2-24-134389/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-134389

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

828, 76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, Sõpruse

pst 145, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:

xxx

Kostja: X (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja (eestkostja):

Sillamäe

Linnavalitsus, e-post: linnavalitsus@sillamae.ee

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Xl tagastada Elisa Eesti AS-le seade Samsung Galaxy Tab A8 32GB LTE, või

selle võimatusel hüvitada hagejale seadme maksumus 229 eurot 20 päeva jooksul

otsuse jõustumisest.

Menetluskulud

3. Jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Ülejäänud poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 122, 50 eurot.

5. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (122, 50 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Elisa Eesti AS ja kostja vahel 4.12.2022 sõlmiti

liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, osamaksetega vara müügileping

Samsung Galaxy Tab A8 ostmiseks (229 eurot) ja nutikindlustuse leping (4,19 eurot kuus).

Kostja kasutas teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Hageja palub hagi rahuldada ja välja

mõista kostjalt võlgnevus 531, 36 eurot, viivis 161, 64 eurot ja alates 29.10.2024 viivis 0,065

% päevas tasumata põhisummalt kuni täitmiseni. Isegi kergelt alaarenenud isikul on

põhiõigused, mille realiseerimiseks vajab inimene nii sidevahendit, kui selle toimimiseks

vajalikku nutiseadet. Eeltoodud põhjusel tehingut vaidlustades ei saa väita, et kostja ei saanud

nutiseadet ja sellele võrguteenust ostes oma tegudest aru.

2. Tartu ringkonnakohus tegi 20.09.2024 otsuse 2-23-3094, millega määrati kostjale eestkoste.

Otsuse punktis 1 nähtub, et kostja kuritarvitab viimasel ajal alkoholi, alates 6.02.2023 ei käi

tööl. Seega saab järeldada, et asjaolud, mis tingisid eestkoste määramise, olid süvenenud

pärast tehingute tegemist, millest tekkis kostjalt nõutav võlg. Hageja hinnangul saab väita, et

enne seda oli kostjal üksnes kerge vaimne alaareng ning puudub põhjus väita, et ta ei olnud

võimeline tehingute tagajärgedest aru saama või oma tegevust eesmärgistatult juhtima. Hageja

võib alternatiivselt nõuda õigusliku aluseta saadu tagastamist.

II KOSTJA VASTUS

3. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja on piiratud teovõimega isik. Ta on lapseeast

invaliid vaimse tervise häirete tõttu. Viimati on talle määratud keskmine vaimupuue tähtajaga

alates 15.09.2020-14.09.2025. X ei suuda adekvaatselt oma tegudest ja nende tagajärgedest

aru saada, teised võivad teda ära kasutada. Vajab abi mh. igapäevaelu korraldamisel ja raha

sihipärasel kasutamisel. Viru Maakohtu 05.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-3094

Sillamäe Linnavalitsus X eestkostjaks. Ekspertiisiaktist selgub, et vaimne alaareng ilmnes

juba enne isikule eestkoste seadmist ja enne nõude aluseks oleva tehingu sõlmimist. Ekspert

tegi kindlaks, et 2006. aasta lapse psühholoogise uuringi tulemustes on viiteid kergele

vaimsele alaarengule, soovitav lihtsustatud õppekava, vajalik arengu jälgimine dünaamikas.

Samuti tegi ekspert kindlaks, et 2021. aasta psühholoogilise uuringu tulemustes on viiteid

kognitiivse võimekuse alanemisele (kerge vaimne alaareng).

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 828, 76 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja sõlmis 4.12.2022 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks,

osamaksetega vara müügilepingu Samsung Galaxy Tab A8 ostmiseks (229 eurot) ja

nutikindlustuse lepingu (4,19 eurot kuus). Kohus leiab, et poolte vahel 4.12.2022 sõlmitud

lepingud on tühised TsÜS § 11 lg-st 1 tulenevalt, kuna kostja oli lepingu sõlmimise ajal

piiratud teovõimega. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või

neid juhtida, on kohus määranud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega

ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt on

piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitme poolne

tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Sellist

heakskiitu asja materjalides ei ole.

5. Tsiviilasjas 2-23-3094 kostjale Põhja Eesti Regionaalhaigla ekspertiisiaktist nähtub, et lapse

2006 psühholoogilise uuringu tulemustes on viiteid kergele vaimsele alaarengule (soovitav

lihtsustatud õppekava, vajalik arengu jälgimine dünaamikas) ja 2021 psühholoogilises

uuringus on viiteid kogntiivse võimekuse alanemisele (kerge vaimne alaareng), nagu on

õigesti märkinud kostja seaduslik esindaja. Keerulistest dokumentidest ei saa aru. X on

viibinud psühhiaatri jälgimisel ja ravil lapsepõlvest alates. Eeltoodust nähtuvalt saab seega

järeldada, et kostja psüühikahäire (mõõdukas vaimne alaareng) ei ole tekkinud viimastel

aastatel, sh. peale vaidlusaluste lepingute sõlmimist, vaid on eeltoodud andmetest nähtuvalt

olemas juba varases lapseeas. Seega ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et pole alust väita, et

kostja ei olnud võimeline tehingute tagajärgedest aru saama ja neid adekvaatselt hindama.

Asjakohatu on hageja esindaja seisukoht, et ka kergelt alaarenenud isiku vajadus nutiseadme

järele viitab sellele, et isik saab tehingutest aru. Isiku soov soetada nutiseade ei tähenda seda,

et isik saab aru tehingu tagajärgedest, sh. tehinguga kaasnevatest kohustustest.

6. Tühise tehingu tagajärjena näevad TsÜS § 84 lg 1 esimene ja teine lause ette seda, et

tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu

tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS §

1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjal hagejale tagastada seade Samsung Galaxy Tab A8 32GB LTE maksumusega 229

eurot, või selle võimatusel hüvitada hagejale seadme maksumus 229 eurot 20 päeva jooksul

otsuse jõustumisest.

7. VÕS § 1033 lg-st 1 tulenevalt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama

ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul

põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1034 lg 1 kohaselt, kui vastastikune

leping on tühine, võib saaja lepingu kohaselt saadu tagastamise nõude suhtes tugineda VÕS §

1033 lõikes 1 sätestatule üksnes juhul, kui leping on mh. tühine saaja piiratud teovõime tõttu

(ka RKTKo 2-22-115921 p 13). Seega VÕS § 1033 lg 1 ja § 1034 lg-t 1 arvestades ei ole alust

hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel rahuldada liitumislepingust ja nutikindlustuse

lepingust tulenevate nõuete osas.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et õiglane on jätta hageja menetluskulud osaliselt (pool tasutud riigilõivust 245

eurost) kostja kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist

menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/