Legislator Case Law & Legislation
2-23-16031/16 AI generated

2-23-16031/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-16031/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Anda xxx (registriosa xxx) korteriomand V. G. ja N. G. kaasomandisse ja teha kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.

Legislator headnote

AI generated

2-23-16031/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: G. ja N. G. kaasomandisse ja teha kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16031

Tsiviilasi

V. G. hagi N. G. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. G. (isikukood XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja V. K. (e-post: XXX)

Kostja N. G. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX), lepinguline esindaja K. P. (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V. G. ja N. G. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1

Anda xxx (registriosa xxx) korteriomand V. G. ja N. G. kaasomandisse ja teha

kinnistusraamatus kanne selle kohta, et V. G.le kuulub 85% korteriomandist ja N. G.

kuulub 15% korteriomandist.

1.2

V. G. ja N. G. teevad käesolevaga tahteavalduse omandi üleandmiseks ja annavad

nõusoleku kinnistusraamatus omanikukande tegemiseks, millega kustutatakse

kinnistu (registriosa xxx) olemasolev omanikukanne ja tehakse uus kanne, mille järgi

V. G. on 85% omanik, N. G. on 15% omanik.

1.3

Saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

1.4

Jätta sõiduauto Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX V. G. ainumandisse. V.

G. tasub N. G.le sõiduki eest 850 eurot ülekandega N. G. poolt näidatud

pangakontole 10 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

1.5

Pooled on kokku leppinud ning kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult

vastastikku, et alates kompromisslepingu allkirjastamisest ei ole neil üksteise vastu

enam mistahes nõudeid ja nende ühisvara loetakse lõplikult jagatuks.

1.6

Pooled on teadlikult kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.

Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada asjas

menetlus.

1.7

Asjas kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1.8

Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise õigusest.

2. Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtul saata kompromissi kinnitav kohtumäärus

täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-16031, V. G. hagi N. G. vastu abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamise nõudes.

4. Saata kohtumäärus pooltele.

Menetluskulud

Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja kohtu selgitused

Käesolevas tsiviilasjas saabus kohtule 20.02.2024.a poolte poolt allkirjastatud kompromiss, mille

pooled paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad

pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega

seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ja menetluses mitteosalev isik on menetluskulude kandmises kokku leppinud. Kohus

jätab TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi

kanda.

Pooled on kompromissi punktis 1.3 leppinud omavahel kokku „Saata kompromissi kinnitava

kohtumääruse ärakiri punktide 1.1. ja 1.2. täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale“

kohtule ei ole punkti sisu osas selge, kas punktis on pooled omavahel kokku leppinud, et nad

võtavad ühiselt kohustuse saata kompromissi kinnitava kohtumääruse ärakiri

kinnistusosakonnale või on pooled omavahel kokku leppinud, et kohus saadaks kompromissi

kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale – viimase osas märgib kohus, et

pooled ei saa kohtu eest või nimel omavahel midagi kokku leppida ja kui seda nii mõeldi, siis on

tegemist taotlusega ja sellisel juhul kohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd

selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Seaduse kohaselt edastab kohus üksnes hagi tagamise

määruse registripidajale, mitte mingeid muid määruseid. Seega kui tegemist on taotlusega, jätab

kohus poolte vastava taotluse rahuldamata, aga kui pooled omavahel ise saatmise kokku leppisid,

siis muidugi pooled võivad alati ise määruse registripidajale edastada.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromissis määruskaebuse esitamise välistanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik