2-22-14554/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-14554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14554

Tsiviilasi

Megido Invest OÜ hagi N. T. vastu 10 027,68 euro ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 830 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Megido Invest OÜ (registrikood 12348576;

asukoht Varre tn 14, 10138 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim

Greinoman (e-post xxx)

Kostja: N. T. (isikukood xxx; elukoht Toomiku tee 16,

11912 Tallinn; e-post xxx, xxx, xxx)

Kostja lepinguline esindaja jurist A. O. (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.12.2024, edasi kirjalik menetlus,

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Megido Invest OÜ hagi N. T. vastu osaliselt.

2. Välja mõista N. T.lt Megido Invest OÜ kasuks põhinõue summas 4 111,40 eurot.

3. Välja mõista N. T.lt Megido Invest OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt (4

111,40 eurot) alates 30.09.2022 kuni 26.02.2025 summas 1 126,94 eurot.

4. Välja mõista N. T.lt Megido Invest OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata põhivõlalt (4 111,40 eurot) alates 27.02.2025 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2-22-14554

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Megido Invest OÜ esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule hagi N. T.lt võlgnevuse

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 24.04.2020 sõlmitud üürilepingu alusel

korteriomandi kostjale üürile. Hageja poolt kostjale korteriomandi üleandmisel oli

korteriomand heas seisukorras. Üürileping lõppes 31.03.2022 üürileandja

ülesütlemisavalduse alusel. Korteriomandi otsese valduse tagasisaamisel kostjalt selgus, et

kostja on pidanud korteriomandis kassi, rikkudes üürilepingu p 4.6. Kassi pidamise ja

korteriomandi hooletu kasutamise tõttu oli korteriomand kostja poolt olulisel määral

kahjustatud: korteriomandis oli tugev kassihais, tapeedid ja põrandakate olid kraabitud

ning said niiskuskahjustuse. Sellepärast vajas korteriomand remonti. Kivistorn OÜ tegi

hinnapakkumise korteriomandi xxx remondiks summale 17 322 eurot ning OÜ Remet-

Ehituse summale 12 049,20 eurot. Hageja tegi 13.04.2022 kostjale pretensiooni, millega

osaliselt tasaarvestas kahju hüvitamise nõude 12 049,20 eurot ja kõrvalkulude 228,42

eurot tasumise nõude kostja tagatisraha tagastamise nõudega summas 450 eurot ning

seega nõudis, et kostja tasuks 10 027,68 eurot hagejale hiljemalt 29.04.2022.

2. 26.04.2022 vastusega pretensioonile keeldus kostja hageja nõuet rahuldamast, väites, et

hageja lõpetas üürilepingu 01.04.2022, mitte 31.03.2022.a ning seda VÕSis ette nähtud

korda järgimata, kassi korteriomandis ei peetud, kahjustamine on korteriomandi

tavapärane kulumine, ja valduse tagasisaamisel hageja esindaja jäi seisukorraga rahule.

Kostja vastusest ei selgu, mis on tema hinnangul otsese valduse tagastamise kuupäev.

3. Korteriomandi tagastamisel kirjalikku üleandmis-vastuvõtuakti, nagu nõuab üürilepingu p

5.5., ei vormistatud. Kostja üürilepingu lõpetamist VÕS § 329 lg 1 ette nähtud korras ei

vaidlustanud ja tagatisraha, mille saamiseks oleks ta väidete põhjal õigustatud, ei

nõudnud. Seega on poolte vahel vaidlus, kas korteriomandit on kahjustatud vastuolus

üürilepinguga või mitte. Kuivõrd üürilepingu väidetav ebakorrektne ülesütlemine ei

õigusta kostjat hageja korteriomandi kahjustamiseks, siis antud asjaolu vaidluse

lahendamiseks tähendust ei oma.

4. Kassihais, kraapimisjäljed ja niiskuskahjustused ei ole asja harilik kulumine ning seega

vastustab üürnik sellise kahjustumise kõrvaldamise eest. Seega on hagejal õigus nõuda

remondikulude hüvitamist vastavalt odavamale hinnapakkumisele, mida hageja käesoleva

hagiga ka teeb.

5. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista hageja kasuks kostjalt välja 10 027,68 eurot ja

viivis antud summalt alates 30.09.2022 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

2-22-14554

lauses ettenähtud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, põhjendamata

ning paljasõnaline.

7. Kostjad kolisid üüritud korterisse mai 2020 alguses, kuna korteris oli üürileandja isiklik

mööbel, mille ta pidi välja viima. Seda asjaolu tõendavad kostja poolt 13.04.2020 tehtud

fotod. Kostja üüripinnal elamise ajal, see oli umbes 2020 suve lõpus, avastas, et

vannitoapõrand oli märg. Koheselt teavitas kostja abikaasa veelekkest hageja volitatud

esindajat V. P.. Kostja teatas, et on veelekke ning selle tulemusel on kahjustada saanud

põrand ja sein. Järgmisel päeval tulid santehnikud, kes enne parandustöid võtsid

vanniesise seinalt maha kaks kahvelkivi plaati, ning kõrvaldasid veelekke. Mis seal täpselt

oli, ei oska kostja öelda. Kahhelkiviplaate santehnikud tagasi ei paigaldanud ning need

jäidki kuni kostja korterist väljakolimist paigaldamata. Pildil olev seina ja põranda

kahjustus on tekkinud veelekke tulemusel, ning sellest on ka üürnik üürileandjat suuliselt

telefoni teel teavitanud, kuid sellekohaseid parandustöid ei tehtud.

8. Hagiavalduse fototabeli teisel pildil on nähtav parkettpõranda tumedamad laigud, kuid

piltidelt enne kolimist nähtub, et just sellel kohal seisis suurem puidust kapp ning selle

äraviimisel üürileandja poolt, olid nähtavad sellised tumedamad laigud. Piltidel 6 – 9

kujutletud tapeedi väidetavad kahjustused ei tõenda nende tekkimist kostja korteri

kasutuse ajal, kuna sellekohased tõendid nende puudumise kohta puuduvad

hagiavaldusele lisatud materjalidest korteri üürileandmise hetkel. Samuti piltidelt nähtub,

et kahjustatud piirkonnad jäävad võrdlemisi põranda lähestikku ning hagiavalduse lisa 2

esitatud fototabelist fotode kirjega „TV ja pehme mööbel on puudu“ on näha, et

väidetavad kahjustatud kohad on mööbliga kaetud. Seega ei ole hageja tõendanud, et

fotodel kujutletud kahjustusi ei olnud Kostjale üürileandmise hetkel. Pildil 11 on kostja

arvates kujutletud köögi põrand, kuna seinad on kollast värvi. Tegemist on enne kostja

kolimist tekkinud kahjustusega, kuna see on nähtav veel 13.04.2022 kostja poolt tehtud

fotol. Suurendades fotot on näha, et sellel kohal seisis enne kostja sissekolimist korterisse

söögilaud koos toolidega ning põrand on söögilaua kohal tugevalt kahjustatud. Kostja

kattis selle inetuse korteris elamise ajal vaibaga. Seega on hageja poolt etteheidetav

kahjustus olnud varasemalt, ega pole kostja poolt põhjustatud.

9. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja etteheited on esitatud eluruumi,

magamistoa, esiku ja köögi põranda osas, kuid korteris oleva veel ühe magamistoa kohta

etteheited puuduvad. Kuid hagiavaldusele lisatud Remet Ehitus OÜ hinnapakkumiselt

nähtub remonttöid põranda parketi vahetusel 75 m2 jagu, mil korteri üldpind on 79,9 m2.

Antud asjaolu näitab seda, et hageja püüab kostja arvelt alusetult rikastuda korteri remondi

arvelt. Seda puudutab ka köögi seinte värvimine, mille osas puudub hagejal hagiavalduses

etteheide. Samuti kogu korteri tapeedivahetus 220 m2 katmiseks ei ole hageja poolt

tõendatud ega põhistatud. Hageja on arvestanud ka teise magamistoaga, mille osas tal

samuti puudub hagiavalduses etteheide. Seega kostja palub kohtul mitte arvestada hageja

esitatud tõendiga, mis on ilmselgelt vastuoluline hagiavalduses väidetule.

10. Kostja kinnitab, et enne korterist lahkumist parandas mõned lahtitulnud tapeedi osad

omakäeliselt. Pigem nähtub hageja esitatud fotodest, et need on hageja enda poolt

kahjustatud, nagu näiteks pildil nr 9. On selgelt eristatav, kus on värskelt maha tõmmatud

tükk, mis on heledam, ning ülalpool on tumedam koht, eeldatavasti ajapikku määrdunud/

muutnud tumedaks. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et vaidlusoleva korteri

põranda katte pärineb ilmselgelt 90-ndatest ning on tõenäoliselt ka sel ajal paigaldatud. Ka

2-22-14554

puudub teave tapeedi paigalduse ajast, selle vanusest. Kuid juba silmnähtavalt on näha, et

tegemist on väga vana ehitusmaterjaliga, mille paigaldamise aeg ei ole kostjale teada.

11. Hageja on hagiavalduses märkinud, et korteris on kassi hais ja, et üürnik on rikkunud

üürilepingu punkti 4.6. Kostja kinnitab, et ei ole kunagi pidanud antud korteris kassi, kuna

see on lepinguga keelatud. Tegemist on hageja meelevaldse, paljasõnalise ja vale väitega,

mida ta pole tõendanud. Kostja ei saa jätta rõhutamata ka üürilepingu lõpetamise viisi

hageja poolt. Nimelt on hageja enda 14.02.2022 kirjas kostjale märkinud, et soovib

üürilepingut lõpetada 01.04.2022. Kostja leiab, et hageja ei ole järginud seadusest

tulenevat kohustust, mille kohaselt pidi hageja lepingu ülesütlemisel järgima sätestatud

tähtaegu. Hageja on käitunud kostja vastu pahatahtlikult ning rikkunud üürilepingust kui

ka VÕS-st tulenevaid kohustusi. Samuti ei vastanud ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele.

12. Eluruumi valduse üleandmisel ja tagastamisel kirjalikku akti ei koostatud. Üürileandja

esindaja V. P. sai üürnikuga kokku 29.03.2022 kella 18.00 paiku, mil ta vaatas koos xxx

M. C. üle eluruumid, võttis vastu üürnikult 5 võtmekomplekti ning palus viimased

mööbliesemed üürnikul enne märtsi lõppu väljavedada. Üürnik seda ka tegi ning

telefonivestluses V.iga avaldas üürnik soovi taaskord kohtuda, et saaks viimase

võtmekomplekti üle anda ning korter taaskord ülevaadata, kirjaliku üleandmis-

vastuvõtmis akti vormistamiseks, kuid V. P. avaldas, et ei soovi enam kokku saada ning

palus võtmed jätta korteri postkasti. Üürnik käitus nii nagu üürileandja volitatud esindaja

seda palus ning jättis võtmed postkasti, edastades V.ile SMS-i teel ka sellekohase teate.

Seega sellest järeldub, et üürileandja oli volitanud enda esindajal, nimega V., valdused

ülevaadata ning selle käigus ei avastanud V. mistahes tekitatud kahju, vaid mainis, et kõik

on korras.

13. Seda, et kostja kahjustas ruume, ei tõenda miski, kuna hageja volitatud esindaja vaatas

29.03.2022 ruumid üle, ega avaldanud mistahes kahjustuste osas pretensioone.

kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on korterit pea kaheaastase

hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ning tekitanud sellega

hagejale kahju.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

15. Pooled sõlmisid 24.04.2020 üürilepingu, mille kohaselt üürileandja annab üürnikule

elamiseks kasutada eluruumi asukohaga xxx. Ehitisregistri andmetel on eluruum

üldpinnaga 79,9 m2, mis koosneb 4 toast, köögist, esikust, WC ja vannitoast (dtl 9-12).

Pooled sõlmisid 12.05.2020 ka xxx eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 13-14,

208-209). Akti p 2 kohaselt on eluruumi valdus üürnikule üle antud heas seisukorras: vee

kanalisatsioon, kütte- ja elektrisüsteemid on töökorras. Korteris olemasolev mööbel ja

tehnika on puhtad ja töökorras. Akti p 5 on tehtud märge, et valgusti lüliti elutoas on

rikkis ning fotode juures on tehtud märke puuduolevate mööbliesemete kohta. Muid

märkeid mittevastavuse kohta tehtud ei ole.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma

teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

2-22-14554

selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega

pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt,

eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis

toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

17. Üüriese tuleb seega üürileandjale tagastada seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele, st arvestades asja loomulikku kulumist. Selle kohustuse rikkumise korral

tekib üürileandjal üürniku vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle

üleandmisaktis toodud seisundis (VÕS § 334 lg 1). Seda, et üüriese on kahjustatud üle

tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, peab tõendama üürileandja. „Kui üürnik

üürileandjale asja tagastab, kuid kui üürileandja ei ole tagastamisel rahul asja seisundiga,

peab üürileandja tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud lg 1

esimeses lauses sätestatule. VÕS II kommenteeritud väljaanne, § 344 komm 3.2). Hageja

pidi käesolevas menetluses tõendama, et üürilepingu lõppedes esinesid üürilepingu esemel

tema poolt välja toodud puudused. Kostjal tuli seejärel tõendada, et hävimine,

kahjustumine või kaotsiminek toimus asjaoludel, mis ei tulenenud üürnikust või tegemist

on loomuliku kulumisega. Üürnikust tulenevaks asjaoluks saab lugeda üürnikupoolset

lepingutingimuste või hoolsuskohustuse rikkumist.

18. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama paragrahvi 2. lõige

sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114

sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

19. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas eluruumil esinesid hageja poolt esile toodud

puudused - kassihais korteris, kassi poolt kraabitud tapeedid ja rikutud põrandad. Samuti

veekahjustus põrandal ja auk ukses. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud asja

materjalide juurde korteri üleandmisvastuvõtu akti ja fotod korterist, mis on väidetavalt

tehtud eluruumi vastuvõtmisel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud puuduste

olemasolu ning nende tekkimist üüriperioodi ajal.

20. VÕS § 276 lg 1 ja 2 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma

kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja

tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See tähendab seda, et

kui üürileandja annab üürnikule üle mingis seisundis üürilepingu eseme, millel on mingid

omadused, ja kui üürnik peab vastavat seisundit või omadusi märkama, võtab asja vastu ja

ei esita selles osas pretensioone, võib eeldada, et üürilepingu ese oli sellises seisundis,

nagu lepingupooled selles kokku leppisid.

21. Kohtule esitatud nn „pärast“ fotodelt nähtub, et vähemalt kahes toas on tapeet kriibitud,

tubade parkett on muutunud laiguliseks, köögi põrand on kriibitud ja koridoris on parkett

rikutud. Kuigi hageja fotodel ei ole säilinud metaandmed, millest kohus saaks tuvastada

fotode tegemise kuupäeva, on hageja kohtule esitanud kuvatõmmised hageja seadusliku

esindaja WhatsAppi sõnumivestlusest oma isa V. P.ga. WhatsAppi vestlusest selgub, et

2-22-14554

fotod teinud V. P. edastas fotod 03.04.2022 hageja seaduslikule esindajale (dtl 142-149).

Seega ei saa fotod olla tehtud hiljem kui 03.04.2022. Eluruumi 12.05.2020 üleandmise

vastuvõtu aktist ei nähtu, et pooled viidatud vead aktis fikseerinud.

22. Kostja selgitas, et parketilaigud ning kulunud köögipõrand olid eluruumis juba enne

üürilepingu sõlmimist ja esitas hageja väidete ümberlükkamiseks omakorda fotod, mis

väidetavalt on tehtud enne üürilepingu sõlmimist ja üüriperioodi ajal. Kuigi kohus palus

ka kostjal esitada fotod kujul, millest kohus saaks tuvastada fotode tegemise aja, kostja

seda ei teinud. Kostja esitas fotod uuesti kujul, milles väidetavalt on fotode failiteave

fotole nn „külge kleebitud“, kuid kohtul ei ole sellisel kujul esitatud fotodelt jätkuvalt

võimalik kontrollida fotode tegemise aega. Sellises formaadis esitatud fotole on

failiteabena võimalik külge kleepida mida iganes. Samas ei ole kostja esitatud enamiku

fotode tegemise ajal tähendust, kuivõrd neilt ei nähtu tegelikkuses puuduste olemasolu või

nende puudumine, seega ei tõenda need asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid.

23. Hageja hinnangul on kostja kass teinud parketile uriinilaike ning kratsinud katki tapeedi

kahes toas. Oma väidete tõendamisel tugineb hageja fotodele, millest nähtub kratsitud

tapeet ning pruunid laigud parketil (dtl 15-21). Kostja on eitanud kassi pidamist korteris.

Kohus märgib, et kostja väited ei ole kohtule veenvad. Tapeet on tõepoolest kraabitud ja

täis kassile iseloomulikke küünejälgi. Kohtul ei ole kahtlust, et kahjustused on tekkinud

just kassi tegevuse tagajärjel. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapärase kulumisega, vaid

kostja lemmikloom on tapeeti kahjustanud. Kohus leiab, et sellega on tõendatud

kassikahjustused tapeedil. Kahjustusi on näha nii heledal tapeedil, kui triibumustriga

tapeedil (dtl 18, 19, 20). Seega on tapeet rikutud vähemalt kahes erinevas toas. Kuigi

kostja on tuginenud sellele, et see oligi vana ning ammu pandud tapeet, ei ole selle väitel

mingit tähendust. Ka 20 aastat tagasi seina pandud tapeet võib igati täita oma eesmärki,

kui sel ei ole kahjustusi või rebendeid. Samas kassi poolt kraabitud ja rikutud tapeet jätab

lohaka ning hoolitsemata mulje, vähendab eluruumi atraktiivsust ja seega ka hageja

võimalusi eluruum uuesti üürile anda. Üleandmisaktis ei ole fikseeritud, et hageja oleks

kostjale üle andnud kraapimisjälgedega või rebenenud tapeedi ning kraapimisjälgi ei

nähtu ka üleandmisakti fotodelt.

24. Hageja hinnangul on kostja kass rikkunud tubades parketi. Hageja tõi esile tugeva

kassipissi lõhna eluruumis ja laigud parketil (dtl 15 - 17, 19 - 21). Kostja vaidleb laikudele

vastu ja väitis, et laigud olid olemas enne üürilepingu sõlmimist. Nii on kostja esile

toonud, et laigud piltidel olid üürilepingu sõlmimise ajal varjatud hageja poolt veel ära

viimata mööbliga. Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud foto peegelustega kapi ees

paiknevast suurest männipuidust kapist (dtl 82). Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja esitatud

fotolt nähtub, et männipuidust riidekapp asub triibulise tapeediga toas peegellükandustega

kapi ees. Hageja fototabelil on muuhulgas kujutatud kassipissilaike sama kapi ees, laigud

on peamiselt tagumise so uksest kaugema peegelukse ees. Sellele viitab peegelustega kapi

raam, foto on tehtud suunaga toaukse poole, kuivõrd foto ülemisest nurgast paistab ukse

alumine nurk (dtl 15, alumine foto). Samas vaadeldes samast toast tehtud fotot 12.05.2020

üleandmise aktis, tumedaid laike ei nähtu. Näha on sissepoole avanev toauks, triibuline

tapeet ja see, et tagumise kapiukse ees ei ole mingeid laike (dtl 14, keskmine vasakpoolne

foto). Kohtu ette ei ole toodud, et korteris oli veel teine sarnane kapp, mille ukse ees

võisid enne üürilepingu sõlmimist hageja poolt esile toodud laigud olla. Üleandmisakti

kohaselt teist lükandustega riidekappi korterisse ei jäänud (dtl 13). Samuti ei ole kohtu

ette toodud asjaolusid, et 12.05.2020 üleandmisaktis olid vanad, tegelikkusele

mittevastavad fotod või oleks hageja fotosid üleandmisaktis enne kohtule esitamist

töödelnud või moonutanud. Kohtule on esitatud üleandmisakti digitaalselt allkirjastatud

variant, seega ei ole aktis toodud fotode töötlemine ka usutav.

2-22-14554

25. Kostja esitas kohtule foto, millelt nähtub iseenesest sarnane nn „kassipissi“ laik (dtl 79),

kuid see foto ei tõenda veel seda, et laigud parketil esinesid enne üürilepingu sõlmimist.

Kuigi hageja on nimetatud foto tegemise koha ja aja seadnud kahtluse alla, ei ole kohtul

kahtlust, et foto on tehtud üürilepingu esemeks olevas korteris. Kostja esitatud fotot ei ole

küll võimalik siduda heleda ega ka triibulise tapeediga toaga, kuivõrd kostja fotol on neis

tubades olevatest laelampidest erinev laelamp, samuti asub ukse vastas aken, mis ei ole

heleda tapeedi ja triibuliste tapeediga tubade puhul võimalik. Samuti on akna ees sik-sak

mustriga kardin, mida ei nähtu ei heleda tapeedi, triibulise tapeedi ega punasemustrilise

tapeediga tubades. Samas nähtub kostja esitatud fotolt sarnane esikutapeet ja parkett nagu

hageja poolt asja materjali juurde esitatud fotodelt, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik

tõsikindlalt tuvastada foto tegemise aega. Kuigi fotolt ei nähtu tapeedi ja parketi

veekahjustusi, nagu on näha ühel hageja poolt esitatud fototabeli esimesel fotol, ei saa

kohus siit veel järeldada, et foto on võetud enne üürilepingu sõlmimist (dtl 15, ülemine

foto).

26. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole kostja foto esitatud koos metaandmete ja failiteabega,

vaid fotole on väidetav foto tegemise aeg külge kleebitud ja seega ei saa kohus kindlalt

tuvastada foto tegemise aega. Ka muid andmeid, millest kohus saaks tuvasta foto tegemise

umbkaudse aja, kohtule esitatud ei ole. Seega on hageja tõendanud, et laigud parketil on

tekkinud üürilepingu kehtivuse ajal. Kostja hageja väiteid ümber lükanud ei ole. Kas

laigud on tekkinud kassi tegevuse tulemusel või mõnel muul põhjusel, ei ole antud juhul

oluline. Oluline on see, et laike enne ei olnud ja parkett on rikutud ajal, mil üürilepingu

ese oli kostja valduses.

27. Hageja on kostja tekitatud puudusena esile toonud ka köögipõranda kahjustuse (dtl 22). Et

tegemist on just köögipõrandaga, kinnitab liistu kohal olev kollane värv. Üleandmisaktilt

nähtub, et köögi seinad olid kollast värvi (dtl 14). Kostja on omaltpoolt esitanud foto,

millelt nähtub, et köögipõrand oli toolijalgadest kraabitud (dtl 81). Kuigi ka sellelt fotolt

ei ole nähtav foto tegemise aeg, saab selle foto puhul olla kindel, et tegemist on enne

üürilepingu eseme üleandmist võetud fotoga. Nimelt on üleandmisaktil köögifotode

juurde märgitud, et laud ja toolid on puudu (dtl 14). Seega ei saanud kostja teha köögist

fotot koos hageja laua ja toolidega ajal, kui eluruum oli kostja valduses, sest eluruum anti

kostjale üle ilma köögilaua ja toolideta. Kuivõrd hageja esitatud fotost ei nähtu muud

kahjustust, kui samuti mööbli liigutamisest tekkinud kraapejäljed, ei saa kohus seostada

nende jälgede teket kostja tegevuse või tegevusetusega. Selles osas ei ole hageja etteheide

kostjale tõendatud.

28. Hageja leiab, et kostja on rikkunud ka esikuparketi. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud

asjaolu, et kahjustus on tekkinud üüriperioodi ajal, kuid leiab, et kahjustus on põhjustatud

vannitoas toimunud uputusest ning hoopis hageja on jätnud puuduse üüripinnal

kõrvaldamata. Tõepoolest nähtub hageja esitatud fotolt, et parkett on saanud tõenäoliselt

tugeva veekahjustuse, kuivõrd parketiliistud on olnud pundunud ja hiljem kuivanud

kõveraks ja liimühendused on lahti tulnud (dtl 15). Lühiajaliselt märjaks saanud parkett

tõmbab kuivades end tagasi, kuid siin on näha, et erinevad parketikihid ning liistud on

liimist lahti tulnud ja kõveraks tõmbunud. Kohtu hinnangul on kahjustus tõenäoliselt

tekkinud pikema aja vältel vee parketi alla sattumise tõttu.

29. Vaidlust ei ole selles, et korteris toimus üüriperioodi jooksul veeavarii, mil hageja

esindaja kutsus kohale santehniku. Tunnistaja kirjeldas, et vannitoas läks tihend katki ja

kutsuti välja torulukksepp (11.12.2024 prt 4, 00:34:14). Kuigi tunnistaja väitel uputust

vannitoas ei olnud, on tõenäoline, et pikema aja vältel imbus vett vanni alt muuhulgas ka

esikupõrandasse. Üleandmisaktist nähtub, et vannialune oli kinni plaaditud ja seega ei

2-22-14554

olnud äravoolu või ülevoolu tihendi purunemine hõlpsalt märgatav ja seega sai kahjustus

tekkida pikema aja jooksul. Paratamatult juhtub kõigega midagi mingi aja vältel ja parima

tahtmise juures ei ole võimalik asjade esialgset seisukorda igavesti säilitada, nii ka vanni

äravoolu/ülevoolu tihendiga. Hageja ei ole esile toonud, et tihend vannitoas purunes

ebasihtotstarbelise kasutamise või kostja tegevuse tõttu. Samuti ei ole hageja esile toonud,

et põrandakahjustus oleks tekkinud kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Selles osas ei

ole hageja nõue põhjendatud.

30. Kohus leiab, et hageja etteheide ukse sees oleva auguga on põhjendatud. Asjas ei ole

tõendatud, et auk oles olnud ukses eelnevalt, üleandmisaktis selle kohta märget ei ole.

Foto august ukses on tunnistaja poolt 03.04.2022 edastatud koos teiste fotodega hageja

seaduslikule esindajale, seega ei ole kohtul kahtlust, et foto on tehtud üüripinnal ja

hagejale kuuluvas korteris koos teiste fotodega puudustest ja kahjutustest korteris. Kostja

ei ole eile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks järeldada, et kostja tekkinud

kahjustuse eest ei vastuta. Tegemist ei ole tavapärase kulumisega või lepingujärgse

kasutamise tõttu tekkinud kahjustusega VÕS § 334 lg 2 mõttes.

31. Kohus seisukohal, et kostja ei ole üüritud elamispinda kasutades käitunud piisavalt

hoolikalt. Üürnik peab kasutama asja hoolikalt, st nii nagu üks tavaline hoolikas üürnik

asja kasutaks, samuti peab üürnik ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära

hoiaks. Juhul kui üürnik rikub tal lasuvaid kohustusi ja kui selle tagajärjel tekib asjale

puudus, siis selle puuduse eest üürileandja ei vastuta ning vastutab üürnik.

32. Hageja selgitas hagiavalduses, et esitas 13.04.2022 kostjale pretensiooni, millega osaliselt

tasaarvestas kahju hüvitamise nõude 12 049,20 eurot ja kõrvalkulude 228,42 eurot

tasumise nõude kostja tagatisraha tagastamise nõudega summas 450 eurot ning seega

nõudis, et kostja tasuks 10 027,68 eurot hagejale hiljemalt 29.04.2022. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhinõudena 10 027,68 eurot. Hageja tugineb oma nõudes OÜ Remet

Ehitus 05.04.2022 hinnapakkumisele, mille järgi maksab 220m2 tapeedi vahetus 5 500

eurot, köögi seinte värvimine 32m2 416 eurot ja parketi vahetus 75 m2 koos liistudega 2

625 eurot, kokku 8 541 eurot ja koos käibemaksuga 10 249,20 eurot. Kohus märgib, et

hagejal on hagiavalduses juhtunud väike näpuviga, kuivõrd OÜ Remet Ehituse

hinnapakkumine ei olnud 12 049,20 eurot vaid 10 249,20 eurot (dtl 28). Hageja

arvutuskäik on iseenesest õige ja seega on tema sissenõutav summa kooskõlas tema poolt

välja toodud arvutuskäiguga.

33. Kohus leiab, et vaatamata õigele arvutuskäigule ei kuulu kogu sissenõutav summa

rahuldamisele. Nimelt on hageja hinnapakkumisel märgitud köögi seinte värvimine, kohtu

ette ei ole toodud ühtegi kahjustust seoses köögiseinte või nende värvimise vajadusega. Et

köögi seinad vajavad värskendamist on seotud eluruumi tavapärase amortisatsiooniga,

millega üürileandja peab arvestama. Loomuliku kulumisega seotud parandustööde

hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Seega selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

34. Samuti on hageja tõendanud kassi kraapimisjälgede olemasolu tapeedil vaid kahes toas,

heleda tapeediga ning triibulise tapeediga tubades. Punasekirju tapeedi ega neljanda toa

tapeedi kahjustamist hageja tõendanud ei ole. Kostja on oma 08.11.2022 vastuväites

muuhulgas toonud esile et kogu korteri tapeedivahetus mahus 220m2 ei ole põhjendatud.

Hageja selle vastuväitele vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et kostja etteheited on

põhjendatud ja nõue 220m2 tapeedivahetuse eest on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus

märgib, et kahe 4m*4m toa seinapindala Lasnamäe tubade standardkõrguse 2,55m puhul

oleks 81,6 m2. Arvestades seda, et ka esikus oli tapeet rikutud, peab kohus mõistlikuks

tapeedi vahetusega seonduvalt kostjalt välja mõista 110m2 tapeedi vahetuse kulu 2 250

eurot+ km.

2-22-14554

35. Kohus ei pea võimalikuks kogu korteri parketivahetusega või lihvimisega seotud kulu

kostjalt välja mõista vaid vähendab ka seda summat. Iseenesest on õige, et iseloomulik

kassipissi hais imbub parketti ning on tuntav ka pika aja möödudes ning selline parkett

vajab väljavahetamist või vähemalt lihvimist ja uuesti lakkimist, kuid praegu on hageja

tõendanud kassi tapeedi kraapimiskahjustuste olemasolu vaid kahes toas. Siit saab kohus

teha järelduse, et kass elas ja liikus ning ühtlasi märgistas oma territooriumi samuti just

neis kahes toas. Laikude asukoht üle kogu korteri kõikides tubades ei ole tõendatud.

36. Esikupõranda puhul ei leidnud kostja tegevus selle kahjustumisel tõendamist. Kohus peab

võimalikuks välja mõista hüvitise parketikahjustuste katteks 32m2 so ca kahe 4m*4m toa

parketi eest summas 1 120 eurot + km. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 3 370 eurot, millele lisandub käibemaks 22% so kokku 4 111,40 eurot.

37. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 30.09.2022 kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja viivisenõudele

sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt

4 111,40 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 1 126,94 eurot.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista võlgnevus 4 111,40 eurot, samuti kohtuotsuse tegemise aja

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis alates 30.09.2022 summas 1 126,94 eurot ja sealt

edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni otsuse täitmiseni.

39. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

40. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab

kohus, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab siin juures ka

sellega, et tõendamist leidis hageja põhiline väide, et kostja kahjustas eluruumi ja

kahjustuste puhul ei olnud tegemist loomuliku kulumisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik