2-24-12274/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-12274

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12274

Tsiviilasi

R.V hagi R.D vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.V (isikukood XXX);

Hageja seaduslik esindaja: K.V (isikukood XXX);

Kostja: R.D (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

19.11.2024. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.V hagi R.D vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista R.D-lt R.V kasuks välja elatis 320 eurot kuus alates 05.09.2024. a kuni R.V

täisealiseks saamiseni.

3. Jätta rahuldamata R.V hagi R.D vastu elatise nõudes suuremas

ulatuses.

4. R.D-l tuleb temalt R.V kasuks välja mõistetud elatis maksta K.V

arvelduskontole nr

EE022200221030798970 iga kuu 5.

kuupäevaks.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1.

K.V esitas alaealise R.V nimel 13.08.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse R.D

vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotleti kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist

alates 05.09.2024. a 400 eurot kuus. Menetluse käigus (08.02.2025. a menetlusdokumendis)

vähendas hageja esindaja elatise nõuet 350 euroni kuus. Hageja esindaja palub kohtul määrata

elatis hagejale summas 350 eurot tuleb maksta iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja, ema K.V, pangakontole.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja R.V K.V ja kostja R.D ühine alaealine laps, sündinud

10.02.2014. a. Vanemate kooselu lõppes 2016. aastal ja alates sellest ajast elab hageja koos

emaga. Hagejale on makstud elatist, aga summad on aga laekunud üsna suvaliselt ja hageja

ema ei saa olla kindel, mis kuupäeval ja mis summas täpsemalt elatist makstakse. Umbes

viimased kaheksa kuud on tasutud elatist 320 eurot kuus. Varem oli elatise summa 290 eurot

ja enne seda veelgi väiksem. Sealjuures on tähelepanuväärne, et elatist on maksnud kostja

vanaema, s.o lapse vanavanema, L. G. . Kostja ja tema pere on teinud hagejale kalleid

kingitusi ja on viinud last iga suvi reisile ning suvelaagrisse, kuid hageja reaalsed vajadused

peab rahuldama tema ema. Hageja vajadused ühes kuus on kokku keskmiselt 851,67 eurot, sh

eluasemekulud 316,67 eurot, kulutused toidule 125 eurot, kulutused transpordile 30 eurot,

sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot,

kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot

ning muud vältimatud püsikulud (sõpradega kinos, veekeskuses, sünnipäevadel käimine vms)

100 eurot. Hageja viibib kostja juures aasta lõikes keskmiselt kaks korda kvartalis (1 või 2

ööd maksimaalselt). On aga ka perioode, kus laps ei kohtu isaga mitu kuud.

1.2.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud.

Kostjale on küll määratud puuduv töövõime, aga hageja esindaja leiab, et see ei anna alust

elatist vähendada. Suurem osa hageja eluajast on kostja olnud töötu. Esmakordselt määrati

kostjale töövõimetus 2022. aastal ja uus hindamine toimub 2025. aasta aprillis. Seega ei ole

töövõimetus määratud pikaajaliselt ja kostja ei ole ka põhjendatud, et tal oleks takistatud leida

oma erivajadustele vastavat tööd. Kuigi kostja on olnud töötu, siis ei saa öelda, et tal läheks

majanduslikult halvasti. Näiteks veel eelmisel aastal oli kostjal kallis auto, väärtusega 20 000

eurot. Samuti teeb hageja kostjale kalleid kingitusi, näiteks ostis lego, mis maksis 700 eurot,

ning kostjal ei olnud ka midagi selle vastu, et 4 aastat tagasi panna hageja õppima TäheTera

erakooli, mille õppemaks viimasel perioodil oli 300 eurot kuus. Hageja esindaja on käinud

tööl alates sellest kui hageja oli 3-aastane, veel varasemalt lõpetas väikelapse kõrvalt

gümnaasiumiõpingud ning alates 2019. aastast asus täiskohaga töö kõrvalt õppima ülikooli.

Hageja esindaja sissetulekuks on töötasu 1700 eurot kuus (neto).

Hageja esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega lapse kulude suurusele. Hageja elukohaks

olev korter, Tartu linnas XXX, on hageja ema ja tema elukaaslase kaasomandis. Hageja

esindaja on arvestanud hageja püsikulude hulka 1/3 eluasemelaenu maksetest, s.o 948

eurot/3=316 eurot. Korteriga seonduvad ka kommunaalkulud, mis on keskmiselt 150 eurot

kuus. Kui jagada need kulud korterit kasutava kolme isiku vahel, siis hagejale langev osa on

50 eurot. Hageja toidukulud on keskmiselt 200 eurot kuus. Hagejal diagnoositi ATH ja selle

tõttu hagejale määratud ravim maksab 30 eurot kuus. Kui lisada sellele veel lapsele vajalikud

vitamiinid, on kulud rohtudele ja vitamiinidele keskmiselt 40 eurot kuus. Kulus hageja riietele

ja jalanõudele on keskmiselt 60 eurot kuus. Hageja on praegu vanuses, kus ta kasvab kiiresti

ja vajab iga suvi/talv uusi riideid. Kostja ostis eelmisel talvel hagejale talvejope ja see hooaeg

vihmajope ning tossud, aga siiski on kostja poolne riiete ostmine hagejale pigem harv ning

üldiselt ostab hagejale kõik vajaminevad riided ema. Hageja telefoniarve on 25 eurot kuus.

Hageja transpordile kulub keskmiselt 37 eurot kuus. Sinna alla kuulub 7 eurot bussi kuukaart

ja bensiinikulud. Kostja on viinud hagejat kooli ja seal koju toonud harva. Hageja

meelelahutusega seotud kulud on keskmiselt 100 eurot kuus. Sinna alla on arvestatud

taskuraha, väljasõidud, restoran, kino jne. Juuksurile kulud 20 eurot kuus. Seega kokku on

hageja kulud keskmiselt 848 eurot kuus. Kui sellest maha arvata peretoetus 80 eurot kuus, mis

hageja esindajale laekub, siis jääb summaks 768 eurot kuus, mis kaheks jagatuna teeb 384

eurot.

Hageja esindaja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja maksab

hagejale elatist praeguses summas, 320 eurot kuus, ja lisaks osaleb hageja suuremate

kulutuste kandmisel.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, R.D, tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatas, et on nõus maksma hagejale elatist, aga ei

ole nõus hagis nõutava elatise suurusega.

Kostja väitel ei ole ta kunagi keeldunud oma last toetamast ja on alati ka toetanud last

lähtudes enda majanduslikest võimalustest. Kostja on kandnud lapse kontole raha, on ostnud

lapsele riideid, jalatseid, raamatuid, telefoni, jalgratta jms. Lapse kooli valikul (1. – 4. klass)

oli vanemate vahel suuline kokkulepe ja mõlema soov, et valitakse TäheTera erakool ning

selle kulud tehakse pooleks ning kostja tasus oma osa koolikuludest. Kostja ei nõustu hageja

esindaja poolt välja toodud lapse kulude suurusega. Kostja leiab, et eluasemekulude suurus ei

ole põhjendatud, kuna eluasemelaenu makseid ei ole kostja kanda ja neid kulusid ei saa

elatise maksmisel arvesse võtta. Seaduse järgi on vanema kohustuseks last kasvatada, ülal

pidada ja hoolitseda selle eest, et lapsel oleks elamispind koos vajalike tingimustega (vesi,

elekter jms). Kostja on hageja esindajale korduvalt pakkunud lahendust, et laps võiks elada

50/50 ajast mõlema vanema juures. Hageja esindaja on sellest aga keeldunud. Kostja leiab, et

lisaks eluasemekuludele ei ole hageja esindaja põhjendanud lapse muid kulusid hagis

märgitud suuruses. Laps käib koolis/trennis jalgrattaga (v.a vihmased/talvised ilmad)

jalgrattaga, mille kostja talle ostis ning muu ajal viib ka kostja last kooli ja tagasi mitmeid

kordi kuus. Seega ei ole põhjendatud lapse transpordikulud 37 ulatuses kuus. Alates 2024.

aastast ei käi laps enam erakoolis, mistõttu on põhjendamata kulu koolikohustuse täitmisele

100 euro ulatuses kuus. Kostja leiab, et hagis märgitud kulu lapse riietele ja jalanõudele 100

euro ulatuses kuus on liigne, sest suuremaid oste ei tehta igakuiselt ning samuti on kostja

ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Kostja leiab, et ilmselgelt liigne on ka anda hageja

vanusele lapsele muudeks püsikuludeks 100 eurot kuus. Lapse meelelahutuse kulud sellises

ulatuses on ülepaisutatud ning on vähetõenäoline, et laps käib kuus mitu korda restoranides ja

kinodes ning väljasõidud koolides on paremal juhul üks-kaks korda kvartalis. Samuti ei

nõustu kostja hageja esindaja väitega, et lapse sidekulud on 25 euro ulatuses. Kostja on

soetanud lapsele telefoni ning tasub selle eest iga kuu makseid. Lapse telefoniarve 25 euro

ulatuses kuus on ülepaisutatud ja ei ole tõendatud.

Kostjal väitel on tal puuduv töövõime ja tema sissetulekuks on ainult töövõimetoetus. 2021.

aastal määrati alguses kostjale osaline töövõime ja siis käis ta Soomes tööl, aga 2023. aastal

määrati kostjale puuduv töövõime ja alates sellest ajast kostja ei tööta. Kostja asus 2022.

aastal õppima IT-süsteemide spetsialistiks, aga halvenenud tervise tõttu pidi ta õpingud

katkestama 23.08.2024. a. Kostjal puudub vara. Kostja ei osale üheski juhatuses ega ole

ettevõtte omanik/osanik. Kostja on elanud oma vanaema majas, Tartu linnas XXX , aga kuna

2024. aasta augustis suure üleujutuse tõttu nihkus maja vundament, siis elab ta ajutiselt enda

ema elukaaslase vabas korteris Tartu linnas XXX. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ca

629 eurot kuus. Kostja märkis, et ei pea vajalikuks hageja esindajale tõestada enda kohustuste

suurust. Kostja väitel on hagejale maksnud elatist tema. Elatist on kantud küll tema vanaema

kontolt, aga tema on sinna kontole sularahas raha sisse maksnud. Elatiskalkulaatori järgi

arvutades on elatise summaks 287,72 eurot kuus, kuid kuna kostja ei ole töövõimeline, siis

palub kostja selle summa kohtul üle vaadata ja määrata elatise summa mõistlikus suuruses

lähtudes kostja töövõimetusest ja sissetulekust.

Kostja ei nõustunud hageja esindaja kompromissiettepanekuga tingimusel, et ta maksab edasi

elatist summas 320 eurot ja lisaks osaleb hageja suuremate kulutuste kandmisel.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et R.V hagi R.D vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.

3.1.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja R.V on

K.V ja kostja R.D ühine alaealine laps, sündinud 10.02.2014. a (hetkel

seega 11. aastane). Vanemate kooselu lõppes 2016. aastal. Pärast

vanemate kooselu lõppemist elab hageja ema K.V juures ja kostja elab

lapsest eraldi. Vanematel ei ole rohkem lapsi peale hageja.

Algselt, 13.08.2024. a kohtule esitatud hagiavalduses, nõudis hageja kostjalt

elatise väljamõistmist alates 05.09.2024. a 400 eurot kuus. Menetluse käigus

vähendas hageja nõutava elatise summat 350 euroni kuus.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejale elatist, kuid

vaidleb vastu nõutava elatise suurusele.

3.2.

Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2

järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui

oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta

täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Riigikohus on oma varasemas praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr XXX) selgitanud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses

ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid

tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Alates 1. jaanuarist 2022. a kehtiv PKS § 101 ei näe enam ette konkreetset miinimumelatist, vaid

sätestab alaealisele lapsele elatise arvutamise alused. Kohus leiab, et sellise uue regulatsiooni

kohaselt ei pea tõendama lapse vajadusi kahekordse PKS § 101 lg-s 3 ette nähtud elatise

baassumma ulatuses, kuid tõendada tuleb sellest suuremad kulud. Kostjal on võimalik tõendada,

et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

3.3.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures

aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus (1 kuni 2 ööpäeva

kvartalis). Seega PKS § 101 alusel elatist arvutades hageja kostjaga

veedetud aega arvesse ei tule võtta.

Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse

lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates 1. jaanuarist 2023. a on pere esimese

lapse kohta 80 eurot kuus, arvestades, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt

vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb elatise suuruseks perioodil 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a

287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 =

327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot).

Hageja nõuab hagis kostjalt elatist alates 05.09.2024. a 350 eurot kuus, s.o 62,30 eurot rohkem,

kui on PKS § 101 alusel perioodiks kuni 31.03.2025. a arvutatud elatis. Tulenevalt PKS § 102 lg-

st 3 tuleb kohtul nõude lahendamisel teha kindlaks hageja põhjendatud vajadused ja vanemate

varaline seisund.

3.4.

Hageja seadusliku esindaja väitel on hageja kulud ühes kuus

keskmiselt 850 eurot kuus, sh eluasemekuludena 1/3 eluasemelaenu

maksetest summas 316 eurot ja 1/3 korteri kommunaalkuludest

summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud ravimitele ja

vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele

ja jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot,

kulud meelelahutusele 100 eurot, juuksurile 20 eurot.

Kostja ei nõustu sellega, et hageja kulud ühes kuus on keskmiselt 850 eurot.

Kostja leiab esiteks, et lapse eluasemekulude hulka ei saa lugeda

eluasemelaenu makseid ja lisaks on kostja vaidlustanud hageja esindaja

poolt välja toodud hageja ravimite, riiete ja jalanõude, transpordi, side ning

meelelahutuskulude suuruse.

Nagu kohus seda eespool (p-s 3.3.) märkis, siis ei pea hageja tõendama oma

vajadusi kahekordse PKS § 101 lg-s 3 ette nähtud elatise baassumma

ulatuses. Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt

on PKS § 101 lg-s 3 sätestatud elatise arvutamise baassumma 200 eurot

2020. aastal tehtud vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes1

pakutud

keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest

standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mida vastavalt PKS § 101 lg-le 3

korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja

millele PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

PKS § 101 lg-de 3 ja 4 järgi on elatise baassumma alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a

327,71 eurot. Seega saab eeldada, et hageja põhjendatud vajadused sel perioodil on vähemalt

655,42 eurot (327,71 x 2) ja selles ulatuses oma vajadusi ei pea hageja tõendama.

Hageja esindaja poolt välja toodud muud hageja kulud, v.a kulu eluasemelaenu maksetele, jääb

kahekordse elatise baassumma piiresse ja kohtu hinnangul saab lugeda need kulud kokku 534

euro ulatuses ühes kuus, sh kommunaalkulud summas 50 eurot, toidukulud 200 eurot, kulud

ravimitele ja vitamiinidele 40 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud riietele ja

jalanõudele 60 eurot, transpordikulud 37 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 100

eurot, juuksurile 20 eurot, põhjendatuks. Hageja on esitanud ka tõendid vastavate kulude kohta,

sh TV ja internetiteenuste arve (dtl 71), korteri majandamis- ja kommunaalkulude arved (dtl 72-

73). Hageja esindaja on põhjendanud muu hulgas, et kulu ravimitele on tavapärasest suurem

seoses sellega, et hagejale on määratud ravi, mille maksumus on 30 eurot kuus. Samuti on hageja

esindaja põhjendanud hageja transpordikulusid, et vastavate kulude hulka kuulub ühistranspordi

pilet maksumusega 7 eurot kuus ja lisaks on vaja hagejat transportida autoga, millega kaasneb

bensiinikulu keskmiselt 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab kulud lugeda mõistlikuks ja

põhjendatuks. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et nimetatud

kulud ei ole lapse jaoks vajalikud.

Kõige suurema osa välja toodud hageja igakuistest kuludest moodustab 1/3 eluasemelaenu

maksetest, s.o 316 eurot kuus. Kostja on selle kulu vaidlustanud, leides, et eluasemelaenu

makseid ei saa lugeda lapse eluasemekuluks.

Riigikohus (vt RKTKo 16.10.2013. a nr 3-2-1-69-13, p-d 18-21) on selgitanud, et vanemad

peavad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi

ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse

1 Lapse vajaduspõhine miinimumelatis: uuringu lõpparuanne

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf

.

rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult

peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on

leidnud, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis,

kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks

on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks

või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid

ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse

elukvaliteeti. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata

kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse

kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab

TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise

kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus

määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi

kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas

piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum

on ühiskasutuses. Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu

kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on

ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki

asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.

Arvestades eelnimetatud Riigikohtu seisukohti nõustub kohus iseenesest kostjaga selles, et

hageja eluasemekulude suurust ei saa arvutada vanema poolt tasutava eluasemelaenu maksete

alusel. Samas, arvestades ka viidatud Riigikohtu suuniseid, peavad mõlemad vanemad

osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ja olukorras kus laps elab ühe vanema

eluruumis, on põhjendatud arvata lapse eluasemevajaduse hulka eluaseme kasutamisest

saadava kasutuseelise väärtus, mille suurust saab määrata võrreldava eluruumi keskmise

üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust

ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses.

Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab oma ema K.V juures korteris, Tartu linnas

XXX. Korteris elab lisaks neile veel hageja ema elukaaslane ja korter on soetatud hageja ema

ja tema elukaaslase kaasomandisse. Hagis nõutakse kostjalt elatist summas 350 eurot,

eeldusel, et vanemad kannavad hageja ülalpidamiskulud, millest on maha arvatud lapsetoetus,

võrdsetes osades ehk arvestusega, et ülalpidamiskulud on ühes kuus kokku vähemalt 780

eurot. Hageja muud kulud 534 euro ulatuses ühes kuus saab kohtu hinnangul lugeda

põhjendatuks. Kostja ei ole tõenditega põhistanud, et hageja poolt ema eluruumi kasutamisest

saadav eelis, s.o võrreldava ja samas piirkonnas asuva eluruumi keskmine üürihind,

arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa ja asjaolu, et eluruum on kolme isiku

ühiskasutuses, võiks olla väiksem kui 246 eurot kuus (780-534).

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja igakuised kulud 780 euro

ulatuses kuus.

3.5.

Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse

esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel

arvutatud summa.

Kostja tugineb hagile vastu väites oma töövõimetusele.

Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostjale on Sotsiaalkindlustusameti

06.03.2023.a otsusega määratud puuduv töövõime alates 12.04.2023. a kuni 11.04.2025. a ning

varasemalt oli kostjale määratud osaline töövõime alates 12.04.2022. a kuni 11.04.2023. a (dtl

39).

PKS § 102 lg 2 järgi võib elatise vähendamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas

vanema töövõimetus. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 16.02.2011. a

nr 3-2-1-164-10, p 16), et kui kohustatud vanem on töövõimetu, siis saab kehtestatud

miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema

töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist

miinimummääras maksta.

Kostja on esitanud tõendina enda pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul Eesti Töötukassa poolt

perioodil 16.05.2022. a kuni 24.09.2024. a temale makstud summade kohta (dtl 15-16). Tõendist

nähtub, et perioodil alates 2022. aasta mai kuni 2023. aasta aprill on Eesti Töötukassa maksnud

kostjale 279,24 eurot kuni 288,55 eurot kuus, perioodil alates 2023. aasta mai kuni 2024. aasta

aprill 353 eurot kuni 576,60 eurot kuus ning perioodil alates 2024. aasta mai kuni 2024. aasta

september 617,10 eurot kuni 637,67 eurot.

Kostja ei esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste püsikulude suuruse kohta. Kostja märkis

kirjalikus vastuses hagile (dtl 37), et ta ei pea selgitama ega tõendama hageja esindajale enda

personaalseid kohustusi ja elamiskulutusi puudutavat informatsiooni. Kohtuistungil selgitas

kohus kostjale tema kohustust tõendada elatise vähendamist õigustava mõjuva põhjuse esinemist

ja andis kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, kuid vaatamata sellele kostja andmeid

ega tõendeid enda vajaduste kohta ei esitanud.

Arvestades, et Eesti Töötukassa poolt kostjale makstava toetuse suurust, mis hagis nõutaval

perioodil alates 2024. a septembrist on 617,10 eurot kuni 637,67 eurot kuus, ei saa teha järeldust,

et elatise maksmisel PKS § 101 alusel arvutatud summas, s.o 287,72 eurot kuus, saaks

kahjustada kostja enda tavaline ülalpidamine.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et enne hagi esitamist tasuti kostja vanaema Luule

Grogorjeva kontolt hagejale elatist üldjuhul 320 eurot kuus. Poolte esitatu põhjal saab järeldada,

et elatise summa 320 eurot oli vanemate vahel kokku lepitud.

Kostja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtte (dtl 26), millest nähtub, et L. G. pangakontolt

on perioodil alates 05.10.2022. a kuni 11.09.2024. a tehtud regulaarselt igakuiseid makseid

hageja ema K.V pangkontole, selgitusega lapse elatis. 2022. aasta oktoobris ja novembris on

makstud elatist 200 eurot kuus, 2022. a detsembris 330 eurot ning edasiulatuvalt alates 2023.

aasta jaanuarist kuni 2024. aasta septembrini üldjuhul 320 eurot kuus.

Kostja avaldas, et kuigi elatise maksed on kantud tema vanaema kontolt, siis tegelikult on elatist

makstud kostja raha arvelt.

Vaidlust ei ole selle üle, et elatise maksmise perioodil oli kostjale määratud osaline töövõime ja

alates 12.04.2023. a ka puuduv töövõime. Kostja väitel ta pärast temale puuduva töövõime

määramist ei tööta ja tal puudub muu sissetulek peale töövõimetoetuse. Kohtu hinnangul saab

neist asjaoludest järeldada, et kostja majanduslik seisund võimaldas tal maksta elatist 320 eurot

kuus, ilma, et kannataks kostja enda tavaline ülalpidamine.

Asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud PKS § 102 lg 2 mõttes sellise

mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud summa.

3.6.

Kohus luges eespool põhjendatuks hageja vajadused 780 euro ulatuses ühes kuus,

millest 80 eurot on kaetud hagejale makstava lapsetoetuse arvelt. Hageja seadusliku

esindaja väitel on tema sissetulekuks töötasu 1700 eurot kuus. Hageja seaduslikule

esindajale kuulub kaasomandi osa pere eluruumiks olevast korteriomandist. Hageja

esindaja on esitanud tõendi selle kohta, et ta maksab eluasemelaenu 948 eurot kuus (dtl

70). Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus 2024. aastal oli 617,10 eurot

kuni 637,67 eurot kuus. Kostjal ei ole teada registreeritavat vara. Kostja väitel elas ta

enda vanaemale kuuluvas majas, aga praegu ajutiselt ema elukaaslasele kuuluvas korteris.

Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid oma igakuiste kohustuste suuruse kohta.

Arvestades olemasolevaid andmeid vanemate varalise seisundi kohta leiab kohus, et

puudub alus oluliselt muuta vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust. Arvestades siiski, et

kostjal on tuvastatud puuduv töövõime, mistõttu on kostjal eeldatavalt töötamine ja

sissetuleku teenimine takistatud, siis leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja

kasuks elatise väljamõistmine nõutust väiksemas ulatuses. Kohus leiab, et õiglane on

mõista kostjalt elatis välja samas summas, mida kostja on kokkuleppel pikema perioodi

vältel, sh töövõimetuse perioodil, hagejale maksnud, s.o 320 eurot kuus. Kostja ei ole

põhistanud, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline sellises

summas elatist maksma või kannataks sellises summas elatise maksmisel tema enda

tavaline ülalpidamine.

3.7.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 05.09.2024. a 320 eurot kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema K.V

arvelduskontole iga kuu 5. kuupäevaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaot

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik