2-24-142235/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2025

Tsiviilasi nr

2-24-142235

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi C-S. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht

Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, 13425, XXX),

lepinguline esindaja Natalja Grinkevitš (e-post)

Kostja: C-S. S. (isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Elisa Eesti AS hagi C-S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse

võtmisest.

2. Jätta menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte Elisa Eesti AS-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C-S.

S.-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna C-S. S.-ile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu

Maakohus andis 10. jaanuari 2025. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 13. jaanuari 2025. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14

päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle

põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud

isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava

riigilõivu tasumiseks. Hageja lepinguline esindaja sai Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a

määruse kätte 3. veebruaril 2025 kättetoimetamisportaali vahendusel.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3 alusel keelduda.

4. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. TsMS § 486 lg 1 p 2 järgi

annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle, kui

makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda

ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite

esitamise korral menetlus lõpetada.

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustas TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3

kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta viidatud nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt

antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi.

5. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ka siis, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 12). TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 13. jaanuari 2025. a määruses hagejat ülalmärgitud

tagajärgede eest.

6. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja.

Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule.

Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus

võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole

kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta

tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s

218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele.

7. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav

riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1

järgi on hagi hind 404 eurot 98 senti. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal

kehtinud RLS lisa 1 järgi tuleb alates 351 euro kuni 500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt

tasuda riigilõivu 140 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65

eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde

tasunud.

8. Hageja sai kohtu 13. jaanuari 2025. a määruse kätte 3. veebruaril 2025. Lähtudes TsMS §

lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste

kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks)

antud tähtaeg 4. veebruaril 2025 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 17.

veebruaril 2025.

Kuivõrd hageja ei ole kohtu 13. jaanuari 2025. a määrusega määratud tähtajaks (17.

veebruariks 2025) puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse koos

tõenditega õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta ja tasumata

nõutud riigilõivu, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12

ning § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda.

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik