2-23-16649/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-16649

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16649

Tsiviilasi

F M Je hagi AAA vastu kahju hüvitamise ja viivise maksmise

nõudes

Tsiviilasja hind

4555,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F M J (isikukood xxx, xxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli

(Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post: xxx);

Kostja: AAA (registrikood xxx, xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Riho Sillar (Õigusbüroo Riho Sillar

OÜ, e-post xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2025

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli

Hageja: F M J

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine alternatiivsest põhinõudest 305 eurot ning intressinõudest

8,34 eurot ja lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt AAA-lt (registrikood xxx) hageja F M Je (isikukood xxx) kasuks välja

4682,16 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja 16 senti), millest 3764,80 eurot

on kahjuhüvitis ja 917,36 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud

viivis.

4. Mõista kostjalt AAA-lt (registrikood xxx) hageja F M Je (isikukood xxx) kasuks välja

sissenõutavaks muutuv viivis alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 28.02.2025

kahjuhüvitiselt 3764,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise

täieliku tasumiseni.

5. Asendada kohtulahendis kostja AAA OÜ (registrikood xxx) ärinimi, registrikood ja

asukoha aadress tähemärkidega.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt AAA-lt (registrikood xxx) hageja F M Je (isikukood xxx) kasuks

menetluskuludena välja 7050,35 (seitse tuhat viiskümmend eurot ja 35 senti) eurot.

3. Mõista kostjalt AAA-lt (registrikood xxx) hageja F M Je (isikukood xxx) kasuks välja

viivis menetluskuludelt 7050,35 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 3 764,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 337,75 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja

mõista hinna alandamise alusel 3 249 eurot, intressi 92,26 eurot ja edaspidise intressi alates

10.06.2022 kuni hagi esitamiseni. Alates hagi esitamisest palus hageja kostjalt välja mõista

viivise seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 09.06.2022 järelmaksuga tarbijale müügi

lepingu, mille alusel ostis hageja kostjalt sõiduki XXX registrimärgiga XXX. Sõiduki

müügihinnaks oli 6 400 eurot, millest 1 000 maksis hageja oma eelmise auto XXX kostjale

loovutamise teel ja 5 499 eurot XXX finantseeringuga.

3. Peale ca 3 000 km läbimist tekkis 2023. a alguses sõidukil käigukasti rike, sest osad käigud ei

lülitunud sisse. 05.02.2023 esitas hageja kostjale pretensiooni. Hageja palus, et kostja parandaks

rikke või asendaks auto või hüvitaks käigukasti remondi kulu summas 3189 eurot. Kostja hageja

pretensiooni ei rahuldanud, teatades hagejale, et pretensioonide esitamise aeg on 6 kuud ja

pretensiooni esitamise hetkeks oli müügitehingu toimumisest möödunud rohkem kui pool aastat.

4. Hageja esitas kaebuse Tarbijavaidluste komisjonile, nõudes käigukasti remondi kulude

hüvitamist. Kostja vaidles kaebusele vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud puuduse

esinemist müügilepingu sõlmimise ja sõiduki valduse üleandmise ajal. Lisaks leidis kostja, et

käigukasti mittetoimimise põhjuseks oli selle kulumine, mis on kasutatud sõidukitel tavaline ega

ole seetõttu käsitletav puudusena, millele ostja saaks tugineda. Samuti oli kostja seisukohal, et

hageja ei ole puudustest õigeaegselt ehk 2 kuu jooksul alates nende ilmnemisest teatanud.

Tarbijavaidluste komisjon jättis hageja kaebuse rahuldamata.

5. Kostja viitas tarbijavaidluses ka sellele, et hageja on paigaldanud sõidukile manuaalse

käigukasti. Tegelikult sattusid Transpordiameti registrisse andmed manuaalse käigukasti kohta

seetõttu, et hageja küll soovis rikke avastamisel vahetada käigukasti ja registreeris seetõttu

sõiduki ümberehituse, kuid loobus sellest plaanist hiljem, kui selgus et selline ümberehitus ei ole

võimalik. Paraku jäid ümberehituse kanded liiklusregistris mõneks ajaks aktiivseks.

6. Hageja hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki müügilepingu.

Ilmselt ei ole vaidlust ka selle üle, et tegu on tarbijale müügi lepinguga VÕS § 208 lg 4

tähenduses. Hageja leidis, et kostja on lepingut rikkunud. Lepingu sõlmimisel andis kostja

hagejale suulise selgituse, et sõiduk on tehniliselt kontrollitud ja korras. Kostja kodulehel on

reklaamitud, et ostja ei pea muretsema kostjalt soetatava auto tehnilise seisukorra pärast, kuna

kõik kostja juures olevad sõidukid on läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli, et veenduda nende

heas seisukorras.

7. Hageja arvestas ostuotsust tehes kostja selgitustega ja usaldas tema professionaalsust

automüüjana erialaseid teadmisi. Seetõttu oli kõigest ca 3 000 km läbisõidu juures pärast ostu

toimumist käigukasti puudulik funktsioneerimine hageja jaoks ebameeldivalt üllatav. Hageja

tellitud ekspertiisi kohaselt oli käigukasti rikke põhjuseks selle suur kulumine, mis oli olemas

juba müügilepingu sõlmimise ja sõiduki hagejale üleandmise ajal. Järelikult oli käigukast

kulunud juba lepingu sõlmimise ajal.

8. Hagejale sai teatavaks, et kostja oli enne lepingu sõlmimist käigukasti puudustest teadlik.

Kostja oli sõiduki ostnud selle eelmiselt omanikult turuhinnast soodsamalt nimelt käigukasti

seisundi tõttu. Sõiduki eelmise omaniku P T kinnituse ja P T ning kostja vahel sõlmitud

müügilepinguga tõendab hageja, et kostja omandas sõiduki selle eelmiselt omanikult juba

mittetöötava käigukastiga. Sel põhjusel ei saa kostja tugineda vastuväitele, et hageja ei ole

sõiduki puudustest kostjale õigeaegselt teatanud (VÕS § 221 lg 1 p 2).

9. Kostja kohustuseks oli müügilepingu sõlmimisel anda müüdava sõiduki kohta õiget ja

asjatundlikku infot, samuti infot, mille vastu hagejal võis olla äratuntav huvi. Kostja oleks

pidanud avaldama talle teadaolevad sõiduki puudused, mis võisid mõjutada hageja ostuotsust.

Kostja ei teatanud hagejale ühestki sõidukil esinevast puudusest. Poolte vahel sõlmitud lepingus

ei olnud viidatud ühelegi puudusele. Kuna kostja varjas seda teavet hageja eest, on ta

müügilepingut rikkunud.

10. Lisaks rikkus kostja lepingut, kuna müüdud sõiduki kvaliteet ei vastanud kokku lepitule.

Hageja viitas VÕS § 2171 lg 1 punktile 1. Kokku lepitud tingimuste kohaselt pidi sõiduk olema

puudusteta ja keskmisest mõnevõrra parema kvaliteediga kasutatud sõiduk. Müügilepingus

puudus viide mittetoimivale käigukastile. Ülikulund käigukastiga sõiduki müümises kokku ei

lepitud. Hageja omandas sõiduki 6 499 euro eest. Eksperdi arvamuse kohaselt oli sõiduki

pakkumishind 6 499 eurot märkimisväärselt kõrgem sarnaste sõidukite keskmisest

pakkumishinnast. Kostja küsitud sõiduki hind peegeldas keskmisest paremat kvaliteeti.

Eksperdiarvamusest nähtub, et käigukasti rikkega sõidukite pakkumishinnad on oluliselt

madalamad hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu hinnast. Eksperdiarvamuse kohaselt

ületas kostja müüdud sõiduki hind 3 000 - 3 500 euro võrra sõiduki tegelikku väärtust

ostutehingu tegemise ajal. Hagejale müüdud sõiduki kvaliteet vastas kulunud ja korralikult

mittetööava ehk käigukastirikkega sõiduki kvaliteedile.

11. Kostja on lepingu rikkumise eest vastutav VÕS § 218 lg 1 alusel. Hageja on eksperdi

arvamusega tõendanud, et käigukasti ülemäärane kulumine oli olemas olema juba auto

üleandmisel hagejale. Eksperdi arvamust toetab sõiduki eelmise omaniku P T kinnitus. Hageja

viitas VÕS § 218 lõikele 2 ja lõikele 22. Käigukasti puudus oli olemas enne sõiduki üleandmist

hagejale ja kostja vastutab puuduse eest. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Hageja

viitas VÕS § 218 lõikele 4 ja § 221 lõikele 2.

12. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 5 ja § 127 lõikele 1. Hageja esmane nõue on kahju

hüvitamise nõue. Hagejal tuleb sõiduki käigukasti remondile teha kulutusi, mille suurus on xxx

OÜ 10.02.2023 hinnapakkumise nr 02-xxx kohaselt 3 200 eurot. Hageja ei peaks seda kulutust

tegema, kui kostja oleks müünud hagejale vähemalt keskmise kvaliteediga sõiduki või

informeerinud hagejat käigukasti probleemist. Käigukasti töökorda viimiseks kulu kandmine pidi

olema kostjale ettenähtav kostjale (VÕS § 127 lg 4).

13. Lisaks on hageja teinud kulutusi kahju suuruse kindlakstegemisele. Nimetatud kulutused

moodustuvad OÜ-le xxx käigukasti diagnostika ja demontaaži eest tasutud 364,80 eurost ning

ekspertarvamuse koostamise eest tasutud summast 200 eurost. Kokku on hageja kahju 3 764,80

eurot.

14. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude

05.02.2023. Kaebuse Tarbijakaitseametile esitas hageja 23.03.2023. Hageja arvestas viivist

alates 06.02.2023. Kahjuhüvitiselt arvestatava ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

alates 06.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni on 338,99 eurot.

15. Alternatiivselt esitas hageja hinna alandamisest tuleneva nõude ning viitas VÕS § 112 lõikele

1, § 224 lõikele 1 ja § 223 lõikele 1. Hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb

lugeda, et ta on mittekohase täitmise vastu võtnud. Kostja vastas pretensioonile ja teatas, et ta ei

pea selle rahuldamist võimalikuks. Seega võib hageja hinda alandada. Hageja avaldab kostjale, et

alandab sõiduki xxx eest maksmisele kuuluvat hinda 3 249 euro võrra. Hinna alandamise ulatuse

osas tugineb hageja eksperdiarvamusele, mille kohaselt jäävad käigukastirikkega sarnaste

sõidukite turuhinnad vahemikku 3 000 – 3 500 eurot. Hageja lähtub eksperdi leitud keskmisest

väärtusest 3 250 eurot. Kuivõrd hageja maksis sõiduki eest 6 499 eurot, kuid käigukasti rikkega

sõiduki keskmiseks hinnaks oli 3 250 eurot, on hageja maksnud rohkem 3 249 eurot. Hageja on

kostjale tasunud 6 499 eurot. Hageja nõuab kostjalt enammakstud 3 249 euro tagastamist.

16. Hageja viitas VÕS § 189 lõikele 1. Kostja sai hagejalt raha 09.06.2022. Seega on 3 249

eurolt arvestatava intressi suuruseks alates 10.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 92,62

eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates

10.06.2022 kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni. Kuna hageja esitas enamtasutud summa

tagastamise nõude hagis, palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise.

17. 06.12.2023 täpsustas hageja viivisenõuet ja intressinõuet. Hageja palus kahju hüvitiselt välja

mõista viivise alates 06.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi

protsendina kahjuhüvitise summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täieliku täitmiseni.

18. Kostja sai hagejalt raha 09.06.2022. Seega on 3 249 eurolt arvestatava VÕS § 189 lg 1 ja

§ 94 lg 1 kohase intressi suuruseks alates 10.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni (kaasa

arvatud) 92,62 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras

alates 10.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.11.2023. Alates hagi esitamisele järgnevast

päevast 25.11.2023 kuni nõude tasumiseni nõudis hageja kostjalt viivist. Kokkuvõttes palus

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 25.11.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ja edasi protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku

täitmiseni.

19. Kostja vastuväidetega hageja 13.03.2024 seisukohas ei nõustunud. Kostja väited kvaliteedi

kokkuleppe sõlmimise kohta on eksitavad. Lepingu punktis 5 ei sisaldunud hagejale müüdud

sõiduki reaalne kirjeldus, vaid tavapärased kasutatud sõiduki müügiga seotud hoiatused ja riskide

kirjeldused. Müügilepingu punktis 4 ja 5 ei sisalda kokkuleppeid hagejale müüdud sõiduki

kvaliteedi kohta. Hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepinguga ei võtnud kostja tagasi oma

üldist avaldust selle kohta, et kõik tema müüdud sõidukid on kontrollitud ning tehniliselt seas

seisukorras. Kostja ei teavitanud hagejat, et temale müüdava sõiduki käigukast on täielikult

kulunud, mistõttu ei pidanud hageja sellist kulumist ka eeldama.

20. Kuigi kostja on seisukohal, et hagejale müüdud sõiduki kasutusiga oli müügilepingu

sõlmimise ajaks ületatud, ei pidanud kostja vajalikuks nimetatud asjaolust hagejat lepingu

sõlmimisel teavitada. Hageja on tavatarbija ega tea, millal möödub sõiduki kasutusiga. Küll võib

sellist teadmist oodata professionaalselt automüüjalt, kellena kostja kvalifitseerub. Hageja oli

seetõttu õigustatud tuginema kostja üldisele avaldusele, mille kohaselt müüb kostja tehniliselt

põhjalikult kontrollitud ja heas seisukorras sõidukeid. Kasutusiga ületanud sõiduk ei saa olla

heas seisukorras. Hageja ei soovinud osta kasutusiga ületanud sõidukit ja kostja pidi mõistma, et

hageja soovib sõidukit osta igapäevaseks tarbimiseks.

21. Hageja võis mõistlikult tugineda kostja avalduses esitatud väitele, et tema müüdavad

sõidukid on läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli, mis omakorda tagab sõidukite hea seisukorra.

Hageja julgeb arvata, et nö lõpuni kulunud käigukastiga sõiduk ei ole heas seisukorras sõiduk.

Hageja väidet kinnitab eksperdiarvamuses välja toodu, mille kohaselt jäävad kulunud

käigukastiga xxx hinnad vahemikku 1900-3500 eurot. Kuivõrd kostja müüs hagejale

vaidlusaluse sõiduki hinnaga 6 400 eurot, ei peegelda sõiduki müügihind sõiduki kulumit.

22. Hageja ei ole väitnud, et kasutatud sõiduk peaks vastama uue sõiduki kvaliteedile. Hageja

hinnangul võib pidada üldteada asjaoluks seda, et kulunumad ja vähem allesjäänud

kasutusressursiga sõidukid on üldjuhul odavamad. Eksperdi arvates on kulunud käigukastiga xxx

hinnad on oluliselt madalamad, kui samaväärse vähem kulunud käigukastiga sõidukite hinnad.

Asjaolu, et selle mudeli käigukastide suur kulumine on tavapärane, ei välista vajadust arvestada

müügitehingus käigukasti kulumise määraga. Hageja maksis maksimaalselt kulunud

käigukastiga sõiduki eest hinna, mida tavapäraselt küsitakse mittekulunud käigukastiga sõidukite

eest. Kostja oli käigukasti suurest kulumist teadlik, kuid jättis selle teabe hagejale andmata.

Selliselt on kostja rikkunud VÕS § 2171 lg 3 p 2. Müüja teavitamiskohustusele on juhtinud

tähelepanu ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutatud sõidukite müügi

juhendmaterjali punktis 4.19.

23. Ebaõige on kostja väide, et ta lepingu sõlmimise ajal käigukasti probleemist ei teadnud.

Hageja esitas P T seletuskirja ja tema avaldatud müügikuulutuse portaalis xxx, kus sõiduki algne

müügihind oli 5200 eurot. Müügikuulutuses oli märge, et käigukast oli remonditud. Seega pidi

kostja teadma, et tegemist oli juba varasemalt remonditud käigukastiga. Kostja pole tõendanud,

et ta on enne sõiduki edasimüümist hagejale käigukasti parendanud või sellel esinenud probleemi

kõrvaldanud.

24. Ebaõige on kostja väide, et ei ole teada, kas ekspert just vaidlusaluse sõiduki käigukasti

vaatles. xxx OÜ on kinnitanud, et käigukast demonteeriti sõidukilt xxx. Kui kostja väidab, et

ekspert on vaadelnud mõnda muud käigukasti, on kostja kohustus oma väidet tõendada.

25. xxx OÜ hinnapakkumise alusel oleks käigukasti vahetamise maksumus 3 200 eurot

(varuosad + töö). Eksperdiarvamuse kohaselt jäävad kulunud käigukastidega xxx hinnad

vahemikku 1 900 – 3 500 eurot. Lisades eelmärgitud väärtustest suuremale käigukasti

vahetamise maksumuse 3 200 eurot, tuleb toimiva käigukastiga sõiduki tervikhinnaks 6 700

eurot.

26. Kostja esitatud käigukastide müügikuulutused ei ole asjakohased, sest need ei sobi hageja

sõidukile. Nimelt on kostja vastuse lisana 3 esitatud käigukast markeeringuga xxx xxx xxx puhul

tegemist rikkega käigukastiga. Hageja tõendab seda käigukasti müüjaga peetud kirjavahetusega.

Seega tõendab kostja esitatud müügikuulutus üksnes seda, et rikkega käigukast on töötavast

käigukastist oluliselt odavam. Kostja lisana 4 esitatud kuulutuses näidatud käigukast on

manuaalne, mitte automaatne, nagu oli hageja sõiduki käigukast ning sellisena hageja sõiduki

jaoks sobimatu. Kostja ei ole tõendanud, et sobivaid käigukaste oleks võimalik leida xxx OÜ

hinnapakkumisega võrreldes soodsamalt. Hageja esitas tõendi tema sõidukile sobiva käigukasti

kohta, millest nähtub, et sellise käigukasti hind on 2 305 eurot, mis on samas suurusjärgus xxx

OÜ hinnapakkumisel toodud hinnaga. Hageja ei ole kostjalt nõudnud sõiduki hoolduskulu

hüvitamist.

27. Hageja küll kaalus sõidukil käigukasti vahetust, kuid seda tegelikult ei teinud ja võttis

Transpordiametist tagasi sõiduki ümberehitamise avalduse. Kostja on Transpordiameti

ebaõigetest kannetest teinud meelevaldse järelduse, et sõiduki käigukasti vahetus on toimunud.

Hageja esitas kirjavahetuse Transpordiametiga, milles Transpordiamet kinnitas, et hageja sõiduki

käigukastiks jäi registriandmetes ikkagi automaatkäigukast. Hagejal ei ole võimalik tõendada

negatiivset asjaolu, st käigukasti mittevahetamist muul moel. Kui kostja väidab, et käigukast on

vahetatud, tuleb temal seda tõendada. Asjakohatu on kostja viide sellele, et sõiduk läbis

27.12.2022 tehnokontrolli, sest tehnoülevaatusel käigukasti rikkeid ei tuvastata.

28. 20.01.2024 seisukohas leidis hageja, et tema 27.03.2023 Tarbijavaidluste komisjoni kaudu

saadetud e-kiri lepingust taganemise kohta ei ole käsitletav kehtiva taganemisavaldusena.

Mittekehtiv ühepoolne tahteavaldus on õiguslikult tagajärjetu. Kostja ei ole tuginenud lepingu

lõppemisele taganemise tõttu, vaid on 17.04.2024 menetlusdokumendis märkinud, et ei võta seda

omaks ega väida, et taganemise eeldused on täidetud. Seega ei väida kostja, et taganemine on

kehtiv. Kui kostja ega hageja ei ole kumbki tuginenud taganemise kehtivusele, ei saa rääkida

kehtivast taganemisavaldusest. Kohus ei pea hindama taganemisavalduse kehtivust, kui kumbki

pool sellele ei tugine.

29. Vastuolu kahju hüvitamise või hinna alandamise nõude ning lepingust taganemise kui

õiguskaitsevahendite vahel saab esineda üksnes kehtiva taganemisavalduse korral. Mittekehtiva

taganemise puhul vastuolu ei esine. Kui kostja soovib taganemise kehtivusele tugineda, tuleb

kostjal selgelt väljenduda, et ta peab taganemist kehtivaks. Sellisel juhul muutub hageja ja kostja

vahelise õigussuhte iseloom. Kui kostja taganemise kehtivusele ei tugine, puudub põhjus hageja

teadet taganemisavaldusena käsitleda. Müügilepingu esemeks olnud sõiduki ostuhind oli 6 400

eurot, sõiduki väärtus puudusteta (st kohase täitmise väärtus) on 5 000 eurot ning hagejale

müüdud sõiduki tegelik väärtus jääb vahemikku 1 900 – 3 500 eurot. Seega kujuneks alandatud

hinnaks hinnavahemik 2 432 kuni 4 480 eurot. Hageja peab asjakohaseks lähtuda keskmisest

väärtusest, milleks on 3 456 eurot, kuivõrd keskmine väärtus võtab arvesse eksperdi antud

hinnavahemiku kõiki väärtusi ja võimalusi. Kuna hageja maksis kostjale sõiduki eest 6 400 eurot

ning alandatud hinnaks on 3 456 eurot, on hagejal õigus kostjalt tagasi küsida enammakstud 2

944 eurot.

30. Hageja täpsustas alternatiivse nõude sõnastust ja palus kostjalt enamtasutud summana välja

mõista 2 944 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista intressina 83,92 eurot tagastamisele

kuuluvalt rahasummalt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja intress tagastatavalt rahalt summas

83,92 eurot alates 10.06.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni.

31. Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Asjas esitatud tõenditega on

tõendatud, et kostja müüdud sõiduk kokku lepitule ei vastanud. Kokku lepitud hind oli

tavapärasest kõrgem. Hagejal oli õigus tugineda kostja müügieelsetele avaldustele. Hageja võis

eeldada, et talle müüdav sõiduk on heas tehnilises seisukorras. Lepingus ei olnud viiteid sõiduki

puudustele. Pooled ei leppinud kokku selles, et müüdava sõiduki käigukast on praktiliselt lõpuni

kulunud. Ka ei viidanud turu kõrgeim hind asjaolule, et sõiduki kasutusressurss oleks

ammendunud. Käigukastiga seotud probleem oli kostjale teada ja on tõendatud. Kostja ei saanud

eeldada, et hageja soovibki osta rikkelise käigukastiga autot.

32. Hageja ei saanud sõidukiga proovisõitu tehes aru, et käigukastiga võib esineda probleeme.

Sellest ei saanud varasemalt aru ka P T. Küll aga tuvastas probleemi kostja spetsialist, kes

sõiduki üle vaatas. Käigukast on kuluosa ning seda tervikuna või selle osasid saab remontida või

asendada. Seega ei pruugi suur läbisõidunäit tähendada automaatselt seda, et käigukast on nö

„viimase piiri peal“.

33. Hageja on esmase nõudena esitanud kahju hüvitamise nõude ning alternatiivnõudena hinna

alandamise nõude, kui kohus ei peaks kahju hüvitamise nõuet rahuldama. Hageja kahjuna tuleb

vaadelda kulutusi, mida tal tuli ja tuleb teha, et saada mittetöötav käigukast töötavasse ning

sõiduki eest makstud hinda õigustavasse seisukorda. Samuti on hageja kahjuks kulu, mida hageja

on pidanud kandma seoses kahju ja selle suuruse kindlaks tegemisega ning kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamisega. Sõiduki käigukasti töökorda saamiseks vajalik kulu on 3200 eurot,

OÜ-le xxx tasus hageja käigukasti diagnostika ja remondi eest 364,80 eurot, ekspert R P tasus

hageja eksperdiarvamuse koostamise eest 200 eurot. Kokku on kahju 3764,80 eurot.

34. Hageja on esitanud alternatiivse hinna alandamise nõude VÕS § 112 alusel. Hinna

alandamise eeldused on täidetud. Kostja on lepingut rikkunud ja hageja on jäänud oluliselt ilma

sellest, mida ta sõiduki kvaliteedist ja kostja poolt deklareeritust tulenevalt võis loota. Hageja

esitas kostjale hinna alandamise nõude hagiavalduses. Eelnevalt on hageja andnud kostjale

tähtaja sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja on puuduste kõrvaldamisest

keeldunud. Hageja nõuab kostjalt enammakstud summana tagasi 2944 euro suurust summat.

Hageja lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv ja sellele hageja ei tugine.

35. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot, asja läbivaatamise

kulud ehk eksperdi arvamuse kulu 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Esindajale makstud

tasu on 6 340,35 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind 150 eurot,

millele lisandub käibemaks 33 eurot (183 eurot koos käibemaksuga). Hageja ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu hüvitamisele kuulub lepingulisele esindajale tasutud käibemaksu

sisaldav summa. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses

määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

36. Kostja vaidles hagile vastu. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse

andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avalikustatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi

initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega

aadressi. Kostja taotles otsuses tema ärinime, registrikoodi, asu- ja tegevuskoha aadressi ning

muude kostjat üheselt identifitseerida võivate andmete tähemärkidega asendamist.

37. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 09.06.2022 müügilepingu sõiduki xxx müümiseks.

Müügilepingu hinnaks oli 6 400 eurot, millele lisandus omandiõiguse üleminekuga seonduv kulu

99 eurot, kokku 6 499 eurot. Müügilepingu hind ja omandiõiguse üleminekuga seonduv kulu on

kostjale tasutud. Kasutatud mootorsõiduki omandiõigus ja otsene valdus anti hagejale üle

müügilepingu sõlmimise päeval ehk 09.06.2022. Müügilepingu puhul on tegemist

tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Tegu ei ole järelmaksuga müügilepinguga ja

poolte vahel oli sõlmitud tavapärane tarbijamüügileping. Lisaks müügilepingule sõlmis hageja

krediidiasutusega finantseerimise lepingu.

38. Kasutatud mootorsõiduk läbis 27.12.2022 ehk pärast müügilepingu sõlmimist ja valduse

üleandmist positiivselt tehnilise kontrolli. Hageja pöördus kostja poole esimest korda

06.02.2023, ligikaudu kaheksa kuud peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist.

Hageja teatas, et käigukast on puudustega. Käigukasti ekspluaTooniline kulumine ja

remondivajadus on analoogilistel kasutatud sõidukitel sagedane. Kostjale esimese pretensiooni

esitamiseks ajaks 06.02.2023 oli käigukast eemaldatud ja täielikult osandatud.

39. Kostja lepingut rikkunud ei ole. Hageja ja kostja leppisid kokku müüdava sõiduki kvaliteedis

ja omadustes. Hageja kinnitas lepingus, et ta oli teadlik, et tegu oli kasutatud mootorsõidukiga.

Lepingus oli märgitud, et kasutatud mootorsõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad

vajada välja vahetamist või remonti, võivad olla purunenud või võivad puruneda peale seda, kui

hageja saab valduse. Hageja oli teadlik, et vajalik oleks olnud mootorsõiduki ülevaatus

spetsialisti poolt ning kostja soovitas seda tungivalt. Hageja loobus sellest ja võttis lepingu

punkti 4 alusel enda kanda kõik sellest tulenevad riskid. Seega oli pooltel sõiduki kvaliteedi osas

konkreetne kokkulepe. Käigukasti puudus ei ole kostja lepingu rikkumine.

40. Olukorras, kui lepingu esemeks on kasutatud mootorsõiduk, tuleb selle lepingutingimustele

vastavuse hindamisel lähtuda sarnase vanuse ja kasutusotstarbega mootorsõidukite tavapärasest

seisundist. Tuleb välja selgitada, millised on mõistlikud ootused vaidlusalusele esemele.

Kasutatud mootorsõidukite puhul ei saa lepingutigimustele vastavuse hindamiseks võtta aluseks

kaasaegseid standardeid. Vanalt autolt ei ole mõistlik oodata kõrget kvaliteeti või tõrgeteta, ilma

remondikuludeta või riketeta kasutamist. Kvaliteedi puhul tuleb eristada uute ja kasutatud asjade

müüki.

41. Arvestada tuleb, et mootorsõiduki eeldatav kasutusiga on ligikaudu 12 aastat. Sõiduki esmase

registreerimise kuupäev oli 15.03.2010.11 Tegu oli üle 12 aasta vanuse kasutatud

mootorsõidukiga, mille odomeetri näit oli 242 037 km. Seega oli müügilepingu sõlmimise ajaks

oli mootorsiduki kasutusiga ületatud. Väidetava käigukasti puuduse ilmnemisel jaanuaris 2023

oli sõiduki kasutusiga ligikaudu 13 aastat ja läbisõit mitte vähem kui 245 023 km. Hageja

kasutas sõidukit pärast selle omandamist ligikaudu kaheksa kuud ja läbis sõidukiga ligikaudu

3 000 km.

42. Hageja viitas kostja reklaami avalduse, kuid selle võttis kostja lepingu sõlmimisel tagasi.

Lepingus kinnitas hageja, et on teadlik, et sõiduk ei ole uueväärne ning selle erinevad detailid

võivad vajada vahetamist. Hageja teadis kostja soovitust lasta sõiduk pädeval spetsialistil üle

vaadata. Alternatiivselt ei ole hageja viidatud üldine avaldus siduv seetõttu, et teades kasutatud

mootorsõiduki kvaliteeti ja tutvudes müügilepingu tingimustega, ei keeldunud hageja tehingu

tegemisest.

43. Müügilepingu sõlmimise ajal oli sõiduki odomeetri näit 242 037 km. 2022 a detsembris oli

odomeetri näit 245 023 km. Seega on sõidukiga peale müügilepingu sõlmimist läbitud vähemalt

3 000 km. Seega ajavahemikus alates 05.02.2023 kuni ostja tellitud ekspertiisi raames vaatluse

tegemiseni 01.03.2023 sõidukiga läbitud veel 1 500 km. Kui mootorsõidukiga oli peale

05.02.2023 läbitud ligikaudu 1 500 km, ei saa olla tegemist sellise puudusega, mille eest kostja

vastutaks. Puudub vaidlus, et hageja sai sõidukit kasutada eesmärgipäraselt ja ilma

probleemideta ligikaudu kaheksa kuud ning läbida vähemalt 3 000 km. Seejuures on sõiduk

läbinud 27.12.2022 tehnilise kontrolli.

44. Hageja tellitud ekspertiisis nenditakse, et xxx käigukastide kulumine on sagedane ning

autoremonttöökodadele üldtuntud. Sageli hoitakse remondiks vajalikke kulumaterjale

käigukastide remondile spetsialiseerunud remonditöökodade ladudes kohapeal. Samuti

rõhutatakse, et käigukasti rike on tekkinud ekspluaToonilise kulumise tagajärjel. Kui selliste

sõidukite puhul on suure läbisõidu korral käigukasti remondivajadus tavapärane, on tegemist

tavapärase omadusega, mida ei saa käsitletada müügilepigu rikkumisena. Kostjale ei saa ette

heita ekspluaToonilisest kulumisest tingitud puudusi.

45. Hagejal oleks esmalt tulnud esitada lepingulise kohustuse täitmise nõue ehk parandamise või

asendamise nõue. Tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, missugune oli väidetavalt

puudusega käigukasti olukord sõiduki üleandmisel. Vastavalt Transpordiameti avalikus

andmebaasis toodud andmetele oli sõiduki käigukast 26.01.2023 vahetatud. Hageja väidab, et

käigukasti rike on tekkinud veebruaris 2023 ehk pärast käigukasti vahetamist. Seejuures nii

kostjale 06.02.2023 pretensiooni esitamise kui ka ekspertiisi raames vaatluse tegemise ajaks

22.03.2023 oli käigukast eemaldatud ja täielikult osandatud. Käigukasti vahetamise taotlust on

hageja põhjendanud vajadusega sõita talvel mugavamalt, mitte käigukasti rikkega. Hageja

esitatud videotest nähtub, et käigukast oli eemaldatud. Ilmselt läks midagi valesti hoopis

käigukasti vahetamisel. Ei ole välistatud, et käigukasti teatud osad, mille kulumist kostjale ette

heidetakse, olid asendatud tugevalt kulunud osade vastu eesmärgiga heita kostjale ette

müügilepingu rikkumist.

46. Kui hageja märkas käigukasti mittekorrektset toimimist, oleks ta pidanud pöörduma kostja

poole pretensiooniga, mitte hakkama taotlema käigukasti vahetamist ja see eemaldada. Hageja

on minetanud õiguse kasutada kostja suhtes mistahes õiguskaitsevahendeid seoses käigukasti

väidetava puudusega.

47. P T digitaalselt allkirjastatud läheb vastuollu temaga sõlmitud müügilepingus tooduga.

Kostja ei võta omaks, et P Tga müügilepingu sõlmimisel teadis ta väidetavast käigukasti

kulumisest. Müügilepingu dokument ei sisalda mistahes reservatsioone käigukasti kvaliteedi või

seisukorra kohta. Kostjale teadaolevalt oli hind tingitud rahavajadusest ja müügilepingu

sõlmimise kiireloomulisusest. Kostja ei ole rikkunud müügieelset teavitamiskohustust.

48. Kostja ei ole lepingu sõlmimisel hagejale suuliselt avaldanud, et sõiduk oli tehniliselt

kontrollitud ja korras. See läheb vastuollu müügilepingus märgituga. Eksperdi arvamus ei

tõenda, et käigukasti puudus esines juba müügilepingu sõlmimise ajal. Eksperdile esitatud

käigukast oli osandatud ning puudub kindlus, et tegemist on vaidlusalusel sõidukil olnud

käigukastiga. Arvamuses ei ole leitud, et tegu oleks olnud ülimalt kulunud käigukastiga.

49. Hagejale müüdud sõiduki kvaliteet vastas kulunud ja korralikult mittetöötava ehk

käigukastirikkega sõiduki kvaliteedile. Üldtuntuks ei saa pidada asjaolu, et kasutatud asja ja

kasutatud sõiduki keskmisest parem kvaliteet või omadus loob võimaluse kõrgema hinna

küsimiseks võrreldes asjaga, millel sellist kvaliteeti või omadust ei ole. Hageja väide on

paljasõnaline. Vanalt autolt ei ole mõistlik oodata kõrget kvaliteeti või tõrgeteta, ilma

remondikuludeta või riketeta kasutamist. Lepingutingimustele vastab ka see kasutatud

mootorsõiduk, millel on tuvastatud mootorsõiduki vanusele ja läbisõidule tavapärast kulumist

või vananemist.

50. Kasutatud mootorõsidukile uue käigukasti paigaldamine ei ole põhjendatud ja otstarbekas,

arvestades sõiduki vanust, selle kasutusiga ja läbisõitu. Hageja soovib käigukasti (ostmise eest

saada 2 434 eurot. Tegu on ülepaisutatud eelarvega. Kasutatud mootorsõiduki kasutatud

käigukasti turuväärtus on 465-595 eurot. Seega ei ole käigukasti varuosade soetamise kahju

hüvitamise nõue põhjendatud vähemalt summas 1 839 eurot (2434 eurot – 595 eurot = 1839

eurot). Lisaks jääb ebaselgeks, miks nõuab hageja käigukasti hoolduse kulu 320 eurot. See nõue

ei ole põhjendatud, kui paigaldatakse uus käigukast.

51. Põhjendatud ei ole remondiga seotud kulu 96 eurot. Hageja ei ole selle nõude esitamist

põhjendanud olukorras, kus ta nõuab kostjalt uue käigukasti paigaldamisega seotud kulu

hüvitamist. Käigukasti väidetava remondiga seonduvad kulud olid kantud 12.05.2023 ehk pärast

ekspertiisi tegemist märtsis 2023. Samadel põhjustel ei ole põhjendatud diagnostikakulu 48 eurot

koos käibemaksuga. Kokkuvõttes ei ole hageja nõue esitatud ulatuses põhjendatud. Nõuet tuleks

VÕS § 127 lg 5 alusel vähendada vähemalt 2 303 euro võrra. Kuna kostja ei ole lepingut

rikkunud, ei saa hageja nõuda hinna alandamist.

52. 17.04.2024 seisukohas pidas kostja eksitavaks hageja väidet, et ta on tavatarbija. Hageja

asutas 2018. aastal äriühingu xxx, mille ainuosanikuks ja juhatuse ainuliikmeks ta on. xxx

kavandatud põhitegevusalaks valiti mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Seega ei ole

eluliselt usutav, et hageja on tavatarbija.

53. Müügileping oli sõlmitud ja täidetud 2022. aastal müügihinnaga 6 400 eurot. Tänapäeval ehk

kaks aasta hiljem on samasuguse mootorsõiduki hind ajavahemikus 2 800 – 5 700 eurot. Vahe on

ainult 700 eurot. Ajas mootorsõiduki turuhind kahaneb, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kaks

aastat tagasi oli samasuguse mootorsõiduki hind kõrgem. Kostja on äriühingust

käibemaksukohustuslane, kostjal on töötajad ja on üürile võetud müügiplats, mis samuti mõjutab

müüdavate mootorsõidukite hinda. Seega ei olnud vaidlusalune mootorsõiduk müüdud

ebamõistlikult kõrge hinnaga.

54. P T müügikuulutuse kohaselt oli käigukast remonditud ja kostjal puudus alus arvata, et

sõidukil on käigukasti probleem. Kostjale teadaolevalt oli P Tga kokkulepitud hind tingitud

rahavajadusest ja müügilepingu sõlmimise kiireloomulisusest. Kostja on Autode Müügi- ja

Teenindusettevõtete Liidu liige ning omab „Tunnustatud automüüja“ kvaliteedimärki.

55. Tarbijavaidlusmenetluses toimetas hageja kostjale kätte Tarbijavaidluste Komisjoni

sekretariaadi vahendusel taganemisavalduse. Kui tahteavalduse kättetoimetamist on võimalik

korraldada kohtu kaudu, on see võimalik ka Tarbijavaidluste Komisjoni sekretariaadi

vahendusel. Kostja ei ole andnud nõusolekut tahteavalduse tagasivõtmiseks. Kahju hüvitamise

nõue ja taganemine on antud juhul üksteist välistavad õiguskaitsevahendid. Kostja ei võta

käsilolevaga omaks asjaolu ja ei väida, et taganemise eeldused on täidetud.

56. 18.11.2024 seisukohas tugines kostja uuesti hageja taganemise avaldusele. Kostja vaidleb

vastu taganemisele, kuivõrd taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole

müügilepingut rikkunud. Kostja ei väitnud kohtu- või kohtueelses menetluses, et ta ei ole

taganemisavaldust saanud või taganemisavaldust ei ole tehtud. Taganemisavaldus on nagu muud

tahteavaldused põhimõtteliselt tagasivõtmatu, mistõttu ei saa hageja taganemisavaldust tagasi

võtta.

57. Taganemine ja kahju hüvitamine, samuti alternatiivne hinna alandamine on teineteist

välistavad õiguskaitsevahendid. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on lepingut

rikkunud, ei saa kohus hagiavaldust rahuldada, kuivõrd taganemine müügilepingust välistab

kahju hüvitamise nõude ja hinna alandamise. Absurdne on hageja väide, et tema avaldus ei ole

siduv, sest tal ei ole õigusharidust. Taganemise avaldusest endast nähtub, et hageja sai kõigest

hästi aru.

58. Kui ostja asub ise asja parandama või laseb seda teha kolmandal isikul, ilma et ta oleks

eelnevalt müüjale esitanud pretensiooni ja andnud müüjale võimaluse asi parandada või

asendada, ei saa ostja nõuda asja parandamist või asendamist. Tagantjärele ei ole võimalik

kindlaks teha, missugune oli väidetavalt puudusega käigukasti olukord mootorsõiduki tarbijale

üleandmisel. Hageja seisukohad käigukasti vahetuse kohta on vastuolulised. Transpordiametile

esitatud taotluses väitis hageja, et käigukasti ümberehituse ajendiks on mugavus, kuid eelistungil

väitis hageja, et see oli seotud käigukasti rikkega. Transpordiameti väljavõte kinnitab, et

käigukast oli vahetatud 26.01.2023 ehk enne kostja poole pöördumist seoses väidetava

käigukasti rikkega.

59. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjat esindas

vaidluses jurist Riho Sillar, va 18.09.2024 kohtuistungil. 18.09.2024 kohtuistungil esindas

kostjat vandeadvokaat Martin Männik. Õigusbüroo RIHO SILLAR OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi esitas kostjale arve, mis sisaldab

käibemaksu. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane ning tsiviilkohtumenetluses osalemine

on seotud tema majandustegevusega, on Martin Männiku õigusabi teenuse kulu kajastatud

menetluskulude nimekirjas ilma käibemaksuta. Kostja menetluskulud on 2 424 eurot ilma

käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

60. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

61. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja sõlmis kostjaga 09.06.2022 tarbijalemüügi lepingu, mille alusel müüs kostja hagejale

kasutatud sõiduki xxx registrimärgiga xxx;

2) lepingu alusel ostis hageja sõiduki 6400 euro eest ning 5499 euro ulatuses finantseeris hageja

müügihinna tasumist läbi xxx AS-ga sõlmitud lepingu;

3) sõiduki omandiõigus ja valdus anti hagejale üle 09.06.2022;

4) 05.02.2023 esitas hageja kostjale pretensiooni viidates sõiduki käigukasti rikkele;

5) kostja keeldus pretensiooni rahuldamisest põhjendusel, et pretensioonide esitamise aeg oli 6

kuud;

6) hageja esitas kostja vastu kaebuse Tarbijavaidluste Komisjonile, kuid viimane hageja kaebust

ei rahuldanud.

62. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma sõiduki käigukasti remontimisest

tuleneva kahju ja kahju kindlakstegemisega seotud kulud kokku 3764,80 eurot ning viivise.

Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt hinna alandamisest tulenevalt raha tagastamist, intressi ja

viivist.

63. Menetluse käigus muutis hageja oma alternatiivse nõude suurust. Algses hagiavalduses palus

hageja kostjalt alternatiivse nõudena välja mõista 3 249 eurot, intressi 92,26 eurot ja viivise

alates hagi esitamisest. Menetluse kestel vähendas hageja alternatiivset nõuet ja palus kostjalt

hinna alandamisest tulenevalt välja mõista 2944 eurot. Intressina palus hageja kostjalt välja

mõista 83,92 eurot. Kohtu hinnangul on hageja alternatiivset nõuet vähendanud. Kohus käsitleb

nõude vähendamist nõuetest osaliselt loobumisena.

64. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb

menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja

avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

65. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht

vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või

mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine

menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse

võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada

ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19,

RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima

(RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus

tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-

2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas

kohtulahendis, sest kostja loobumisele vastu ei vaielnud. Seega võtab kohus vastu hageja

loobumise alternatiivsest põhinõudest summas 305 eurot ja intressinõudest 8,34 eurot. Loobutud

nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.

66. Hageja leidis, et kostja rikkus müügilepingut, sest ostetud sõidukil ilmnes 2023. a alguses

käigukasti rike. Enne lepingu sõlmimist avaldas kostja oma kodulehel reklaami, et kõik tema

müüdavad sõidukid on läbinud tehnilise kontrolli. Hageja tellitud ekspertiisi järgi oli käigukasti

rikke põhjuseks suur kulumine ja puudus oli olemas ajal, mil sõiduk hagejale müüdi. Kostja oli

puudusest teadlik, kuid ei avaldanud hagejale puuduse olemasolu. Hageja ostis sõiduki hinna

eest, millega tavaliselt müüakse samalaadseid sõidukeid, millel ei ole käigukasti puudust.

Lepingu punktis 5 ei sisaldunud sõiduki reaalset kirjeldust ja lepingus puuduvad viited sõiduki

puudustele.

67. Kostja leidis, et ta ei ole lepingut rikkunud. Lepingus oli märgitud, et sõidukil võivad

erinevad osad või detailid vajada vahetamist ning hageja võttis endale teadlikult riski, kui ta ei

lasknud sõidukile enne ostu teha tehnilise kontrolli. Tegu oli 12 aastat vana sõidukiga, mille

kasutusiga oli ületatud ja kostjale ei saa ette heita kulumisest tulenevaid puudusi. Reklaamis

avaldatu võttis kostja lepingu sõlmimisega tagasi. Hageja nõuet ei saa rahuldada ka seetõttu, et

hagejal oleks esmalt tulnud esitada parandamise või kahjustamise nõue. Lisaks on hageja

esitanud tarbijavaidluste komisjoni menetluses taganemise avalduse, millest ta loobuda ei saa.

Samas ei nõustunud kostja, et taganemise avaldus oleks olnud kehtiv. Hageja ei ostnud sõidukit

tavatarbijana ning käigukasti vahetamise kulud on ülepaisutatud.

68. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kostja on kohtu

hinnangul lepingut rikkunud ning vastutab selle eest. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüügi

puhul tegu asja müügiga müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasjas müüja, kes

sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vaidlus puudub selle üle, et hageja sõlmis

kostjaga lepingu füüsilise isikuna ehk tarbijana ning kostja omakorda sõlmis lepingu oma

majandus- ja kutsetegevuses. Seega oli tegemist tarbijalepinguga.

69. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde

kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe

puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja

mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda

müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja ostis sõiduki selleks, et seda

igapäevaselt kasutada sõitmiseks. Ka tarbijalemüügi lepingute osas näeb VÕS § 2171 lg 3 p 1

ette, et asi peab sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

70. VÕS § 2171 lg 3 p 2 järgi vastab asi lepingutingimustele ka siis, kui on seda liiki asjadele

tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas

vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult

eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või

tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes

avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel. Seega tarbijalemüügi lepingute

puhul tuleb muuhulgas arvestada seda, mida on müüja ostjale reklaaminud.

71. Ühtlasi tuleneb VÕS § 14 lõikest 1, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,

peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või

muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,

mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest,

mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Eeltoodust tuleneb kohtu

hinnangul, et kui müüja teab, et tema müüdaval sõidukil on mõni kindel puudus, tuleb tal sellest

lepingueelsete läbirääkimiste käigus teist poolt teavitada.

72. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 218 lg 2 järgi vastutab

müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta

jooksul alates asja ostjale üleandmisest. VÕS § 218 lg 4 järgi ei kohaldata tarbijalemüügi puhul

müüja vastutuse piiramiseks sätet, mille järgi vabaneb müüja vastutusest, kui ostja puudusest

teadis või pidi teadma. Seega on iseenesest asjakohatud kostja viited sellele, et hageja on osanik

ja juhatuse liige mootorsõidukite remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Hageja enda

võimalikud teadmised ei vabasta tarbijalemüügi lepingute puhul müüjat vastutusest.

73. VÕS § 218 lg 22 sätestab, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja

ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise

ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

74. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja teatas kostjale sõiduki puudustest õigeaegselt.

Samas näeb VÕS § 221 lg 1 p 2 ette, et ostja võib mittevastavusele tugineda ka õigeaegsel

teatamata jätmisel, kui müüja teadis või pidi teadma mittevastavusest, kuid ei avaldanud seda

ostjale. Hageja on menetluses väitnud, et kostja teadis sõiduki puudusest, kuid ei avaldanud seda

hagejale.

75. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt

asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja

sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega

ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks

olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse

ebamugavuseta. VÕS § 222 lg 5 näeb ette, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja

müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning

nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on õige kostja väide, et koos

puudustest teatamisega peab ostja nõudma asja parandamist või asendamist ning kahju

hüvitamist saab nõuda alles siis, kui müüja asja ei paranda. Antud juhul nõudis hageja siiski oma

algses pretensioonis kostjalt asja parandamist.

76. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 09.06.2022 kasutatud

mootorsõiduki müügilepingu (dtl 12), millega hageja ostis kasutatud sõiduki xxx registrimärgiga

xxx hinnaga 6400 eurot. Lepingu punktis 4 kinnitas hageja ostjana, et on teadlik, et lepingu

eseme põhjalik ülevaatus vastava spetsialisti poolt on lepingu eseme täpse tehnilise seisukorra ja

kõigi sellel esinevate puuduste kindlaksmääramise eesmärgil vajalik. Sama punkti kohaselt oli

selline ülevaatus müüja poolt tungivalt soovitatud, kuid ostja teadvalt loobus sellest, võttes enda

kanda kõik loobumisest tulenevad riskid.

77. Lepingu punktis 5 kinnitas hageja, et on teadlik, et tegu on kasutatud sõidukiga, mis ei ole

uueväärne. Lepingu eseme erinevad osad, detailid ja sõlmed võivad vajada välja vahetamist või

remonti, võivad olla purunenud või puruneda. Punktis 7 oleks pidanud märkima sõidukil

esinevad puudused, kuid neid märgitud ei ole.

78. Kostja on oma veebilehel (dtl 37-39) avaldanud, et kõik tema müüdavad sõidukid on läbinud

põhjaliku tehnilise kontrolli, et veenduda nende heas seisukorras. Ainult nii saab kostja avaldatu

järgi garanteerida pakutava teenuse kvaliteedi. Kostja on ka avaldanud, et „kui meie sõnast ei

peakski aga piisama, olete teretulnud teostama väljavalitud sõidukile täiendava tehnilise kontrolli

enda valitud teenusepakkuja juures“. Kohus ei nõustu eeltoodud tõendeid arvestades kostja

väitega, et lepingus võttis ta tagasi varasema reklaamitud avalduse, et ta on kõigi sõidukite

tehnilist seisundit kontrollinud. Kostja reklaamlausetest koostoimes lepingu tekstiga saab

järeldada, et kuigi ostjaid teavitati võimalusest tellida ise sõidukitele tehniline kontroll, oli kostja

siiski eelnevalt teinud kõigile enda müüdavatele sõidukitele kontrolli, et tagada nende kvaliteeti.

Kostja ei ole avaldanud ostjatele, et ta ei kontrolli sõidukite tehnilist seisundit ning kogu

tehniliseset seisundist tuleneva riski peab ostja enda kanda võtma.

79. Hageja ei ole menetluses väitnud, et temale müüdud kasutatud sõiduk pidi olema uueväärne

või uue sõiduki omadustega. Küll aga on hageja väitnud, et ta tugines kostja kui majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isiku avaldustele. Tarbijana oli hagejal õigus eeldada, et avaldused

vastavad tõele ning temale müüdud kasutatud sõidukil ei ole selliseid olulisi kasutamist

takistavaid puudusi, mis muuhulgas oleksid vajanud märkimisväärset remonti ning mõjutanud

oluliselt sõiduki hinda.

80. Ekspert R P on koostanud ekspertarvamuse (koos lisadega dtl 41-87), millele eelnevalt ta

vaatas hageja sõiduki üle. Ekspert tuvastas, et sõiduki käigukast oli tugevalt kulunud ning

käigukasti rike oli tekkinud ekspluaToonilise kulumise tagajärjel. Ekspert leidis, et esimesed

märgitud puuduse kohta oleksid pidanud ilmnema enne omaniku vahetust 09.06.2022. Samuti

leidis ekspert, et käigukasti remondi maksumus algab 2500 eurost. Ekspert osundas, et sõiduk

müüdi hagejale 6500 euro eest, kuid vaadeldava sõidukiga sarnaseid käigukasti riketega

sõidukeid müüdi hindadega 1900 eurot kuni 3500 eurot.

81. xxx OÜ esindaja kinnitas (dtl 450), et ettevõte demonteeris automaatkäigukasti ja tuvastas

sellel suurest kulumisest tekkinud defektid ja tõrked. Eksperdile esitati ülevaatuseks sama

käigukast ja selle osad. Seega on alusetud kostja etteheited selle kohta, et ei ole tõendatud,

millise sõiduki käigukasti ekspert hindas. Eksperdi arvamusest ja xxx OÜ kinnitusest järeldub, et

hagejale müüdud sõiduki käigukast oli kulumise tõttu puudusega ning vajas vahetust.

82. Ekspert R P esitas ka täiendava arvamuse (dtl 386-428), milles ta asus seisukohale, et

arvestades hinnatava sõidukiga võrreldavate sõidukite müügipakkumisi, hinnatava sõiduki

välimust, läbisõitu ja tehnilist seisukorda, oli sõiduki xxx võimalik harilik väärtus 09.06.2022,

eeldusel, et sõiduki käigukast on töökorras, 5000 eurot. Seega võib järeldada, et sõiduk müüdi

hagejale turuväärtusest kõrgema hinnaga ning kindlasti ei vastanud sõiduki müügihind sellise

samaväärse sõiduki hinnale, mille käigukast töökorras ei olnud. Hagejale müüdi sõiduk hinnaga,

mis vastas kasutatud, kuid töökorras käigukastiga sõiduki hinnale. Juba ainuüksi seetõttu sai

hageja eeldada, et sõiduki käigukastil ei ole puudusi.

83. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teadis enne hagejaga lepingu sõlmimist, et sõiduki

käigukast ei ole töökorras. P T kinnitas kirjalikult (dtl 89), et ta müüs 13.05.2022 varasemalt talle

kuulunud sõiduauto xxx kostjale. Kostja määras sõiduki hinnaks 3700 eurot, sest kostja väiteil ei

töötanud käigukast korralikult. P T ise soovis auto eest saada 5200 eurot. Kostja ja P T vahel

sõlmitud lepingus oli hinnaks (dtl 90) 3700 eurot. Tema avaldatud müügikuulutuses oli soovitud

sõiduki hinnaks 5200 eurot (dtl 325-328).

84. 15.01.2025 istungil tunnistajana ütluste andmisel kinnitas P T (dtl 446-448), et ta müüs

kostjale sõiduki, mille käigukasti oli juba remonditud. Kostja esindaja tegi proovisõidu ja

avaldas selle alusel kohaselt, et käigukast ei tööta nõuetekohaselt. Kostja esindaja pakkus

müügihinnaks 3700 eurot, mitte P T soovitud summat, sest käigukast vajas remonti. Tegu ei

olnud kiirmüügi hinnaga, nagu on menetluses eksitavalt väitnud kostja. Kohtu hinnangul nähtub

eelviidatud tõenditest kogumis, et kostja oli teadlik sõiduki käigukasti probleemist, kuid ei

avaldanud seda hagejale. Kostja reklaamis hagejale, et tema müüdav sõiduk on tehniliselt

kontrollitud ning kostja pakkus hagejale sõidukit müügiks hinnaga, mis vastab samaväärsete

kasutatud sõidukite hinnale, millistel ei esine käigukastiga seotud probleeme. Kohtu hinnangul

oli järelikult sõidukil olemas oluline puudus juba enne müügilepingu sõlmimist ning kostja

müüjana vastutas puuduse eest sõltumata sellest, et tegu oli kasutatud sõidukiga. Kõigil

kasutatud sõidukitel ei esine käigukastiga probleeme ning hagejal oli õigus eeldada, et ta ostab

sellise kasutatud sõiduki, mille seisund on kontrollitud ning millel ei esine olulisi sõitmist

takistavaid puudusi.

85. Kostja esitas kohtule tõendi, et ta on tunnustatud automüüja (dtl 351-359). Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi (dtl 315-324) punktis 4.19 on toodud, et tarbija ei saa

eeldada kasutatud kauba ideaalset seisukorda, kuid kaupleja on kohustatud edastama temale

teadaoleva informatsiooni sõidukil esinevate puuduste ja/või amortiseerunud osade kohta. Kohus

leiab, et ennast tunnustatud automüüjana reklaamiv kostja oleks pidanud hagejat teavitama

käigukastiga seotud puudusest, millest kostja oli ise teadlik. Sõiduk võõrandamine puudusteta

sõiduki hinnaga ning puuduse varjamine oli kohtu hinnangul teadlik ja taunitav tarbija petmine.

86. Alusetud on kostja spekulatsioonid, et hageja soovis käigukasti ebaõnnestunult vahetada ning

käigukasti probleemid tulenesid hoopis sellest. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et

käigukastil esines kulumisest tulenev probleem, millest kostja oli teadlik. Hageja ei ole sõidukil

käigukasti vahetanud, vaid üksnes kaalus seda. 25.01.2023 esitas hageja Transpordiametile

taotluse sõiduki käigukasti vahetamiseks (dtl 99) põhjusel, et manuaalkastiga on talvel mugavam

sõita. 05.04.2023 esitas hageja aga avalduse taotluse eemaldamiseks süsteemist, sest sellist tööd

ei olnud võimalik teha (dtl 98). Transpordiamet kinnitas 14.11.2023 (dtl 100), et taotluste

esitamise vahelisel ajal ei esitatud sõidukit ülevaatusele ja otsus 04.05.2023 avalduse alusel

tühistati. Hageja esitas kohtule e-kirjade vahetuse Transpordiametiga (dtl 335-338). Eeltoodust

tuleneb, et vaatamata taotlusele hageja ise sõidukil käigukasti ei vahetanud.

87. Kostja esitas kohtule väljavõtted sõiduki kohta Transpordiameti registrist (dtl 286-288), mille

kohaselt oli sõiduk läbinud tehnoülevaatuse 27.12.2022. Hageja esitas omakorda tõendi selle

kohta, et sõiduki tehnoülevaatusel käigukastiga seotud probleeme ei hinnata (dtl 339). Seega on

alusetud kostja väited, et puudust ei tuvastatud tehnoülevaatusel, mistõttu ei saanud see olemas

olla lepingu sõlmimise ajal. Kostja teadis enne lepingu sõlmimist, et käigukast on puudusega.

88. Hageja esitas kostjale 05.02.2023 pretensiooni (dtl 23-31), milles teatas, et 02.02.2023 läks

sõiduk katki. Hageja selgitas, et puudus seisnes käigukastis. Hageja avaldas, et tal on õigus

nõuda kostjalt tasuta asja parandamist või selle asendamist. Alterantiivselt pakkus hageja, et

kostja tasub talle 3189 eurot ja xxx teostab remondi. Eeltoodust tulenevalt soovis hageja, et

kostja parandandaks või asendaks puuduse ise. Alusetud on kostja etteheited, et hageja ei

nõudnud esmalt puuduse kõrvaldamist, mistõttu ta ei saa kahju hüvitamist nõuda. Vaidlus

puudub selle üle, et kostja keeldus kohtuväliselt hageja pretensiooni rahuldamisest (dtl 21) ning

kostja vaidles hageja nõudele vastu ka Tarbijavaidluste Komisjonis (dtl 33-36). Kuna kostja

keeldus asja parandamisest või asendamisest, oli hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.

89. Tarbijavaidluste Komisjonis esitas hageja 27.03.2023 e-kirja (dtl 364), milles teatas, et

soovib lepingust taganeda. Hageja soovis kostjale üle antud sõiduki tagastamist ning makstud

summa tagastamist. Kostja leidis menetluse käigus, et kuna hageja on taganemisavalduse teinud,

ei saa ta seda enam tagasi võtta ning seetõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamine välistatud.

Vastuolus eelnevaga leidis kostja, et taganemisavaldus oli kehtetu ega lõpetanud pooltevahelist

lepingut.

90. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ise taganemisavaldusele ei tuginenud ning ka kostja

arvates ei olnud see kehtiv, ei saa kostja taganemisavaldusele viidates välistada hageja nõude

rahuldamist. Riigikohus on leidnud, et kohus ei pea taganemist arvestama, kui kumbki pool

sellele ei tugine (RK TKo 2-18-109972 p 13, p 14). Seetõttu ei saa kohus jätta hageja nõuet

rahuldamata üksnes kostja formaalsel ettekäändel, et hageja oli esitanud taganemise avalduse.

91. Kuna kostja rikkus lepingut ja vastutas lepingu rikkumise eest, oli hagejal õigus nõuda temalt

kahju hüvitamist. xxx OÜ pakkumise järgi (dtl 91-92) kulub käigukasti vahetusele ja sellega

seotud töödele 3200 eurot. Antud ettevõte selgitas täiendavalt, mida peeti pakkumises silmas

käigukasti hoolduse ja diagnostika all (dtl 450). Hageja esitas ka xxx OÜ e-kirja (dtl 340), mille

kohaselt võeti sõiduk vastu 02.02.2023, tehti diagnostika ja eemaldati sõidukilt

automaatkäigukast, misjärel see demonteeriti ja tehti remondikalkulatsioon. Remonti ei ole

tehtud.

92. Kostja ei ole tõendanud, et käigukasti vahetust oleks võimalik teha oluliselt soodsamalt.

Kostja esitas väljavõtted veebilehelt, mille kohaselt on kasutatud käigukasti hinnaks 465 eurot

või 595 eurot (dtl 289-295). Hageja esitas samad kostja väljavõtted, millest nähtub, et üks

käigukast oli kahjustatud ja teine manuaalne (dtl 329-333) ning korras käigukasti hind on 2305

eurot (dtl 334). Seega vastab xxx OÜ pakkumises toodud käigukasti hind tavapärasele hinnale

ega ole üle paisutatud. xxx OÜ esitas arve ekspertarvamuse koostamise eest summas 200 eurot

(dtl 93). xxx OÜ esitas arve diagnostika ja käigukasti demonteerimise eest (dtl 92) summas

364,80 eurot. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud hagejale tekkinud kahju.

93. Kuna kostja vastuväited nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud, kuulub hageja esimene

nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahjuna välja mõista 3 764,80 eurot, millest

3200 eurot on käigukasti remontimiseks vajalik kulu, 364,80 eurot käigukasti diagnostika ja

demontaaži kulu ning 200 eurot ekspertarvamuse koostamisega seotud kulu.

94. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue VÕS

§ 113 lg 1 alusel rahuldamisele. Hageja arvestas viivist alates 06.02.2023 ja kuni hagiavalduse

esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivis 338,99 eurot. Hageja palus kahju hüvitiselt välja

mõista viivise alates 06.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi

protsendina kahjuhüvitise summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

täieliku täitmiseni. Kohtulahendi tegemise päevaks 27.02.2025 on kahju hüvitiselt

sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse määra alusel 917,36 eurot. Kostjalt tuleb hageja

kasuks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 917,36 eurot. Alates kohtulahendi

tegemisele järgnevast päevast 28.02.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

sissenõutavaks muutuv viivis kahju hüvitiselt 3764,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

95. TsMS § 442 lg 8 näeb ette, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse

nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna kohus rahuldas hageja esmase nõude, ei pea kohus

hindama, kas hageja teine alternatiivne nõue on põhjendatud.

96. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kohus ei

hinnanud hageja teise alternatiivse nõude põhjendatust, ei mõjuta menetluskulude jaotust

alternatiivsest nõudest osaline loobumine. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

97. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot, asja läbivaatamise

kulud ehk eksperdi arvamuse kulu 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Esindajale makstud

tasu on 6 340,35 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind oli 150

eurot, millele lisandub käibemaks 33 eurot (183 eurot koos käibemaksuga). Õigusabi

osutamiseks kulus 34,85 tundi. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu hüvitamisele

kuulub lepingulisele esindajale tasutud käibemaksu sisaldav summa. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

98. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja õigusabi osutamisele kulunud aeg

kooskõlas vaidluse keerukuse ning sisuga, samuti kohtule esitatud menetlusdokumentide

mahuga. Hageja on tasunud riigilõivu ja esitanud asjakohase tõendina eksperdi täiendava

arvamuse. Hageja menetluskulud on põhjendatud kogumis 6 340,35 eurot + 150 eurot + 560

eurot = 7050,35 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

7050,35 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt

7050,35 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

99. Kostja esitas kohtule taotluse asendada kohtulahendis tema ärinimi, registrikood, asu- ja

tegevuskoha aadress ja muud teda üheselt identifitseerida võivad andmed tähemärkidega. TsMS

§ 462 lg 2 näeb ette, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Eeltoodust tulenevalt saab kohus kostja

taotluse rahuldada osaliselt ning asendada kohtulahendis tema ärinimi, registrikood ja asukoha

aadress tähemärkidega. Muude andmete asendamist seadus ette ei näe ning kostja ei ole ka

põhistanud, millised on need muud andmed, mis võiksid teda identifitseerida.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik