1-24-5486/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

27. veebruar 2025

Kohtuasja number

1-24-5486

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid

Kullerkann

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Tarmo Ruusmaa süüdistuses karistusseadustiku §

424 lg 2 järgi, lühimenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsus

Apellant

Süüdistatav Tarmo Ruusmaa

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Tarmo Ruusmaa, isikukood 37911165717, elukoht XXX,

töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud, tõkendina

kohaldatud vahistamist alates 8. augustist 2024

Kaitsja

-

Toomas Alp (valitud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Maarja-Liisa Kõiv ja abiprokurör Helen Puks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsus osas, millega kohustati Tarmo

Ruusmaad tasuma temalt välja mõistetud menetluskulu 1 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisest.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada Tarmo Ruusmaad tasuma temalt välja

mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena

102 eurot 50 senti.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava

advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

1. Tarmo Ruusmaad süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et ta juhtis

alkoholijoobes olles 3. augustil 2024 kella 19.01–20.04 mootorsõidukit Volkswagen Caddy,

kuni politsei rammis ta teelt välja. Süüdistatav eiras peatumismärguannet ja tema ühes liitris

väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 milligrammi alkoholi. Sellega rikkus ta liiklusseaduse

(LS) § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatut. Süüdistatavat karistati Tartu Maakohtu 23. juuli 2024. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3397 KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis.

MAAKOHTU OTSUS

2. Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsusega tunnistati süüdistatav KarS § 424 lg 2 järgi süüdi

ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. juuli 2024. a otsusega mõistetud

vangistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 4 kuu ja 26 päeva võrra. Liitkaristuseks moodustati 2

aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti

süüdistatavalt sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel

mõisteti süüdistatavalt riigi kasuks välja sundraha 1230 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON

3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotleb 1230-eurose sundraha osaliselt või täielikult

riigi kanda jätmist või võimalust tasuda see ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava sõnul ei võimalda

tema majanduslik olukord seda tasuda otsuse jõustumisest ühe kuu jooksul.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Apellatsioonis on vaidlustatud maakohtu otsust üksnes süüdistatavalt välja mõistetud sundraha

osas. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest

väljumiseks, mistõttu käsitleb vaid menetluskulu hüvitamise küsimust. Maakohtu otsus tuleb

selles osas tühistada, kuna kohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamist otsustades süüdistatava

varalist seisundit, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

5. KrMS § 180 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui menetluskulu

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180

lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §

180 lg 3 ei näe ette võimalust jätta menetluskulu täielikult riigi kanda, nagu süüdistatav

apellatsioonis taotleb. Toimikusse lisatud väljavõtetest nähtub, et süüdistatava 2022. aasta

sissetulek oli 630 eurot (II kd tl 56–57) ning andmed talle tehtud väljamaksete kohta 2023. ja

2024. aastal puuduvad (II kd, tl 78). See näitab, et süüdistatavale võib menetluskulu hüvitamine

käia üle jõu. Maakohus seda aga arvesse ei võtnud. Selle vea saab ringkonnakohus parandada.

6. Süüdistatav väidab apellatsioonis, et tema majanduslik olukord ei võimalda menetluskulu

tasuda. Kahtlustatavana ülekuulamisel mainis ta, et on töötu, kuid pidi minema sõbra juurde

proovitööd tegema. Samuti sõnas süüdistatav, et Volkswagen Caddy, mida ta süüdistuses

märgitud ajal joobeseisundis juhtis, oli tema tööauto. (II kd, tl 37 ja 39.) Öeldust saab järeldada,

2(3)

et ehkki süüdistataval ametlikku töökohta polnud, võis ta siiski mingit tulu teenida. Lisaks ei saa

välistada, et süüdistatav võib vangistuses sissetulekut teenida (RKKK 24.07.2020, 1-16-

9323/410, p 24). Seetõttu pole põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda. Arvestades aga

süüdistatava praegust varalist seisu, eeskätt piisava sissetuleku puudumist, tuleb võimaldada tal

tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul.

7. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsuse osas, millega kohustati

süüdistatavat tasuma menetluskulu 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus teeb uue

otsuse, millega kohustab süüdistatavat tasuma menetluskulu ositi 12 kuu jooksul otsuse

jõustumisest igakuiste maksetena 102 eurot 50 senti. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)