3-23-599/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-599

Haldusasi

Anseküla

Jahiselts

MTÜ

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584

„Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala,

Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa

pikendamine“ p 1.7

Menetlusosalised

Kaebaja – Anseküla Jahiselts MTÜ, lepinguline esindaja

Ants Kuningas

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Kolmas isik ‒ Salme Jahimeeste Selts, seaduslik esindaja

Raino Pagil

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584

„Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna

kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.

2. Mõista Keskkonnaametilt Anseküla Jahiselts MTÜ kasuks välja menetluskulud

summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb kanda kaebaja lepingulise esindaja Juulius OÜ

kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 31.03.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Anseküla Jahiselts MTÜ (edaspidi ka kaebaja) näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel on

sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal.

2. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 05.12.2022 teade, mille kohaselt

otsustas Keskkonnaamet (edaspidi ka: KeA või vastustaja) pikendada Salme Jahimeeste

Seltsile (edaspidi ka: kolmas isik) väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 22 kehtivust

kuni 29.11.2032. Teates viidati KeA 29.11.2022 korraldusele nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla,

Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse

loa pikendamine“, mille p 1.7 kohaselt otsustati kolmandale isikule väljastatud jahipiirkonna

kasutusõiguse loa kehtivust pikendada.

3. 17.02.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/1-4 jättis KeA Anseküla Jahiselts MTÜ vaide

rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.03.2023 Anseküla Jahiselts MTÜ kaebus tühistada

Keskkonnaameti 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna,

Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.

5. Tallinna Halduskohus peatas 19.10.2023 määrusega haldusasja nr 3-23-599 menetluse kuni

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-2730. Haldusasja nr 3-22-

2730 raames menetles Tallinna Halduskohus Silvester Mets OÜ kaebust nõudes tühistada

osaliselt KeA 29.11.2022 korraldus nr 1-3/22/584 (Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa

pikendamise osas). Vaidluse eseme poolest olid haldusasjad nr 3-22-2730 ja 3-23-599 suures

osas kattuvad. Kaebuse nõue oli sama, ka kaebuse alus, st põhiliste asjaolude kogum, millega

seoses nõue esitati, oli sarnane. Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 otsusega haldusasjas nr 3-

22-2730 tühistati KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna,

Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7, st

käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt.

6. Tallinna Halduskohus uuendas 05.12.2024 määrusega haldusasja 3-23-599 menetluse, kuna

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 13.10.2023 otsuse haldusasjas nr 3-

22-2730 ja lõpetas haldusasja nr 3-22-2730 menetluse, misläbi oli KeA 29.11.2022 korralduse

nr 1-3/22/584 p 1.7 Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2024 määruse jõustumise järel

07.11.2024 jälle kehtiv ning vaidlus selle punkti õiguspärasuse üle oli haldusasjas 3-22-2730

lõppenud. Kohus määras, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid tõendeid kuni

10.02.2025 ning esitada vastuväiteid ning menetluskulusid puudutavad dokumendid hiljemalt

17.02.2025. Kohus määras, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.02.2025 Tallinna

Halduskohtu kohtukantselei kaudu.

7. Keskkonnaamet võttis 06.02.2025 avaldusega kaebuse õigeks, tuues välja, et Tallinna

Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414 asunud seisukohale, et jahiseaduse (JahiS) § 67 lg

2 kui üleminekusätte alusel antud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivusaja lõppemisel

ei saa neid pikendada JahiS § 18 alusel, vaid kõik jahipiirkonna kasutusõiguse load tuleb anda

välja. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 17.12.2024).

8. Anseküla Jahiselts MTÜ kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa (JKL) pikendamise menetlus on

toimunud seadusega sätestatud nõudeid eirates ja avalikkust (sh

kaebajat) teavitamata. Kaebajal puudus mõistlik võimalus leida teadet

Ametlike Teadaannete vahendusel, sest KeA on teinud AT-st otsingute

tegemise jahipiirkonna nimetuse alusel võimatuks. Nimelt ei sisalda KeA

poolt AT-s avaldatud teated jahipiirkonna nimetust ja seetõttu ei ole

võimalik jahipiirkondade lubade menetlusest teada saada jahipiirkonna

nime otsingutes kasutades. AT-s avaldatud teade Salme jahipiirkonna

kasutusõiguse loa pikendamise kohta ei vasta JahiS § 16 lg 2 p 1

sätestatud nõuetele, sest AT-s ei olnud avaldatud jahipiirkonna nimetust

Salme, JAH1000159, nagu näeb ette kehtiv JahiS § 16 lg 2 p 1. Kohus peab

andma selge ja ühemõttelise hinnangu KeA praktikale, mis seisneb AT-s

puuduliku ja JahiS § 16 nõuetele mittevastava teabe avaldamises ja JahiS

§-st 16 tuleneva teabe avaldamise kohustuse täitmata jätmises – nimelt ei

ole avaldatud JKL taotlust, ei ole avaldatud jahipiirkonna nimetust, ei ole

avaldatud taotlusega tutvumise võimaluse aega ja kohta ning puudub ka

viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele. KeA on rikkunud

kaebaja JahiS-st tulenevat õigust osaleda JKL menetluses ja taotleda

kasutusõiguse luba ning loa saamise järgselt korraldada jahipiirkonnas

jahti, teha jahiulukite seiret ja täita muid JahiS-st tulenevaid kohustusi ning

realiseerida vastavaid JahiS tulenevaid õiguseid.

2) JahiS võimaldab jahipiirkonna luba pikendada, kui jahipiirkonna senine

kasutaja on 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale

taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga (JahiS § 18 lg 1). Viidatud

paragrahv ega ka ükski muu JahiS säte ei anna aga õigust luba pikendada

ennetähtaegselt, s.o enne loa 10 aastase tähtaja saabumist ja ilma avaliku

menetluseta (HMS § 7 lg 1). JKL puhul on tegemist tähtajalise (10 aastase)

halduslepinguga, mis lõppeb tähtajal. JKL-i saab pikendada ainult tähtaja

saabumisel, seejuures avaliku menetluse teel. Seaduse ei võimalda

jahipiirkonna kasutusõigust, kui avaliku ressursi kasutamise õigust

pikendada ennetähtaegselt ja salaja, nagu on seda KeA on teinud. Kehtiv

JahiS ei võimalda ennetähtaegset ja avalikkuse eest suletud JKL-i

pikendamise menetlust. JKL-i pikendamise menetlusele ei ole ette nähtud

erikorda ja seetõttu tuli KeA-l lähtuda ka loa pikendamise menetluses

samast protseduurist, nagu on JahiS-ga kehtestatud loa väljastamise

menetlusele.

3) Salme Jahimeeste Selts on jätnud jahipiirkonna kasutusõiguse ajal

pidevalt jahiulukite seireandmeid esitamata Salme jahipiirkonna kohta.

Hirve andmed puuduvad 2019-2020; metssea andmed puuduvad 2019,

metskitse vaatlusandmed puuduvad 2019, põdra vaatlusandmed

puuduvad 2018 ja 2019 aastate kohta. KeA ei ole nendele rikkumistele

reageerinud ja ei ole neid olulisi rikkumisi arvesse võtnud. KaA on jätnud

JKL-i pikendamise, kui halduse üksikakti andmisel hindama, kas akt kaitseb

vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. JahiS sätestatud

jahipidamisõiguse loa andmise menetlus ja selles sätestatud jahiloa

andmise menetlemise ja avaldamise kord (JahiS § 16, 17 ja § 18) teenib

vahetult ka üksikisiku (sh kaebaja kui juriidilise isiku) huve, kes soovib

kandideerida jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses jahipiirkonna

kasutaja loale. Seega on kaebajal õigus eeldada, et vastav menetlus peab

olema avalik, peab võimaldama kaebajal menetlusest mõistlikul teada

saada, peab võimaldama esitada seisukohti ja vastuväiteid ning peab

võimaldama ka kaebajal endal kandideerida jahipiirkonna kasutusõigusele

(avalikule ressursile). Halduskohus peab võtma käesoleva haldusasja

otsuses selge seisukoha, kas JKL-i omaja (käesoleval juhul Salme

Jahimeeste Selts) oli kohustatud täitma jahiseadusega sätestatud

kohustusi (sh ulukite seireandmete korrektse esitamise kohustust) ja kas

KeA oli kohustatud selle kohustuse täitmist kontrollima. KeA ei oleks

tohtinud JKL-i pikendada Salme Jahimeeste Seltsile ka ainuüksi ulukite

seireandmete esitamise kohustuse täitmata jätmise, kui jahiseadusest

otseselt tuleneva jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasneva kohustuse

olulise rikkumise tõttu.

4) Jahipiirkonna kasutusõiguse andmise ja pikendamise põhimõtteid on nii

Keskkonnaministeeriumile kui ka KeA-le selgitanud Eesti Vabariigi

Õiguskantsler. Kuigi Eesti Vabariigi Õiguskantsler on viidanud oma

seisukohas ka põhiseaduse rikkumisele, on Keskkonnaministeeriumi ja KeA

ametnikud lausa avalikult Õiguskantslerile vastu astunud, mitte

tunnistades põhiseadusliku institutsiooni seisukohta. Jahipidamise

korraldamine ja JKL-st tulenevate õiguste (ning ka kohustuste)

realiseerimine jahipiirkonnas on avalik ressurss, sest sellega kaasneb ka

õigus jahilubade müügiks, samuti jahipidamiseks kasutusõiguse alal.

Seega saab jahipiirkonna kasutusõiguse omaja jahilubade kaudu enda

valdusse avaliku ressursi koosseisus ka olulise rahalise ressurssi –

jahilubade müügi ja ka jahipidamisõigusega kaasneva ulukiliha

müügiõiguse näol. Isegi juhul, kui Salme Jahimeeste selts liikmed

tarvitaksid vahetult ise ja omatarbeks aasta jooksul ära kogu kütitud

metsloomade liha, moodustab kütitava ulukiliha harilik väärtus (TsMS § 65

tähenduses) olulise summa, mis ületab 50 000 eurot aastas.

5) KeA on jaotanud JKL-d vähemalt Saaremaal reeglina suletud

liikmeskonnaga hõimlusel põhinevatele jahiseltsidele. KeA ametnik Olev

Etverk, kes juhtis pikka aega jahindusnõukogu, on olnud Saaremaa

jahipiirkonna kasutajate pikaaegne jahikaaslane ning on Salme Jahiseltsi

juhatuse liikme hõimlane. Seejuures on ametnik Olav Etverk osalenud

hõimlase poolt juhitud jahiseltsile kasuliku otsuse vastuvõtmisel ja ei

taandanud ennast otsuse vastuvõtmisel. Salme Jahimeeste selts on lisaks

eelnevale jätnud täitmata ka Keskkonnaministri määruse alusel

jahindusnõukogu poolt Salme jahipiirkonnale määratud kohustusliku

metssigade küttimise mahu 2020-2021 aastaks. Eeltoodud küttimismaht

oli vahetult ette nähtud sigade Aafrika katku tõrjemeetmena.

Jahindusnõukogu

määras

Salme

jahipiirkonnas

metssigade

küttimismahuks 74 isendit, kuid kütiti ainult 54. Seega jättis kolmas isik ka

tauditõrjeks ette nähtud küttimisnormi täitmata.

6) JahiS § 18 lg 1, mis võimaldab aastakümneid pikendada ilma avaliku

konkursita jahipiirkonna kasutusõigust senisele jahipiirkonna kasutaja

kasuks, on vastuolus põhiseadusega (võrdse kohtlemise põhimõte ja aus

konkurents ‒ PS § 12 ja seadusega tagatud õiguse teostusele ‒ PS § 10).

Eeltoodu tõttu on JahiS § 18 lg 1 olulises vastuolus ka põhiseaduse §-ga 3

ja seega on kaebajal õigus taotleda nii JahiS § 18 lg 1 kui ka vastustaja

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (PS § 15). Kaebaja taotleb, et

kohus algataks põhiseadusliku järelevalvemenetluse ja tunnistaks JahiS §

18 lg 1 tühiseks vastuolu tõttu põhiseadusega, sest lisaks avaliku

menetluse eiramise võimalusele soodustab selline säte korruptiivsust.

7) Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks (mille juhatuse liige on Raino Pagil)

tehtud jahindusnõukogu protokollilise otsuse tegemisest on koosoleku

juhatajana osa võtnud ja viidatud protokolli allkirjastaja Raino Pagil

lähikondne Olav Etverk. Seega on otsus tehtud lähikondseks oleva isiku

kaasabil, kes ei ole ennast menetlusest taandanud ja lähikondseks oleva

isiku kasuks. Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli

16.02.22 puhul on tegemist dokumendiga, millega kaasnes oluline

toimingupiirangu rikkumine ja millega peaks kaasnema kriminaalvastutus.

Kui ka kohus leiab, et Saare Maakonna jahindusnõukogu koosoleku

16.02.2022 protokolliga (otsusega) on toime pandud toimingupiirangu

rikkumine, palub kaebaja kohtul edastada vastav teade Riigiprokuratuurile

menetluse algatamiseks.

8) Jahipiirkonna loa pikendamisel ei ole toetutud tegelikele andmetele

maaomanikega sõlmitud lepingute osas, vaid Salme Jahimeeste Selts MTÜ

kasuks on tehtud suure tõenäosusega meelevaldne ja tõendamata otsus.

Kaebaja on saanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli

16.02.22, milles on väidetud, nagu oleks Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l

eramaade lepingutega kaetus 56,8%. Põhjusel, et Saare Maakonna

Jahindusnõukogu koosoleku protokollis 16.02.22 ei ole kajastatud ega

lisatud JahiS § 15 lg 2 märgitud andmeid maaomaniku nime ja isikukoodi

või registrikoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, katastriüksuse

numbrit ja pindala ning maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja

maaomaniku allkirja, ei ole protokollis kajastatud väide ka ühelgi viisil

tõendatud. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et Salme Jahimeeste Selts

MTÜ ei esitanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosolekule JahiS § 15

lg 2 punktides 3 kuni 5 nimetatud andmeid ja nende andmete tegelikkust

ei ole kontrollitud, sest vastava väite esitas koosolekule protokollist

nähtuvalt koosoleku juhataja Olav Etverk. Protokoll ei kajasta, et

koosolekul oleks üle vaadatud või kontrollitud Salme Jahimeeste Selts MTÜ

kasuks Olav Etverk poolt väidetud 56,8% eramaade osas kirjalike

kokkulepete olemasolu tegelikkusele vastavust.

9. Keskkonnaamet leidis 06.06.2023 vastuses kaebusele, et kaebus tuleb rahuldamata jätta,

kuid oma 06.02.2025 avalduses võttis KeA kaebuse õigeks.

1) Olukorras, kus JKL-i pikendtati JahiS § 18 alusel, saab kaebaja õiguste riivet pidada üksnes

väga kaudseks ja seega ei pruugi olla täidetud HKMS § 44 lg 1 sätestatud eeldus kaebuse

esitamiseks. Vaatamata sellele, et KeA pidas vaidemenetluses vaide läbivaatamist

võimalikuks, palub KeA halduskohtul kaebaja kaebeõigust täiendavalt analüüsida ja

kontrollida seda kohtuotsuse tegemisel.

2) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 1 sätestatud üldreegli kohaselt on haldusmenetlus

avalik. Kuid see ei tähenda seda, et JKL pikendamine tuleb viia läbi avatud menetluses. JahiS

§ 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse JKL pikendamise menetluses HMS sätteid arvestades JahiS

erisusi. KeA poolt läbi viidud haldusmenetlus oli avalik, kuigi avatud menetlust läbi ei viidud.

JahiS § 18 lg 1 on seadusandja loonud teadlikult avaliku ressursi kasutamisel eelisõiguse

jahipiirkonna kasutajale, kes on täitnud nõuete kohaselt talle seadustest ja jahipiirkonna

kasutusõiguse loast tulenevaid kohustusi. JKL pikendamisel tuleb vastavalt JahiS § 18 lg-le 5

avaldada AT-s JKL-i kehtivuse pikendamise otsus. KeA poolt Salme JKL pikendamise kohta

avaldatud teade vastab JahiS § 18 lg 5 nõuetele. JKL andmise ja JKL pikendamise menetlused

on erinevad menetlused, mida reguleerivad ka erinevad menetlusnormid. JKL pikendammise

menetluses otsustab KeA olemasoleva loa pikendamise, mitte aga JKL andmise üle. JahiS

sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et JKL luba ei anta jahipiirkonda, mis on juba kasutusel.

Salme jahipiirkond on juba kasutusel, järelikult ei saa sinna esitada taotlust JKL andmiseks.

JKL andmise menetlus toimub erinevalt JKL pikendamise menetlusest avatud menetluses.

JahiS-ss on selgelt toodud, millal tuleb kohaldada avatud menetluse sätteid (vt näiteks JahiS §

11 lg 5, § 16). JKL pikendamise menetluses ei otsustada JKL andmise üle, vaid olemasoleva

JKL pikendamise üle. JKL pikendamine ei riivanud kaebaja seadusega kaitstavaid õigusi,

järelikult ei tulnud KeA-l kaebajat JKL pikendamise menetlusse kaasata. Käesolevalt on

ilmne, et kaebaja osalemine haldusmenetluses ei oleks mitte mingil viisil mõjutanud asja

otsustamist (vt HMS § 58).

2) JahiS § 16 reguleerib JKL taotlemist, mitte aga juba olemasoleva loa pikendamist. JKL

pikendamise menetluses ei kohaldu JKL andmise kohta käivad sätted. JahiS näeb ette eraldi

menetlusnormid jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmiseks ja juba olemasoleva JKL-i

pikendamiseks. Tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali, tuleb kohaldada

regulatsiooni, mis on mõeldud konkreetsele tegevusele. Olemasoleva JKL-i pikendamise või

pikendamata jätmiseks sätestab diskretsiooni piirid JahiS § 18. Järelikult on JahiS § 18

erinorm JahiS §-de 14 – 17 suhtes ja JKL-i pikendamisele ei saa kohaldada JahiS-s JKL

andmise kohta käivaid (sh avatud menetlust puudutavaid) sätteid. Tegemist on kahe erineva

haldusmenetlusega millel on ka erinevad eesmärgid. KeA-l on õigus jätta JKL pikendamata

juhul, kui 1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, 2) jahindusnõukogu ei ole loa

kehtivuse pikendamist toetanud, 3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna

kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Nimetatud aluste puudumisel puudub KeA-l

kaalutlusruum ning kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba tuleb pikendada järgmiseks 10

aastaks.

JahiS § 67 lg-st 2 ei ole võimalik välja lugeda, et oleks soovitud välistada kehtivatele lubadele

teiste JahiS sätete kohaldamine ning § 14 lg 4 ja § 18 kohaldamine 10 aasta möödumisel.

JahiS-s nähakse ette lubade ühekordne automaatpikendamine, edaspidi toimub pikendamine

üldreeglite alusel. Vastav selgitus, mille kohaselt ei kohaldu 2013. aastal automaatselt 10

aastaks pikendatud lubadele JahiS § 18 ja nende puhul tuleb soovijatel taotleda uut luba,

puudub ka seaduse seletuskirjas.

3) Kaebuse p 11 esitatud kaebaja väited, mille kohaselt kolmas isik ei ole esitanud KeA-le

JKL pikendamise taotlust, on kummastavad ning teadlikult kohut eksitavad. Kaebuse lisana

esitatud AT teates on selgelt kirjas, et kõigil huvilistel on võimalik tutvuda haldusakti ja

muude asjasse puutuvate dokumentidega. Seega oli see võimalus ka kaebajal. Samuti on KeA

vaideotsuses välja toonud, millal kolmas isik JKL pikendamise taotluse KeA-le esitas. Salme

Jahiselts esitas KeA-le JKL pikendamise taotluse 08.03.2022 ning see on registreeritud KeA

dokumendihaldussüsteemis 09.03.2022 kirjana 13-11/22/4580. Dokument on avalikult kätte

saadav KeA dokumendiregisris

4) JahiS § 18 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa

kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist.

5) JahiS § 18 lg 2 p 3 kohaselt tuleb jätta JKL pikendamata juhul, kui jahipiirkonna kasutaja

ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Jahiulukite seirearuannete

esitamise kohutus on seadusest tulenev kohustus (JahiS § 21). Seega, ei ole jahiulukite

seirearuannete esitamise kohustus jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustus. KeA

seisukohta toetab ka JahiS seletuskiri, kus on märgitud, et „jahipiirkonna kasutusõiguse loaga

kaasnevad kohustused on jahiulukite seireandmete kogumine ja jahiulukite tekitatud kahju

hüvitamise kohustus seadusega kehtestatud korras. Kokkuvõtvalt seirearuannete esitamise

kohustus JKL kaasnev kohustus, mille eest näeb vastutuse ette JahiS § 62, mitte aga JKL

sätestatud kohustus, mille täitamata jätmisel tuleb jätta taotlus JKL pikendamiseks

rahuldamata. Ka juhul, kui kohus leiab, et seirearuannete esitamise kohustus on siiski JKL

loas sätestatud kohustus ning kohtumenetluses peaks selguma, et Salme Jahiselts on tahtlikult

jätnud üksikud seirearuanded KAUR-le esitamata, tuleb lähtuda HMS § 3 lg 2 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttest. Olukorras, kus Salme Jahiselts on järjepidevalt alates 2003.

aastast jahimaad kasutanud heaperemehelikult ning ei jahindusnõukogu ega ka maaomanikud

ei ole avaldanud soovi JKL kehtetuks tunnistamiseks, oleks selgelt ebaproportsionaalne

meede tema JKL pikendamata jätta üksikute seirearuannete esitamata jätmise tõttu (HMS 54).

Seirearuandeid kogub Keskkonnaagentuur (KAUR), mitte Keskkonnaamet. KAUR ei ole

Keskkonnaametit teavitanud Salme Jahiseltsi poolt seirearuannete esitamata jätmisest.

Järelikult, ei olnud Keskkonnaametil põhjust JKL pikendamise menetluses asuda seisukohale,

et taotleja on jätnud seirearuanded esitamata. Ka ei ole Salme Jahiseltsi suhtes ei läbiviidud

rikkumismenetlust jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustuste täitmata jätmise

tõttu.

6) JahiS § 20 lg 2 kohaselt saavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna

jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51% jahimaa pindalast, algatada kehtiva JKL-i

kehtetuks tunnistamise ja olemasoleva jahipiirkonna kasutaja välja vahetamise. Kui

maaomanikud on sellise avalduse esitanud, puudub KeA-l kaalutlusruum ning senine luba

tunnistatakse kehtetuks. JahiS § 20 lg 2 sätestatud õigust saavad maaomanikud realiseerida

igal ajal, st olenemata olemasoleva jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse ajast. KeA

hinnangul on see piisav meede, mille abil maaomanikud oma õigusi konkreetses

jahipiirkonnas realiseerida saavad. JKL kehtetuks tunnistamisel saavad kõik soovijad, sh ka

kaebaja esitada taotluse JKL-i taotlemiseks. Taotlus peab vastama JahiS §-le 15. Oluline on

märkida, et ka JKL taotlemisel ei näe seadus ette mingi kindla maaomanikega sõlmitud

lepingute arvu olemasolu ning kaebaja ei omaks tingimata eelisõigust teiste taotlejate ees.

JahiS § 14 lg 6 kohaselt eelistatakse taotlejat, kellel on loa andmisel jahipiirkonna piires

suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende

kinnisasjadel ja on selge, et olemasolevate kokkulepete (sh nii suuliste kui kirjalike lepingute)

hulk ja konkreetse maaomaniku toetus võib olla ajas kiirelt muutuv. Nõustuda tuleb kaebajaga

selles, et jahipiirkonna kasutusõigus on avalik ressurss, kuid see ei tähenda, et KeA ei oleks

võinud JahiS § 18 tulenevalt Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendada,

vastupidi seadus näeb ette võimalused JKL pikendamiseks, st avalikku ressurssi jätkuvaks

kasutamiseks jahipiirkonna kasutaja poolt, kes on oma ülesandeid hästi ja heaperemehelikult

täitnud.

7) 06.02.2025 avalduses tõi KeA välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414

asunud seisukohale, et JahiS § 67 lg 2 kui üleminekusätte alusel antud JKL-de kehtivusaja

lõppemisel ei saa neid pikendada JahiS § 18 alusel, vaid kõik JKL-d tuleb anda välja.

Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ja KeA jaoks selles küsimuses enam vaidlust ei ole.

Arvestades ringkonnakohtu seisukohta ning seda, et Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba

anti Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le 20.06.2003, tuleb kaebuse õigeks võtta.

10. Salme Jahimeeste Selts vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Toetada tuleb KeA seisukohta, et Anseküla Jahiselts MTÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata

ja kõik menetluskulud kaebaja kanda. KeA vastuse lisas 3 on kohtule edastatud ka kolmanda

poolt vaidemenetluses esitatud 08.02.2023 seisukoht. Kolmas isik ei hakka 08.02.2023

seisukohas avaldatud üle kordama ja jääb 08.02.2023 seisukohas toodu juurde ja palub kohtul

seisukohas esitatud argumentidega käesolevas menetluses arvestada. KeA ei ole Salme

jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise korralduse andmisel rikkunud JahiS-st ega

HMS-i. KeA lähtus korralduse andmisel JahiS § 18 kehtivast sõnastusest ja Anseküla

Jahiselts MTÜ õigusi Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise käigus ei rikutud.

Asjakohane ja õige on KeA vastuse lk 2-5 antud selgitused, et eristada tuleb JahiS §-s 14-17

reguleeritud JKL-i andmist ja §-s 18 sätestatud JKL-i pikendamist.

2) Kolmas isik on sõlminud enamike Salme jahpiirkonnas asuvate maaomanikega

jahipidamislepingud. Kehtivate jahipidamiselepingutega on hõlmatud rohkem kui 50% Salme

jahipiirkonnas asuvatest jahimaadest. Seega soovib maaomanike enamus, et Salme

jahipiirkonnas korraldaks jahti just kolmas isik, mitte mõni muu jahiselts. Kui Anseküla

Jahiselts MTÜ ja selle taga ainuisikuliselt olev Andrus Lehesoo soovib algatada jahipiirkonna

kasutaja väljavahetamise, siis on tal selleks JahiS § 20 lg 2 kohaselt olemas kõik õigused ka

praegu (sama ka KeA vastuse p 15). Anseküla Jahiselts MTÜ-l ja Andrus Lehesool faktiliselt

selline võimalus siiski puudub, sest maaomanike enamus ei soovi Andrus Lehesooga asju

ajada.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leidis 09.05.2023 määruses, et kaebaja kaebeõigust ei saa välistada, kuna kaebaja

väitel on tal sõlmitud jahipidamislepingud Salme jahipiirkonnas mitmel kinnisasjal ning

sellega on Anseküla Jahiselts MTÜ piisavalt tõendanud enda puutumust HKMS § 44 lg 1

mõttes vaidlustada KeA 29.11.2022 korraldust nr 1-3/22/584. Kohus jääb selle seisukoha

juurde ega pea vajalikuks asuda kaebajalt välja nõudma konkreetseid sõlmitud lepinguid

kinnistute omanikega, kuna JKL-i pikendamise tõttu kaebajal neid võimalik esitada ei olnud

ning vastustaja ega kolmas isik ei ole ka kahtluse alla seadnud kaebaja tegelikku huvi JKL-i

sõlmimise vastu, kui selline võimalus oleks kaebajale antud.

12. Asjas on vaidluse all, kas vastustaja on õiguspäraselt pikendanud kolmanda isiku JKL-i.

Kaebaja hinnangul tulnuks peale JahiS § 67 lg-s 2 nimetatud perioodi lõppemist taotleda uus

JKL JahiS § 14‒17 alusel ning kohaldada ei oleks tohtinud JahiS § 18 JKL-i pikendamise

regulatsiooni. JahiS § 67 lg 2 sätestab, et JahiS jõustumisel kehtiv JKL kehtib kümme aastat

pärast JahiS jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus JahiS-s sätestatuga. Haldusasjas 3-

22-2414 oli vaidluse all, kuidas viidatud sätet tuleks tõlgendada. Selles asjas asus halduskohus

seisukohale, et seadusandja mõtteks oli kohaldada automaatset pikendamist neile JKL-i

omajatele, kellel oli see õigus uue JahiS kehtima hakkamise ajal, st neile oli tagatud õigus

JKL-i pikendada veel üheks perioodiks. Tallinna Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei

nõustunud ning tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et KeA-l tuleb

korraldada uus JKL andmise konkurss vastavalt JahiS §-dele 14‒17. Kuna Riigikohus

17.12.2024 KeA kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, jõustus Tallinna Ringkonnakohtu

28.03.2024 otsus. Seeläbi on kohtupraktikas antud JKL pikendamisele JahiS alusel tõlgendus,

mida tuleb ka käesolevas asjas järgida. Seega isegi, kui vaatamata kaebuse õigeksvõtule

kaebus sisuliselt läbi vaadata, tuleb see ikkagi rahuldada. Sest käesoleva haldusasja tuumaks

on sama õiguslik vaidlus kui haldusasjas 3-22-2414.

13. HKMS § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

kirjalikus avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Õigeksvõtu sisuks on

nõustumine kaebuse nõudega. Õigeksvõtu järel ei saa kohus enam vaidlustatud haldusakti

õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama. Kohus peab enne kaebuse

rahuldamist veenduma, et seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud.

Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule sätestatud

kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise

osas. HKMS § 159 lg 4 kohaselt ei võta kohus õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu

õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Kolmas isik ei ole kohtu määratud tähtajaks

(17.02.2024) vastuväiteid vastustaja 06.02.2024 esitatud kaebuse õigeksvõtu avaldusele

esitanud. Eelnevat arvestades on kaebuse õigeksvõtu eeldused täidetud ja kohus rahuldab

HKMS § 159 lg 1 alusel kaebuse. Kaebuse rahuldamise tagajärjel tuleb rahuldada kaebuse

nõue. Kaebaja on taotlenud KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla,

Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa

pikendamine“ p 1.7 tühistamist. Kaebuse nõue tuleb rahuldada. Kohus tühistab HKMS § 159

lg 1 alusel KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna,

Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.

14. Kuna kohus rahuldas kaebuse nõude, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja teisi

väiteid, st kas JKL-i pikendamisel rikuti menetlusnorme, kas JKL oleks tulnud jätta

väljastamata seireandmete esitamise või huvide konflikti tõttu, kas JahiS regulatsioon on PS-

ga kooskõlas ning kas KeA ikka kontrollis kolmanda isiku puhul maaomanikega sõlmitavate

lepingute olemasolu. Kuna vaidlustatud haldusakt kuulub tühistamisele, tuleb KeA-l teha uus

otsus, ning kellele ning millistest kaalutlustest lähtudes JKL väljastatakse, pole teada.

Varasema menetluse läbiviimise detailid pole seega uue menetluse õiguspärasuse hindamisel

relevantsed. Nt küsimus, kas JKL tulnuks jätta väljastamata seireandmete esitamata jätmise

tõttu, on õiguslikult keeruline ning eeldaks ka täiendavate tõendite kogumist ‒ arvestades JKL

pikka kehtivusaega ei pruugi mõningane lünklikkus andmetes olla piisavaks põhjuseks JKL-i

väljastamisest keeldumisel (see poleks proportsionaalne), isegi kui nõustuda kaebaja

käsitlusega, et JahiS § 20 lg 2 p 6 alust (jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna

kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi) tulnuks käesoleval juhul kohaldada. Kohus pigem

nõustub vastustajaga, et see norm puudutab kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamist ning on

mõeldud tagama avalikku huvi, mitte kaitsma konkreetse jahiseltsi subjektiivseid õigusi JKL

konkursi läbiviimisel.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Praegu tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg-s 5 sätestatakse, kui vastustaja võtab

kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja esitas kohtule 17.02.2025 taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid. Menetluskulud koosnevad riigilõivust

summas 20 eurot ja õigusabikuludest summas 624 eurot (käibemaksuga), kokku summas

20+624=644 eurot. Kaebaja palub, et välja mõistetud kaebaja menetluskulud kantakse kaebaja

lepingulise esindaja Juulius OÜ kontole EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku

maksumusega. Seega tuleb Keskkonnaametilt Anseküla Jahiselts MTÜ kasuks välja mõista

menetluskulud summas 644 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kaebaja lepingulise esindaja

Juulius OÜ kontole

EE031010220196892222 SEB Pank AS-is.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee