3-22-2191/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2191

Haldusasi

Z.S-i kaebus Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsuse

tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Z.S

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.S-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Z.S-i taotlus koguda täiendavaid tõendeid.

2. Jätta Z.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.05.2023

otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 31.03.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-2191

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.S (kaebaja) on Eesti Töötukassas töötuna arvel alates 13.09.2019.

2. Eesti Töötukassa keeldus 19.09.2022 otsusega Z.S-i suunamisest joogaõpetaja

koolitusele.

Tööturuteenustele suunamist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS). Teenuse

vajaduse väljaselgitamisel lähtub töötukassa kliendi eelnevast töökogemusest, omandatud

haridusest, töö otsimise valdkonnast ja aktiivsusest, tööturu olukorrast piirkonnas ning kliendi

oskustele vastavatest tööpakkumistest (TTTS § 9 lg-d 3 ja 4). Töötukassa võimaldab

koolitust, kui kliendil ei ole olemasolevate teadmiste ja oskustega võimalik tööd leida ning

vajalik on oskusi täiendada. Koolitus peab toetama kliendi tööle saamist ja olema põhjendatud

eelnevate tööotsingute tulemuste ja vabade töökohtade olemasoluga, kuhu klient saab

kandideerida pärast vajaliku koolituse läbimist ja kvalifikatsiooni saamist. Isik saab osaleda

tööturukoolitusel, kui ta ei ole vaatamata aktiivsetele otsingutele tööd leidnud ja tööotsingute

käigus on selgunud, et tööle saamise peamine takistus on konkreetsete teadmiste ja oskuste

puudumine või nõutust madalam tase.

Kaebaja on töötuna arvel alates 13.09.2019. Ta on osalenud karjäärinõustamisel ja kahel

tööturukoolitusel (personalitöö baasoskused ja inglise keel), kuid ei ole seni tööle asunud.

Kaebajal on pikk töökogemus valvurina. Tema töösoovidena on välja toodud personalitöötaja,

personalispetsialist ja personalijuht. Praegu ei ole alust arvata, et joogaõpetaja koolituse

läbimine aitaks kaebajal alustada ettevõtlusega või asuda tööle ametikohale, mis eeldab

joogaõpetaja koolituse läbimist. Nimelt puuduvad 16.09.2022 seisuga tööturul joogaõpetaja

töökuulutused ning sellise tööjõu vajadust ei too välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele

tuginedes suunab töötukassa kliente tööturukoolitusele. Lisaks kvalifitseerub joogaõpetaja

koolitus isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma, mistõttu toetatakse taolistel

koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varem omandatud teaduspõhine haridus selles

valdkonnas. Kaebajal puudub taoline haridus. Taotletud koolituse mitteläbimine ei ole

takistus tööle asumisel, eriti kuna pikaajalise töötuna arvel oleku tõttu tuleb kaebajal vastu

võtta sobiv töö TTTS § 12 lg 4 tähenduses.

3. Z.S esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsuse tühisuse

tuvastamiseks või tühistamiseks.

Vaidlusalune otsus saadeti kaebajale e-kirjana, milles ei ole märgitud, kelle volitusel on

haldusakt antud, samuti puudub haldusakti number ja digitaalallkiri. Seega on haldusakt

tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 1 alusel. Avaliku teabe seadusest (AvTS)

tulenevalt peab vastustaja pidama dokumendiregistrit ja see eeldab registreeritavatele

dokumentidele numbrite andmist. HMS-st tuleneb kohustus haldusakt allkirjastada.

Otsus on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Kaebaja leppis töötukassa konsultandiga

kokku konkreetse tegevuskava, kuidas kaebaja võiks saada joogaõpetajaks ja leida sel alal

tööd. Kaebaja ei ole varem osalenud joogaõpetaja koolitusel. Vastustaja eiras asjaolu, et

kaebaja loob ise endale joogaõpetaja töökoha ja on esitanud selle kohta toimiva tegevusplaani.

Kaebaja vastab samadele nõuetele, nagu need 114 inimest, kes on saanud osaleda

joogaõpetaja koolitusel. Vastustaja on kohelnud kaebajat põhjendamatult halvemini. Otsitud

on vastustaja väide, et puuduvad joogaõpetaja töökuulutused, ja arutlus sellest, mida näitab

tööjõubaromeeter. Vastustaja infosüsteemi andmetel on joogaõpetaja koolituse õppesuund

isikuteenindus. Seega on ekslik väide, et joogaõpetajaks õppimine oleks üksnes kaebaja

isiklikuks otstarbeks. Kaebaja on koostanud tegevuskava selle kohta, mis eesmärgil ta soovib

2(6)

3-22-2191

joogaõpetaja õpet. Ekslik on väide, et joogaõpetaja koolitus eeldab teaduspõhist haridust

asjaomases valdkonnas. Vastustaja infosüsteemis on kirjas, et koolituse tase on algtase ja

koolitus lõppeb õpiväljundite hindamisega. Eksitav on väide, et joogaõpetaja koolitusel

osalemine eeldab eelnevat praktiseerimist. Kaebaja soovis algtasemel koolitust. Vastustaja

lähtus kaebaja varasematest karjäärisoovidest, kuid lähtuma oleks pidanud kaebaja kõige

hilisemast tahteavaldusest. Kui kaebaja on teinud vastustajale tahteavalduse õppida

joogaõpetajaks, siis ei ole vastustajal õigust spekuleerida selle üle, millised on ühe või teise

inimese võimed või kui tõenäoliselt keegi konkreetse projektiga toime tuleb, vaid ta peab

andma kõigile võimaluse. Vastustaja esitas kohtule kaebaja CV, mis tuleb jätta tähelepanuta.

Kogu vastustaja valduses olev teave kaebaja kohta kuulub kaebajale ja vastustaja ei ole

küsinud kaebajalt luba sellist teavet kohtus kasutada. Kaebaja ei anna sellist luba.

4. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse

põhjenduste juurde ja selgitas lisaks järgmist.

Vaidlusalune otsus on haldusakt, kuid see ei ole tühine. Kaebajale 19.09.2022 saadetud

otsusest nähtub koostaja nimi ja see, et otsuse tegi Eesti Töötukassa (TTTS §-d 2, 9 ja 13).

Allkirja ja numbri puudumine ei ole HMS § 63 lg 2 kohaselt haldusakti tühisuse alus.

Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid,

arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3).

Seadusandja ega Eesti Töötukassa ei ole kehtestanud koolitusest keeldumise otsustele

kohustuslikku vormi, sh ei ole nõuet otsust digitaalselt allkirjastada ja nummerdada.

19.09.2022 e-kirjana vormistatud otsus on õiguspärane. See on kaebajale kätte toimetatud ja

kehtiv (HMS § 61 lg 1).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada soovitud koolitust, kui seal osalemine ei ole

vältimatult vajalik tema tööle saamiseks. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust (vt HMS

§ 4 lg 2, TTTS § 9 lg-d 2–4 ja § 13 lg 1). Kaebaja suunamine joogakoolitusele ei ole

põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta, arvestades

kaebaja eelnevat töökogemust (valvur) ja töösoovi (töö personalivaldkonnas). Kaebajal

puudub ettevõtluskogemus. Pärast joogakoolituse läbimist tulnuks kaebajal läbida ka

ettevõtluse alustamise koolitus ja taotleda töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust (vt ka

12.08.2022 tegevuskava), mille saamine ei ole garanteeritud. Lisaks isiku soovidele peab

arvestama ka seda, milliseid spetsialiste tööturul vajatakse. Tööle saamise soodustamiseks on

tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekita isikule subjektiivset

õigust nõuda konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. TTTS eesmärk on mh tööealise

elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida

isikule kõige meeldivam töö ja arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia tööturu vajadustest

lähtudes kokku teatud oskustega töötajad ja tööandjad (TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on

töötul kohustus võtta vastu sobiv töö ja asuda kohe tööle (TTTS § 31 lg 1 p 3). Kaebaja

töösoovide muutmine toimub koostöös nõustajaga nõustamisvestluse ja tööotsingute käigus.

TTTS § 10 lg 2 p 5 kohaselt kajastatakse tööle rakendamiseks vajalikud tööturuteenused

individuaalses tööotsimiskavas (tegevuskavas). Viidatud koostöö sisuks on eelkõige töötu

arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1-2). TTTS § 9 lg 4

alusel teeb otsuse töötule tööturuteenuse osutamise kohta töötukassa.

5. Tallinna Halduskohus

jättis 05.05.2023

otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlustatud otsus ei ole tühine. HMS § 63 lg-s 2 ei ole nimetatud tühisuse alustena allkirja

või dokumendi numbri puudumist. Otsuse lõppu on märgitud selle tegijana Eesti Töötukassa

ning otsuse koostanud töötaja nimi ja ametikoht. Seega on teada haldusakti andnud

haldusorgan.

3(6)

3-22-2191

Tulenevalt haldusmenetluses kehtivast vormivabaduse põhimõttest ja asjaolust, et

õigusaktides ei ole sätestatud, et tööturukoolitusele suunamisest keeldumine peab olema

vormistatud kirjaplangile, oli vastustaja kaalutlusotsus, millises vormis otsus teha.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et tegemist on haldusaktiga, mistõttu kohalduvad

vaidlusalusele otsusele haldusakti kohta sätestatud nõuded ning kaebaja viited AvTS-le ei ole

asjakohased. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 55 lg 3 järgi võib kirjalikus vormis haldusakti anda

elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile

esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus

haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema

volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud

andmed. Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või

tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Siinsel juhul on kaebajale

vaidlusalune otsus kätte toimetatud vastustaja töötaja ametialaselt e-posti aadressilt.

Eeltoodust tulenevalt ei pidanud otsus olema digitaalallkirjaga varustatud.

Kuigi TTTS § 9 lg 4 kohaselt on töötul õigus vabalt valida tööd, ei tähenda see tema

subjektiivset õigust saada ükskõik millist tööturukoolitust (vt Tallinna Ringkonnakohtu

11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 11). Tegevuskava kohaselt on kaebaja töösoovideks

personalijuht, -spetsialist ja -töötaja. Samuti nähtub 15.07.2022 tegevuskavast, et kaebaja

arutas juhtumikorraldajaga joogaõpetaja koolitusel osalemist, kuid juhtumikorraldaja palus

kaebajal läbi mõelda, millised on nõudmised ja ootused joogaõpetajatele ja millised

ettevõtlusevormid sobivad teenuse osutamiseks. 12.08.2022 tegevuskava kohaselt on kaebajal

pärast joogakoolitust plaan läbida ettevõtluskoolitus ja hiljem taotleda ettevõtlustoetust.

09.09.2022 tegevuskava kohaselt rääkisid kaebaja ja juhtumikorraldaja sobiva töö mõistest;

kaebaja avaldas soovi minna õppima joogaõpetajaks; juhtumikorraldaja selgitas, et kuna

kaebajal puudub varasem töökogemus ja joogaõpetaja väljaõpe, ei saa töötukassa kaebajat

joogakoolitusega toetada, kuna tegemist oleks pigem isiklikuks tarbeks suunatud koolitusega,

mis liigub koolituse sisust tulenevalt õppekavarühma isikuareng ja neid koolitusi töötukassa

ei toeta. Eeltoodust järeldub, et vastustaja on küll lisanud kaebaja soovi tegevuskavasse, kuid

samas ka selgitanud, miks töötukassa ei saa kaebajat joogakoolitusega toetada. Samad

põhjused on esitatud ka vaidlusaluses otsuses.

Asjaolust, et teistele inimestele on võimaldatud joogaõpetaja koolitust, ei järeldu, et ka

kaebajale oleks pidanud seda võimaldama. Tööturuteenuse osutamise otsustamisel lähtutakse

individuaalsest tööotsimiskavast, isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja

õigusest vabalt tööd valida, tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu

ning tööturu olukorrast (TTTS § 9 lg-d 2 ja 4). Vaidlusaluses otsuses on vastustaja võtnud

arvesse kaebaja individuaalset tööotsimiskava (tegevuskava), varasemat töökogemust

(töötamine valvurina), soovi asuda tööle personalikonsultandi või -juhina, varasemaid

töötukassa pakutud koolitusi ja tööturu olukorda. Vastustaja on arvestanud TTTS § 1 lg-s 1

toodud eesmärki saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive ning ennetada

pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise

kaudu. Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just

temale objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija enda

kindlast (kuid subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud

eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise

tagamise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 12). Kui individuaalses

tööotsimiskavas soovis kaebaja tööd personalivaldkonnas ning ta on varem läbinud

personalitöö valdkonda kuuluva koolituse, siis ei saanud joogakoolitusel osalemise

otsustamisel olla määravaks küsimus, kas koolituse läbimine eeldab eelnevat kogemust

joogaga tegelemisel või mitte.

4(6)

3-22-2191

Kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja tohtinud ilma kaebaja loata esitada kohtule kaebaja CV-

d. Selle väitega ei saa nõustuda. Vastustaja on esitanud kaebaja CV, tõendamaks väidet, et

kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta tema tööle rakendumist joogaõpetajana.

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille

puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Vastustaja on esitanud

oma väidete tõenduseks dokumentaalse tõendi (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2). Puuduvad HKMS §

62 lg-s 3 nimetatud alused keelduda tõendi vastuvõtmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Z.S palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Otsus on tühine. Halduskohus ei tee vahet

elektroonilisel haldusaktil ja haldusakti kättetoimetamisel elektroonilise kanali kaudu. Allkirja

ja numbrita e-kiri ei saa võrduda haldusaktiga. Töötukassa otsuse põhjendused ei ole

asjakohased. Teistele inimestele võimaldati joogaõpetaja koolitust. Selle koolituse eesmärk oli

laiendada kaebaja võimalust leida tööd. Kaebaja täitis kõik tingimused koolitusel osalemiseks.

7. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate

seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotleb 13.02.2025 seisukohas, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja

haldusakti, millega keeldutakse kaebajale joogaõpetaja koolituse andmisest, ning andmed,

millises andmebaasis see haldusakt asub ja millal see sinna lisati. Ringkonnakohus jätab selle

taotluse rahuldamata. Vastustaja selgitas kaebajale 03.10.2022 e-kirjas (dtl 11), et 19.09.2022

e-kiri on käsitatav haldusaktina ja muid dokumente ei ole kaebaja taotletud koolitusest

keeldumise kohta vormistatud. Samal seisukohal oli vastustaja halduskohtule 06.12.2022

esitatud seisukohas (dtl 67 jj). Seega ei ole olemas tõendit, mille kogumist kaebaja taotleb.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning

selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

10. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt käsitatakse haldusaktina igasugust haldusorgani

otsustust, mis vastab materiaalses mõttes haldusakti tunnustele, sõltumata sellest, kas see on

vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (HMS §-d 55–57; vt nt Riigikohtu

19.01.2009 otsus nr 3-3-1-85-08, p 22 ja 02.12.2010 otsus nr 3-3-1-54-10, p 12). Vastustaja

19.09.2022 e-kiri, mida vastustaja ja halduskohus on õigesti käsitanud haldusaktina, on asja

materjalide juures (dtl 9).

11. HMS § 63 lg 2 p 1 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan. Halduskohus selgitas õigesti, et Eesti Töötukassa 19.09.2022 e-kirjana

vormistatud otsusel ei ole sellist puudust. On ilmselge, et otsuse on teinud Eesti Töötukassa.

12. Haldusakti allkiri on reeglina selle vormi puudutav küsimus (HMS § 55 lg 4). Allkirja

puudumine tooks kaasa otsuse tühisuse eeskätt siis, kui see seonduks haldusorgani pädevuse

puudumisega (nt pädeva haldusorgani asemel on otsuse andnud muu isik või organ, vt HMS §

63 lg 2 p 3). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest Eesti Töötukassal oli pädevus teha

otsus tööturuteenuse osutamise kohta (kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 9 lg 4). 19.09.2022

otsusest on näha haldusakti andnud haldusorgan, otsuse koostanud töötaja nimi ja ametikoht

ning otsuse tegemise aeg. Seega HMS § 55 lg 4 teise lause alusel ei olnud 19.09.2022 otsusele

5(6)

3-22-2191

digitaalse allkirja lisamine kohustuslik. See, kas ja kuidas on kõnealune otsus töötukassa

dokumendihalduse süsteemis registreeritud, ei saanud mõjutada asja otsustamist.

13. Töötukassa 19.09.2022 otsus on sisult õiguspärane. Vastustaja lähtus asjakohastest

sätetest, kohaldas neid õigesti ega teinud selliseid kaalutlusvigu, mis annaks aluse

vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas piisavad

ning kooskõlas sarnastes vaidlustes tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 otsuses nr 3-

23-1345 ja 11.01.2018 otsuses nr 3-16-643 avaldatud seisukohtadega.

14. Isegi kui kaebaja täitis joogaõpetaja koolituse läbimiseks vajalikud eeltingimused ja oli

koostanud tegevuskava, mille järgi nägi ta end pikemas perspektiivis ettevõtjana, kes loob ise

endale töökoha joogaõpetajana, ei olnud tal subjektiivset õigust nõuda, et töötukassa

võimaldaks talle avalike vahendite arvel joogaõpetaja koolitust. Ringkonnakohus leidis

eespool viidatud haldusasjades, et töötukassa otsustab tööturukoolituse vajaduse üle avara

kaalutlusõiguse alusel ning kohus peab kontrollima, et töötukassa ei ole otsuse langetamisel

lähtunud meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest ega läinud vastuollu kaalutlusõiguse

teostamise eesmärkidega, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine

ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja

tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). Selle eesmärgi saavutamisel peab

töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse,

ning mitte tingimata lähtuma tööotsija subjektiivsest siseveendumusest, et mingi eriala talle

sobib või on vajalik. Nimetatud eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja

eesmärgipärase kasutamise tagamise. Töötukassa peab teenuste pakkumisel lähtuma seaduses

sätestatud kriteeriumitest ning hindama töötu soovide põhjendatust ja nende realiseerumise

tõenäosust. Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

15. Siinsel juhul oli töötukassa seisukohal, et joogaõpetaja koolitus ei aitaks kaebajal

lähiajal siseneda turule ettevõtjana või leida muul viisil tööd. Vastustaja on asjakohaselt välja

toonud, et kaebajal oli varasem pikk töökogemus valvurina, ta oli väljendanud töötukassale

soovi leida tööd personalivaldkonnas ning oli läbinud töötukassa toel selleks vajaliku

koolituse. Samuti on vastustaja põhjendanud, et tööturul puudusid joogaõpetaja töökuulutused

ning ka tööjõubaromeeter ei toonud välja sellise tööjõu vajadust. Need põhjendused on

asjakohased. Kuigi kaebaja arutas töötukassa juhtumikorraldajaga võimalust läbida

joogaõpetaja koolitus, selgitas juhtumikorraldaja 09.09.2022 kohtumisel, miks töötukassa ei

toeta kaebaja puhul sellise koolituse läbimist (dtl 36). Samadest põhjendustest lähtus

töötukassa 19.09.2022 otsuses.

16. Nagu eespool märgitud, otsustab töötukassa avara kaalutlusõiguse alusel, kas ja

milliseid tööturukoolitusi töötule pakkuda. Tulenevalt HMS §-st 4 ja TTTS § 9 lg-test 2–4

tuleb töötukassal seejuures arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, sh kliendi varasemat

töökogemust, oskusi, töötuna arvel oleku aega, varasematel koolitustel osalemist jms

asjaolusid, mis võivad mõjutada konkreetse inimese tööle rakendumist ja on seejuures

kooskõlas töötukassa rahaliste vahendite otstarbeka kasutamisega. Kuna erinevate töötute

isiklikud asjaolud on erinevad, ei ole alust väita, et kaebajat on koheldud mõjuva põhjuseta

halvemini kui neid, kellel töötukassa on võimaldanud osaleda joogaõpetaja koolitusel.

17. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)