3-23-2704/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2704

Haldusasi

X kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse kohustamiseks teostada

ehitusjärelevalvet

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Kaili Siilak

Vastustaja Kohtla-Järve linn, esindaja linnasekretär Anna

Generalova

Kolmas isik Y

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus. Kohustada Kohtla-Järve linna viima X 29. novembri 2021. a

taotluse alusel läbi ehitusjärelevalve menetluse.

2. Mõista Kohtla-Järve linnalt X kasuks välja menetluskulud 4134 eurot 90 senti. Jätta

ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kolmanda isiku nimed

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. märtsil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2704

1. X on Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas asuva Tartu mnt 51b kinnistu omanik. Tema

kinnistul asub muu hulgas kuur, mis paikneb naaberkinnistu Tartu mnt 51a vahetus läheduses.

Tartu mnt 51 a kinnistul asuvad kuurist mõne meetri kaugusel eluhoone ja abihoone.

2. X esitas 29. novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a kinnistul

asuvate ehitiste üle järelevalvemenetluse alustamiseks. Taotluse kohaselt on naaberkinnistul

asuvad ehitised ehitatud liiga lähedale kinnistute piirile, hoonetel puuduvad kasutusload,

osadel ehitistel puudub nõutav ehitusprojekt ja -teatis. Taotluse esitaja hinnangul on

naaberkinnistule ehitamisega tekitatud potentsiaalselt tuleohtlik olukord ning Tartu mnt 51a

kinnistul on vaja läbi viia paikvaatlus.

3. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas 19. jaanuari 2022. a kirjaga Xle, et linnavalitsuse

järelevalvespetsialist kavatseb kontrollida Tartu mnt 51a ehitisi. 2023. a juulis teatas

linnavalitsus vastusena X järelepärimisele, et järelevalvemenetlus ei ole veel lõppenud.

4. X esitas 29. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse

kohustamiseks teostada ehitusjärelevalvet. Kaebaja soovib, et linn lahendaks Tartu mnt 51a

kinnistul asuvatest hoonetest tingitud tuleohutuse probleemi.

5. Tartu Halduskohus võttis 19. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse ning

kaasas kolmanda isikuna menetlusse Tartu mnt 51a kinnistu omaniku Yi.

6. Kolmas isik esitas 19. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

7. Kohtla-Järve linn esitas 23. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

8. Kohus otsustas 22. jaanuari 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses,

määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks

ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

9. Vastustaja esitas 11. veebruaril 2025 seisukoha ning kaebaja esitas 12. veebruaril 2025

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. Tartu mnt 51a kinnistul asuvad elamu, kuur-garaaž-saun ning majandushoone, kuid

ühelgi neist ei ole kasutusluba. Samuti puuduvad osadel ehitistel vajalikud ehitusload või

-teatised, ehitusprojektid ja nõusolekud.

10.2. Kaebaja kinnistul asuv kuur paikneb Tartu mnt 51a ja Tartu mnt 51b kinnistute

vahelisest piirist umbes 0,95 m kaugusel. Kaebaja kuur on asunud samas asukohas alates

1920. aastatest. Kuuri asukoht kajastub hoonete 1955. aasta joonisel, samuti 1973. a

topograafilise kaardi väljavõttel, Tartu mnt 51a 1982. a individuaalelamu krundiplaanil ning

kuuri on nimetatud 2000. a „Jaamaru 10“ õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise

korralduses. Seega asus kaebaja kuur samas asukohas nii enne Tartu mnt 51a kuur-saun-

garaaži projekteerimist (umbes 1986. aastal) kui ka ehitamist (2000. aastatel).

2(8)

3-23-2704

10.3. Tartu mnt 51a kinnistul asuv kuur-garaaž-saun on ehitatud kaebaja kuuri

tuleohutuskujasse (kuuride vahemaa on umbes 2,38 m). Tegemist on ebaseadusliku ehitisega,

kuid ehitise tuleohutusnõuete täitmiseks pole rakendatud ühtegi abinõu. Kuuri juurde,

kinnistute piiri lähedusse on ehitatud ka kanalisatsiooniauk. Kaebajale teadaolevalt puuduvad

Tartu mnt 51a omanikul nii ehitusload kui ka kooskõlastused tehnosüsteemide ehitustöödeks.

10.4. Tartu mnt 51a kinnistul asuv elamu ehitati 2005. aasta projekti alusel, kuid sellele on

tehtud ebaseaduslik juurdeehitus, mis asub Tartu mnt 51b kuurist umbes 2,67 m kaugusel.

Ehitisel puudub kasutusluba ning ja selle ehitise tuleohutusnõuete täitmiseks pole rakendatud

ühtegi abinõu.

10.5. Tartu mnt 51a kinnistul asuv majandushoone asub kinnistute vahelisest piirist umbes

1,68 m kaugusel ning kaebaja kuurist umbes 2,63 m kaugusel. Kohtla-Järve Linnavalitsuse

25. aprilli 2005. a korraldusega nr 641 antud projekteerimistingimuste kohaselt peab hoone

jääma krundist vähemalt 3 m kaugusel või tuleb esitada naaberkinnistu omaniku kirjalik

nõusolek. Tartu mnt 51a kinnistu omanik on rikkunud majandushoone rekonstrueerimisel

projekteerimistingimusi, sest kaebaja ei ole nimetatud nõusolekut andnud.

10.6. Kaebaja kuuri osalise kokkuvarisemise tõttu ehitati sellele 2005. a suvel uued seinad ja

katus, kui kuuri asukohta ei muudetud. Kuuril puudub nii linna poolt kooskõlastatud

ehitusteatis kui ka -projekt. Kuurile koostati 2020. aastal ümberehituse eelprojekt, mis hõlmab

nii kuuri taastamise käigus ehitusprojektita tehtud muudatusi kui ka uut puukuuri osa, mida

pole seniajani ehitatud. Kuuri seadustamine ega laiendamine ei ole võimalik, sest linn ei

kooskõlastanud projekti tuleohutusnõuete projektis kajastamata jätmise tõttu. Linn kohustas

kaebajat täitma tuleohutusnõuded ka Tartu mnt 51a poolse seina osas, kuid jättis arvestamata

Tartu mnt 51a kinnistu omaniku kohustusega tagada tuleohutusnõuete täitmine. Linn tegi

kaebajale kuuri seadustamiseks 2019. a ja 2021. aastal ettekirjutused. Halduskohus tühistas

2021. a ettekirjutuse haldusasjas nr 3-21-2299.

10.7. Tuleohutusnõuete täitmiseks on vajalik, et Tartu mnt 51a kinnistu omanik ehitaks kuur-

garaaž-sauna ja kaebaja kuuri ning elumaja juurdeehituse ja kaebaja kuuri vahele

tuletõkkeseina. Kuna Tartu mnt 51a kinnistu omanik pole soovinud leida kompromissi, on

vaja, et vastustaja kui ehitusjärelevalve teostaja kohustaks Tartu mnt 51a kinnistu omanikku

tuleohutusnõudeid täitma. Asjaolude (sh Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste

seaduslikkuse) tuvastamiseks ning tuleohutusnõuete täitmise kohustuse ulatuse

kindlaksmääramiseks on vaja läbi viia ehitusjärelevalve menetlus. Kaebaja esitas 29.

novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a kinnistul asuvate

ehitiste osas järelevalvemenetluse alustamiseks ja Tartu mnt 51a kinnistul paikvaatluse

läbiviimiseks, kuid vastustaja ei ole seniajani järelevalvemenetlust (sh paikvaatlust) läbi

viinud. Samuti ei ole vastustaja vastanud kaebaja päringutele ega andnud kaebaja taotluse

lahendamise kohta kohast teavet.

11. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

11.1. Vastustaja teavitas 19. jaanuari 2022. a kirjas kaebajat, et Tartu mnt 51a ehitise

rekonstrueerimiseks oli linnavalitsus andnud 22. novembri 2005. a korraldusega nr 1551

ehitusloa. Kuur-saun-garaaži püstitamise aluseks oli projekti asendiplaanile tehtud märge

„Ehitustöödega alustamine on lubatud“. Majandushoone oli püstitatud linnavalitsuse 12.

detsembri 2006. a korralduse nr 1876 alusel. Seega on kõik ehitised ehitatud seadusega

kooskõlas.

3(8)

3-23-2704

11.2. Tartu mnt 51a elamul puudub küll kasutusluba, kuid järelevalvemenetluse läbiviimiseks

pole vajadust. Kolmanda isiku esitatud kasutusloa taotlus on menetluses, sest kõik

Päästeameti märkused ei ole veel lahendatud. 18. detsembril 2023 selgitas abilinnapea

kolmandale isikule vajadust lahendada Päästeameti märkused koostöös projekteerijaga. Kui

pärast kõikide puuduste kõrvaldamist selgub, et ehitis ei vasta ehitusloale, keeldub vastustaja

kasutusloa andmisest. Ülejäänud ehitiste kohta tuleb omanikul samuti esitada kasutuseelne

audit. Vastustaja oleks küll pidanud kaebaja taotlusele reageerima ja menetlust alustama, kuid

järelevalvemenetluse sisulist läbiviimist ning selleks kohustamist ei pea vastustaja

otstarbekaks.

11.3. Vastustaja ei algatanud Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalve

menetlust, vaid hindas menetluse läbiviimise vajadust. Järelevalvemenetluse läbiviimisega

pole võimalik saavutada riikliku järelevalve eesmärki, sest võimalik oht on tuvastatud –

kummalgi krundil pole tagatud tule leviku takistamine ühelt hoonelt teisele. Kaebaja kinnistul

asuv kuur on ehitatud omavoliliselt, mis omakorda välistab kasutusloa andmise Tartu mnt 51a

kinnistul asuvale elamule. Samas ei ole võimalik kaebaja kuuri seadustada ega sellele

puukuuri juurde ehitada, sest kaebaja ei ole projekti Päästeametiga kooskõlastanud. Kinnistute

omanikud peavad kõigepealt olema huvitatud olukorra lahendamisest kompromissiga.

Kinnistuomanike pikaajalise lahendamata olukorra põhjuseks on nende tegevusetus, täpsemalt

soovimatus saavutada kokkulepet. Vastustaja on samuti huvitatud ehitiste seadustamisest ja

on valmis andma erimeelsuste lahendamisel nõustamisabi, kuid seda vaid kinnistuomanike

soovil. Ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Päästeamet.

12. Kolmas isik väidab, et kaebaja ehitas oma kuur-sauna-garaaži Tartu mnt 51b kinnistule

2000. aastal ilma tema nõusolekuta ning kõik probleemid said sellest alguse. Kolmanda isiku

ehitised on ehitatud linnavalitsuse loal ning kõik ehitised on ehitisregistris. Tema elamu on

ümber ehitatud 2005. a ehitusloa alusel vastavalt projektile. Ehitusloa andmise ajal oli Tartu

mnt 51b kinnistul asuv ühekorruseline puukuur amortiseerunud ja kuulus lammutamisele.

Kaebaja ei koostanud projekti ega vormistanud lube, vaid ehitas uue hoone ehitusloata.

Kolmas isik tellis oma hoonele tuleohutusauditi, milles on näidatud meetmed, mida tuleb

olukorra lahendamiseks rakendada. Kaebaja abihoone ehitamise projekt peaks samuti

tuleohutusnõuete täitmise meetmeid sisaldama. Kolmas isik ootab auditi tulemust ning

loodab, et kaebaja vormistab oma hoonele ehitusloa ja teostab kõik olukorra lahendamiseks

vajalikud tööd. Kolmas isik ei ole nõus osalema kaebaja hoone ümberehitamisel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks vastustajat viima Kohtla-

Järve linnas Ahtme linnaosas Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste suhtes läbi

järelevalvemenetluse.

Asja materjalidest nähtuvalt asuvad Tartu mnt 51a kinnistul (registriosa nr 1739907;

katastritunnus 32204:001:0023) kolm hoonet: elamu (ehitisregistri kood 102035890),

kuur-saun-garaaž (ehitisregistri kood 102035891) ja majandushoone (ehitisregistri kood

120316833). Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et elamu rekonstrueerimiseks anti

ehitusluba 2005. aastal ning majandushoone ehitusluba 2006. aastal (dtl 128). 2018. aastal

koostatud Tartu mnt 51a elamu kasutuseelse auditi kohaselt laiendati elamut

4(8)

3-23-2704

rekonstrueerimisprojekti alusel 2006. aastal (auditi p 3.3; dtl 60). Kuur-saun-garaaž on

vastustaja väitel ehitatud 1986. aastal kooskõlastatud projekti alusel (vastustaja 19. jaanuari

2022. a vastus kaebajale; dtl 106). Seega on vähemalt osa ehitustegevusest toimunud enne

2015. aastat.

15. Ehitis peab kogu olemasolu vältel olema ohutu (EhS § 8 ja § 11 lg 1). Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 lg 1 kohaselt peab olema ohutu ka

ehitis, mis on ehitatud enne 1. juulit 2015.

16. EhSRS §-d 28 ja 29 reguleerivad ehitiste seadustamist, mis on ehitatud enne 1. juulit 2015.

Ehitise ohutuse hindamise alused sõltuvad sellest, kas ehitis on ehitatud enne 1. jaanuari 2003

või hiljem (vrd EhS § 28 lg 5 ja § 29 lg 3). Mõlemal juhul võetakse ehitise ohutuse

hindamisel aluseks ehitusprojekt ning selle puudumisel tuleb ehitise omanikul tellida ehitise

ohutuse hindamiseks audit (EhS § 28 lg 6 ja § 29 lg 6; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus nr 3-18-2244/36, p-d 20 ja 21).

17. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on teostada ehitusseadustikus ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg

1). EhS § 130 lg 2 kohaselt täidab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet

teostades muu hulgas järgimisi ülesandeid: ehitise ehitamise detailplaneeringule,

projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse

kontrollimine (p 1); ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise

kasutamiseelse ohutuse kontrollimine (p 2); ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja

sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine (p 3).

EhSRS § 29 lg 7 paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse otsustada ehitise auditi

tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse üle, arvestades eelkõige ehitisele

esitatavate nõuete täitmist (sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust),

ehitise ehitamise aega, ehitise kasutamise otstarvet, samuti kinnisasja omaniku ning vajaduse

korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. Kui ehitise auditi tulemusel

selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, peab kohaliku

omavalitsuse üksus tegema EhSRS § 29 lg 8 kohaselt ettekirjutuse ehitise nõuetega

vastavusse viimiseks. Nii ehitise auditi tegemise kohustuse kui ka ettekirjutuse täitmisele

sundimiseks näeb seadus ette sunniraha rakendamise võimaluse (EhSRS § 29 lg 9).

18. Praeguses asjas nähtub järelevalvemenetluse läbiviimise kohta järgnev.

18.1. Kaebaja esitas 29. novembril 2021 Kohtla-Järve Linnavalitsusele taotluse Tartu mnt 51a

kinnistul asuvate ehitiste üle järelevalve teostamiseks (dtl 100). Taotluse kohaselt on Tartu

mnt 51a kinnistul asuvad kolm ehitist ehitatud kaebaja kinnistu piirile liiga lähedale. Lisaks

on kuur-saun-garaaž ja elamu ehitatud liiga lähedale kaebaja kinnistul asuvale kuurile ning

sellega on tekitatud tuleohtlik olukord. Taotluses osutati ka sellele, et Tartu mnt 51a kinnistul

asuvad hooned on vähemalt osaliselt ehitatud ilma nõutavate ehitusprojektide ja -teatisteta

ning vastuolus projekteerimistingimustega. Samuti puuduvad hoonetel kasutusload. Ühtlasi

palus kaebaja viia Tartu mnt 51a kinnistul läbi paikvaatluse.

18.2. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas 19. jaanuaril 2022 kaebajale, et kaebaja esitatud

andmete alusel kavatseb linnavalitsuse järelevalvespetsialist täiendavalt kontrollida Tartu mnt

51a ehitisi. Ühtlasi osutas linnavalitsus Tartu mnt 51a kinnistul asuvate hoonete ehitamise

aluseks olevate dokumentidele ning märkis, et Tartu mnt 51b kinnistul asuv kuur on

samamoodi ebaseaduslikult ümber ehitatud.

5(8)

3-23-2704

18.3. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2022, 14. novembril 2022 ja 23. mail 2023 Kohtla-Järve

Linnavalitsusele järelepärimised seoses järelevalvemenetluse läbiviimisega (dtl 109–111).

18.4. Vastustaja vastas kaebajale 14. juuli 2023. a kirjaga (allkirjastatud 27. juulil 2023),

milles teatas, et järelevalvemenetlus ei ole veel lõppenud, Tartu mnt 51a ehitisi ei ole

kontrollitud ning inimressursside puudumise tõttu on raske öelda, millal jõutakse paikvaatlus

teostada. Ühtlasi selgitas vastustaja, et Tartu mnt 51a elamu osas on pooleli kasutusloa

andmise menetlus (dtl 112).

18.5. Kaebaja palus 6. oktoobri 2023. a kirjas viia järelevalvemenetluse läbi võimalikult

kiiresti ning anda paikvaatluse tulemustest teada hiljemalt 31. oktoobril 2023. Ühtlasi teatas

kaebaja kavatsusest pöörduda järelevalvemenetluse läbiviimisega viivitamise tõttu kohtusse

(dtl 114).

19. Kohtu hinnangul nähtub vastustaja 19. jaanuari 2022. a kirjast selgelt, et vastustaja asus

kaebaja 29. novembri 2021. a taotluse alusel Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle

ehitusjärelevalve menetlust läbi viima. Ka vastustaja 14. juuli 2023. a kiri kinnitab, et

vastustaja kavatses järelevalvemenetlust jätkata. Seega ei jätnud vastustaja kaebaja 29.

novembri 2021. a taotlust läbi vaatamata ega keeldunud järelevalvemenetlust alustamast.

20. Seevastu kohtumenetluses on vastustaja asunud seisukohale, et ta ei alustanudki

järelevalvemenetlust. 23. jaanuari 2024. a vastuses kaebusele märkis vastustaja, et ta oleks

pidanud kaebaja taotlusele reageerima ning menetlust alustama (dtl 128). 11. veebruari 2025.

a avalduses märkis vastustaja, et ta ei algatanud Tartu mnt 51a kinnistul asuvate ehitiste üle

ehitusjärelevalve teostamise menetlust, vaid üksnes hindas menetluse läbiviimise vajadust (dtl

163–165). Vastustaja märkis samas dokumendis, et linnavalituse järelevalvespetsialist küll

teavitas 19. jaanuari 2022. a vastuses kaebajat kavatsusest täiendavalt kontrollida Tartu mnt

51a kinnistul asuvaid ehitisi, kuid hinnates täiendavalt kogutud dokumente, jõudis

linnavalitsus arvamusele, et järelevalvemenetluse läbiviimine (sh paikvaatluse teostamine) ei

ole otstarbekas, sest arvatavasti lõppeb menetlus Tartu mnt 51a kinnistu omaniku

kohustamisega esitada elamu kasutuseelne audit, kuid see on linnavalitsusele juba esitatud.

Nagu kohus 22. jaanuari 2025. a määruses juba märkis, ei saanud kaebaja 29. novembri 2021.

a taotluse alusel alanud haldusmenetlus lõppeda vaibumisega. Kohus viitas samas määruses

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 43 ning kohustas vastustajat selgitama, millisel alusel

järelevalvemenetlus lõppes ning esitama seda kinnitava dokumendi, kuid vastustaja ei

esitanud 11. veebruari 2025. a menetlusdokumendis selgitust ega lisanud küsitud dokumenti.

Samuti ei selgu vastustaja 11. veebruari 2025. a vastusest, millal jõudis linnavalitsus

seisukohale, et paikvaatluse teostamine ja järelevalve menetluse läbiviimine ei ole

otstarbekas. Seepärast ei pea kohus vastustaja väidet järelevalvemenetluse alustamata jätmise

kohta usutavaks ega tõendatuks.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebaja 29. novembri 2021. a taotlust

seniajani lahendanud ning riikliku järelevalve menetlus ei ole seega lõppenud (HMS § 35 lg 1

p 1 ja § 43).

22. Vastustaja seisukoht, et järelevalvemenetlusega ei ole võimalik saavutada järelevalve

eesmärki, sest hoonete lähedusest tingitud tuleoht on juba tuvastatud, on ekslik. Riiklik

järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja

tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4). Kuigi riikliku

6(8)

3-23-2704

järelevalve menetluse alustamine võib olla põhjendatud ainuüksi ehitise ohutuse

kontrollimiseks (EhS § 130 lg 2 p 2) ning järelevalvemeetmete rakendamine võib olla

õigustatud ka ainuüksi ohukahtluse korral (KorS § 27), ei mõjuta need ülesanded kuidagi

riikliku järelevalve teostaja kohustust tagada ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine.

23. EhS § 8 teise lause kohaselt on ehitis ohutu, kui see ei põhjusta ohtu muu hulgas inimesele

ja varale. Vastustaja on kohtumenetluses nentinud, et kaebaja kuuri ja Tartu mnt 51a kinnistul

asuvate hoonete läheduse tõttu esineb tuleoht. Seega puudub alus hinnanguks, et

järelevalvemeetmete rakendamine oleks eesmärgipäratu.

24. Samuti peab kohus ekslikuks vastustaja väidet, et järelevalvemenetlus on eesmärgipäratu

Tartu mnt 51a kinnistul asuva elamu kasutusloa menetluse tõttu. Esiteks puudutab kasutusloa

menetlus üksnes ühte Tartu mnt 51a kinnistul asuvast kolmest hoonest. Teiseks, kuna

vastustaja pole vastu vaielnud kaebaja väitele, et tema kuur asub nimetatud hoonetest paari

meetri kaugusel, ei ole alust hinnanguks, et elamu kasutusloa menetluse tulemus võiks

hoonetest lähtuva tuleohu likvideerida. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teostada

ehitise ohtlikkuse üle järelevalvet sõltumata kasutusloa menetluse toimumisest või kasutusloa

olemasolust.

25. Asjatundmatu on ka vastustaja väide, et tema sekkumiseks on alust alles siis, kui kaebaja ja

kolmas isik ei saavuta kompromissi ning pöörduvad erimeelsuse lahendamiseks ise

linnavalitsuse poole. Riikliku järelevalve menetluse alustamiseks ja järelevalvemeetmete

rakendamiseks ei ole vaja isiku taotlust. Praeguses asjas esitatud kaebaja ja kolmanda isiku

väidete põhjal on ilmselge, et nad ei suuda omavahel kompromissi saavutada. Kuigi esmane

vastutus hoone ohutuse osas lasub hoone omanikul, võib riikliku järelevalve nõuetekohane

teostamata jätmine tekitada kaebajale ja kolmandale isikule õigusvastaselt kahju.

26. Vastustaja on nii 19. jaanuari 2022. a kirjas kui ka kohtumenetluses väitnud, et kaebaja

kinnistul asuv kuur on ehitatud ebaseaduslikult. Vastustaja kohustused kaebaja esitatud

riikliku järelevalve menetluse alustamise taotluse lahendamisel ei sõltu sellest, kas kaebaja on

ehitusõiguse sätteid rikkunud.

Kui ehitusjärelevalve käigus peaks selguma, et mõne ehitise tõttu esineb oluline või

kõrgendatud oht või kui ehitise ebaseadusliku ehitamise tõttu on naaberkinnistu omanikule

tekkinud püsiv ja ülemäärane negatiivne mõju ning seda ei ole võimalik piisavalt vähendada

ning ehitist ei ole võimalik ettenähtavas tulevikus seadustada, tuleb vastustajal muu hulgas

kaaluda ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemist (EhS § 132 lg 3 p-d 1 ja 2; vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-2398/54, p 17).

27. Kuna vastustaja ei ole kaebaja 29. novembri 2021. a taotlust seniajani lahendanud, on tema

tegevus õigusvastane ning rikub kaebaja kui naaberkinnistu omaniku õigusi. HKMS § 158 lg

2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vastustaja ei

esitanud 22. jaanuari 2025. a määruses antud korralduse alusel kohtule teavet, mis välistaks

kohustamiskaebuse rahuldamise. Kaebaja palub kaebuses kohustada vastustajat Tartu mnt 51a

kinnistul asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalvet teostama. Kohus rahuldab kaebuse ning

kohustab vastustajat kaebaja 29. novembri 2021. a taotluse alusel ehitusjärelevalve menetluse

läbi viima.

Kaebaja ei ole taotlenud, et kohus määraks kohustamiskaebuse rahuldamisel tema taotluse

uuesti lahendamiseks tähtaja. Vastustajal tuleb kaebaja 29. novembri 2021. a taotlus

lahendada põhjendamatu viivituseta (HMS § 5 lg 2).

7(8)

3-23-2704

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud. HKMS

§ 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

28.1. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kohtule tähtaegselt.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu (20 eurot) ning kandnud asja läbi vaatamise

kulu (3 eurot) ja esindajakulu (4111,90 eurot, sh käibemaks).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutasid Advokaadibüroo

Alterna OÜ vandeadvokaadid kaebajale õigusteenust kokku 20 tundi 18 minutit tunnihinnaga

157 eurot/h (+ käibemaks) ning hiljem OÜ Pearu Õigusbüroo jurist kokku 1 tund 30 minutit

tunnihinnaga 150 eurot/h (+ käibemaks). Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude taotlusele

vastu vaielnud.

Võttes arvesse kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, asja

keerukust ning menetlustoimingute asjakohasust, on õigusabikulude suurus põhjendatud.

28.2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja

menetluskulud 4134,90 eurot (sealhulgas käibemaks; 20+3+4111,9).

28.3. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, jäävad vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud

nende endi kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 8).

29. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kolmanda isiku nimed nende eraelu

kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

8(8)