2-23-7646/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7646

Tsiviilasi

JN ASSETS OÜ hagi aktsiaseltsi Eesti Raudtee vastu

lepingu täitmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind

5200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja JN ASSETS OÜ (registrikood 12515270), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk

Kostja aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838),

lepinguline esindaja M. R.

Viimase istungi aeg

13.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Eesti Raudtee 03.02.2025 taotlus pikendada

kompromissläbirääkimiste tähtaega kuni 17.03.2025.

2. Mitte menetleda aktsiaselts Eesti Raudtee 20.02.2025 taotlust kohustada JN ASSETS

OÜ-d esitama kehtiv võrguteenuse lepingu Elektrilevi OÜ-ga.

3. Võtta vastu JN ASSETS OÜ loobumine ja lõpetada menetlus JN ASSETS OÜ nõuetes

keelata aktsiaseltsil Eesti Raudtee 15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse JN

ASSETS OÜ elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega ähvardamine ning seda ka

tulevikus.

4. Rahuldada JN ASSETS OÜ hagi.

5. Kohustada aktsiaseltsi Eesti Raudtee jätkama JN ASSETS OÜ-le elektrienergia müüki

vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule nr 753, millega aktsiaselts Eesti

Raudtee võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut (peakaitsme suurus 40A)

elektrienergiaga.

6. Jätta menetluskulud aktsiaseltsi Eesti Raudtee kanda. Mõista aktsiaseltsilt Eesti

Raudtee JN ASSETS OÜ kasuks välja menetluskulud 2515 eurot (käibemaksuta).

Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb aktsiaseltsil Eesti

Raudtee tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (26.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. JN ASSETS (hageja) esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud

05.06.2023) aktsiaseltsi Eesti Raudtee (kostja) vastu paludes kohustada kostjat jätkama

elektrienergiaga varustamise lepingu täitmist. Alternatiivselt palus hageja keelata kostjal

elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega

ähvardamine ning seda ka tulevikus. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja 15.03.1999 lepingu, mille järgi

kohustus kostja kinnisasja xxx elektrienergiaga (peakaitsme suurus 40A) varustama. Hageja on

kinnisasja haldur, kes vahendab sisse ostetavaid teenuseid kinnistu üürnikele ning kellele esitab

kostja elektrienergia müügi arved.

Kostja saatis 01.04.2022 hagejale kirja, kus teatas, et ta ei saa elektrienergia vahendamisega

senisel moel jätkata. Kostja teatas, et ta annab kinnisasja toitevarustuse Elektrilevi OÜ-le

(Elektrilevi) üle. Hageja nõustus elektrivarustuse üleandmisega. 28.04.2023 laekus hagejale

kostjalt kiri, milles kostja teatas, et kuna hagejal on olemas võrguühendus Elektrileviga,

katkestab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust.

Hageja tõlgendab kostja 01.06.2023 kirja kui lepingu ülesütlemise teadet. Hageja hinnangul ei

ole kostjal õigust leping lõpetada ning ülesütlemine on tagajärjetu.

Hagejal on küll olemas liitumine Elektrileviga, kuid selle peakaitse 40A ei kata kogu kinnisasja

elektrivajadust. Kinnisasjal peab olema elektriühendus peakaitsme mahuga 80A. Kostja ei ole

Elektrilevile pooltevahelist elektrilepingut ja sellega kaasnevat 40A peakaitsme mahtu üle

andnud. Kostja peab pooltevahelist lepingut kuni selle üleandmiseni Elektrilevile täitma. Kui

kostja peatab kinnisasja toitega varustamise kostja toitevõrgust, on hageja kliendid sunnitud oma

tegevuse lõpetama ja sellega kaasneb nii hagejale kui ka tema klientidele kahju. Hageja palub

kohustada kostjat jätkama elektrienergia müügilepingu täitmist.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et ta ei ole kohustatud teenust pakkuma. Kostja ei ole jaotusvõrguettevõtja ning

ei ole kohustatud elektriga varustamise tegevust jätkama. Samuti ei ole kostjal tegevusluba

võrguteenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu. Võimalik ei ole kohustada kostjat seadusega

kooskõlas mitteolevat tegevust jätkama. Hagejal on võimalik liituda Elektrilevi võrguga, kes on

piirkonna jaotusvõrguettevõte. Alates 2009. a osutab Elektrilevi hagejale võrguteenust

peakaitsme suurusega 40A, mis tähendab, et hageja ei ole ilma elektrita.

Kohtu põhjendused

3. Kohus jätab rahuldamata kostja 03.02.2025 taotluse pikendada läbiräämiste tähtaega kuni

17.03.2025. Kohus määras 13.01.2025 istungil tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks

kuni 20.01.2025. Kostja 20.01.2025 taotlusel pikendas kohus tähtaega kuni 02.02.2025. Kohus

võib tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 teine lause). Hageja ei nõustunud 04.02.2025 menetlusdokumendis

tähtaja korduva pikendamisega. Kohus jätab kostja 03.02.2025 taotluse rahuldamata.

4. Kostja esitas 20.02.2025 seisukoha, mis sisaldab uusi väited ja taotlust kohustada hagejat

esitama kehtiv võrguteenuse leping Elektrilevi OÜ-ga. Kostja on esitanud 20.02.2025 seisukoha

pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus leiab, et kostja seisukoha menetlemine põhjustab

asja lahendamise viibimist. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud varem

seisukohas esitatud väiteid ja taotlusi esitada. Kohus ei menetle TsMS § 331 lg 1 alusel kostja

20.02.2025 seisukohas esitatud uusi väiteid ja taotlust kohustada hagejat esitama kehtiv

võrguteenuse leping Elektrilevi OÜ-ga.

5. Hageja esitas 05.06.2023 seisukohas alternatiivsed nõuded keelata kostjal 15.03.1999

elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja katkestamisega

ähvardamine ning seda ka tulevikus. Hageja loobus 13.01.2025 kohtuistungil alternatiivsetest

nõuetest. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse hageja nõuetes keelata kostjal

15.03.1999 elektrienergia varustamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamine ja

katkestamisega ähvardamine ning seda ka tulevikus (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1, § 431 lg

1).

6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:



hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu elektrienergiaga varustamise

lepingu, mille kohaselt varustab kostja tarbijat elektrienergiaga lepingu ja selles lahutamatutes

osades fikseeritud tingimustel (dtl 7–12);



kostja teavitas 01.04.2022 kirjaga hagejat, et kostja ei saa elektrienergiaga vahendamisega

senisel moel jätkata ja annab hageja kinnisasja toitevarustuse üle Elektrilevile. Kostja küsis

hagejalt nõusolekut elektrivarustuse üleandmiseks (dtl 20–23). Hageja nõustus elektrivarustuse

üleandmisega Elektrilevile;



kostja teavitas 28.04.2023 kirjaga hagejat, et kostja on leppinud Elektrileviga kokku, et kui

tarbijal on võrguühendus Elektrilevi võrguga olemas või loodud, katkestab kostja võrguühenduse

oma võrguga. Arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas, peatab

kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust (dtl 28).

8. Hageja palub kohustada kostjat 15.03.1999 lepingut täitma. Hageja sõnul ütles kostja

28.04.2023 kirjaga lepingu üles ilma seadusliku aluseta. Kuivõrd lepingu lõpetamine on alusetu,

peab kostja lepingut täitma. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et ta ei ole lepingut üles

öelnud. Samas ei pea kostja seadusest tulenevalt hagejat elektrienergiaga varustama, mistõttu ei

saa temalt lepingu täitmist nõuda.

9. Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas kostja on avaldanud tahet elektrienergiaga varustamise

leping lõpetada. Hageja õiguseellane ja kostja sõlmisid 15.03.1999 tähtajatu lepingu, mille alusel

kohustus kostja tarbijat elektrienergiaga varustama. Tegemist on kestvuslepinguga ja kuigi see

oli sõlmitud enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist, kohaldub sellele võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12

lg 1 järgi VÕS-s sätestatu. VÕS § 208 lg 3 esimene lause näeb ette, et asja müügi kohta

seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia,

vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus

eseme olemusega.

10. Lepingupool saab kestvuslepingu ülesütlemisavaldusega üles öelda (VÕS § 195 lg 1).

Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tehing, mis peab sisaldama õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-d 1 ja 2).

Vaidluse korral tuleb tahteavaldust TsÜS § 75 järgi tõlgendada. Kostja teavitas 28.04.2023

kirjaga hagejat, et arvestades seda, et hageja tarbimiskohal on Elektrileviga ühendus olemas,

peatab kostja alates 01.06.2023 hageja tarbimiskoha toitega varustamise kostja toitevõrgust (dtl

28). Kohtu hinnangul sisaldub kirjas kostja tahe lõpetada hagejale 15.03.1999 lepingu alusel

teenuse osutamine. Hageja on menetluses korduvalt avaldanud, et tema sai kirjast aru selliselt, et

kostja ütleb lepingu üles. Kohus leiab, et tõlgendades kostja 28.04.2023 kirjas sisalduvat

tahteavaldust TsÜS § 75 lg 1 järgi avaldas kostja tahet öelda 15.03.1999 leping üles.

11. Kestvuslepingu saab korraliselt (VÕS § 195) või erakorraliselt (VÕS § 196) üles öelda.

Kostja avaldas 28.04.2023 kirjas tahet leping korraliselt üles öelda. Pooled saavad lepingus

ülesütlemise tingimustes kokku leppida. Lepingu p 7.1 teise lause järgi on mõlemal poolel õigus

leping lõpetada, millest peab teisele poolele üks kuu ette teatama, v.a p-des 4.2.9 ja 6.6

nimetatud juhul (dtl 7–12). Praegu ei ole tegemist viidatud lepingupunktides sätestatud

juhtumitega. Lepingupoole õigus leping lõpetada võib olla piiratud seaduses sätestatud juhul.

Elektrituruseaduse (ELTS) § 92 lg 1 näeb ette, millal müüjal on õigus elektrileping üles öelda.

Kuigi 15.03.1999 lepingu p 7.1 järgi on mõlemal poolel õigus leping lõpetada teatades üks kuu

ette, tuleb praegu arvestada seaduses sätestatud täiendavaid elektrilepingu ülesütlemise

tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et tulenevalt ELTS § 92 lg-st 1 oli tal õigus öelda 28.04.2023

avaldusega leping üles. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ülesütlemise avaldus on

tagajärjetu.

12. Lepingupool võib lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest vabaneda juhul, kui ta

annab lepingu kolmandale isikule üle (VÕS § 179). Puudub vaidlus, et kostja ei ole 15.03.1999

lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Elektrilevile üle andnud.

13. Kohus on tuvastanud, et kostja 28.04.2023 ülesütlemise avaldus on tagajärjetu ning kostja ei

ole 15.03.1999 lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle andnud. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja

kohustab kostjat jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga

varustamise lepingule nr 753, millega kostja võttis kohustuse varustada Rahumäe tee 27 kinnistut

(peakaitsme suurus 40A) elektrienergiaga.

14. Kostja selgitas, et ELTS-st tulenevalt ei ole ta kohustatud hagejale teenust osutama. Kohus

leiab, et kostja väide ei ole oluline. Kostja viidatud ELTS sätted ei kohaldu pooltevahelistes

suhetes. Kostja saab lepinguga võetud kohustuste täitmisest vabaneda juhul, kui kostja on

lepingu kehtivalt lõpetanud või kui kostja on lepingust tulenevad õigused ja kohustused

kolmandale isikule üle andnud. Kohus ei ole praegu mainitud asjaolusid tuvastanud.

15. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

16. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

17. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 20.01.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja menetluskulude suurus kokku 2585 eurot (ilma käibemaksuta), sh riigilõivud summas 665

eurot ja õigusabikulud 1920 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane. Hageja ei taotle

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

18. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 595 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud

riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse.

Hageja tasus taotluselt riigilõivu 70 eurot. Kohus jättis 01.06.2023 kohtumäärusega hageja

taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Kuivõrd hageja taotlus jäi rahuldamata, asub kohus

seisukohale, et hagi tagamiselt tasutud riigilõivu näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluga, mis tuleks kostjalt välja mõista.

20. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1920 eurot. Menetluskulude nimekirja

kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta) kokku 12 tundi

ja 48 minutit.

21. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja

kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise

esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on

kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud

tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku 12 tundi ja 48 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

23. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2515 eurot

(riigilõiv 595 eurot + õigusabikulud 1920 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

nimetatud summas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.

24. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik