2-24-4601/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-4601

Tsiviilasi

A.S, N.I ja P.H hagi S.D A.S vastu elatiste

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3175 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.D A.S apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): S.D A.S (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Fränk Valdmann

Vastustajad (hagejad):

1. A.S (isikukood XXX)

2. N.I (isikukood XXX)

3. P.H (isikukood XXX)

Vastustajate seaduslik esindaja X.P, lepinguline

esindaja Kristel Kangilaski

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.D A.S apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 7. novembri 2024. a otsus S.D A.S-ilt alates 21. märtsist

2024 välja mõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.S, N.I ja P.H hagi S.D A.S vastu

elatiste suurendamiseks osaliselt.

Suurendada Tartu Ringkonnnakohtu 6. novembri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-

18603 väljamõistetud elatist ning mõista S.D A.S-ilt välja elatis A.S , N.I ja P.H kasuks

alates 21. märtsist 2024 järgmiselt:

3.1. Mõista S.D A.S-ilt välja A.S kasuks perioodi 21. märts 2024 kuni 28. veebruar 2025

eest sissenõutavaks muutunud elatis 1816 eurot 77 senti ja alates 1. märtsist 2025 kuni

A.S täisealiseks saamiseni (XXXXXX) igakuine elatis 160 eurot.

3.2. Mõista S.D A.S-ilt välja N.I kasuks perioodi 21. märts 2024 kuni 28. veebruar 2025

eest sissenõutavaks muutunud elatis 1816 eurot 77 senti ja alates 1. märtsist 2025 kuni

N.I täisealiseks saamiseni (XXXXXX) igakuine elatis 160 eurot.

3.3. Mõista S.D A.S-ilt välja P.H kasuks perioodi 21. märts 2024 kuni 28. veebruar 2025

eest sissenõutavaks muutunud elatis 1816 eurot 77 senti ja alates 1. märtsist 2025 kuni

P.H täisealiseks saamiseni (XXXXXX) igakuine elatis 160 eurot.

4. Võtta asja materjalide juurde S.D A.S esitatud Eesti Töötukassa 12. novembri 2024.

a teade kostja töövõime hindamise taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta ja

9. detsembri 2024. a töövõime hindamise otsus.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.S (hageja I), N.I (hageja II) ja P.H (hageja III) esitasid 21. märtsil 2024 Tartu

Maakohtule hagi S.D A.S (kostja) vastu Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2017. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-18603 väljamõistetud elatiste suurendamiseks. Hagejad paluvad mõista

kostjalt välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas, mis muutub iga

aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suuruse muutumisel alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumisele järgnevast

kuust.

Ringkonnakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alla seadusjärgset

miinimummäära, sest kostja sissetulek oli keskmiselt 623 eurot kuus, kostjal oli lisaks

hagejatele kaks alaealist last ning nimetatud summa oli ligilähedane elatisele, mida kostja oli

valmis ka ise tasuma. Hagejad esitavad hagi elatise suurendamiseks tulenevalt seadusjärgse

elatise muutumisest ning elu olulisest kallinemisest.

Elatise suurendamise aluseks võivad olla õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise

muutmine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist

tõendada (RKTKo 3-2-1-124-15, p-d 12-13). Hagejad esitasid hagi elatise väljamõistmiseks

2016. aastal. 2016. a tarbijahinnaindeks on võrreldes 2023. aastaga suurenenud 48,6%.

Tarbekaupade ja teenuste hinnamuutus on olnud sisuliselt kahekordne. Hagejate seaduslikule

esindajale teadaolevalt on kostjal lisaks hagejatele käesolevaga vaid üks alaealine ülalpeetav.

Kostjale on maksnud töötasu XXXXXX OÜ, mille ainuosanik on kostja abikaasa ning

juhatuse liige on kostja ise. Seega kujundab kostja oma töötasu ise endale sobivalt. Kostja

väited tema sissetuleku suuruse kohta ei ole eluliselt usutavad. Vähem kui 300 euro suurune

sissetulek ei kataks isegi eluasemekulusid, rääkimata lisanduvatest toidu-, transpordi- ja

sidekuludest.

Kostja avaldatu, nagu ta ei ole kordagi teeninud alammäärast suuremat töötasu, on eksitav.

Esitatud andmetest nähtub, et 2017. a-l teenis kostja alammäärast 25% suuremat sissetulekut.

Kostja peaks olema võimeline teenima vähemalt keskmist sissetulekut. Kostjal on

kõrgharidus. Isegi kui Egiptuses omandatud kõrgharidus ei ole Eestis rakendatav, viitab see

keskmisest suuremale võimekusele. Kostja töötab taksojuhina ning taksojuhi töötasud on

vahemikus 859–2612 eurot ehk keskmiselt 1735 eurot.

Kostja maksejõuetus ja käimasolev kohustustest vabastamise menetlus, kostja ajutine

töövõimetus ning kostja viidatud diagnoosid, samuti kostja etniline ja kultuuriline päritolu

ning keeleoskuse puudumine ei anna alust elatise vähendamiseks alla seadusjärgset määra.

Kostja ei ole tõendanud, et kostja täisealine tütar õpib ja nõuab temalt elatist ja et kostjal on

kohustus tütart toetada. Kostja tunnistab, et ta ei pea oma teist alaealist last reaalselt üleval

ega ole esitanud tõendeid elatise tasumise kohta enne 2023. aasta juunit.

Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtuvast algsaldost 69 107 eurot 71 senti

moodustab 30 000 eurot päranduseks saadud summa ning 20 000 eurot metsamüügist saadud

tulu. Hagejate seaduslik esindaja on saanud Linnusaare talu kinkena oma emalt, kes koos

hagejate ja hagejate seadusliku esindajaga ühiselt seal elab. Samalt kinnistult on tehtud ka

matsaraie ning saadud müügitulu 20 000 eurot on mõeldud kinnisasja parendamiseks.

Hagejate seaduslik esindaja kasvatab lapsi üksi ja tal on laste ülalpidamisel suurem rahaline ja

ajaline koormus kui kostjal. Elades maal, peab hagejate seaduslik esindaja katma laste

transpordikulud ja omama töökindlat sõidukit. Hagejate seadusliku esindaja parem

majanduslik seisund ei anna alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

Isegi kui kohus peaks tuvastama, et kostja ei ole võimeline maksma elatist miinimummääras,

ei tohiks väljamõistetav elatis olla väiksem kui 200 eurot ülalpeetava kohta, samas ulatuses

tasub riik ka elatisabi.

Kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja

on selgelt soovinud oma elustandardit varjata, kuivõrd on esitanud kohtule filtreeritud

pangakonto väljavõtte osalistest sissetulekutest.

Hagejad vaidlesid vastu kostja taotlusele jätta tema menetluskulud hagejate seadusliku

esindaja kanda. Menetluskulude tasumine kinnitab kostja võimekust tasuda hagejatele elatist

seadusjärgses määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma hagejatele nõutud ulatuses ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist. Kostjal esinevad jätkuvalt mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks.

Kostja sissetulek ei ole ajas suurenenud, vaid on pigem kahanenud. Kostja sissetulek ei ole

viimase seitsme aasta jooksul olnud kordagi suurem kui seadusejärgne töötasu alammäär ning

lisaks on olnud perioode, kus kostjal puudus sissetulek täielikult. Kostja on võimeline teenima

töötasu seadusega sätestatud alammääras, ta töötab vastavalt võimalustele. Kostjal ei ole

võimalik teha lisatööd või tööd suuremas ulatuses kui praegu. Kostja araabiakeelne taust,

tumedanahaline välimus, kultuuriline päritolu, tervislik seisund, keeleoskus ja haridustaust

takistavad tal Eestis paremini tasustatud või täiendavat tööd leida.

Kostja on omandanud kõrghariduse, kuid seda Egiptuses 20 aastat tagasi ja kostja ei ole

kunagi töötanud valdkonnas, kus tal on kõrgharidus omandatud. Kostja ei räägi piisaval

tasemel eesti keelt, et siin kõrgemalt tasutatud töökohta leida. Hagejate seaduslik esindaja on

avaldanud Õhtulehes kostja kohta laimu, mis on kostjale otsest negatiivset mõju avaldanud

ning mistõttu ei ole kostjal olnud võimalik Eestis paremat töökohta leida. See, et taksojuhtidel

on keskmine töötasu 1735 eurot, ei tähenda, et kostja oleks võimeline sellist töötasu teenima.

Kostja on püsivalt maksejõuetu. Harju Maakohus kuulutas 22. novembri 2022. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-22-14934 välja kostja eraisiku pankroti ja algatas kohustustest vabastamise

menetluse. Harju Maakohtu 8. märtsi 2023. a määrusega samas tsiviilasjas lõpetati kostja

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Kostja ülalpidamisel on endiselt viis last, kellest kaks osutuks elatise suurendamisel varaliselt

vähem kindlustatuks kui nõude esitajad. Kostja tütar on saanud vahepeal täisealiseks (19-

aastane), ta elab Egiptuses ja jätkab õpinguid. Egiptuse õiguse kohaselt on lastel õigus saada

ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel kuni 25. eluaastani. Tütardel

on õigus elatist saada sõltumata vanusest senikaua, kuni nad ei ole abiellunud või neil puudub

sissetulek. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust alates 2023. a juunist täita saanud. Kostjal on

laste emaga kokkulepe, et hüvitab laste kulud tulevikus.

Kostjal on diagnoositud radikulopaatia ja südamekahjustusega hüpertooniatõbi ning

kukkumise tagajärjel meniski (võruketta) rebend. Kostja peab tarbima igapäevaselt ravimeid

ning viimase haiguse tõttu oli kostja töövõimetuslehel 16. maist 2024–14. juulini 2024.

Haigus piirab kostja võimekust tööd teha, mistõttu ei ole kostjal võimalik täiendavat tulu

teenida. Kostja plaanib esitada Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise taotluse.

Kostja ei varja oma sissetulekuid ning tema elustandard vastab tema sissetulekule. Kostja ei

maksa ise oma eluaseme kulusid.

Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema kontol 45 877 eurot

61 senti. Arvestades hagejate seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisu, peaks

hagejate seadusliku esindaja ülalpidamiskohustus olema oluliselt suurem kui kostja oma.

Hagejate seadusliku esindaja väide, mille kohaselt tema kontol olevat raha ei saa kasutada

laste ülalpidamiseks, on paljasõnaline. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab hageja seaduslik

esindaja oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejate vajadused on osaliselt kaetud ka peretoetustega.

Kostja palub jätta kõik menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda, kuivõrd hagejate

seaduslik esindaja oleks võinud juba enne käesoleva hagiga kohtusse pöördumist pöörduda

kohtuväliselt ja iseseisvalt kostja poole, et selgitada välja kostja majanduslik olukord.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning suurendas Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2017. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-18603 kostjalt väljamõistetud elatist. Maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja perioodi eest 21. märts 2024 kuni 7. november 2024 sissenõutavaks

muutunud elatise – hageja I kasuks 1974 eurot 37 senti, hageja II kasuks 1678 eurot 21 senti

ja hageja III kasuks 1610 eurot 11 senti. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel

arvestatakse nimetatud summadest maha kohtumenetluse ajal hagejatele elatisena tasutud

summad. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates 8. novembrist

2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni – hageja I kasuks 250 eurot 22 senti, hageja II

kasuks 212 eurot 69 senti ja hageja III kasuks 204 eurot 20 senti. Elatise suurus muutub iga

aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suuruse muutumisel alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumisele järgnevast

kuust.

Hagejad on kostja alaealised lapsed, kelle elukoht on nende ema juures. Hagi kohaselt ei piisa

tsiviilasjas nr 2-21-2095 kostjalt välja mõistetud elatisest (s.o 80 eurot kuus igale lapsele)

enam hagejate ülalpidamiskulude katmiseks.

Hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ja § 497

alusel. Maakohus leidis, et hagejate nõue on õigustatud arvestades elukalliduse tõusu ja sellest

tulenevat kulude suurenemist. Kohtuotsus, millega määrati igale hagejale elatiseks 80 eurot,

on tehtud seitse aastat tagasi, mistõttu on eluliselt usutav, et hagejate igakuised kulud on selle

aja jooksul märkimisväärselt suurenenud. Elukalliduse tõus, mis hõlmab kulusid toidule,

eluasemele, haridusele, transpordile, mõjutab otseselt hagejate võimet katta oma põhivajadusi.

Seetõttu on oluline, et kohus arvestaks muutusi, sh inflatsiooni mõju elutingimustele,

tagamaks hagejate õiglane ja piisav ülalpidamine. Seaduses sätestatud miinimumelatise

suurus on aastate jooksul muutunud. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud asjaolu, et hagejate

igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele miinimumelatisele.

Maakohus märkis, et hagejate poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas

elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab PKS § 101 miinimumelatise määrale. Sõltumata

sellest, kas tegemist on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole

miinimumsummas elatise nõudmisel vaja laste enda igakuiste kulutuste suurust tõendada.

Maakohus leidis, et kuigi PKS § 105 lg 3 kohaselt võivad vanemad vastavalt oma sissetuleku

ja varalise seisu erinevustele kanda ülalpidamiskohustust erinevas ulatuses, ei anna see

konkreetne olukord alust vähendada kostjalt nõutavat miinimumelatist. Ka kostja väide, et

hagejate seadusliku esindaja pangakontol on märkimisväärne summa, ei anna alust elatise

vähendamiseks. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et kontol olev vara on saadud pärandina

ja on suunatud kinnisvara parendamiseks, mis omakorda aitab parandada hagejate

elukvaliteeti. Seega ei ole õigustatud lugeda pärandvara hagejate igapäevase ülalpidamise

vahendiks, vaid eraldiseisvaks investeeringuks, mille eesmärk on kõigi pereliikmete

pikaajaline heaolu.

Kostja järjepidev elatise maksmata jätmine on tinginud olukorra, kus laste igapäevase

ülalpidamise põhikoormus langeb täielikult hagejate seaduslikule esindajale. Seetõttu võib

eeldada, et seaduslik esindaja panustab laste ülalpidamisse oluliselt enam kui seaduses nõutud

miinimumsummas. Sellises olukorras on põhjendatud, et kohus määrab kostja kohustuseks

miinimumelatise maksmise, et kanda vähemalt osa laste igapäevakuludest. Kui hagejate

seaduslik esindaja taotleb miinimumelatist, ei ole tal kohustust täpselt tõendada, kui suur on

tema panus laste ülalpidamisse. Miinimumelatise määramine on seadusega tagatud ja selle

vähendamine oleks õigustatud üksnes erandlike asjaolude korral.

Kohus saab vähendada elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestatud

eelduste, s.o mõjuva põhjuse esinemisel (PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on avaldanud, et tal on lisaks hagejatele kaks last Egiptuses, kellest üks on alaealine ja

teine on õppiv täisealine, kuid mõlemal on väidetavalt õigus ülalpidamisele. Kostja ei maksa

kokkuleppel laste emaga oma Egiptuses elavatele lastele elatist ning elatise maksmine toimub

ainult siis, kui kostja majanduslik olukord paraneb. Kostja ei ole tõendanud elatise maksmise

kohustuse olemasolu ja selle täitmist. Kahe riigi elatusstandardid on eelduslikult erinevad.

Kohus peab toetuma faktidele ja tõenditele, mis on menetluses esitatud.

Kostja on avaldanud, et tema sissetulekud on ajas kahanenud ning tema töötasu ei ole olnud

suurem seadusejärgsest töötasu alammäärast. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja

töölepingu alusel alates 1. veebruarist 2024 XXXXXX OÜ-s, mh nähtuvad töötamise kanded

juba alates 28. juulist 2014, kus kostja on töötanud erinevates äriühingutes, seega on kostja

puhul tegemist töövõimelise isikuga. Kostja esitas kohtule terviseseisundi kohta infot, milles

on toodud tema diagnoosid – radikulopaatia, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja meniski

rebend. Neist viimase põhjuseks on kukkumine, mille tagajärjel on ta olnud töövõimetuslehel

perioodil 16. mai 2024 kuni 14. juuli 2024. Seoses haigusseisundiga vajab kostja enda sõnul

ka igapäevast medikamentoosset ravi. Maakohus leidis, et kostja diagnoosid ja ajutine

töövõimetus ei tõenda tema pikaajalist ja püsivat töövõimetust. Kui puudub tõend, mis

kinnitaks isiku täielikku ja kestvat töövõimetust, lähtutakse seadusest tulenevast eeldusest, et

isik on töövõimeline, st võimeline tegema täistööajaga oma terviseseisundile vastavat tööd.

Kuivõrd kostjale anti selge juhis esitada kõikide pangakontode väljavõtted perioodil 3.

jaanuar 2024 kuni 3. september 2024 ning tõendid majandusliku ja varalise seisundi kohta

(sealhulgas sissetulekute ja kohustuste kohta), kuid kostja pole seda nõuet täitnud, on alust

nõustuda hagejatega, et kostja võib soovida varjata oma tegelikku elustandardit. Kostjal oli

võimalus oma väiteid dokumentaalselt tõendada ja kuna kostjal on lepinguline esindaja, pidi

ta mõistma, et kohus ootab pangakonto väljavõtteid täies mahus ja filtreerimata kujul. Seega

on tõendamata kostja väide, et ta jääb hagejate kasuks elatise väljamõistmisel olukorda, kus

tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.

Kostja on möönnud, et on võimeline teenima töötasu seadusega sätestatud alammääras, seega

võib kostja käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida eemale hoida alaealistele

hagejatele elatise maksmise kohustustest. Käesoleval aastal on töötasu alammäär 820 eurot.

Arvestades sellest summast maha Statistikaameti arvutatud 2024. aasta arvestusliku kostjale

mõeldud elatusmiinimumi 338 eurot 20 senti, jääb järele 481 eurot 80 senti. Seega jaguneks

ülejäänud summa kolme lapse vahel selliselt, et igale lapsele jääks 160 eurot 60 senti, mis on

kaks korda rohkem hagejatele hetkel kohtuotsusega määratud elatisest.

Maakohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr

2-22-14934 kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu ja kostja suhtes on algatatud

kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgniku

sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel arvestama seaduses sätestatud piirangutega. Kuigi

arvestades füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-tes 4 ja 5 ning täitemenetluse

seadustiku § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ei teeni võlgnik käesolevalt väidetavalt sellist

sissetulekut, millest oleks kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik kinnipidamisi

teha, siis on maakohtu hinnangul kostja väide, justkui kohustustest vabastamise menetlus

oleks takistuseks elatise maksmiseks, alusetu. Kohustustest vabastamise menetluses on kostjal

õigus jätta oma käsutusse 1844 eurot ja see summa arvestab elatise maksmise kohustust. Ka

FIMS 47 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda

aktiivselt otsida. Kohus tuvastas kostja esitatud aruandest, et kostja töötasu ei ole 8. märtsist

2023 kuni 17. novembrini 2023 olnud piisav, et teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgniku

kohustustest vabastamisega ei lõpe FIMS § 50 lg 2 kohaselt lapsele elatise maksmise

kohustus.

Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ükski mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, seega

ei ole põhjendatud ka kostja väide, et ta on suuteline üksnes alampalka teenima. Hagejad on

õigesti märkinud, et kui kostja iseenda tööandjana ei suuda maksta töötasu, mis kataks ära ka

hagejate ülalpidamiskulud, tuleb kostjal leida tasuvam töö.

Eelnevat arvates oli maakohtu hinnangul põhjendatud Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri

2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-18603 väljamõistetud elatise muutmine ja hagejate

elatiste suurendamine kuni seaduses sätestatud miinimummäärani.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja

kanda.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna on olulisi asjaolusid ebaõigesti ja

ebapiisavalt tuvastanud. Maakohus on kohaldanud valesti ka materiaalõigust.

Ringkonnakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 80 eurot

kuus, mis oli sel ajal kehtinud miinimumelatisest ligikaudu kolm korda (2,94 korda) väiksem.

Hetkel kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt on miinimumelatis hagejatele 250

eurot 22 senti (hageja I), 212 eurot 69 senti (hageja II) ja 204 eurot 20 senti (hageja III). Seega

ei ole seadusejärgne miinimumelatis hagejate osas ajas suurenenud, vaid on kokku pigem

vähenenud või jäänud sisuliselt samaks, seega ei ole põhjendatud tugineda elukalliduse

tõusule. Miinimumelatise suurus seoti alampalgast lahti seetõttu, kuna muidu oleks

miinimumelatise suurus põhjendamatult kõrgeks tõusnud.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga PKS § 105 lg 3 kohta. Elatise vähendamisel vanemate

varalist seisu arvestades ei ole kohtupraktika kohaselt vahet, kas tegemist on miinimumelatise

või sellest suurema elatisega.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei anna alust elatise vähendamiseks

kostja väide, et hagejate seadusliku esindaja pangakontol on märkimisväärne summa.

Hagejate seaduslik esindaja on üksnes paljasõnaliselt selgitanud, et tegemist on pärandina

saadud vahenditega, mis on suunatud kinnisvara parendamiseks. Kehtiva kohtupraktika

kohaselt peab hagejate seaduslik esindaja oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-118-12).

Laste ülalpidamise põhikoormus ei lange täielikult hagejate seaduslikule esindajale, kuivõrd

lapsed saavad lisaks kostjalt välja mõistetud elatisele ka peretoetusi, s.o lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust, mis on igakuiselt kokku 690 eurot (3x80+450). Lisaks maksab riik

hagejatele elatisabi, mis tuleb kostjal riigile tagasi maksta.

Maakohus ei ole põhjendamatult arvestanud kostja poolt välja toodud erandlike asjaoludega,

mis annavad alust elatise vähendamiseks, s.o kostja tervislik seisund, töövõimetus, äärmiselt

halb majanduslik olukord, pankrot ning hagejate seadusliku esindaja oluliselt parem

majanduslik olukord. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid.

Kostja on maakohtule avaldanud, et ta kavatseb esitada töötukassale avalduse töövõime

hindamiseks ja töövõimetuse otsuse saamiseks, et tõendada oma töövõimetust. Kostja esitas

Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse, mille kohta ei olnud apellatsioonkaebuse

esitamise ajaks veel otsust tehtud.

Kostja on esitanud maakohtule kõik oma pangakonto väljavõtted filtreerimata kujul perioodil

3. jaanuar 2024 kuni 3. september 2024 ning tõendid majandusliku ja varalise seisundi kohta

(sealhulgas sissetulekute ja kohustuste kohta). Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on alust

nõustuda hagejate väitega, et kostja võib soovida varjata oma tegelikku elustandardit, on

oletuslik ja tõendamata. Kostja on tõendanud oma majanduslikku seisu ja esitanud ka

tsiviilasja nr 2-22-14934 raames koostatud ja kohtule esitatud usaldusisiku ja

pankrotimenetluse lõpparuande. Esitatud tõenditest nähtub kostja majanduslik ja varaline seis,

maakohus ei ole neid tõendeid arvestanud. Pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse

käigus on üksikasjalikult ja täielikult uuritud kostja majanduslikku seisu. Maakohtul oli

seadusest tulenev võimalus koguda ise tõendeid ja teha selleks päringud kostja sissetulekute ja

varade väljaselgitamiseks.

See, et kostja on ise möönnud, et on võimeline teenima töötasu, mis on seadusega sätestatud

alammääras, ei tähenda, et kostja võib käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida

eemale hoida alaealistele hagejatele elatise maksmise kohustustest.

Maakohus on oma otsuses ekslikult leidnud, et arvestades töötasu alammäärast maha

Statistikaameti arvutatud 2024. aasta arvestusliku kostjale mõeldud elatusmiinimumi 338

eurot 20 senti, jääb järele 481 eurot 80 senti, mis jaguneb kolme lapse vahel selliselt, et igale

lapsele jääb 160 eurot 60 senti, mis on kaks korda rohkem hagejatele hetkel kohtuotsusega

määratud elatisest. Praegusel juhul ei ole kostjal mitte ainult kolm alaealist last, vaid kostjal

on lisaks Eestis elavatele lastele veel kaks Egiptuses elavat last, s.o üks alaealine ja üks

täisealine laps, kellele kostjal on Egiptuse seaduste kohaselt elatise maksmise kohustus.

Kostjale jäävad arusaamatuks maakohtu seisukohad seoses tema kohustustest vabastamise

menetlusega. Kostja ei ole väitnud, et kohustustest vabastamise menetlus oleks takistuseks

elatise maksmisel. Kostja on tuginenud füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusele ja esitanud

vastavasisulisi tõendeid üksnes selleks, et tõendada oma äärmiselt kehva majanduslikku

olukorda ja võimetust seda parandada.

Kostja esitas 19. detsembril 2024 Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt tema töövõime ei

ole vähenenud. Kostja teatas, et ei nõustu otsusega ja kavatseb selle vaidlustada.

5. Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Hagejad ei nõustu, et 80 eurot peaks olema piisav hagejate vajaduste rahuldamiseks. On

üldtuntud asjaolu, et seitsme aastaga elukallidus tõuseb ja sellega seoses kasvavad laste

vajadused. Elatise miinimummäär on oluliselt suurenenud. Riigikohus on selgitanud, et lisaks

faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud

muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole

üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (RKTKo 3-2-1-124-15, p-d 1213). Seega saaks

kohus jätta elatise miinimummäärani suurendamata ainult olukorras, kus kostja on tõendanud,

et esinevad asjaolud elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud

vastavate asjaolude esinemist. Ainuüksi hagejate seadusliku esindaja parem majanduslik

olukord ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Hagejate seadusliku esindaja kontol olev raha ei anna alust jätta elatist suurendamata.

Hagejate seaduslik esindaja esitas 17. septembril 2024 pangakonto väljavõtte, millest nähtub,

et hagejate seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt 900 eurot. Pangakonto väljavõttest

nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on 11. juulil 2024 tasunud OÜ PUURVESI arve 4506

eurot. Eelneva põhjal sai kohus teha järelduse, et kontol olevad rahalised vahendid on

mõeldud kasutamiseks sihtotstarbelisena eluaseme parendamiseks.

Nõustuda ei saa sellega, et hagejate seaduslik esindaja peaks oma vajadusi piirama. Kostja

jätab tähelepanuta, et PKS § 101 lg 5 kohaselt loetakse laste vajadused rahuldatuks poole

lasterikka pere toetuse, s.o 225 euro arvelt. Riigikohus on kinnitanud, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo

2-15-15909, p 12).

Maakohus on õigesti tuvastanud ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejate vajadused

vastavad vähemalt kahekordsele miinimumelatisele. Hagejate vajadused ühes kuus on kokku

vähemalt 1130 eurot 2 senti, hageja I vajadused 500 eurot 44 senti (250,22 x 2), hageja II

vajadused 425 eurot 38 senti (212,69 x 2) ja hageja III vajadused 408 eurot 40 senti (204,20 x

2). Sellest kostja panus on hetkel 240 eurot (80 x 3), mida tasub elatisabi raames riik.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja diagnoosid ja ajutine töövõimetus (viibimine

haiguslehel) ei tõenda tema pikaajalist ja püsivat töövõimetust ega anna alust elatise

vähendamiseks. Maakohus ei pidanud vähendama elatist alla miinimummäära seetõttu, et

esines hüpoteetiline võimalus, et kostjale määratakse tulevikus puuduv töövõime. Maakohtul

ei olnud kohustust määrata omal algatusel kostjale täiendavat tähtaega puuduvat töövõimet

tõendavate dokumente esitamiseks.

Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud töövõime hindamise otsus kinnitab, et kostja on

täielikult töövõimeline.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja võib soovida oma elustandardit varjata. Kostja 1.

oktoobril 2024 esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostjal on ainult sissetulekud. Maakohus

on õigesti leidnud, et kostja suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus ei anna alust

elatise vähendamiseks. Kostja 1. oktoobri 2024. a menetlusdokumendist nähtub, et kostja ei

tegele mõistlikult tulutoova tegevusega.

Ebaõige on kostja etteheide, et kohus oleks pidanud ise tõendeid koguma. Maakohus on seda

ka teinud, kohustades pooli esitama oma konto väljavõtted. Samuti kogus maakohus andmeid,

tehes kostja kohta päringu töötamise registris.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja võib käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida

eemale hoida alaealistele hagejatele elatise maksmise kohustustest. Maakohus asus õigesti

seisukohale, et teiste laste olemasolu ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei

tõendanud, et tal on kohustus oma täisealist last üleval pidada ning millises ulatuses on tal

kohustus oma Egiptuses elavat alaealist last üleval pidada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt kostjalt väljamõistetud elatise suuruse

osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise suurendamiseks

osaliselt ning mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise

perioodi eest alates 21. märtsist 2024 kuni 28. veebruarini 2025 summas 1816 eurot 77 senti

ja alates 1. märtsist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 160 eurot.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

8. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendina Eesti Töötukassa 12. novembri 2024. a

teate kostja töövõime hindamise taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta, ning 19.

detsembril 2024 Eesti Töötukassa 9. detsembri 2024. a töövõime hindamise otsuse.

Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatavate tõenditega (TsMS § 652 lg 3 p 2).

Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.

9. Kostjalt on Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-18603

(dtl-d 8–13) mõistetud iga hageja kasuks välja elatis 80 eurot kuus. Ringkonnakohus võttis

selles menetluses otsuse tegemisel arvesse, et kostja sissetulek on keskmiselt 623 eurot kuus

ja tal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, keda ta on ülal pidanud. Ringkonnakohus

arvestas ka, et 80 eurot oli ligilähedane sellele summale, mida kostja ise oli nõus tasuma.

Ringkonnakohus leidis, et kui mõlemad vanemad panustavad hagejate ülalpidamiseks võrdses

mahus ning lisandub riiklik peretoetus (1. juulist 2017 kolme lapse puhul 500 eurot), siis on

iga hageja vajadusteks kasutada ca 326 eurot, mis ringkonnakohtu hinnangul vastas hagejate

vajadustele.

Vaidlust ei ole selles ja asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole hagejatele elatist tasunud ja

hagejad on saanud riigilt elatisabi (dtl 69).

10. Hagejad palusid suurendada elatist kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud summani (s.o

kehtiva miinimummäärani), mis on hetkel 250 eurot 22 senti (hageja I), 212 eurot 69 senti

(hageja II) ja 204 eurot 19 senti (hageja III).

TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid

muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võrreldes 7. novembri 2017. a otsusega

tsiviilasjas nr 2-16-18603 on asjaolud muutunud selliselt, et esineb alus elatise

suurendamiseks. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguse menetluse asjaolud

muutunud sellisel määral, et kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist oleks põhjust

suurendada kehtiva miinimummäärani.

11. Maakohus on otsuse p-s 22 iseenesest õigesti märkinud, et seaduses sätestatud

miinimumelatise suurus on aastate jooksul muutunud, sh on see lahti seotud alampalgast.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole miinimumelatise suuruse muutumine aga

selliseks asjaoluks, mis annaks alust elatise suurust muuta.

Eelmise kohtulahendi tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei tohtinud igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 kohaselt oli töötasu alammäär 470

eurot ja miinimumelatise suurus seega 235 eurot. Seega on üksnes hageja I puhul

miinimumelatis varasemaga võrreldes suurenenud, hagejate II ja III puhul oli eelmise

kohtulahendi tegemise ajal kehtinud elatise miinimummäär hetkel kehtivast suurem.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt elukalliduse tõusule

tuginemine oleks põhjendatud vaid olukorras, kus miinimumelatise suurus oleks oluliselt

suurenenud.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus otsuse p-s 22 õigesti leidnud, et elatise

suurendamine on praegusel juhul õigustatud, arvestades elukalliduse tõusu ja sellest tulenevat

kulude suurenemist.

Hagejad on toonud hagiavalduses õigesti välja, et tarbijahinnaindeks on võrreldes elatise

nõudes hagi esitamise ajaga, s.o 2016. ja 2023. aasta võrdluses suurenenud 48,6 protsenti.

Kostja ei vaielnud vastu sellele ning on üldtuntud asjaolu, et elukallidus on viimase seitsme

aastaga märkimisväärselt tõusnud. Üldist elukalliduse tõusu peegeldab ka töötasu alammäära

tõus. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli töötasu alammäär

2024. aastal 820 eurot kuus ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse kohaselt

alates 1. jaanuarist 2025 on töötasu alammäär 886 eurot kuus. Seega on töötasu alammäär

suurenenud 2017. ja 2024. aasta võrdluses ca 1,74 korda ning 2017. ja 2025. aasta võrdluses

ca 1,89 korda.

13. Asja materjalidest nähtuvalt on väidetavalt muutunud ka eelmise kohtulahendiga

tuvastatud asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, keda ta on ülal

pidanud.

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks Egiptuses elavat last, kellest üks

on alaealine ning teine on saanud pärast eelmist kohtulahendit täisealiseks. Kostja väitel

täisealine tütar õpib ja tal on Egiptuse õiguse kohaselt mõlema lapse ülalpidamiskohustus.

Maakohus palus 3. septembri 2024. a määrusega kostjal selgitada, kuidas kostja on andnud

ülalpidamist Egiptuses elavatele lastele ja esitada selle kohta tõendid. Kostja selgituste

kohaselt ei ole ta saanud ülalpidamiskohustust täita alates 2023. a juunist ning tal on laste

emaga kokkulepe, et laste ema dokumenteerib laste kulud ning kostja hüvitab kulutused

nõutud ulatuses tulevikus, siis kui kostja tervislik ja majanduslik seisund paraneb.

Kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile

kõigile ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele

lapsele. Seega ei ole hagejatele elatise väljamõistmisel põhjendatud enam arvestada kostja

väidetavat kohustust anda ülalpidamist tema nüüdseks täisealiseks saanud tütrele.

Ringkonnakohus tuvastas 2017. a-l elatist välja mõistes kostja esitatud pangakonto väljavõtte

põhjal, et kostja on oma Egiptuses elavaid lapsi üleval pidanud. Asja materjalidest nähtuvalt

on ka see asjaolu praeguseks muutunud. Kostja väitel ei ole ta saanud ülalpidamiskohustust

täita alates 2023. a juunist. Kostja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid ka selle kohta,

kuidas ta on enne 2023. a juunit lastele ülalpidamist andnud. Samuti ei ole kostja esitanud

ühtegi tõendit laste emaga sõlmitud kokkuleppe kohta. Kostja ei ole toonud ka esile mistahes

andmeid ega esitanud tõendeid oma Egiptuses elava alaealise lapse ülalpidamiskohustuse

suuruse kohta. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik arvestada elatise suurendamisel

kostja kohustusega oma Egiptuses elavat alaealist last üleval pidada.

14. Ringkonnakohus võttis 2017. aastal elatist välja mõistes arvesse, et kostja sissetulek oli

keskmiselt 623 eurot kuus. Kostja tugineb sellele, et tema majanduslik seis on varasemaga

võrreldes halvenenud – kostja töötasu ei ole olnud suurem kui seadusjärgne töötasu alammäär

ning on olnud perioode, kus kostjal puudus sissetulek täielikult; 2022. aastal on välja

kuulutatud kostja pankrot ja algatatud tema kohustustest vabastamise menetlus.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13). Arvestades et

kostjal puudub stabiilne sissetulek, tuleb seega hinnata seda, kuidas on muutunud kostja

võimalus sissetulekut saada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses toodud esile ega tõendatud asjaolusid, millest

saaks teha järelduse, et kostja võimalused sissetulekut saada oleksid oluliselt muutunud.

Kostja töötasu 2017. aastal oli küll sel ajal kehtinud miinimumtöötasust (470 eurot) suurem,

kuid ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda sellest, et kostja on võimeline teenima

töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Ringkonnakohus märgib vastusena hagejatele,

et kostja ei ole ka 2017. aastal saanud keskmist töötasu.

Maakohus on otsuse p-s 29 põhjendatult leidnud, et kostja diagnoosid ja ajutine töövõimetus

ei anna alust asuda seisukohale, et kostja ei ole võimeline täistööajaga töötama. Eesti

Töötukassa 9. detsembri 2024. a otsusega on tuvastatud, et kostja töövõime ei ole vähenenud

(dtl 197198).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka kostja nahavärv, etniline ja kultuuriline päritolu,

haridustase ega keeleoskus alust asuda seisukohale, et kostja ei oleks võimeline teenima

töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga otsuse p-s 30, mille kohaselt saab üksnes

asjaolust, et kostja esitatud pangakonto väljavõttelt ei nähtu tema väljaminekuid, vaid

nähtuvad üksnes sissetulekud, teha järeldust selle kohta, et kostja varjab oma tegelikku

elustandardit. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, mille

põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et kostja tegelik elustandard võimaldab hagejaid

miinimummääras üleval pidada.

15. Ringkonnakohus võttis 2017. aastal elatist välja mõistes arvesse ka seda, et laste

vajadused on kaetud peretoetustega summas 500 eurot.

Kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et kontole laekuvad peretoetused

kokku 710 eurot. Peretoetused koosnevad lapsetoetustest kokku 260 eurot (PHS § 17 lg 3) ja

lasterikka pere toetusest 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Seega on peretoetused küll suurenenud,

kuid arvestada tuleb seda, et PKS § 101 lg 5 teise lause kohaselt loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi lase vahel. Seega saab lugeda laste vajadused kaetuks

peretoetustega 485 euro ulatuses.

16. Maakohus on otsuse p-s 25 õigesti leidnud, et kuigi PKS § 105 lg 3 kohaselt võivad

vanemad vastavalt oma sissetuleku ja varalise seisu erinevustele kanda ülalpidamiskohustust

erinevas ulatuses, aga see ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Ringkonnakohus leiab, hageja seadusliku esindaja pangakontol olev raha ei anna alust jätta

kostjalt väljamõistetud elatist suurendamata.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevalt toodud asjaolude muutumist arvestades

põhjendatud suurendada iga hageja elatist 160 euroni kuus. See on piisav selleks, et katta

elukalliduse tõusuga kaasnenud kulude suurenemine, kuid jätab ka kostjale minimaalsed

vahendid selleks, et tagada enda toimetulek (arvestades sh, et kostja väitel ei maksa ta ise oma

eluaseme kulusid, dtl 75). Seda eeldusel, et kostja saab sissetulekut vähemalt töötasu

alammäära ulatuses.

18. Ringkonnakohus mõistab otsuse selguse ja täidetavuse huvides otsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud elatise (s.o elatise perioodi eest alates 21. märtsist 2024 kuni 28.

veebruar 2025) välja kindla summana. Ringkonnakohus mõistab iga hageja kasuks välja

elatise perioodi eest alates 21. märtsist 2024 kuni 28. veebruarini 2025 summas 1816 eurot 77

senti (160:31x11+160x11) ja alates 1. märtsist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 160 eurot.

Maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis märkinud, et kohtuotsuse täitmisel arvestatakse

sissenõutavaks muutunud elatise summadest maha kohtumenetluse ajal hagejatele elatisena

tasutud summad. Ringkonnakohus ei pea eelneva märkimist vajalikuks, arvestades et kostja

on kinnitanud, et ei ole käesoleva menetluse kestel hagejatele mistahes ulatuses elatist

maksnud (dtl 117).

19. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)