2-22-19425/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-19425

Tsiviilasi

Oliver Sooväli kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

19. detsembri 2022 otsuse peale täiteasjas nr

066/2020/2936

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Andrei Kreki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

võlgnik

Oliver

Sooväli

(ik

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud:

Narva kohtutäitur Andrei Krek, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi

Oliver Grauberg

Sissenõudja Bondora AS (rk 11483929)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määrus muutmata ja kohtutäitur Andrei Kreki

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Andrei Kreki kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Oliver Sooväli (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei

Kreki (kohtutäitur) 19. detsembri 2022 otsuse peale täiteasjas nr 066/2020/2936. Avaldaja

kaebas 26. novembri 2022 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuse peale, kohtutäitur jättis

19. detsembri 2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

16. novembril 2022 müüs võlgnik kohtutäituri kontrolli all mõttelise osa kinnisasjast

asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Müügi tulemist rahuldas kohtutäitur

nõudeid kokku 29 403,34 eurot, sh menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuded. Kohtutäitur

luges menetlusega ühinenuks teiste täiturite menetluses olevad nõuded ja täitemenetluste

alustamise tasud. Põhitasu nõuetes kohtutäitur teistel täituritel oma menetlusega ühineda ei

lubanud.

17. novembril 2022 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteajas nr

066/2020/2936, millega mõistis võlgnikult endale välja kohtutäituri põhitasu 2520 eurot (sh

käibemaks). Kohtutäitur arvestas oma põhitasu kõigi vara müügist täidetud nõuete suurusest

lähtuvalt, st koos ühinenud sissenõudjate nõuetega 26 739,34 eurolt

(4771,20+2893,01+7575,13+11 500=26 739,34 eurot).

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega, et kuna kinnisasja müügi tulemist rahuldati

sissenõudjate nõudeid kokku 26 739,34 eurot, siis on kohtutäituri põhitasu selle summa

sissenõudmise eest 2520 eurot. Kohtutäituri menetluses olid nõuded 4771,20 eurot (täiteasi nr

066/2020/2936) ja 11 500 eurot (täiteasi nr 066/2021/3188 ), kokku 16 271,20 eurot.

Menetlusega olid ühinenud kohtutäitur Raigo Pärsi menetluse sissenõudja nõudega 7575,13

eurot (täiteasi nr 158/2021/851) ja kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluse sissenõudja

nõudega 2893,01 eurot (täiteasi nr 197/2021/74).

Jääb arusaamatuks, et millele tuginedes saab kohtutäitur põhitasu arvestamisel summeerida

kõik nõuded, sh ühinenud nõuded, ja nõuda põhitasu kogusummalt. Selliselt peab võlgnik

teistes menetlustes maksma veelkord põhitasu ehk maksma tasu topelt. Nii Raigo Pärs kui ka

Tatjana Afanasieva kinnitasid, et nende põhitasu on jätkuvalt tasumata ja neil ei ole alust jätta

seda sisse nõudmata.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 kohaselt arvutatakse kohtutäituri põhitasu sissenõudmisele

kuuluva nõude suurusest lähtuvalt. Kohtutäituril ei olnud alust arvestada põhitasu nõuete

pealt, mis tema menetluses ei olnud. Õige põhitasu oleks pidanud olema 1500 eurot (sh

käibemaks). Vastasel juhul tekib olukord, et mida rohkem sundtäitmisega ühinemise avaldusi

kohtutäitur vastu võtab, seda suurema summa saab ta endale põhitasuna määrata.

Antud juhul ei ole kohtutäituril õigust saada ka lisatasu, sest müük toimus kohtutäituri

kontrolli all ja ostja leidis võlgnik koos kaasomanikuga. Täitetoiming ei olnud kohtutäituri

jaoks seega ei õiguslikult keerukas ega ka ajamahukas, sest ta ei korraldanud kinnisasja

arestimist ega enampakkumist, ei leidnud ise ostjat ega sõitnud tehingusse kohale (tehing

toimus kaugtõestuse teel). Kohtutäitur ei koostanud ka jaotuskava müügitulemi jagamiseks,

kuigi ühe ühinenud sissenõudja nõudest rahuldati ainult 70% ja teise ühinenud sissenõudja

nõue jäi rahuldamata lisandunud viiviste osas ehk raha ei jätkunud kõigi nõuete täielikuks

rahuldamiseks.

Avaldaja taotleb kohtutäituri 17. novembri 2022 tasu väljamõistmise otsuse tühistamist ja

kohtutäituri kohustamist uue otsuse tegemiseks, mille järgi KTS §-le 35 vastav põhitasu on

1500 eurot (sh käibemaks), samuti kohtutäituri kohustamist enammakstud 1020 euro

tagastamiseks.

Kuna kohtutäituril peavad olema juriidilised teadmised, ei ole tema menetluskulud

põhjendatud ja tuleb jätta tema enda kanda.

2. Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtutäituri hinnangul on põhitasu mõistetud välja õiguspäraselt. Kui kinnisasjale sissenõude

pööramisega ühinevad teised sissenõudjad TMS § 149 alusel, siis kasvab kogu sissenõutav

nõue, millelt kohtutäitur arvestab põhitasu. Teistes täitemenetlustes põhitasu vastavalt

väheneb. Määrates põhitasu kõikide ühinenud sissenõudjate rahuldatud nõuete summalt,

juhindub kohtutäitur kehtivast kohtupraktikast. Ühe täituri menetluses olevatelt nõuetelt ei ole

põhjendatud arvestada põhitasu erinevalt võrreldes mitme täituri menetluses olevate nõuetega.

Põhitasu on tasu kohtutäituri töö eest ja see sõltub rahalisest nõudest, mida kohtutäitur

reaalselt täita suudab. Sundtäitmisega ühinemisel TMS § 149 järgi kandub töö üle sellele

kohtutäiturile, kelle täiteasjas ühinenud nõuded rahuldati. Kui kinnisasja sundmüügil

rahuldatakse mitu ühinenud nõuet, ei tohiks põhitasu määrata mitu korda. Kinnisasja müünud

kohtutäituri põhitasu arvestamine lähtuvalt kõigi rahuldatud nõuete ulatusest tasakaalustab

võlgniku huvid ametitegevuse tasulisuse põhimõttega.

3. Sissenõudja kaebuse kohta arvamust ei avaldanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 31. juuli 2024 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 19.

detsembri 2022 ja 17. novembri 2022 otsused täiteasjas nr 066/2020/2936, kohustas

kohtutäiturit tegema tasu kohta uue otsuse ning jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri

kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määruse kohaselt saab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 33 lg 4 järgi nõuded kohtutäituri

tasu arvestamiseks summeerida, kui nõuded tulenevad samast täitedokumendist, kuid norm ei

reguleeri olukorda, mil sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu

täitedokumenti sama võlgniku vastu, ega olukorda, kus sissenõudja on täitmisega TMS § 149

alusel ühinenud. Siiski ei või Riigikohtu juhise järgi mitme sissenõudja ja mitme

täitemenetluse korral võlgnikule täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused olla suuremad

kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte

täitemenetlusse. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks analoogia korras TMS § 33 lg 4 alusel

nõuete liitmist ja põhitasu arvestamist ühe kohtutäituri menetluses olevate nõuete summalt

olukorras, kus sama sissenõudja on alustanud võlgniku vastu mitut täitemenetlust sama

kohtutäituri juures.

Riigikohus märkis kohtulahendis nr 3-2-1-164-13, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi

võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise

eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Kohtutäitur saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja

enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasja arestimise ja

müügi. Kinnisasja müüval kohtutäituril on õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest

(eelkõige võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse

esitamise tõttu. Sarnasele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 04. oktoobri

2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-18429 (p 12).

Tuginedes viidatud kohtupraktikale, ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud arvestada

põhitasu kõikide täiteasjade nõuete liitmise alusel. Kohtutäituril tuleb põhitasu kohta teha uus

otsus. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha.

Maakohus selgitas võlgnikule, et kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri

sellekohane otsus ning kaebuse rahuldamise korral peab kohtutäitur alusetult saadud põhitasu

tagastama kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates (TMS § 38 lg 2, KTS §

53).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. juuli 2024 määruse

tühistamist ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus piisavalt põhjendatud ja maakohus

kohaldas valesti TMS §-i 149.

Maakohus ei selgita, miks ei peaks nõudeid põhitasu arvutamiseks liitma olukorras, kus

kohtutäitur täidab ka sundtäitmisega ühinenud nõudeid. Riigikohus on juhindunud

põhimõttest, et võlgniku kulud mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või olla

suuremad kui siis, kui täitmine oleks koondunud ühte täitemenetlusse.

Maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169, milles

leiti, et põhitasu saab arvestada analoogia alusel TMS § 33 lg-ga 4 ja summeerida menetluses

olevad sissenõudja nõuded. TMS § 149 ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või

teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja. Nõuded õnnestus 26 739,34 euro

ulatuses täita kinnisasja müügi arvelt, seega on sellelt summalt põhitasu arvestamine

kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Ei võlgniku ega sissenõudja jaoks ei ole oluline, kas

nõudeid täidab üks või mitu kohtutäiturit, mistõttu ei ole põhjendatud piirata nõuete summalt

põhitasu arvestamist vaid olukorraga, kus nõudeid täidab sama kohtutäitur. Majanduslik mõju

võlgnikule on sama.

Kohtupraktika kaitseb võlgnikku TMS § 149 järgse ühinemise korral mitme kohtutäituri

põhitasu eest. Maakohtu antud tõlgendus on vastuolus hilisema Riigikohtu lahendiga asjas 3-

2-1-108-15. Maakohus ei ole käsitlenud kohtutäituri kooskõlalist tõlgendust lahenditele.

Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahendis nõudis kohtutäitur põhitasu iga võla täitmise eest

eraldi, praeguses asjas määras kohtutäitur põhitasu nõuete summalt. Igalt nõudelt eraldi

arvestatuna oleks põhitasud ligi veerandi võrra suurem summa kui kohtutäituri määratud tasu.

Viidatud lahendit ei saa seetõttu analoogiana kasutada.

Määrusega loodav praktika soodustab vastupidiselt seadusandja tahtele ning

menetlusökonoomiale täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel,

motiveerides võlgnikku tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad

kohtutäiturid. Paradoksaalselt oleks siis võlgniku huvides, et kinnisasja asuks realiseerima

väiksemat nõuet täitev kohtutäitur.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.

Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta menetlusse

võtmata. E-toimikust nähtuvalt sai kohtutäitur kohtumääruse kätte 31. juulil 2024.

Määruskaebuse võis esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt 15.

augustil 2024, kuid see esitati 28. augustil 2024.

Kui kohus siiski leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, palub avaldaja maakohtu

määruse jõusse jätta.

Kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust põhitasu arvestamisel summeerida kõiki nõudeid ja

nõuda põhitasu neilt kõigilt endale. Selline tõlgendus tekitab olukorra, kus võlgnik peab

tasuma põhitasu ühinenud täiteasjades (nr 197/2021/74 ja nr 158/2021/851) topelt.

Kohtutäitur saab võtta tasu ainult tema enda menetluses olevate nõuete pealt. Ühinenud

menetluses ei ole kohtutäituritel alust jätta põhitasu nõudmata või seda vähendada.

Kohtutäituri tõlgendus on seadusevastane.

Avaldaja ei nõustu, et vaidlusalune määrus kahjustab kohtutäiturite ametitegevust või loob

vale praktikat. Pigem teeb seda hoopis tõlgendus, mis tekitab võlgnikule põhitasu topelt

maksmise kohustuse.

Tallinna Ringkonnakohus on sarnases kohtuasjas nr 2-21-18429 samuti jõudnud järeldusele,

et seadus ei võimalda kohtutäituril määrata endale põhitasu diskretsiooni alusel (nt sõltuvalt

asja mahust ja keerukusest) ehk oma suva alusel põhitasu suurendada. Sama põhimõte peaks

kehtima ka ühinenud nõuete summeerimisel. Summeerimine ei vähenda põhitasu suurust

teistes menetlustes. Suurenenud töömahu kompenseerimiseks on ette nähtud lisatasu.

Riigikohus on öelnud, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt

kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149

alusel.

Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kui lahend tehakse võlgniku kahjuks,

siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtutäitur on seaduse järgi juriidilise

kõrgharidusega ametiisik. Ei ole õiglane ega põhjendatud, et kohtutäiturit esindavad kaks

vandeadvokaati, tekitades tahtlikult suured menetluskulud.

7. Sissenõudja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning kohtutäituri määruskaebus rahuldamata.

9. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebus esitatud tähtaegselt. Maakohtu määrus toimetati

kohtutäiturile e-toimiku vahendusel kätte 31. juulil 2024, kohtutäituri lepingulisele esindajale

Magnus Braunile 13. augustil 2024. Määruskaebuse esitas kohtutäitur 28. augustil 2024.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosalist esindab

kohtumenetluses esindaja, toimetatakse TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi dokumendid

kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele

isiklikult. Riigikohus on selgitanud, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise

eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale

hakkab kulgema menetlustähtaeg (vt RKTKo 18. detsember 2019 nr 2-17-16390, p 10;

RKTKm 30. september 2009 nr 3-2-1-97-09, p 11). Praeguses asjas tuleb määruskaebuse

esitamise tähtaega hakata lugema hetkest, mil määruse avas e-toimikus kohtutäituri esindaja.

Määruskaebus on esitatud sellest arvates 15. päeval ehk tähtaegselt ning ei ole alust jätta seda

läbi vaatamata.

10. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri täitemenetlusega ühinesid TMS § 149 alusel Omega

Invest OÜ (kohtutäitur Tatjana Afanasieva), CKE Õigusbüroo OÜ (kohtutäitur Raigo Pärs) ja

PlusPlus Capital AS (kohtutäitur Andrei Krek). Võlgniku kinnisasja müügist tasuti Bondora

AS nõue 4771,20 €, Omega Invest OÜ nõue 2893,01 €, CKE Õigusbüroo nõue 7575,13 €,

PlusPlus Capital AS nõue 11 500,00 €, kokku 26 739,34 eurot. Nõuete kogusummalt mõistis

kohtutäituri välja põhitasu 2100 eurot, millele lisandub käibemaks 420 eurot.

11. Vaidlus on kohtutäituri põhitasu suuruse üle, täpsemalt selle üle, kas kinnisasja müünud

kohtutäitur saab nõuda põhitasu ka menetlusega ühinenud sissenõudjate nõuete pealt.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu tõlgendusest, et

kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende

täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Tema saab menetluse

alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu selle menetluse eest, milles ta korraldas

kinnisasjas arestimise ja müügi. Lisaks on tal õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest,

mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu (RKTKm 29. jaanuar

2014 3-2-1-164-13, p 18).

Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse üldise loogika kohaselt saab kohtutäitur

tasu selle täitedokumendi täitmise eest, mis on talle täitmiseks esitatud ja mille alusel ta on

täitemenetluse alustanud.

Kohtutäitur märgib õigesti, et TMS § 149 ei erista, kas sundtäitmisega peab ühinema sama või

teise kohtutäituri menetluses oleva nõude sissenõudja. TMS § 149 lg 2 reguleerib ühinemise

tõttu tehtavaid menetlustoiminguid ja ühinenud sissenõudja õigusi, mitte kohtutäituri tasu.

Sättest ei tulene, et kogu ühinenud sissenõudja nõude menetlemine koos tasu saamise

õigusega läheks üle kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Täitemenetluse üleandmine on

reguleeritud eraldi TMS §-s 471 ja KTS § 32 lg-s 6.

Tasu kohta käivad sätted ei ole kohtutäituri tõlgenduse korral vastuoludeta kohaldatavad TMS

§ 149 alusel sundtäitmisega ühinenud sissenõudja nõudele. Näiteks muutub põhitasu KTS §

32 lg 2 järgi sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning selle nõuab TMS

§ 37 lg 1 ja § 38 lg 2 järgi sisse kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Põhitasu on mõeldud

katma kogu kohtutäituri büroo igapäevatööd. Kuivõrd tegemist on kohtutäituri töötasuga, ei

ole põhjendatud maksta ühe kohtutäituri töö eest teisele kohtutäiturile.

Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-18429 leidnud, et ei ole alust põhitasusid

kohtutäituri pakutud viisil kokku liita (p 62 jj).

12. Kohtutäitur heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu

lahendit tsiviilasjas nr 2-17-7169 ja maakohtu tõlgendus on vastuolus Riigikohtu lahendiga

asjas 3-2-1-108-15.

TsMS § 658 lg 2 ja TsMS § 693 lg 2 järgi on ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohad

õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslikud samas asjas kas tühistatud otsuse

teinud või sama asja uuesti läbivaatavale kohtule. Seadusest ei tulene, et kohustuslikud on

kohtute seisukohad teistes asjades. Vaidlustatud määrus ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga

ka kohtutäituri viidatud lahenditega vastuolus.

Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas nr 2-17-7169, et kui üks kohtutäitur täidab sama

sissenõudja nõudeid sama võlgniku vastu, mis ei tulene samast täitedokumendist, saab

Riigikohtu tõlgenduse valguses ja analoogiana TMS § 33 lg-ga 4 arvutada põhitasu nende

nõuete summa järgi (p 22–23). See on õigustatud, sest näiteks päringuid sama võlgniku kohta

ei pea kohtutäitur mitu korda tegema jne. Praeguses asjas kehtiks see tõlgendus kahe

kohtutäituri menetluses olnud nõude (Bondora AS ja PlusPlus Capital AS) puhul, aga mitte

ühinenud sissenõudjate nõudeid täitvate kohtutäiturite tasude puhul. Tallinna Ringkonnakohus

märkis muu hulgas, et kohtutäitur ei saa sekkuda ühinenud sissenõudja nõuet menetleva täituri

tasusse ega teha kõigi täitemenetluste ülest tasuotsust (p 25).

Asjas nr 3-2-1-108-15 ühines kohtutäitur oma tasu sissenõudjana enda menetluses oleva teise

täiteasjaga, kusjuures täitedokument oli sama. Riigikohus viitas varasemale lahendile, kus

leiti, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur teises menetluses toimunud müügi

arvelt põhitasu ei saa, eriti kui puudub lisaks tasule sissenõudja põhinõue, mille rahuldamise

ulatuse järgi arvestada tasu proportsiooni KTS § 32 lg 5 alusel. See tõlgendus ei ole loogiliselt

kohaldatav olukorras, kus sissenõudjad, täitedokumendid ja kohtutäiturid on erinevad.

Praeguse vaidluse kontekstis võib oluliseks pidada ainult tõdemust, et ühinenud sissenõudja

nõuet menetleva kohtutäituri põhitasu ei saa müügi arvelt täita ja seda ei liideta ka müüki

läbiviinud kohtutäituri põhitasule.

13. Kohtutäitur on seisukohal, et ühinenud sissenõudja nõuet menetlev kohtutäitur kaotab

õiguse põhitasule. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-164-13 seda samas otseselt ei tulene.

Riigikohus märgib, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril tuleb saadud raha tervikuna

edasi kanda sissenõudjale (p 18). Tasu ei tohiks seega maha arvata müügist saadud rahast.

Riigikohus ei selgita, miks peaks põhitasu sellises olukorras arvestama erinevalt muust

kohtutäituri vahendusel toimuvast laekumisest nt pangakonto või töötasu aresti kaudu,

väljaarvatud, et sundtäitmisega ühinemisel ei ole põhitasu lõplik suurus tulemit jaotavale

kohtutäiturile teada. Rahalise nõude täitmisel nõutakse tasu üldjuhul sisse koos

sissenõudmisel oleva summaga ja nõude osalisel täitmisel arvutatakse tasu proportsionaalselt

nõude rahuldamisega (KTS § 32 lg 5). Iseenesest ei ole põhjust, miks peaks põhitasu

paralleelses menetluses müüdud kinnisasja tõttu olema väiksem kui nõude rahuldamisel muul

viisil. Ühinemist vahendanud kohtutäitur on teinud sundtäitmisega ühinemise tõttu toiminguid

(ühinemisavaldus, raha edasi kandmine sissenõudjale). Isegi nõude täitmisel enne

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist või maksegraafiku alusel saab kohtutäitur KTS § 32

lg 4 alusel pool põhitasust. Samuti ei ole välistatud tulemist võlgnikule tagastamisele kuuluva

summa arestimine teise sissenõudja kasuks, mille puhul võimalust tasu arvestamiseks nõudeid

kokku liita ei tekiks. Põhitasu ei peaks sarnaste toimingute puhul olema erinev.

Sundtäitmisel olevad nõuded koonduvad ainult juhul, kui sissenõue pööratakse kinnisasjale.

Kõigil muudel juhtudel oleks see, et mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei

tekiks võlgnikule rohkem kulutusi kui juhul, mil kõik menetlused oleksid koondatud ühe

kohtutäituri juures toimuvasse ühte täitemenetlusse, võimalik ainult siis, kui põhitasu oleks

kõigi nõuete puhul sama suur protsent nõudest. KTS § 35 järgi see nii ei ole.

14. Kompenseerimaks kinnisasja müügist tekkinud suuremat töömahtu, on kohtutäituril

võimalik saada lisatasu KTS § 45 või § 46 alusel. Lisatasu on mõeldud katma nii täiendavat

ajakulu kui ka tehnilist või õiguslikku keerukust. Kohtutäitur saab lisatasu määramisel

ühinenud sissenõudjate tõttu suurenenud töömahtu arvesse võtta.

Põhitasu suurus ei sõltu tehtud toimingute hulgast, vaid rahalise nõude puhul nõude suurusest

ja selle rahuldamise määrast. Vähemalt pool põhitasu on kohtutäiturile tagatud ka siis, kui

lisaks menetluse alustamisele ei ole muid toiminguid vaja teha (KTS 32 lg 4, § 41 lg 2, 3).

Erinevalt lisatasust ei saa põhitasu määrata diskretsiooni alusel.

15. Vastuseks määruskaebuse väitele, et määrusega loodav praktika soodustab

täitemenetluste killustumist võimalikult paljude kohtutäiturite vahel, motiveerides võlgnikku

tegutsema selle huvides, et tema võlgu nõuaksid sisse erinevad kohtutäiturid, märgib

ringkonnakohus, et kehtiv seadus ei võimalda võlgnikul valida kohtutäiturit. Kohtutäituri

valib sissenõudja täitedokumenti täitmisele esitades. Võlgnik saab kohtutäituri valikut piirata

vaid oma elu- või asukoha kaudu enne täitemenetluse alustamist (TMS § 4).

16. Maakohus viitas õigesti, et kohtutäitur peab tegema uue tasuotsuse ning juhinduma

alusetult tasutud summa tagastamisel KTS §-st 53.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks menetluskulude suurust, vaid selle määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)