2-22-17114/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-22-17114

Hagi ese

Tuvastada U R xxx tehtud testamendi tühisus

Tsiviilasja hind

500 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T V (isikukood xxx), Lepinguline esindaja A L

Kostja A R (isikukood xxx), Lepinguline esindaja S V

Viimane kohtuistung toimus

07.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista T Vilt A R kasuks välja menetluskulude hüvitis 3345,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja kostja vastuväited (otsuse kirjeldav osa)

1. T V (edaspidi hageja) esitas 15.11.2022 Harju Maakohtule hagi, millega palus tuvastada U R xxx

tehtud testamendi tühisuse (dtl 7). Hageja peab testamenti tühiseks põhjusel, et testaator (U R) oli

testamendi tegemise ajal vähihaiguse tõttu tarvitatavate ravimite mõju all ning sellest tingituna

otsusevõimetu. Testaatori otsusevõimetuse tõendamiseks taotles hageja ekspertiisi määramist.

Kohus rahuldas taotluse.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et tema abikaasa, U R oli viimastel aastatel hea tervisega

ning sai vähi diagnoosi alles xxx. Kostja määramine pärijaks ei ole ebatavaline, sest kostja ja U R

2-22-17114

kooselu algas xxx ning nad abiellusid xxx, neil oli ühine majapidamine ning nad tegid kõike koos

pea 30 aastat. Tõendamaks, et testaator oli haige enne oma surma vaid kolm ja pool kuud, esitas

kostja väljavõtte testaatori haigusloost. Oma väidet, et testaator oli testamendi tegemise ajal

otsusevõimeline soovib kostja tõendada vaidlusaluse testamendiga. Sama asjaolu tõendamiseks

taotles kostja U S tunnistajana üle kuulamist. Kohus rahuldas taotluse.

Kohtu põhjendused (otsuse põhjendav osa)

3. Kohus hindab hageja nõude põhjendatust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 alusel,

mis sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis,

mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus),

on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu

lõppemist heaks. Kumbki pooltest ei ole menetluses tuginenud sellele, et testaator oleks

testamendi hiljem heaks kiitnud. Seega sõltub hagi rahuldamine sellest, kas testaator oli

testamendi tegemise ajal, s.o xxx otsusevõimeline.

4. Kohus loeb menetluses tuvastatuks, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline ning

sai aru sellest, millised on testamendi tegemise õiguslikud tagajärjed. Kohtu järeldus põhineb

järgmistel tõenditel.

4.1. Testament, mis on hagiavalduse lisa nr 2 (dtl 9-13). Testamendi esilehelt (dtl 11) nähtub, et

notari asendaja kontrollis testaatori teo- ja otsusevõimet ning tuvastas, et testaator orienteerub

ajas ja ruumis, vastab küsimustele selgelt, ühemõtteliselt ja kindlalt, mõistab testamendi sisu

ja testamendi tagajärgi, tema tahe on kindel ning notariaalakti tõestajal puudub kahtlus

testaatori teo- ja otsusevõimes.

4.2. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi akt nr 2025-01 (dtl 218-226). Kokkuvõttes

on eksperdid avaldanud, et uuritud andmetest ei nähtu, et U Rl oleks xxx testamendi tegemise

ajal esinenud vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu, mis välistas tema võime õigesti

hinnata seda, kuidas konkreetne testament mõjutab testaatori huve (dtl 226 lõpus). Kohtul ei

ole alust kahelda ekspertide järelduses, sest eksperdid on kirjeldanud ekspertiisi käigus läbi

viidud uuringuid, uuringute tulemusel teatavaks saanud asjaolusid. Tuvastatud asjaoludest

tehtud järelduste kujunemine on jälgitav ning kohtule arusaadav.

