3-25-463/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-463

Määruse kuupäev

27. veebruar 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Deivis Kekiševi (Kekišev) taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks seoses käeraudade kasutamisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Deivis

Kekiševi vabakasutuskontost ajavahemiku 24. oktoober

2024 kuni 23. veebruar 2025. a kohta.

2. Vabastada Deivis Kekišev esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta Deivis Kekiševi esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

4. Jätta Deivis Kekiševi taotlus täiendavate tõendite

kogumiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse paberkandajal kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 21. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/58 alates 20.

veebruarist 2025 justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 12, Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69

lg 2 p 4 ja § 69 lg 2 p 5 alusel Deivis Kekiševi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning käeraudade kasutamist. Täiendavaid

julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni.

2. D. Kekišev esitas 26. veebruaril 2025 vaide nr 1-8/2-25/39-1, milles vaidlustas Tartu

Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58.

3. D. Kekišev esitas 24. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palus peatada vaidemenetluse ajaks käskkiri nr 2-25/1-2/58 osas, millega otsustati

kaebaja suhtes kohaldada käeraudu. Ühtlasi esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, taotluse koguda täiendavate tõenditena videokaamerate salvestised

ja kuulata üle tunnistaja ning taotluse kohustada vanglat väljastama kaebajale tahvelarvuti.

4. Vastusena 26. veebruari 2025. a kohtumäärusele esitas Tartu Vangla 27. veebruaril 2025

seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla on seisukohal, et

käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

Vangla põhjendas, et D. Kekiševi taotlusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, millise

pöördumatult kahjuliku tagajärje tõrjumiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.

Selliste tagajärgede saabumise oht ei ole ka vangale äratuntav. Käeraudu kasutatakse üksnes

D. Kekiševi saatmisel ning ametniku sisenemisel tema kambrisse. Seega kasutatakse käeraudu

ohutuse tagamiseks üksnes lühiajaliselt. Muul ajal kambris või jalutuskäigul viibides on

vahistatul võimalik olla ilma käeraudadeta. Seetõttu ei saa kohaldatud abinõu pidada ülemäära

intensiivseks meetmeks.

Käeraudade kasutamine kui täiendav julgeolekuabinõu on üks julgeoleku tagamise meede.

Tegemist ei ole karistusliku meetmega. Kui vanglal tekib põhjendatud kahtlus, et isik võib

kujutada endale, teistele või vangla julgeolekule ohtu, tuleb vanglal astuda samme selle ohu

realiseerumise takistamiseks. Käskkirjast, millega kohaldati D. Kekiševi suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid, nähtuvad selle kohaldamise põhjused ning ei ole alust pidada selliste

meetmete kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuteks. Käesoleval juhul on julgeoleku ja teiste

isikute õiguste kaitse kaalukam täiendavate julgeolekuabinõudega kaasnevad õiguste riivest.

Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt on avalik huvi, milleks on julgeoleku ja

distsipliini tagamine vanglas. Kuigi käeraudade lühiajaline kasutamine vahistatu saatmisel või

ametnike sisenemisel kambrisse D. Kekiševi õigusi, ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest

selliseid kaalukaid põhjendusi, milliste avalikku huvi üles kaaluva pöördumatult kahjuliku

tagajärje tõrjumiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohtule arusaadavalt on D. Kekišev esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 21.

veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 kehtivuse peatamiseks osas, millega kaebaja suhtes

kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist. Kohus rõhutab, et ei käsitle

taotluses väljendatud soovi tahvelarvuti väljastamiseks kui esialgse õiguskaitse abinõud,

kuivõrd D. Kekišev on vastavasisulise esialgse õiguskaitse taotluse esitanud haldusasjas nr

3-25-468. Ka ei ole tahvelarvuti väljastamise soovi võimalik käsitleda muu menetlusliku

taotlusena.

6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. D. Kekišev on taotlenud enda vabastamist riigilõivu

tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte D. Kekiševi

vabakasutuskontost ajavahemiku 24. oktoober 2024 kuni 23. veebruar 2025. a kohta.

7. Kuna D. Kekiševi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 24. oktoober 2024 – 23. veebruar 2025) nähtub, et

lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr

3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu

tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse

taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks

vabastada D. Kekiševi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

8. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on D. Kekišev Tartu Vangla 21.

veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 peale esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas

registreeritud 26. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/39-1 ning on veel vangla menetluses. Seega

on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse

õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.

10. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema

esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12.

mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus

tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks

pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

11. Kohus leiab, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ohjeldusmeetmena

käeraudade kasutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi

pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr

2-25/1-2/58 tühistamiseks, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piirangut

olematuks.

12. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse

eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning

avalikku huvi.

13. Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis

ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt ei ole ta kellelegi

ohtlik ning ei ole soovinud kedagi rünnata, siis ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Siiski ei

asu kohus praeguses menetlusetapis täpsemalt analüüsima Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-2/58 õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla otsustas täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle

peetava vaidluse raames.

14. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse

ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada

koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata

välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist

eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole

oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu

ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.

15. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

peatamine käeraudade kasutamise osas ei ole praegusel juhul põhjendatud. VangS § 69

sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas

ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid

julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla

julgeolekule.

16. Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirjast nr 2-25/1-2/58 ilmneb, et käeraudade

kasutamine on vajalik selleks, et kaitsta ametnikke kaebaja füüsilise rünnaku eest. Seda, kas

isik võib olla ametnikele ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja

sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et kaebaja oli avatud sektoris,

kaebajal puuduvad ettekanded ning kaebaja ei ole väljendanud soovi kedagi rünnata.

Käskkirjas välja toodud taotleja varasem käitumine seonduvalt vanglaametnike ründamisega

ning ka taotleja 20. veebruari 2025. a agressiivne käitumine vangla vara lõhkumisel, mis

taotleja sõnutsi oli kontaktisiku süü, viitab sellele, et taotleja käitumine võib olla ettearvamatu

ning kujutada ohtu ametnikele. Kuivõrd käeraudu kasutamine on sobiv vahend kehaliste

konfliktide ärahoidmiseks ning käeraudu kasutatakse üksnes D. Kekiševi saatmisel ja

ametniku sisenemisel tema kambrisse, s.t lühiajaliselt, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu

ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D. Kekiševi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse

rahuldamata.

18. Taotleja on muuhulgas esitanud taotluse, et kohus nõuaks vanglalt välja kaamerate

salvestised ning kuulaks tunnistajana üle praktikandi. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine toimub kiiresti ja üldjuhul ka piiratud informatsiooni tingimustes, ning taotlejal

on kohustus esialgse taotlust põhistada, mida taotleja on praegusel juhul ka teinud, puudub

kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis vajadus koguda täiendavate tõenditena kaamerate

salvestisi ja tunnistaja ütlusi, mistõttu jätab kohus taotluse täiendavate tõendite kogumiseks

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)