2-17-1929/154 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-17-1929

Tsiviilasi

I.R. kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.R. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): I.R.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (võlausaldajad):

1. Bigbank AS (registrikood 10183757)

2. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)

Kohtutäitur Jane Rumjantseva

IPF Digital AS (registrikood 11034137)

Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

AS G4S Eesti (registrikood 10022095)

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Omaraha OÜ (registrikood 12045597)

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.R. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. augusti 2024. a

määrus osas, millega maakohus keeldus I.R.

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada

I.R. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

4. Võtta asja materjalide juurde töötamise registri

väljavõte.

5. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

5.1. Vabastada I.R. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

5.2. Lõpetada I.R. kohustustest vabastamise menetlus.

5.3. Vabastada I.R. usaldusisiku kohustustest I.R.

kohustustest vabastamise menetluses.

5.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

5.5. Avaldada teade I.R. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 15. veebruari 2017. a määrusega kuulutati välja I.R. (võlgnik) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Margo Normann. Tartu Maakohtu 4. juuni 2018. a määrusega

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku täitma

usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik usaldusisiku ülesannetes

esitama aruandeid kaks korda aastas – 1. detsembril ja 1. juunil ning tegema võlausaldajatele

väljamakseid iga aasta 10. mail. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 14 639 eurot 34 senti.

2. Võlgnik esitas 26. juunil 2023 taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.

Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku taotluse ning pikendas menetlust

ühe aasta võrra kuni 20. juunini 2024. Võlgnikul tuli esitada aruanded 20. detsembril 2023 ja

20. juunil 2024 ning teha võlausaldajatele väljamakse 15. juunil 2024.

3. Maakohus küsis 15. juuli 2024. a kirjaga võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise osas.

4. Bigbank AS palus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega, kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole võlgnik täitnud

mõistlikus ulatuses oma võla tasumise kohustust võlausaldaja ees. Võlgnik on teinud

võlausaldajale makseid kokku summas 385 eurot 40 senti, mis moodustab 7,54% jaotuskavas

kinnitatud 5114 euro 41 sendisest nõudest. Perioodil, mil võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust on pikendatud ühe aasta võrra, ei ole võlgnik teinud võlausaldaja nõude katteks

ühtegi makset. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik

andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, ning suutma seda kohtule

põhjendada.

Võlausaldaja hinnangul saab jaatada vähemalt võlgniku hooletust oma kohustuse rikkumisel.

Võlgnikule on kohustustest vabastamise menetlemise algatamisel ja kestel selgitatud tema

kohustusi. Võlgniku käitumisest ei nähtu, milles on seisnenud tema mõistlik tegevus

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuue aasta jooksul ei ole võlgnik üritanud oma

majanduslikku seisukorda parandada, et kohustusi võlausaldajate ees täita.

5. PLACET GROUP OÜ leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ei ole põhjendatud. Võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral rahuldatud. Võlausaldaja

nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku 466 eurot ning võlgnik on teinud makseid kokku 59

eurot 54 senti. Seega on täitmata kohustusi 406 eurot 46 senti.

6. IPF Digital AS märkis, et võlgnik on teinud talle alates 6. aprillist 2021 kuni 3. oktoobrini

2022 makseid 92 eurot 40 senti. Võlausaldaja andis teada, et jätab võlgniku kohustustest

vabastamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

7. Telia Eesti AS teatas, et jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

8. AS G4S Eesti teatas, et ei vaidle vastu võlgniku taotlusele kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks.

9. Omaraha OÜ teatas, et nõustub võlgniku taotlusega.

10. Holm Bank AS märkis, et võlgnik on tasunud Holm Bank AS-ile 60 eurot 2 senti.

Võlgnevuse jääk on 814 eurot 79 senti. Võlausaldaja õigustatud huvid ei ole tagatud,

võlausaldaja ei saa nõustuda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja kohustustest

vabastamisega.

11. Kohtutäitur Jane Rumjantseva ja Aktiva Finance Group OÜ ei esitanud seisukohta.

12. Maakohus kuulas võlgniku ära 22. augusti 2024. a kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et

pärast eelmist istungit ta vallandati töölt ja ta oli töötu seitse kuud. Võlgnik töötas alates

detsembrist 2023 AS-s Keskkonnateenused laohoidjana, kuid pidi sealt 2024. a juunis ära

tulema terviseprobleemide tõttu. Võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele raha

eraldada, kuna on ravinud enda katkiseid hambaid ning terviseprobleemid ei lase tööl käia.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. Tartu Maakohus keeldus 23. augusti 2024. a määrusega võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne seaduse

jõustumist (1. juulit 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise

pankrotikuriteos. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel

olnud valdavalt hõivatud tööga, töökohtadelt on ta koondatud ning töötamist on seganud

terviseprobleemid. Menetluse kestel on võlgnik korduvalt olnud töötu, kõige pikemalt 2023.

a-l. Võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid

peaaegu iga kord on esinenud puudusi, mida kohus on pidanud täpsustama.

PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Aruannete

kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra, võlgnik on

eraldamiskohustust täitnud vaid osaliselt ning tal on võlausaldajate ees eraldise võlgnevus.

Võlgniku eraldamise kohustus oli 2024. a juuni seisuga 12 093 eurot 30 senti (perioodil juuni

2018–juuni 2024), millest 1275 eurot 33 senti on võlausaldajatele välja makstud. Võlgnikul

ülalpeetavaid pole. Viimase väljamakse tegi võlgnik võlausaldajatele 2022. a lõpus, tehtud

väljamaksed ei ole vastanud kohtumääruses kinnitatud jaotistele, rikkudes võlausaldajate

võrdse kohtlemise põhimõtet menetluses. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses

raha eraldamise ja väljamaksetega, jaganud selgitusi telefoni teel ning kolmel kohtuistungil

(7. jaanuaril 2021, 7. aprillil 2022, 10. augustil 2023), kuid võlgnik pole sellest hoolimata

eraldamise kohustust suutnud täita. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lg-

tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all

andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Maakohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet.

Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Maakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud temale

PankrS § 173 lg-test 2–5 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning

on sellest olnud teadlik. Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjade

kui ka telefoni teel ning ka kolmel ärakuulamisel.

PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus pikendas 10. oktoobri 2023. a määrusega menetlust ühe aasta võrra, kuna võlgnik sai

tööle ning lubas hakata võlausaldajatele makseid tegema. Viimasel aastal ei ole väljamakseid

võlausaldajatele tehtud, võlgnikul ei ole ühtegi objektiivset vabandust kohustuste rikkumise

kohta. Viimasel ärakuulamisel avaldas võlgnik, et raha kulus katkiste hammaste raviks.

Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei tee võlausaldajatele

väljamakseid, siis ei saa kohus teda kohustustest vabastada, hoiatused on olnud tulemuseta.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma

kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg-s 2 või lg-s 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, leidis maakohus, et võlgnik tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

14. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub maakohtu

määruse tühistada, alternatiivselt määrata endale uus usaldusisik.

Maakohus on jätnud võlgnikule õigustamatult riigi õigusabi andmata olukorras, kus võlgnikul

puudub raha massivõlgade maksmiseks.

Peamine põhjus kohustuste täitmata jätmisel on võlgniku halb tervis, mis raskendab töökohta

leida. Võlgnik ei talu ka enam pingelisi olukordi ja töötada tuleb lihtsamatel ametikohtadel.

Teine oluline põhjus on isikliku eluaseme puudumine ja kõrged eluasemekulud (üür ja

kommunaalkulud). Igakuine kulu on ca 430 eurot, talvel ca 590–660 eurot. Kuna eelmine

korter müüdi maha, tekkis ootamatu korterivahetuse kulu 990 eurot. Ukraina sõja tõttu tõusid

korterite üürihinnad ning korteriüür tõusis.

Võlgniku kohtule esitatud tulude-kulude kokkuvõttest nähtub, et võlgnik on 15 kuu lõikes

miinuses 4297 eurot 95 senti. 15 kuu keskmine igakuine miinus on 286 eurot 53 senti. Nendel

kuudel, mil õnnestus plussi jääda, maksis võlgnik võlga tagasi ka oma 89-aastasele isale.

Kuna töökoht oli Viljandist väljaspool, pidi võlgnik kasutama autot, mis on vana ja laguneb.

Võlgnik peab ka aitama oma eakaid vanemaid, kes elavad linnast väljas. Lisanduvad kulud

toidule, teleteenuste arve (tv, internet 32 eurot, mobiiltelefon ca 29 eurot), kulud ravimitele

(vererõhu ja podagra ravimid, antidepressant).

Võlgnik on olnud pikka aega töötu. Kuivõrd Viljandisse tuli võlgniku töötuks jäämise ajal

Ukraina pagulasi, siis oli töö leidmine raskendatud. Töötukindlustushüvitisest (204 eurot 29

senti) jätkus vaid kuu toidurahaks ja ravimiteks.

Madala haridustaseme (9 klassi haridust) tõttu saab võlgnik teha vaid lihttöid. Kui võlgnik on

saanud kõrgema palgaga ametikohale, siis ei ole ta hakkama saanud. Võlgnik otsib aktiivselt

tööd ja teeb kõik selleks, et tööd leida.

Võlgniku tervis on alates 2014. aastast drastiliselt halvenenud. Võlgnik on palju haiguslehel,

kuna võlgniku töötasu on väike, on iga seisak põhjustanud elatusmiinimumi piiril elamise.

Võlgniku makseraskused said alguse 2014. aastal kohtutäitur Mati Roodese poolt võlgniku

konto arestimisest 3000 euro ulatuses. Võlgnik küsib, miks ei rakendu talle arvelduskonto

arestimise seaduse muudatus ja miks kohtutäitur määras maksimumsumma konto

arestimiseks.

Võlgnik küsib, miks ei kajastu arvetel juba 1,5 aastat enne makseraskusi tehtud maksed.

Määruskaebuses on toodud võlgniku õe E.M. hinnang kohtulahendile, milles palutakse anda

võlgnikule riigi õigusabi ja määrata ekspertiis võlgniku vaimse arengu hindamiseks. Võlgniku

õe hinnangul on võlgnikul diagnoosimata ATH impulsiivuskontrolli puudumisega, mille tõttu

ta ei suuda keskenduda, unustab ära töökäsud, talle peab sama infot mitmekordselt

väljendama. Seetõttu ei suuda ta kinni pidada ka kohustuslikest maksetest. Pikaaegse

unerohtude kasutamise tõttu on tema niigi kehva mälu veelgi halvenenud. Võlgniku

teadmised rahaasjade planeerimisel on puudulikud ja võlgnikule jäeti ebaproportsionaalselt

suur vastutus maksete tegemisel. Kohus ei ole arvesse võtnud võlgniku madalat haridustaset,

IQ-d ja kognitiivset võimekust. Kohustustest vabastamata jätmisel ei oleks võlgnik võimeline

oma kohustustega hakkama saada. Pikaaegse depressiooni tõttu on tema meeleolu alanenud ja

ta võib sellise vaimse pingega murduda. Võlgniku õde palub arvestada ka sellega, et võlgnik

on peamine abistaja nende eakatele vanematele. Isa lahkumise korral tuleb toetada ema, kellel

on miinimumpension. Kasulikum on võlgnik kohustustest vabastada, et tema vaimne tervis

paraneks ja ta saaks teha lihttööd täismahus.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

15. Võlausaldaja Bigbank AS nõustus täielikult maakohtu seisukohaga ja vaidles

määruskaebusele vastu. Teised võlausaldajad ei esitanud kaebuse osas seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

17. Võlgnik esitas 6. septembril 2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks ja 8. septembril 2024

määruskaebuse. Maakohus jättis 25. septembri 2024. a määrusega võlgniku taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata ning jättis määruskaebuse käiguta ja määras võlgnikule

tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik esitas 9. oktoobril 2024 kaebuse

täienduse.

Võlgnik leiab kaebuse täienduses, et maakohus on õigustamatult jätnud talle riigi õigusabi

andmata ning kaebuse täienduses toodud võlgniku õe E.M. hinnangus palutakse tagada

võlgnikule tasuta õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse täienduses toodu põhjal

pidanuks maakohus välja selgitama, kas võlgnik esitas kaebuse ka 25. septembri 2024. a

määruse peale osas, millega maakohus jättis tema taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Kaebuse täiendus on esitatud edasikaebetähtaja jooksul. Ringkonnakohus andis

võlgnikule võimaluse oma kaebuse täpsustamiseks. Võlgnik ei esitanud ka ringkonnakohtule

selgelt määruskaebust määruse peale, millega maakohus jättis tema taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Arvestades et ringkonnakohus peab võimalikuks võlgniku määruskaebuse rahuldada, ei ole

hetkel võlgnikule riigi õigusabi andmiseks enam vajadust.

18. Võlgniku 9. oktoobri 2024. a määruskaebuse täienduses on esitatud taotlus ekspertiisi

tegemiseks võlgniku vaimse arengu hindamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik asja materjalide põhjal hinnata võlgniku

arusaamisvõimet ulatuses, milles see on vajalik määruskaebuse lahendamiseks.

Ringkonnakohus ei pea ekspertiisi määramist praeguses menetluses vajalikuks.

19. Maakohus viitab vaidlustatud määruses töötamise registri andmetele, kuid töötamise

registri väljavõtet ei ole asja materjalide juurde võetud. Ringkonnakohus võtab töötamise

registri väljavõtte asja materjalide juurde.

20. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 6. veebruaril 2017, seega on maakohus

õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni 30. juunini 2022

kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.

21. PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 175 lg 51 järgi võis kohus juhul, kui ta leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine

ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei võinud

olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 8 sätestas, et kui

kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Maakohus pikendas 10. oktoobri 2023. a määrusega menetlust ühe aasta võrra 20. juunini

2024. Seega asus maakohus õigesti pärast selle tähtaja möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise avaldust läbi vaatamata.

22. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel,

leides et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustust ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Maakohus tugines sellele, et võlgnik on rikkunud PankrS §173

lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

23. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loeti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning

usaldusisik pidi sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg-te 4

ja 5 kohaselt pidi usaldusisik eelmises lauses nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25

protsenti, kui kohus ei ole määranud teistsugust määra, ning võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt

pidi usaldusisik hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt

võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

Praeguses asjas jättis maakohus usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võis võlgnik jätta endale selle

osa, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Seda ületavast

osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg 4 ja maakohtu 15. veebruari 2017. a määruse kohaselt

jätma endale 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti pidi võlgnik kandma teisele

arveldusarvele ja tegema sellest väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas. Maakohtu 22.

juuni 2022. a e-kirja (dtl 507) kohaselt jäi võlgnikule edaspidi mittearestitavat sissetulekut

ületavast tulu osast kasutada veel 1/3 ning 2/3-st mittearestitavat sissetulekut ületavast tulu

osast 75 protsenti tuli eraldada võlausaldajate nõuete katteks.

Ringkonnnakohus märgib, et asja materjalide põhjal on võlgnik ilmselt raha eraldamise

kohustust küll rikkunud, kuid maakohus ei ole rikkumisega seotud asjaolusid välja selgitanud

ning määrus on kohustuse rikkumise tuvastamise osas nõuetekohaselt põhjendamata.

Muuhulgas ei nähtu maakohtu määrusest ega tsiviilasja toimikust, kuidas on maakohus teinud

kindlaks võlgniku raha eraldamise kohustuse suuruse 2024. a juuni seisuga 12 093 eurot 30

senti (juuni 2018–juuni 2024). Tsiviilasja toimikus olevates kirjades (dtl-d 318, 408, 464) on

välja toodud arvutuskäigud võlgniku eraldamiskohustuse suuruse kohta 2021. a

novembrikuuni.

24. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt andis võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks aluse

võlgniku süüline rikkumine oma PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmisel ning sellega

võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on

peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise

käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013,

3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumises raskelt süülise käitumise tunnuseid.

Võlgniku käitumist ei ole alust lugeda raskelt süüliseks olukorras, kus maakohus on rikkunud

PankrS § 172 lg-st 6 tulenevat kontrollikohustust ning puuduvad viited võlgniku

pahatahtlikkusele.

25. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollis kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel ilmnes, et

võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata usaldusisik,

kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saanud jätta ilma võimalusest vabaneda oma

kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 4. juuni 2018. a määruse põhjendustest ei nähtu, et

kohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Edasine menetlus

kinnitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et võlgnik ei olnud suuteline usaldusisiku kohustusi

ise täitma. Võlgniku pöördumistest kohtu poole on ka tuvastatav, et võlgnik ei saanud oma

kohustustest aru. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud võlgniku õe hinnanguga,

mille kohaselt jäeti võlgnikule ebaproportsionaalselt suur vastutus maksete tegemisel.

Võlgnik ei olnud võimeline võlausaldajate nõuete tasumiseks mõeldud tulu osa kõrvale

panema ja sellest kord aastas väljamakseid tegema. Ringkonnakohus peab asjaolusid

arvestades tõenäoliseks, et kui usaldusisikuks oleks määratud teine isik, oleks see

võimaldanud tekkinud probleeme vältida. Kui usaldusisikuks oleks määratud teine isik, ei

oleks võlgniku saanud teenitud raha enda kätte, kuivõrd PankrS §173 lg 3 järgi loeti töötasu

nõue loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik oleks saanud võlgniku töötasu enda kontrolli alla

ning oleks saanud selle arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada (vt RKTKm 11.01.2017, 3-2-

1-124-16, p 13.1).

Arvestades et PankrS § 175 lg 51 teise lause kohaselt saab kohustustest vabastamise menetlust

pikendada kuni seitsme aastani (s.o praegusel juhul kuni 4. juunini 2025), ei ole kohustustest

vabastamise menetluse pikendamine ja usaldusisiku määramine ilmselt enam mõistlikult

võimalik. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei täidaks ka eesmärki (ega oleks

täitnud eesmärki ka juhul, kui võlgniku määruskaebus oleks lahendatud varem), arvestades et

määruskaebuse täiendustest nähtub, et võlgnik on taas töötu. Töötamise registri andmetel

lõppes võlgniku viimane töösuhe 3. septembril 2024.

26. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma kohustusi pahatahtlikult.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku kohustuste rikkumine olnud seotud eelkõige

asjaoluga, et võlgnik ei ole suutnud oma igakuised vajadusi piirata ja toime tulla selle rahaga,

mille ta võis jätta enda kasutada. Võlgniku sissetulek ei olnud suur ja on usutav, et sellega

toimetulek oligi keeruline. Võlgnik oli korduvalt töötu ja on usutav, et see asjaolu mõjutas

võlgniku toimetulekut ka ajal, mil ta käis tööl ja teenis miinimumtöötasust suuremat

sissetulekut.

Puudub alus arvata, et võlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud. Võlgniku pangakonto

väljavõtetest ei nähtu ka, et võlgnik oleks teinud selgelt põhjendamatuid kulutusi. Võlgnik on

menetluse käigus põhjendanud oma kohustuste rikkumist, viidates eelkõige isikliku eluaseme

puudumisele ja kõrgetele eluasemekuludele (üür ja kommunaalkulud), vajadusele kasutada

isiklikku sõiduautot nii tööl käimiseks kui linnast väljas elavate eakate vanemate abistamiseks

ning kuludele auto remondile ja kütusele, samuti hambaprobleemidele ja nendega seotud

ravikuludele.

Maakohus on iseenesest võlgnikule tema kohustusi korduvalt selgitanud ja hoiatanud

võlgnikku nende rikkumise tagajärgede eest. Samas nähtuvad asja materjalidest (eelkõige

võlgniku pöördumistest kohtu poole) ringkonnakohtu hinnangul aga selged viited sellele, et

võlgnikul oli raskusi kohtu selgitustest arusaamisega.

27. Ringkonnakohus peab põhjendatuks arvestada ka seda, et võlausaldajatest üksnes Bigbank

AS vaidleb võlgniku määruskaebusele vastu. Maakohtule esitatud seisukohtade kohaselt ei

nõustunud ka PLACET GROUP OÜ ja Holm Bank AS menetluse lõpetamise ja võlgniku

kohustustest vabastamisega. Teised võlausaldajad ei esitanud seisukohta, olid võlgniku

taotlusega nõus või teatasid, et jätavad menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest

vabastamise kohtu otsustada.

28. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

29. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)