4.3. U R haiguslugu perioodi 18.06.2022 kuni 23.08.2022 kohta (dtl 70-90). Sellest tõendist

nähtub, et testamendi tegemise päeval, s.o 04.07.2022 on tehtud haiguslukku järgmine

sissekanne (dtl 71): „xxx.“ Sellisest sissekandest järeldub, et meditsiinitöötaja hinnangul oli

testaator võimeline aru saama ning oma seisukohta avaldama seoses keemiaravi olemuse,

eesmärkide ja võimalike kõrvaltoimetega. Samuti järeldub, et testaator oli võimeline aru

saama spetsiifilise uuringu olemusest ning sellega seotud riskidest, kuna andis nõusoleku

uuringus osalemiseks. Testaatori füüsilisele tervisele viitab asjaolu, et testaator oli võimeline

nõusolekuvorme allkirjastama. Seega ei ole tõenäoline, et valuvaigistite mõju oli sedavõrd

tugev, et oleks pärssinud oluliselt testaatori mõtlemis- ja tegevusvõimet.

4.4. Testaatori perearsti xxx vastus taotlusele (dtl 92). Dokumentaalsest tõendist nähtub, et

testaatori perearst on väljendanud seisukohta, mille kohaselt haigla väljavõtetest ei selgu, et

testaator oleks olnud ebaadekvaatne haiglas viibitud aja jooksul (13.06.2022-30.08.2022).

4.5. Tunnistaja U S 07.02.2025 kohtuistungil antud ütlused (dtl 250-251). Kuigi tunnistaja suhted

kostjaga on head, peab kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks, sest tunnistaja antud ütlused ei

ole vastuolus muude asjas esitatud tõenditega ning enne ütluste andmist selgitas kohus

tunnistajale tõe rääkimise kohustust ning selle kohustuse rikkumisega kaasnevat

kriminaalvastutust (ajamärge 00:05:01). Tunnistaja kinnitas selgitustest aru saamist oma

allkirjaga (dtl 258). Tunnistaja ütlustest nähtub, et testaator helistas suvel 2022 tunnistajale

sooviga, et tunnistaja leiaks notari, kes on valmis testamendi tõestamiseks testaatori asukohas

xxx. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et testaator avaldas tunnistajale testamendi sisu täpselt

2-22-17114

sellisena, nagu see on kajastatud ka vaidlusaluses testamendis. Sellest järeldab kohus, et

testaator oli oma soovis kindel (mitte muutlik), mis kinnitab järeldust, et testaator tegutses

läbimõeldult, seega oli selge mõistuse juures. Testaatori otsuse läbimõeldusele annab kinnitust

tunnistaja ütlus, mille kohaselt põhjendas testaator oma testamendi tegemise soovi sellega, et

varasemalt on ta teinud testamendi oma poja kasuks ning ta ei soovi enda surma korral jätta

abikaasat koduta. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tekkinud tunnistajal suhtlemisel testaatoriga

kahtlusi testaatori arusaamisvõimes. Muuhulgas selgitas tunnistaja, et suhtles testaatoriga

juuli lõpus ning see suhtlus oli selge mõttega (00:35:36). Kuna testament tehti juuli alguses,

siis kinnitab testaatori juuli lõpus peetud adekvaatne suhtlus, et testamendi tegemise ajal ei

olnud testaator otsusevõimetus seisundis.

5. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks ka U R haigusloo perioodi xxx kuni xx kohta (dtl

68-69), kuid ei ole selgelt nimetanud ühtegi asjaolu, mida ta selle tõendiga tõendab. Kuna

hagimenetluses valivad pooled ise, milliste tõenditega enda väidete aluseks olevaid asjaolusid

tõendavad (TsMS § 5 lg 2), siis ei saa kohus asuda tõendit uurima ega selle alusel asjaolusid

tuvastama, kui pool ei ole ise nimetanud konkreetset asjaolu, mida ta selle tõendiga tõendada

soovib. Seega ei arvesta kohus asja lahendamisel dtl 68-69 asuva testaatori haiguslooga.

Menetluskulude jaotus

6. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud

hageja kanda.

7. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal käesoleva tsiviilasja menetlemisel tekkinud

esindajakulu kokku 6962 eurot, millest 6738 eurot on esindamistasu ja 224 eurot esindaja

sõidukulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Järgnevalt põhjendab

kohus, milliseid kostja esindaja kulusid ning millises ulatuses peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks.

8. Enne hagi menetlusse võtmist tekkinud kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

esindajal, kulunud enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmise otsustamist õigusabi osutamisele

aega 6,85 tundi (6 h 51 min). Kohus leiab, et professionaalsel esindajal, kes menetlusõigusi ei

kuritarvita, oleks kohtule vajalike selgituste andmiseks kulunud maksimaalselt 2 tundi. Seega loeb

kohus kõigi kostja esindaja poolt enne hagi menetlusse võtmiseks tehtud toimingute põhjendatud

ajakuluks 2 tundi.

9. Hagivastuse koostamisega seotud kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja

esindajal hagivastuse koostamisele kokku 9,5 tundi, s.h menetlusse võtmise määruse ja hagiga

tutvumine. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmise määruse ning selle lisade ja hagiavaldusega

tutvumisele, koos esmase seisukoha kujundamisega, võis kostja esindajal kuluda 3 tundi ning

hagivastuse koostamisele, koos lõplike seisukohtade kujundamisega, 3 tundi. Kostja esitas

hagivastuse, milles kostja seisukohti oli umbes kolme lehekülje jagu. Kohus ei pea põhjendatud ja

vajalikuks hagivastuses senise menetluse kronoloogilist kirjeldamist ega hagist kokkuvõtte

tegemist. Seega loeb kohus hagivastuse koostamise põhjendatud kuluks kokku 6 tundi.

10. Seisukoht hagis esitatud taotlusele notarilt dokumentide välja nõudmiseks. Menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus kostjal kohtu kirjaga (dtl 93) tutvumisele ja oma seisukoha esitamisele

kokku 2,5 tundi. Kostja on andnud kohtule sisuliselt ühelauselise vastuse, mille kohaselt leiab

kostja, et see hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata (dtl 101 alt III lõik). Kohus selgitas juba hagi

menetlusse võtmisel (dtl 58 p 7) vajadust võtta hagivastuses seisukoht kõigi hagis esitatud

taotluste suhtes ning kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kohtu

selgitustega põhjalikult tutvunud, kulutades hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 30

minutit. Seega leiab kohus, et kui kostja esindaja oleks ühelauselise seisukoha hageja taotluse osas

2-22-17114

kirjutanud juba oma esialgsesse hagivastusesse, siis ei oleks kostjal hagivastuse koostamiseks

kulunud täiendavat aega rohkem, kui 15 minutit (koos seisukoha kujundamisega). Seega loeb

kohus hageja taotluse kohta seisukoha koostamise põhjendatud kuluks 15 minutit, s.o 0,25 tundi.

11. Kohtuistungiga seotud kulu. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kostja

esindamiseks 07.02.2025 toimunud istungil (lisaks istungiks valmistumisele) 4 tundi. Kohtuistungi

protokolli kohaselt kestis kohtuistung umbes tund aega. Kohtuistungi protokolli esilehelt (dtl 250)

nähtub, et istungi salvestamine algas kell 13:07 ning protokolli viimaselt lehelt (dtl 252) nähtub, et

istungi salvestamine lõppes kell 14:01. Kuna kohus kutsus menetlusosalised kohtuistungile kella

13.00-ks, siis loeb kohus põhjendatuks 07.02.2025 kohtuistungil kostja esindamisega seotud

kuluks 1 tunni.

12. Ülejäänud toimingute ajakulu. Kostja esindaja ajakulu seoses eelpool eraldi käsitlemata esindaja

teenuse osutamisega (kulunimekirja punktid 16-37) loeb kohus täies ulatuses põhjendatuks.

Seejuures arvestab kohus, et kostja esindajal ilmselt puudub vilumus tsiviilkohtumenetluse

küsimustest, millest tingituna võis tal kuluda menetlustoimingutele aega rohkem, kui keskmiselt

kogenud esindajal. Kuna kohus vähendab sellest asjaolust tingituna aga esindaja tunnihinda, siis

on põhjendatud, et väiksema kogemusega esindajal kulub samale toimingule mõnevõrra rohkem

aega, kui kogenud esindajal. Sellise ajakulu põhjendatuks lugemine ei kahjusta hagejat, sest

esindaja tunnitasu vähendamise tõttu ei ole hageja kanda jääv kulu suurem, kui kõrgema

tunnihinnaga ja kiiremini tegutseva esindaja korral see oleks olnud.

13. Kostja esindaja tunnitasu suurusest. Kostja on märkinud, et tema esindaja tunnihind on 120

eurot. Kohus loeb sellise tunnihinna põhjendamatult kõrgeks, kuna vaidlus ei ole keerukas ning

esindaja on näidanud menetluses üles mõningast asjatundmatust. Olukorras, kus kohus palus

kostjal hagihinna määramiseks esitada pärandvarasse kuuluvate esemete loetelu ning nende

hinnanguline väärtus (dtl 23), teatas kostja esindaja kohtule, et ei kavatse teha kulutusi pärandvara

välja selgitamiseks ega esitanud kohtule loetelu sellest varast, mille olemasolust pidi kostja

kahtlemata teadlik olema (dtl 29). Asjatundlik esindaja oleks pidanud aru saama, et kohus ei oota

kostjalt pärandvarainventuuri tegemist ega varaesemete hindamiseks kulutuste tegemist, vaid

kostjale teadaoleva vara nimetamist ning tema isiklikku hinnangut esemete väärtusele. Kohtu

korduva palve (dtl 32) järel kostja sellise nimekirja esitas (dtl 40) ning kohtu palvel ka põhjendas

(dtl 45). Esindaja asjatundmatusele või hooletusele esindaja teenuse osutamisel viitab see, et

kostja on hagivastusele lisanud tõendi (dtl 68-69), millest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida kostja

soovib tõendada. Kohus on hagi menetlusse võtmisel selgitanud oma väidete tõenditega

seostamise vajadust (dtl 57 p 3 ja dtl 58 p 6) ning menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja

esindaja kohtu selgitustega põhjalikult tutvunud1. Samuti jättis kostja, vaatamata kohtu selgitustele

(dtl 58 p 7), hagivastuses võtmata seisukoha kõigi hageja taotluste osas ning kohus pidi kostjalt

seetõttu eraldi seisukohta küsima. Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja esindaja põhjendatud

tunnitasu suuruseks 80 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei lisandu esindaja

tunnihinnale käibemaksu (dtl 256 I lause).

14. Sõidukulud kohtuistungile. Kohus leiab, et kostja esindaja sõidukulud kohtuistungile ei ole

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega

võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus,

mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides2. Sellest

tulenevalt kehtib ka menetluskulude hüvitamisel ettenähtavuse põhimõte, sarnaselt

võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatuga, mille kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

1 Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 30

minutit. Sellist ajakulu ei pea kohus ülemääraseks (arvestades määrusele lisatud kohtu selgitusi) aga seejuures

tuleb menetlusosalistel kohtu antud selgitustest kogu menetluse kestel juhinduda.

2 Vt näiteks RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09 p 18

2-22-17114

peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal. Praegusel juhul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda

sellest, milliseid kostja esindaja kulusid pidi hageja ette nägema kohtusse pöördumisel. Kuna

hagis on kostja elukohaks märgitud Tallinn ning kostja ei ole ka hagivastuses avaldanud enda

teistsugust elukohta ning lisaks sellele arvestades, et õigusteenuse pakkujaid on Tallinnas kõige

enam, ei pidanud hageja kohtusse pöördudes nägema ette, et kostja korraldab enda esindamise

menetluses isikuga, kelle tegevuskoht on väljaspool Tallinna.

15. Kohus leiab, et kostja esindamisega seotud põhjendatud ja vajalik ajakulud on kokku 41,82 tundi,

mistõttu kuulub hagejalt väljamõistmisele 3345,60 eurot (80x41,82).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik