusi). Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja on jätnud

olulisel määral VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmata.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen

oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab

kohus hageja nõude osaliselt, vastavalt VÕS § 4034 lg 7 kohasele ümberarvestusele.

5. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid tarbija ei võlgne.

Kuivõrd lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, jääb hageja intressinõue

rahuldamata. Samuti jääb rahuldamata haldustasude nõue.

Hageja on hagis esile toonud, et kostja on laenu põhiosa katteks tasunud 703,06 + 300 eurot

ning et kostjal olid tasutud 6 maksegraafiku järgset intressimakset (mis kokku teeb 197,22

eurot) ning 6 kuu haldustasud (6 x 2,90 = 17,40).

Hageja on 12.02.2025 menetlusdokumendis täpsustanud kostja tagasimaksete suurust, mille

järgi on kostja teinud tagasimakseid kokku 1258,07 eurot (958,07+300). Arvestades selle

summa põhivõla katteks, on kostjal tagastamata 741,93 eurot (2000-958,07-300).

Lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg (5.05.2024) on saabunud. Hageja väitel on

leping üles öeldud alates 27.09.2023. Kui arvestada kõik kostja poolt tasutu lepingu

maksegraafiku põhiosamaksete katteks, ei oleks kostja sel kuupäeval olnud viivituses kolme

järjestikuse tagasimaksega. Sellest tulenevalt on üles ütlemine toimetu.

Kohus märgib täiendavalt, et hageja väitel saadeti üles ütlemise hoiatus tähitud kirjaga

12.09.2023. Kohtule esitatud kirjas on võla tasumise tähtajaks antud kuni 27.09.2023. TsÜS §

69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud, millal kostja üles ütlemise hoiatuse kätte sai. Hageja enda viitatud

lepingutingimuste kohaselt luges krediidiandja posti teel saadetud kirja kättesaaduks 5 päeva

möödumisel postitamisest. Seda arvestades ei saanud kostjale jääda kirja kättesaamise ja üles

ütlemise vahele seadusega nõutud 14 päeva.

Kuivõrd lepingu järgne laenu tagastamise lõpptähtaeg on möödunud, on tagastamata laenu

põhiosa tasumise nõue sissenõutav. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla

741,93 eurot.

6. Hageja leiab, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus nõuda

viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 23,90% aastas.

Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid

kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset

(kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama

tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga

on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda,

et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus

kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus

leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Lepingujärgne viivise määr oli 23,9% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, §

108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (782,32 eurolt) alates 06.05.2024 (s.o laenu

tagastamise lõpptähtpäevale järgnevast päevast) kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 23,9% aastas. Arvestatud viivis perioodi

06.05.2024-26.07.2024 eest 20,65 eurot. Arvestatud viivis perioodi 27.07.2024-27.02.2025

eest 52,38 eurot.

7. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest

peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud.

Hageja väitel tuleneb võla sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe lepingu üldtingimuste

punktist 4.6. Kohtule esitatud tingimustes sellise numbriga punkti ei ole. Seega ei ole hageja

esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega

tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses, ei ole võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv 315 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos hagiavaldusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

315 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik

kulu.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt

järgmiselt: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2

tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt märgitud ulatuses 2 tundi. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200

eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 515 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv ja

200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 29.07.2024 esitatud hagi hind oli 1602,63 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 741,93 eurot, viivisenõude perioodi

06.05.2024-26.07.2024 eest 20,65 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 27.07.2024 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest

arvestatuna on 90,89 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 853,47

euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1602,63 eurot) 53,25%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 53,25% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

46,75% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 53,25% hageja põhjendatud menetluskuludest

(515 eurot), millele vastab summa 274,24 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik