2-24-18910/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-18910

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtumenetlus

Menetlusosalised

P.J (end M) hagi A.Q ja P.G vastu väljamõistetud elatise

vähendamise nõudes

kirjalik menetlus

Hageja: P.J (ik XXX, elukoht: xxx, e-post xxx, tel xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Companion

Õigusbüroo OÜ, e-post xxx)

Kostjad:

1. A.Q (ik XXX)

2. P.G (ik XXX)

(elukoht: xxx)

Kostjate seaduslik esindaja: R.U (ik XXX, elukoht: xxx, e-

post xxx, tel xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.J hagi A.Q ja P.G vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. P.J esitas Viru Maakohtule hagiavalduse väljamõistetud elatise vähendamise nõudes.

Hageja palub vähendada A.Q ja P.G kasuks tsiviilasjas 2-22-13145 välja mõistetud elatist ja

mõista alates 13.12.2024 kuni 14.06.2025 P.Jlt välja elatis A.Q kasuks 150 eurot ja P.G kasuks

125 eurot. Hageja märgib, et Viru Maakohus otsustas 19.01.2023.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr

2-22-13145 vähendada tsiviilasjas nr 2-19-15474 P.Jlt väljamõistetud elatist ja mõista alates

05.09.2022. a P.Jlt välja elatis igakuise elatusrahana: A.Q kasuks 225 (kakssada kakskümmend

viis) eurot 64 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46

eurot 44 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni A.Q täisealiseks

saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.; P.G kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 79 senti

(sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46 eurot 44 senti, millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot jagatud 15%) kuni P.G täisealiseks saamiseni, so

kuni xx.xx.xxxx. a

Hagejal on peale kostjate veel kaks alaealist last (keda peab hageja ülal pidama vähemalt kuni

nende täisealiseks saamiseni): R.M ja E.M. Hageja igakuine töötasu on hetkel keskmiselt 820

eurot kuus, mis on ainuke hageja sissetulek. Sellest sissetulekust peab hageja tasuma elatisraha

nii A.Qle summas 287,72 eurot kuus (käesoleva hagi esitamise päeva seisuga), P.Gle summas

244,56 eurot kuus ja ülejäänud raha (ca 287,72 eurot) peab hageja jagama teistele lastele ning

kuidagi ennast ülal pidama, tasudes toidu ja kommunaalkulude eest, riiete ostmisest rääkimata.

On ilmselge, et selles olukorras ei ole hageja muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma kostjatele ülalpidamist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, kahjustamata

enese ja teiste laste tavalist ülalpidamist.

Hageja juhib tähelepanu, et hagejal on tekkinud elatise võlgnevus kostjate ees, mis on täitmisel

täiteasjas nr 195/2022/1335. Selles täiteasjas palus hageja kohtutäituril, et viimane suurendaks

hageja AS Swedbank kontol mittearestitavat summat, kuid nimetatud palve on jäänud

rahuldamata.

Vastavalt PKS § 102 lg 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas vastavalt PKS § 102 lg 2, vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Arvestades hageja varalist seisundit (sissetuleku suurust ja vara puudumist) ning asjaolu, et

hagejal on peale kostjate veel kaks alaealist last, kes ei saa jääda vähem kindlustatuks kui elatist

saavad kostjad, tuleb väljamõistetud elatise suurust vähendada. Tulenevalt eeltoodust on hageja

hinnangul õiglane, mõistlik ja seaduslik vähendada elatis ja välja mõista hagejalt A.Q kasuks 150

eurot kuus ning P.Gi kasuks 125 eurot kuus alates käesoleva hagiavalduse esitamisest kuni

14.06.2025.a so kuni hageja teiste laste R.Mi ja E.Mi täisealiseks saamiseni.

2.

19.02.2024.a. kohtule esitatud seisukohas märgib hageja, et ei hageja ei teadnud 2019.

aastal kostja poolt tema vastu esitatud täitemenetlusest midagi, kuni kohtutäitur Kaja Lilloja kirja

saamiseni 2022.aastal. Peale lahutuse oli vormistatud dokument, mille kohaselt jätab hageja

kostjale korteri asukohaga xxx. Kokkuleppe kohaselt jäi korter lastele. Kostja seaduslik esindaja

aga müüs korteri 25 000 euro eest. Peale korteri müüki esitas laste ema avalduse täiturile elatise

väljamõistmiseks. Kokkuleppe kohaselt jättis hageja kostjatele korteri ja kostjad ei nõua elatist

hagejalt. Seoses batuudiga saatis hageja raha esmalt 4.08.2023, mitte 17.11.2023, selle kohta on

esitatud ka maksekorraldus. Hageja hoiatas, et see on elatis, mitte kingitus. 18.08.2023 käis

hageja laste juures külas ning ostis neile kingitused (Baby Born ja suure puldiga juhitava auto).

Kostjate seaduslik esindaja esitas elatisenõude ja kohus tegi 30.12.2019 otsuse, kuid keegi ei

teavitanud hagejat sellest. Hageja suhtles peale Soome vanglast vabanemist 2021.aastal lastega ja

võttis lapsed enda juurde 1-2 nädalaks. Ka siis keegi ei öelnud hagejale elatise nõude esitamisest.

Kostjate seaduslik esindaja väidab, et hageja ei toeta oma vanemaid lapsi. Selle

ümberlükkamiseks esitab hageja vanemate laste ema B.Mi kirja, et hageja toetab lapsi ning

osutab kõikvõimalikku abi. Vanemate laste ema on halvemas majanduslikus seisundis kui

kostjate seaduslik esindaja R.U, tal puudub sissetulek, kuna ta õpib kokaks ja saab laste peale

kokku lastetoetust 160 eurot. Kostjate seaduslik esindaja aga saab riigiabi 710 eurot.

Hageja mõistab, et on kohustatud oma lapsi üleval pidama. Kui hageja peab maksma lastele

elatist 560 eurot , siis sama palju peab neile andma ka laste ema ja riik maksab kolme lapse pealt

710 eurot, mida ka loetakse sissetulekuks. Kui analüüsida R.U konto väljavõtet, siis sellest

tulenevalt ei saa teha järeldust, et ta kulutab raha laste peale. Suurem osa rahast kulub

kriminaaltrahvi tasumiseks, autolaenu tasumiseks ja enda mehele raha saatmiseks. Teadaolevalt

kulub R.Ul kahe lapse tundide eest 45 eurot. Samuti on ilmne, et osa rahast läheb R.U

emale V.Tile. Tõenäoliselt läheb see raha laste toidule, klassidele, ravimitele,

mänguasjadele ja kommunaalmakseteks, sest lapsed elavad vähemalt 5

päeva nädalas vanaema juures xxx linnas.

R.U teatab, et lapsed saavad riigielatisabi, kuid see on minu võlg riigi ees ja hageja peab selle

varem või hiljem ära tasuma. Kostjate seaduslik esindaja märgib, et hageja ei osale laste elus,

kuid see ei vasta tõele. Laste ema takistab hagejal lastega suhtlemist.

Kostja viitab alati sellele, et ta on kolme lapse ema ja ei saa võtta täiendavat tööd. Hageja juhib

tähelepanu, et lapsed elavad alaliselt oma vanaema V.T juures xxx ja kostja koos oma

abikaasaga xxx. Lapsed elavad xxx 5 päeva nädalas, kuna nad käivad koolis ja noorim laps

lasteaias.

R.U kirjutab, et elatise vähendamine toob kaasa laste elukvaliteedi halvenemise, kuid ei ole

esitanud ühtegi tõendit, et kulutab A.Q ja P.Gi peale üle 1500 euro kuus. Arvutused põhinevad

sellel, et kui hageja peab maksma lapsele 560 eurot kuus, siis kostja peab maksma ka 560 eurot

kuus. Hageja palub vähendada elatist, kuna ta on nelja lapse isa.

II KOSTJATE VASTUVÄITED

3. Kostjate seaduslik esindaja R.U märgib, et

3.1 Hageja ei tasu kostjatele elatist vabatahtlikult ega osale nende ülalpidamises. Kostja

ignoreerib oma kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, mistõttu oli algatatud tema vastu

täitemenetlus tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuse sundtäitmiseks.

Hageja juhib küll tähelepanu sellele, et juba praegu on tal tekkinud elatise võlgnevus kostjate

ees, mis on täitmisel täiteasjas nr 195/2022/1335, kuid ei ole maininud, et võlgnevuse tekkimise

põhjuseks oligi ülalpidamiskohustuse ning jõustunud kohtuotsuse absoluutne ignoreerimine tema

poolt mitme aasta jooksul. Nimetatud asjaolu näitab hageja suhtumist ja tema

vastutustundlikkuse taset. Kostjad lisavad seisukohale muuhulgas kohtutäituri poolt edastatud

elatise arvestuse seisuga 14.10.2024, mis näitab, et ka täitemenetluse raames ei ole kostjatel

õnnestunud midagi hagejalt saada mitme aasta jooksul. Seisuga 14.10.2024 oli hagejal elatise

võlg kostjate ees 16375,32 eurot ning riigi ees elatisabi võlg 5791,72 eurot.

Hageja argumendid, et tema teised lapsed oleksid vähem kindlustatud võrreldes kostjatega ei ole

asjakohased, arvestades, et mitme aasta jooksul toetab kostjaid riik, mitte aga hageja. Samuti ei

ole hageja näidanud, mil määral toetab ta oma teisi lapsi.

Samuti ei hoia hageja kostjatele antud lubadusi ega täida kokkuleppeid. Nii näiteks said kostjad

kohtutäitur Kaja Lilloja poolt 17.10.2024 teate, et hageja saatis kohtutäiturile maksekorralduse

eesmärgiga vähendada võlasummat 125 euro võrra. Maksekorralduse kohaselt kandis hageja 125

eurot 17.11.2023 ehk aasta tagasi kostjate seaduslikule esindajale üle. Hageja väitis

kohtutäiturile, et tegemist oli elatisega. Tegelikult oli vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud, et

nad ostavad mõlema lapse sünnipäeva puhul (A.Q sünnipäev oli xx.xx.xxxx ja P.Gi sünnipäev

xx.xx.xxxx) batuudi maksumusega 250 eurot ning panustavad võrdsetes osades, s.t iga vanem

panustab 125 eurot. Vaatamata lubadustele kandis hageja kostjatele kingitusraha suure

hilinemisega novembris ning aasta pärast püüdis vaidlustada ka selle, kuigi kokkuleppe kohaselt

kingitusraha oli mõeldud lisana elatisele, mida ta niigi ei maksnud.

3.2 Pikaajalised lõpmatud kohtuvaidlused, samuti täitemenetluse raames tekkinud vaidlused

raskendavad oluliselt kostjate majanduslikku olukorda.

Hageja tugineb oma hagiavalduses keerulisele majanduslikule olukorrale, kuid tegelikkuses leiab

ta pidevalt rahalisi vahendeid pikaajalisteks juriidilisteks vaidlusteks, kiusab kostjate seaduslikku

esindajat, nõuab võlasumma täielikku annulleerimist ja täitmisavalduse tagasivõtmist ning

kuritarvitab oma õigusi. Samas ei leia hageja võimalusi toetada kostjaid rahaliselt.

Kostjad juhivad tähelepanu asjaolule, et kohus juba vähendas 19.01.2023 tehtud otsusega nr 2-

22-13145 elatise suurust võrreldes 30.12.2019 kohtuotsusega nr 2-19-15474 välja mõistetud

elatisega, samuti oli juba kohtu poolt tühistatud perioodil 4.10.2018 - 04.10.2019 tekkinud elatise

võlgnevus seoses hageja viibimisega kinnipidamisasutuses. Lisaks sellele, perioodil 5.10.2019 -

4.09.2022 tekkinud võlgnevus kostjate ees oli kohtu poolt vähendatud kokku summani 10800

eurot. Vaatamata sellele ei ole hageja hakanud elatist kostjatele maksma. Kõnealused

kohtuotsused lisatakse kostjate seisukoha juurde.

Pikad juriidilised vaidlused oluliselt raskendavad kostjate majanduslikku olukorda, kuna kostja

seaduslik esindaja on sunnitud iga kord palkama juriste ja advokaate laste õiguste kaitseks

tsiviilkohtu- ja täitemenetluses.

Kokkuvõtlikult esitasid kostjad maakohtule hagi elatise väljamõistmiseks 4. oktoobril 2019 ning

maakohus tegi 30. detsembril 2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kummagi lapse kasuks välja

270 eurot elatist kuus kuni nende täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise 1. oktoobrist

2018 kuni 3. oktoobrini 2019 kokku 2956 eurot. P.J esitas 5. septembril 2022 tagaseljaotsusega

väljamõistetud elatise vähendamise hagi. Samaaegselt ehk 5. oktoobril 2022 esitas P.J ka

Riigikohtule tagaseljaotsuse tühistamiseks teistmisavalduse seoses sellega, et viibis alates

23.novembrist 2019 kuni 5. jaanuarini 2021 Soomes Helsinki vanglas seoses karistuse

kandmisega.

Viru Maakohus tegi 19. jaanuaril 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-13145, millega rahuldas

osaliselt tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi ja mõistis alates 5.09.2022

P.Jlt välja igakuise elatise: A.Qi kasuks 225 eurot 64 senti kuni 1. juulini 2032. a. ja P.Gi

kasuks 191 eurot 79 senti kuni 31. märtsini 2034. a. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg tele 3 ja 4.

Vaatamata sellele, et Viru Maakohus juba analüüsis asja sisuliselt ning asjas oli jõustunud

kohtuotsus (19.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-13145) rahuldas Riigikohus 12. aprillil 2023

teistmisavalduse ja tühistas Viru Maakohtu 30. detsembri 2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-

19-15474 saates asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Viru Maakohus tegi 2.10.2023 otsuse

põhimõtteliselt samas asjas samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, millega

mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 150 eurot kuus kummagi hageja täisealiseks

saamiseni alates 4. oktoobrist 2019. Tagasiulatuva elatise nõue jäeti rahuldamata.

Kostjad esitasid ringkonnakohtusse apellatsiooni, mille kohaselt maakohus jättis tähelepanuta, et

elatise nõue oli juba sisuliselt lahendatud tsiviilasjas nr 2-22-13145. Kuna Viru Maakohus on

juba analüüsinud sama asja teises tsiviilasjas ja teinud otsuse elatise tasumise kohta alates

05.09.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni, siis oleks pidanud kohus tegema otsuse elatise osas

üksnes kuni 04.09.2022.

Tartu Ringkonnakohus tegi viimase 07.03.2024 otsuse, millega rahuldas kostjate apellatsiooni.

Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 2.10.2023 otsuse osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 5. septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega lõpetas menetluse A.Qi ja P.Gi elatise

nõudes alates 5. septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus muutis

2.10.2023 maakohtu otsust osas, milles mõisteti välja elatis perioodi eest 5. oktoober 2019 kuni

4. september 2022 igakuiselt 150 eurot kummagi lapse kasuks ja tegi selles osas uue otsuse,

millega mõistis nimetatud perioodi eest kummagi lapse kasuks 5400 eurot ühtse summana.

Ringkonnakohus märkis, et tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuses anti sisuline hinnang

tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurusele alates 5. septembrist 2022 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni ja otsus selles osas on tsiviilasjas nr 2-22-13145 jõustunud ning

sundtäidetav.

Eelnimetatud asjaolude ja pikaajalise vaidluse tõttu pidi kostjate seaduslik esindaja kaitsta

kostjate õigusi ka täitemenetluses, palgates juriste. Kostjad ei saanud sellel põhjusel elatisabi

riigi poolt 2024. aasta juunis ega juulis. Samuti ei ole hageja midagi lastele maksnud, mistõttu

muutus kostjate majanduslik olukord oluliselt keerulisemaks. Hageja pidevalt terroriseerib

kostjate seaduslikku esindajat, nõuab võlgnevuse annulleerimist ja täitmisavalduse tagasivõtmist

telefoni teel, ähvardades minna uuesti kohtusse, mida ta tegi 2024. aasta detsembris uuesti.

Põhjuseks on asjaolu, et 2024. aasta septembris ja oktoobris õnnestus kostjatel lõpuks saada

hagejalt elatist kohtutäituri abil (september 2024 – 358,79 eurot kokku mõlemale lapsele,

oktoober 2024 – 357,90 eurot kokku). Kostjatele teadaolevalt ei maksa hageja elatist ka teistele

lastele. Hagejal on võlgnevused ka teiste võlausaldajate ees ning peale täiteasja nr

195/2022/1335 on hagejal ka muid täitemenetlusi, milles hageja pidevalt süüdistab kostjate

seaduslikku esindajat, kuigi kostjad ei ole kuidagi seotud hageja muude võlgnevustega.

3.3 Kostjate seaduslikule esindajale teadaolevalt ei ela hageja koos teiste lastega ega toeta neid.

Samuti ei ole hageja näidanud hagiavalduses, kas ja kui, siis mis ulatuses osaleb ta teiste laste

ülalpidamises. Hageja ei ole ka näidanud, millised on tema teiste laste vajadused.

Riigikohtu praktikale tuginedes, lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lõikes 1

sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv

põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra

mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse

olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni

alaealine laps ning analüüsida kostja sissetulekuid ja teiste laste vajadusi. Ainuüksi teiste laste

olemasolu ei anna veel hagejale alust vähendada elatist alla seaduslikku miinimumi.

Hageja tugineb teiste laste olemasolule, kuid need lapsed olid olemas ka hagiavalduse

menetlemise seisuga tsiviilasjas nr 2-22-13145. Käesolevaks ajaks ei ole faktilistes ega

õiguslikes asjaoludes mingeid muudatusi toimunud. Kostjatele teadaolevalt ei tasu hageja ka

oma teistele lastele elatist ega ela nendega. Seega ei ole antud asjaoludele tuginemine aktuaalne

ning tuleks tähelepanuta jätta. Hageja toob need väited välja üksnes eesmärgiga pääseda elatise

maksmisest ja/või elatist vähendada. Hageja teised lapsed elavad eraldi iseseisvalt. Kostjate

seadusliku esindajale teadaolevalt töötavad nad õppimise kõrval ning 14.06.2025 saavad

täisealiseks.

Kostjad on arvamusel, et hageja on võimeline hankima piisavalt rahalisi vahendeid, et ülal

pidada kostjaid seaduses sätestatud miinimumis, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste

laste ja iseenda ülalpidamist.

Hagiavaldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi hageja

teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta. Hageja ei ole näidanud ega

tõendanud tema teiste laste vajadusi, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas nad on vähem

kindlustatud kui kostjad. Hageja väidab, et tema sissetuleku suurus on keskmiselt 840 eurot

kuus, kuid ei ole lisanud mingeid arvestusi tema tegeliku sissetuleku kohta ega näidanud, kuidas

ta toetab teisi lapsi.

Kostjate seadusliku esindaja sissetulek ei erine väidetavast hageja sissetuleku suurusest ja ta

hoolitseb alaealiste väikeste laste eest. Tema võimet teenida täiendavat sissetulekut ei saa

võrrelda terve täiskasvanu mehe võimalustega, seda enam, et hageja ei osale laste kasvatamises

(sh oma teiste laste kasvatamises).

3.4 Hageja palub vähendada elatist 150 euroni A.Q ning 125 euroni P.Gi kasuks. Kostjate

igakuised vajadused nende tavalist elulaadi arvestades ei oleks sellisel juhul kaetud (riietus,

ravimid, kütus, kommunaalteenused, huvikoolid ja hobid, mänguasjad, haridus ja muud kulud ja

tasud).

Kostjad tegelevad muuhulgas muusikaga ja käivad muusikakoolis. Lastele tuleb osta

muusikainstrumendid või neid rentida. A.Qle osteti klaver 2024. aasta suvel. Hageja ei võtnud

rahaliselt osa ostmisest ega panustanud midagi. Siiski tekitas hageja kostjatele 2024. aasta suvel

täiendavaid kulusid ning kostjad jäid elatisabita ilma, mis tekitas kostjatele rahalisi probleeme

P.Gle rendib kostjate seaduslik esindaja kitarri. A.Q osaleb laulukonkurssidel ja käib

laulufestivalidel, millega omakorda kaasnevad täiendavad kulud. Riigikohus on märkinud, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid (RKTKo 3-2-1-118-12). Hageja ei ole mitme aasta jooksul midagi sisuliselt teinud

selleks, et hankida täiendavaid vahendeid ja maksta kostjatele elatist, vaid tekitab pidevalt

juriidilisi vaidlusi. Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Viru Maakohtu 19.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 rahuldati hagi, vähendati

tsiviilasjas nr 2-19-15474 P.Jlt väljamõistetud elatist ja mõisteti alates 05.09.2022. a P.Jlt välja

elatis igakuise elatusrahana: A.Qi kasuks 225,64 eurot kuni A.Qi täisealiseks saamiseni, so kuni

xx.xx.xxxx. a.; P.Gi kasuks 191,79 eurot kuni P.Gi täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.

a. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (dtl 9-15).

7. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool

uues

hagis

maksete

suuruse ja

tähtaegade

muutmist

lahendis,

kui:

- oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude

rahuldamise

otsus

ja

- hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus

perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse

muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32)

Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid

väljamõistetud elatise vähendamist.

8. P.J (end M) palub väljamõistetud elatist vähendada A.Qi kasuks 150 eurole kuus ja P.Gi

kasuks 125 eurole, kuna

- sissetulek on hetkel keskmiselt 820 eurot ja see on ainuke sissetulek;

- hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes elatise tasumisel väljamõistetud määras

jääks vähem varaliselt kindlustatuks kui elatist saavad lapsed;

- hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras kahjustamata

seejuures hageja enda toimetulekut.

9. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

P.G ja A.Q on P.J lapsed (dtl 25-26).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi

küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse

katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal

määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise

maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

10. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja

võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p

11)

Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kui hageja tugineb asjaolule, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada kuna ta on PKS § 102 lg 2

kirjeldatud olukorras, pidi ta seda ka tõendama.

11. Kostjate seaduslik esindaja on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja elatise võlgnevus

14.10.2024.a seisuga 16 375,32 eurot (dtl 65).

Kohus möönab, et iseenesest ei välista ülalpidamiskohustuse rikkumine isiku õigust taotleda

TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise suuruse muutmist (vt ka Riigikohtu

20.06.2017.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 12).

12. Viru Maakohus vähendas 19.01.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 P.Jlt (end. Mlt)

väljamõistetud elatist ja mõistis alates 05.09.2022. a P.Jlt välja elatis igakuise elatusrahana: A.Q

kasuks 225,64 eurot kuni A.Q täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.;P.Gi kasuks 191,79

eurot kuni P.Gi täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.

Hagejal on veel kaks alaealist last: poeg R.M ja tütar E.M (dtl 16-27), kes olid hagejal ka

19.01.2023 otsuse tegemise seisuga.

Seega ei ole nimetatud asjaolu ilmnenud pärast 19.01.2023.a. kohtuotsust.

R.M ja E.M saavad täisealiseks 14.06.2025.a.

Tärni´i andmete kohaselt on hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 180/2020/843 otsuse nr

L19/6377, 19/10489 täimiseks, R.M ja E.Mi elatise nõude täitmiseks, hagejal on elatise

võlgnevus R.Mi ees summas 8686 eurot ja E.Mi ees summas 9906,01 eurot (dtl 693-694).

Hageja ei ole oma vanematele lastele R.M ja E.Mle elatist maksnud ka 2020.aastal (täiteasja

algatamise seisuga) ega ka hiljem ega pole ühegi tõendiga tõendanud elatise maksmise fakti,

seega ainuüksi kahe alaealise lapse (peale kostjate käesolevas tsiviilasjas) olemasolu fakt ei ole

aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks, küll aga on seda juhul kui teised lapsed osutuvad

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Vanemal tuleb tema käsutuses olevaid

vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaotluselt.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole P.J tõendanud, et R.M ja E.M jääksid varaliselt

vähem kindlustatuks kui A.Q ja P.G.

P.J võime elatist teenida ei ole piiratud (vähemalt sellekohaseid tõendeid kohtu ette toodud ei

ole).

P.J ise oma varalise seisundi kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole (v.a Swedbank

kontoväljavõte perioodi 21.01.24-21.01.25 eest, dtl 93-95). Hageja esitatud Swedbank AS

kontoväljavõttelt nähtuvad üksikud maksed hageja kontole (nt D.Ti 15.08.2024.a makse 150

eurot; T OÜ 17.09.2024 avanss 300 eurot; T OÜ 20.09.2024 augusti palk 284,59 eurot ja augusti

päevarahad 1038 eurot; K.E 30.09.2024 tagastus täiteasjas 180/2020/843 804,92 eurot;

9.12.2024 sissemaks summas 300 eurot (dtl 94). Antud konto väljavõttelt nähtub ühekordne

20.09.2024 elatise makse E.Mle.

Kohtu kogutud andmetele ja päringutele saadud vastuste kohaselt kinnis- ega vallasvara P.Jl ei

ole.

Sellest tulenevalt jääb paljasõnaliseks hageja väide väikese sissetuleku kohta.

P.J töötas 20.01.2021-10.09.2021 SB OÜ.s (leping lõpetati poolte kokkuleppel); 15.06.2022-

8.07.2022 S-T OÜ-s; 1.08.2022-29.09.2022 GLDS OÜ-s (tööleping lõpetati töötaja soovil);

9.10.2023-24.10.2023 E OÜ (leping lõpetati poolte kokkuleppel); 7.11.2023-22.01.2024 A OÜ

(leping lõpetati poolte kokkuleppel); 17.06.2024-18.06.2024 OÜ-s LS ((leping lõpetati

sobimatuse tõttu); viimati töötas hageja OÜ-s T 1.08.2024-29.11.2024 (dtl 785), tööleping on

lõpetatud 29.11.2024 poolte kokkuleppel.

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.2024.a-31.12.2024.a. P.J saanud tulu

3007,53 eurot (dtl 107), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 250 eurot.

P.J Swedbank pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid andmeid tema sissetulekute kohta (dtl 94),

väljaarvatud ülalpool märgitud üksikud maksed hageja kontole, mõned üksikud Maxima, Rimi,

R-Kioski, Konsumi ostud väiksemates summades; kontolt ei nähtu ka väljaminekuid /

püsimakseid jms.

Teiste Eestis tegutsevate pankade klient hageja ei ole. Püsikulud tõendatud ei ole. Küll aga nt

mitmel korral on ostetud laevapiletid Soome ja Rootsi laevale.

Eeltoodust järeldab kohus, et P.J sissetulekud ei laeku tema kontole või laekuvad välisriigi

krediidiasutuses olevale kontole ning hageja ei ole kohtule esitanud tegelikke andmeid oma

varalise seisundi kohta.

Hageja kinnitusel ei ole ta keeldunud oma kohustustest ning kavatseb toetada lapsi.

Kohus juhib tähelepanu, et elatis mõisteti hagejalt laste ülalpidamiseks välja jaanuaris 2023.a.

Elatise võlgnevus 2025.a. veebruarikuu seisuga (Tärn´i andmetel, vt dtl 382) on üle 14 000 euro.

Samas ei ole hageja perioodil, mille eest on kogunenud võlgnevus, olnud töötu, mille puhul oleks

keerulise majandusliku seisundi puhul mõistetav ülalpidamise ebaregulaarne andmine.

Isegi juhul kui hageja sissetulek oli/on varieeruv, ei ole eluliselt usutav olukord, et aastate vältel

pole vanemal võimalik laste ülalpidamist mingigi regulaarsusega toetada.

Hageja soovib, et elatise suurus vastaks tema tegelikele võimalustele (väidetavatele

võimalustele), siinkohal jääb kohtule arusaamatuks, mis on seni takistanud hagejal osaleda laste

ülalpidamises vastavalt tegelikele võimalustele (kui ei ole võimalik maksta 225,64+191,79,

kokku 417 eurot kuus, miks ei ole nt tasutud väiksemas summas), mis näitaks vähemalt vanema

tahet laste ülalpidamises osaleda. Paraku on kohtu hinnangul vanem elatise tasumisest kõrvale

hoidunud (mida kinnitab üle 14 000 euro suurune elatise võlg), kuigi sissetulek on olemas olnud.

Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102 lg

2), seda enam 150 ja 125 eurole, hageja kohtule esitanud ei ole.

Ebapiisav sissetulek ei ole põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära, seda

enam, et kohus on kord juba elatist niigi vähendanud (tsiviilasjas nr 2-22-13145 vähendas kohus

P.Jlt väljamõistetud elatist ja mõistis alates 05.09.2022. a P.Jlt välja elatis A.Qi kasuks 225,64

eurot ja P.Gi kasuks 191,79 eurot). Vanem peab tegema kõik endast oleneva tagamaks nii

iseenda kui laste ülalpidamiseks piisavad elatusvahendid.

13. Mõlemal vanemal lasub laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema

kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja

lastele ülalpidamise tagamiseks.

Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt

suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid

erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt

Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

Vaidlust ei ole selles, et A.Q ja P.Gi ülalpidamise on taganud ema R.U. Kinnistusraamatu

andmetel on R.U xxx korteri omanik (registriosa 90707, dtl 72-73).

Transpordiameti Liiklusregistris ei ole R.Ul sõidukeid (dtl 72).

Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on R.U saanud perioodil 1.01.2024-31.12.2024 tulu

6790,41 eurot (dtl 112), mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 565,87 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab R.U lapsetoetust 260 eurot kuus, lasterikka pere

toetust 450 eurot ning on saanud täitemenetlusaegset menetlusabi 01.2025 - 600 eurot (dtl 120).

Elatiseabi makseid sotsiaalkindlustusamet ei garanteeri, kuna see sõltub täitemenetlusest (st kas

elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) ning selle üle peab arvestust

kohtutäitur (dtl 120).

R.U Swedbanki kontoväljavõttelt nähtuvad töötasu laekumised H OÜlt alates juulist 2024 kuni

jaanuarini 2025 vahemikus 675-891 eurot; SKA elatisabi veebruaris 2024 – 400 eurot, SKA

peretoetus 710 eurot; märtsis 2024- SKA elatisabi – 400 eurot, SKA peretoetus 710 eurot;

aprillis 2024 - SKA elatisabi 400 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; mais 2024 - SKA elatisabi

400 eurot, SKA G.S sotsiaaltoetus 21,72 eurot; juulis 2024 - SKA peretoetus 710 eurot; augustis

2024 - SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot; SKA peretoetus 710 eurot, puhkuse- ja keskmise

töötasu hüvitamine 154,92 eurot; SKA elatisabi 200 eurot; septembris 2024 - SKA sotsiaaltoetus

G.S 138,08 eurot, SKA peretoetus 710 eurot, SKA elatisabi 200 eurot, elatisabi 200 eurot;

elatisabi 200 eurot; oktoobris 2024 - SKA sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot, SKA peretoetus 710

eurot, SKA elatisabi 241,21 eurot; K.L ülekanne 357,90 eurot, täiteasi 195/2022/1335;

novembris 2024 - SKA elatisabi 242,10 eurot, SKA peretoetus 710 eurot; jaanuaris 2025 – SKA

sotsiaaltoetus G.S 138,08 eurot; SKA peretoetus 710 eurot, elatisabi 200 eurot (dtl 130-280).

Püsikuludena nähtuvad maksed xxx Vallavalitsusele G.S eest 20 eurot, P.G kunstide kooli eest

20 eurot, A.Q kunstide kooli eest 20 eurot; ülekanded Elisa Eesti AS-ile vahemikus 70-300

eurot, Inbank AS-ile vahemikus 117-250 eurot; eurot (dtl 130-280). Kohus möönab, et kontolt

nähtuvad ka sissemaksed vahemikus 100-300-1300 eurot, kuid samas on need kas edasi kantud

(peresisesed ülekanded abikaasale või emale) või sularahas välja võetud.

Hageja märgib, et R.U konto väljavõtet analüüsides ei saa teha järeldust, et ta kulutab raha laste

peale. Suurem osa rahast kulub kriminaaltrahvi tasumiseks, autolaenu tasumiseks ja enda mehele

raha saatmiseks. Osa rahast läheb R.U emale V.Tle. Tõenäoliselt läheb see raha

laste toidule, klassidele, ravimitele, mänguasjadele ja kommunaalmakseteks,

sest lapsed elavad vähemalt 5 päeva nädalas vanaema juures xxx linnas.

Kohus märgib, et laste ülalpidamine on muuhulgas hõlmatud ka kuludega toidule,

kommunaalmakstele, sellele lisanduvad loomulikult lastekaubad, meelelahutus jms. Kui

kontoväljavõttelt nähtuvad näiteks perioodilised ostud kauplusest Lindex-st, Home 4You-st,

Maksimarketist, Handyman-st, Shein-ist, Denim Dream Outlet-ist, on alusetu oletada, et ostud

olid vaid laste ema isiklikuks tarbeks ja mitte lastele. Ostud toidukauplustest (Maxima, Lidl,

Maksimarket jne) on ilmselgelt tehtud ka laste huvides ja ülalpidamiseks.

Kuivõrd hageja regulaarselt laste ülalpidamises pole mitu aastat osalenud, jääb kohtule

arusaamatuks, kes ja mil viisil siis tema lapsi üleval peab kui hageja arvamuse kohaselt laste ema

kulutusi lastele ei tee.

Lisaks eeltoodule osundab kohus, et käesoleval juhul ei nõua lapsed (seaduslik esindaja R.U)

elatisemaksete suurendamist, millest tulenevalt peaks tõendama laste suurenenud kulutusi, vaid

hageja nõuab elatisemaksete vähendamist ning pidanuks tõendama neid asjaolusid, mis on

tekkinud pärast elatise väljamõistmist ja mille tõttu on põhjendatud elatisemaksete vähendamine.

Kohus märkis, et ainuüksi teiste laste olemasolu ei anna alust väljamõistetud elatise

vähendamiseks kui on tõendamata, et teised lapsed jääksid varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saavad lapsed.

Hageja võime elatist teenida ei ole piiratud ning hageja ei ole tõendanud, et tasudes elatist nõutud

/ väljamõistetud määras, saaks kahjustatud tema enda igapäevane toimetulek.

Kohus arvestab asja lahendamisel muuhulgas asjaolu, et hagejal on elatise võlg üle 14 000 euro

kuigi hagejal on olnud sissetulek, mis võimaldanuks elatist tasuda kasvõi teatud määral

väiksemas ulatuses piisava soovi ja tahte korral, kuid seda tehtud ei ole.

Kohus arvestab ka seda asjaolu, et hetkel on hageja töötu, kuigi avalduses märkis enda

sissetulekuks 840 eurot. Samuti esitas hageja laste E.M ja R.M ema B.Mi avalduse, mille

kohaselt katab hageja nende elamiskulud, kuna lapsed õpivad XXX, ning toetab toidukaupade ja

muude esmavajalike kulutustega (dtl 378). Antud avalduses toodud asjaolud ei ole ühegi

tõendiga tõendatud, ühestki kontoväljavõttest, esitatud maksekorraldusest ei tulene, et hageja

maksab E.M ja R.Mi XXX ja teiste kulutuste eest.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta.

14. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud TsMS §-s 459 sätestatud eelduste olemasolu (elatise

maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude oluline muutumine, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise lahend, ja elatise vähendamise nõude aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada), jätab kohus P.J hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik