2-24-127005/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-127005

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

K. J. ja R. J. hagi R. J. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate

seaduslik

esindaja:

Kostja:

1. K. J. (ik XXX

2. R. J. (ik XXX)

(elukoht: XXX)

A. R. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

R. J. (ik XXX; elukoht: XXX, e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. J. ja R. J. hagi.

2. Välja mõista R. J.lt elatis igakuise elatusrahana alates 1.08.2024.a.

2.1

K. J. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. 250 (kakssada

viiskümmend) eurot 22 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja osa

lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja

seejärel kolme toetust saava lapse vahel);

2.2

R. J. kasuks tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. 250 (kakssada

viiskümmend) eurot 22 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja osa

lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja

seejärel kolme toetust saava lapse vahel);

2.3

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause, § 21 lg 2) suuruse

muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A. R. pangakontole nr EEXXX kalendrikuu

eest ette (so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval),

selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada R. J. poolt menetluse ajal tasutud elatise

makseid (juhul kui makseid on tehtud).

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. K. ja R. J. esitasid oma seadusliku esindaja A. R. kaudu 16.09.2024.a Viru Maakohtule

hagiavalduse R. J. vastu elatise nõudes.

Hagejad paluvad R. J.lt välja mõista

1.1

K. J. ja R. J. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2024 kuni 15.09.2024 eest

275.33 eurot ühe lapse kohta (2 x 275,33 eurot)

1.2

Elatis alates hagiavalduse esitamisest (16.09.2024)

-

K. J. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 250 eurot 22 senti

(272 eurot 76 senti baassumma + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 37.50 eurot (1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse

määrast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)

-

R. J. kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuiselt 250 eurot 22 senti (272

eurot 76 senti baassumma + 54 eurot 96 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

37.50 eurot (1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)

Hagejad paluvad elatisemaksed tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. R. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega

"elatisraha" (näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse).

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on K. ja R. J. A. R. ja R. J. ühised lapsed. A. R.l on ka kolmas

alaealine laps (R. M., ik XXX) mistõttu saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt riiklikku

lasterikka pere toetust.

Hagejad nõuavad elatist kohtu kaudu kuna kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja ei

täida varasemat elatise tasumise kokkulepet ning alates 1.08.2024.a on tasunud mõlema lapse

ülalpidamiseks kokku 200 eurot.

Enne kohtusse pöördumist on hagejate seaduslik esindaja üritanud kostjaga ühendust võtta ja

selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega, kes vajavad ülalpidamist regulaarselt

ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Samuti on laste ema püüdnud saavutada

kohtuvälist kokkulepet perelepitaja vahendusel, kuid kostja ei ole sellega nõustunud ega ole

vastanud A. R. sellekohastele ettepanekutele.

Hagejate seaduslik esindaja soovib, et poolte vahel ei oleks vaidlust hagejatele makstava elatise

suuruse ja ülalpidamise andmise korra osas. Laste ema jaoks on oluline, et kohtulahendi alusel

hakkaks elatis laekuma regulaarselt, et oleks võimalik igakuiselt vahendeid (laekumisi)

arvestada.

3. Hagi esitamise seisuga koosnevad K. J. igakuised vältimatud vajadused järgmistest kuludest:

eluasemekulud (sh üür ja kommunaalkulud) 285 eurot, toidukulud 160 eurot, riided (sh jalanõud)

50 eurot, transpordikulud, hügieenitarbed 30 eurot, tervishoid (sh ravimid) 30 eurot, trenn 40

eurot, sidekulud (sh internet) 15 eurot, meelelahutus (huvitegevused, raamatud, sünnipäevad,

tähtpäevad) 40 eurot, muud kulud 20 eurot s.o kokku 670 eurot.

R. J. igakuised vältimatud vajadused koosnevad järgmistest kuludest: eluasemekulud (sh üür ja

kommunaalkulud) 285 eurot, toidukulud 160 eurot, riided (sh jalanõud) 50 eurot, hügieenitarbed

30 eurot, tervishoid (sh ravimid) 30 eurot, trenn 40 eurot, sidekulud (sh internet) 15 eurot,

meelelahutus (huvitegevused, raamatud, sünnipäevad, tähtpäevad) 40 eurot, muud kulud 20 eurot

s.o kokku 670 eurot.

Arvestades PKS § 101 toodud elatise arvestust tuleb R. J.l tasuda elatist K. ja R. J.

ülalpidamiseks järgmise arvutuskäigu järgi:

-

elatise baassummana kuulub tasumisele 272.76 eurot.

-

baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 832 × 0.03 = 54.96 eurot ehk 272.76

+ 54.96 = 327.72 eurot.

-

kuna hageja vajadusi saab osaliselt rahuldada A. R. arvelduskontole laekuva igakuise

lasterikka pere toetuse arvelt, tuleb elatise summast vähendada 1/3 poolest PHS § 21 lõikes 2

sätestatud lasterikka pere toetuse määrast, s.o 327.72 - (225 : 2) : 3 = 290.22 eurot.

-

hageja vajadusi saab osaliselt rahuldada hageja seadusliku esindaja arvelduskontole

laekuva igakuise lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast vähendada 40 eurot ehk pool PHS §

17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetuse määra, s.o 290.22 - (80 : 2) = 250.22 eurot.

Seega on kostja kohustatud tasuma laste ülalpidamiseks elatist kokku 500,44 eurot kuus (250,22

+ 250,22).

Tulenevalt asjaolust, et hagejad nõuavad elatise väljamõistmist üksnes PKS § 101 lõike 1 alusel

arvutatud (miinimum)määras, ei tule tõendada hagejate igakuiste vajaduste suurust. Riigikohus

on korduvalt selgitatud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summa, mille ulatuses ei tule

lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 22. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-174-16, p 13).

Hagejad mõistavad, et kostja soovib elatist maksta nii vähe kui võimalik, kuid selline käitumine

on käsitletav ülalpidamiskohustuse rikkumisena.

Eeltoodule tuginedes nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist kalendrikuu eest ette

summas, mis vastab PKS § 101 lõikes 1 alusel arvutatud elatissummale, alates hagiavalduse

esitamisest.

4. Kuna kostja ei ole alates 01.08.2024 täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt,

nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik

võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Olgugi, et

hagejate seaduslik esindaja on palunud korduvalt, et kostja hakkaks hagejatele andma

ülalpidamist seaduses sätestatud ulatuses, ei ole kostja alates 01.08.2024 hagejatele

nõuetekohases ulatuses elatist maksnud. Tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud hagejate

ülalpidamiskohustust, paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates

01.08.2024 kuni 15.09.2024, s.o hagi esitamisele eelnenud päevani.

K. ja R. J. tagasiulatuva elatise nõue kujuneb alljärgneva arvutuskäigu alusel:

- 2024. aasta augustis on tagasiulatuvalt nõutava elatise suuruseks 250.22 eurot.

- 2024. aasta septembris oli elatise suuruseks 250.22 eurot kuus ehk 250.22 : 30 =

8.340666666666667 eurot päevas.

Alates 01.09.2024 kuni 15.09.2024 on kokku 15 kalendripäeva. Seega oli 2024. aasta septembris

kostja kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks elatist 15 × 8.340666666666667 = 125.11

eurot, kokku 250.22 + 125.11 = 375.33 eurot.

Arvestades, et nimetatud perioodil maksis kostja kummagi lapse ülalpidamiseks 100 eurot, siis

on kummagi lapse tagasiulatuva elatise suurus 375.33 - 100 = 275.33 eurot (kahe lapse kohta 2 x

275,33 eurot)

5. Hagejate seaduslik esindaja selgitab, et hetkel rahuldab A. R. laste igakuised vajadused

vahetult, sh igakuiselt laekuva lastetoetuse ja lasterikka peretoetuse arvelt.

Mis puudutab kostja varalist seisu, siis hagejate seaduslikul esindajal puudub ülevaade R. J.le

kuuluvast varast ja tema igakuistest sissetulekutest. Hagejad saavad üksnes eeldada, et terve ja

töövõimelise mehena on kostja võimeline hoolitsema selle eest, et tema alaealised lapsed saaks

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seejuures lähtuvad hagejad eeldusest, et ülalpidamise

andmine tähendab seda, et vajadusel peab kostja tegema muudatusi oma harjumuspärases

elukorralduses või tegema pingutusi ja leidma võimalusi, et tagada hagejate arenguks vajalik ja

regulaarne ülalpidamine vähemalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatissummas.

II KOSTJA VASTUVÄITED

6. Sisulisi vastuväiteid hagejate elatise nõudele kostja ei esitanud.

Hagimaterjalidele vastuseks saadetud e-kirjas märgib R. J., et A. R. on talle tekitanud panga ees

31000 eurose arve mida pidi tema maksma, aga keeldus sellest. Kostja aitas korteri korda teha, et

lastel hea oleks, kuid A. R. hakkas elama kriminaalse taustaga isikuga, kes praegu vangistuses

viibib. A. R. nõudmiste tõttu on R. J. sunnitud tarbima antidepressante. Laste ema ei ole

suuteline ise kokkulepetest kinni pidama.

A. R. noorema lapse isa on 19 korral karistatud kriminaalasjades, tänaseks istub kinni

sissemurdmise ja varguse eest, laste ema oli sellest teadlik ja varjas seda nii kostja kui ka

vanemate eest. A. R. ja tema uue elukaaslase kooselu ajal maksis kostja kinni nende

elamiskulud. Kostja leiab, et ei pea A. R. meest ja tema last üleval pidama. Kostja rõhutab, et

laste ema aastatepikkuse vaimse terrori tõttu tuleb tal tarbida antidepressante.

Kui A. R. saab oma vanema hüvitised ja suurperetoetuse kätte, käitub ta viisakalt ja suhtleb

rahulikult, aga kui rahad otsas, siis hakkab üks ähvardamine ja sõimamine, mistõttu ei ole kostjal

võimalik temaga suhelda. A. R. pakutud kokkulepe oli, et kostja tasub lastele iga kuu 350 eurot.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

K. ja R. J.d on R. J. pojad (dtl 38, 40).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi

küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse

katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal

määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise

maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

10. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu

eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hagejad taotlevad hagiavalduses elatise väljamõistmist muutuva suurusena.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa

arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal (2024.a aasta keskmise

brutokuupalga kohta veel andmed puuduvad) oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2025. aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

ja osa lasterikka pere toetusest (arvestusega pool lasterikka pere toetust jagades kahega ja

seejärel kolme toetust saava lapse vahel)

450 : 2 = 225 : 2 = 112,5 : 3 lapse vahel = 37,5 eurot

Igakuise elatise miinimummäär on seega 287,72 – 37,5 = 250,22 eurot.

(Alates 01.01.2024 on PHS § 17 lg 3 lastetoetus pere 1. ja 2. lapsele 80 eurot, alates 3.

lapsest 100 eurot ja § 21 lg 2 lasterikka pere toetuse suurus 450 eurot)

12. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud

tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek

iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks.

Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt

suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest

see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

13. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta

vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolusid, et kostja on PKS § 102 olukorras (st olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla

miinimummäära), tuleb tõendada kostjal. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette

toonud ei ole.

R. J. e-kirjas toodu (dtl 79-85) ei ole asjakohane laste elatisenõude lahendamisel. Kohus juhib

tähelepanu sellele, et elatist on õigustatud saama lapsed (PKS § 97 lg 1) ja vanemal on

ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste ees. Endiste elukaaslaste omavahelised suhted ja

väited võimalike varaliste vaidluste kohta asjakohatud. Ilmselgelt ei ole kostjal kohustust

pidada üleval hagejate seaduslikku esindajat ega tema noorimat last, kuid see ei muuda kostja

ülalpidamiskohustust poegade K.i ja R. ees.

14. Vanemate varalise seisundi kohta tuvastas kohus järgmist:

14.1 kinnistusraamatu andmetel A. R.le ja R. J.le kinnisvara ei kuulu (dtl 94, 95).

14.2 Transpordiameti liiklusregistris A. R. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole (dtl 96); R.

J. samuti (dtl 97);

14.3 Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.2024-31.12.2024 saanud A. R. tulu

9493,44 eurot (ehk keskmiselt 791,22 eurot kuus; dtl 240); R. J. tulu samal perioodil oli 17

801,39 eurot (ehk keskmiselt 1483,45 eurot kuus; dtl 242);

14.4 Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on A. R.le määratud ja makstakse lapsetoetust

260 eurot kuus, lasterikka pere toetust 450 eurot kuus ja vanemahüvitist (R. M.). Alates

01.01.2025 on hüvitise ühe päeva suurus 29,53 eurot (2024 oli ühe päeva suurus 27,33 eurot).

Väljamakstav summa on igakuiselt erinev.

Kohtutäituri aresti akti alusel kuulub netosummast kinnipidamisele igakuiselt 20%. (dtl 250);

14.5 A. R. pangakonto väljavõttelt nähtuvad sissetulekuna vanemahüvitis vahemikus 651 –

808 eurot, peretoetus 710 eurot, elatisabi vahemikus 280-477 eurot (dtl 174-233);

14.6 R. J. pangakonto väljavõttelt (dtl 122 jj) nähtub tasu X OÜ-st vahemikus 941-1200 eurot,

elatisemaksed lastele 300-350 eurot, millest võib järeldada, et teatud kokkulepped vanemate

vahel ülalpidamise andmiseks olid varasemalt sõlmitud.

15. A. R. ja R. J. varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu

hinnangul kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist

alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära.

Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus

põhjendatuks mõista R. J.lt välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates

1.08.2024.a.

16. Elatise nõue ajavahemiku eest 1.08.2024-15.09.2024 eest ei ole tagasiulatuva elatise nõue

PKS § 108 mõttes nagu ekslikult leitakse hagiavalduses.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus elatise väljamõistmiseks esitati Pärnu Maakohtule

25.07.2024.a ning elatise väljamõistmist nõutakse alates 1.08.2024.a.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 5.09.2024.a. ja andis nõude üle Viru

Maakohtule edasiseks menetlemiseks hagimenetluses.

6.09.2024.a. määrusega jättis Viru maakohus hagi käiguta ning andis hagejatele tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks (põhjendatud hagiavalduse esitamiseks).

Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 16.09.2024.a.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagimenetluse tähenduses hagi esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest (seega 25.07.2024.a.).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja elatise poegade ülalpidamiseks alates

1.08.2024.a.

17. Hagejad soovivad kostjalt elatisemaksete tasumist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga

järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval A. R. arvelduskontole nr

EEXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

PKS § 100 lg 4 alusel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega peab igakuine elatis olema tasutud hilisemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks.

18. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, mõistab hageja kasuks kostjalt välja elatise

PKS § 101 alusel arvestatud miinimummääras muutuva suurusena.

Menetluskulude jaotus

20. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

21. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik