2-23-16031/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAnda xxx (registriosa xxx) korteriomand V. G. ja N. G. kaasomandisse ja teha kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.
Legislator headnote
AI generated2-23-16031/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: G. ja N. G. kaasomandisse ja teha kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-16031
Tsiviilasi
V. G. hagi N. G. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara
jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja V. G. (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline
esindaja V. K. (e-post: XXX)
Kostja N. G. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post
XXX), lepinguline esindaja K. P. (e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada V. G. ja N. G. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1
Anda xxx (registriosa xxx) korteriomand V. G. ja N. G. kaasomandisse ja teha
kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.
kuulub 15% korteriomandist.
1.2
V. G. ja N. G. teevad käesolevaga tahteavalduse omandi üleandmiseks ja annavad
nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse
kinnistu (registriosa xxx) olemasolev omanikukanne ja tehakse uus kanne, mille järgi
V. G. on 85% omanik, N. G. on 15% omanik.
1.3
Saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks
Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
1.4
Jätta sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX V. G. ainumandisse. V.
G. tasub N. G.le sõiduki eest 850 eurot ülekandega N. G. poolt näidatud
pangakontole 10 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.5
Pooled on kokku leppinud ning kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult
vastastikku, et alates kompromisslepingu allkirjastamisest ei ole neil üksteise vastu
enam mistahes nõudeid ja nende ühisvara loetakse lõplikult jagatuks.
1.6
Pooled on teadlikult kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.
Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada asjas
menetlus.
1.7
Asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
1.8
Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise õigusest.
2. Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtul saata kompromissi kinnitav kohtumäärus
täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-16031, V. G. hagi N. G. vastu abielu
lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes.
4. Saata kohtumäärus pooltele.
Menetluskulud
Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Asjaolud ja kohtu selgitused
Käesolevas tsiviilasjas saabus kohtule 20.02.2024.a poolte poolt allkirjastatud kompromiss, mille
pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise
määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad
pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega
seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus
lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.
Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui
menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi saab vastavalt TsMS §
430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist
saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel
toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi
rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus
asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled ja menetluses mitteosalev isik on menetluskulude kandmises kokku leppinud. Kohus
jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi
kanda.
Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku „Saata kompromissi kinnitava
kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale“
kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel kokku leppinud, et nad
võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri
kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks kompromissi
kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale – viimase osas märgib kohus, et
pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui seda nii mõeldi, siis on
tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd
selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt edastab kohus üksnes hagi tagamise
määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid. Seega kui tegemist on taotlusega, jätab
kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid,
siis muidugi pooled võivad alati ise määruse registripidajale edastada.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on
kompromissis määruskaebuse esitamise välistanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Bome
Kohtunik