2-24-116086/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116086

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi C.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

XXX),

lepinguline

esindaja

Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: C.W (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht

teadmata, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega B2 Impact OÜ hagi C.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 2763,75 eurot, s.o põhivõlg 2500 eurot,

intress 36,87 eurot, viivis 196,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi C.W vastu rahuldamata osas, milles B2 Impact OÜ palub

mõista C.W-lt välja B2 Impact OÜ kasuks intressi suuremas ulatuses kui 36,87 eurot ja

viivise suuremas ulatuses kui 196,88 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jätta 21% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 79% ulatuses C.W kanda.

7. Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 331,8 eurot.

8. Mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi

C.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, intressi 373,69

eurot, viivise 596,31 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb

hageja nõue Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 23.08.2023

tähtajatult sõlmitud krediidilepingust, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot.

Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku summas 2625 eurot. Kuna kostja jättis tasumata

osamaksed, saatis krediidiandja 06.01.2024 kostjale krediidilepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, lõppes leping 21.01.2024. Krediidiandja

loovutas kostja vastu nõude B2 Impact OÜ-le 02.02.2024.

Hageja esitas hagiavalduses ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei

ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja palub sellisel juhul kostjalt

välja mõista 2763,75 eurot, s.o krediidisumma jääk 2500 eurot (2625 krediit, millest on

maha arvestatud kõik laekumised 125 eurot), intress seadusjärgses määras 36,87 eurot,

viivis seadusjärgses määras 196,88 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

2(6)

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.09.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kätte 11.12.2024 kättetoimetamise portaali vahendusel. Viimane päev

hagivastuse esitamiseks oli 31.12.2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

3. Hageja esitas 21.02.2025 vastavalt kohtu selgitustele täpsustused seoses

ümberarvestusega, lepingu ülesütlemisega ning vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

3(6)

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel.

Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal.

Samuti lähtus krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud

andmetest. Krediidiandja portaalis kostja poolt täidetud esialgse laenuankeedi kohaselt

oli kostja igakuiseks sissetulekuks 1450 eurot ja igakuiseks väljaminekuks märkis kostja

0 eurot. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Kokkuvõtteks kostja

sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja

on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi

kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

4(6)

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ainuüksi pangakonto

väljavõtte küsimine ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist kui

krediidiandja ei ole sisuliselt kostja pangakontot analüüsinud ning välja selgitanud kostja

tegelikke igakuiseid kohustusi ja sissetulekuid. 23.01.2025 märkis kohus, et hagejal tuleb

esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe

andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid

kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave

on olnud piisava selgusega. Hageja on küll kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte,

kuid kohtule ei nähtu hageja esitatust, millistele konkreetsetele pangakonto väljavõttest

tulenevatele andmetele krediidiandja tugineb. Seega ei ole hageja esitanud analüüsi, mille

alusel saaks kohus leida, et krediidiandja on krediidi andmisel arvestanud pangakonto

väljavõttest nähtuva infoga. Üksnes pangakonto väljavõtete küsimine ei ole piisav, et täita

seaduses ettenähtud kontrollikohustust (VÕS 4034 lg 3 ja KAVS § 50 lg 4). Piisav ei ole

ka tõdemus, et pangakonto väljavõtet kontrolliti.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi

väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause).

Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse juhuks, kui

kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja on jäänud osaliselt või täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse

osamaksega (oktoober 2023, november 2023, detsember 2023). Kostjale on antud

06.01.2024 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 21.01.2024. Ümberarvestuse

kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 2763,75 eurot, s.o põhivõlgnevus 2500 eurot

(väljastatud krediit 2625 eurot - laekumine kostjalt 125 eurot), intress seadusjärgses

määras 36,87 eurot (periood 12.09.2023-21.01.2024), viivis seadusjärgses määras 196,88

eurot (periood 22.01.2024-09.09.2024) ja sissenõudmiskulud 30 eurot.

Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingu ülesütlemine ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisel. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada

osaliselt lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7 ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

põhivõlgnevus summas 2500 eurot, intress 36,87 eurot, viivis 196,88 eurot ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

5(6)

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

13. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 2763,75 eurot. Hagi rahuldati ligi 79%

ulatuses.

14. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 21% ulatuses hageja kanda ning 79%

ulatuses kostja kanda.

15. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 euro väljamõistmiseks.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

16. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

17. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 420 eurot, millest kostja kanda jääb

79% ehk 331,8 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 88,2 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

18. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

6(6)