3-22-2594/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-2594

Haldusasi

M.G. kaebus SA Eesti Teadusagentuur 02.09.2022. a

käskkirja nr 1.1-4/22/109 tühistamiseks kaebaja

granditaotlust nr PRG1938 puudutavas osas ja SA

Eesti Teadusagentuur kohustamiseks ning 08.11.2022.

a vaideotsuse nr 1.1-4/22/138 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.12.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.G. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – M.G.

Esindajad vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev

Pihlak

Vastustaja – SA Eesti Teadusagentuur

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud SA Eesti Teadusagentuur

juhatuse 02.11.2023. a käskkiri nr 1.1-4/23/190 „PRG2174 vaide rahuldamata jätmise

otsus“.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 01.12.2023. a otsus.

Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada SA Eesti Teadusagentuur

juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023.

aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja granditaotlus PRG1938, ja SA Eesti

Teadusagentuur juhatuse 08.11.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/138 „PRG1938 vaide

rahuldamata jätmise otsus“ ning kohustada SA Eesti Teadusagetuur uuesti läbi

vaatama granditaotlus PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.

3. Mõista SA-lt Eesti Teadusagentuur kaebaja kasuks välja 8269 eurot menetluskulu.

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.03.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas sihtasutusele Eesti Teadusagentuur (ETAG) granditaotluse PRG1938

„1980-2020-ndate eksperimentaalkultuurid: narratiivid, mudelid ja episteemilised objektid“ (tl

10-35, tõlge tl 36-42). Projekti läbiviimise ajaks oli planeeritud 2023–2027. Projekti

kogumaksumus oli 916 250 eurot ja taotletud grandi 2023. aasta mahuks oli 183 250 eurot.

2. ETAG võttis taotluse menetlusse ning määras menetlevaks eksperdikomisjoniks

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjoni.

3. Keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjon arutas esitatud taotlusi 04.07.2022. a

koosolekul (tl 103-105) ja kinnitas kaebaja taotluse esialgseks lõpphinnanguks 20,2 punkti,

kusjuures hindamisjuhendi p 3.2.5 järgi tuli rakendada kriteeriumi 4 punktiarvestuses

koefitsienti 0,6, mistõttu teoreetiliselt võimalik punktisumma oli 4,6–23 punkti.

4. ETAG tegi esialgse lõpphinnangu tulemused (tl 47-52, tõlge tl 135-136) kaebajale

teatavaks Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) vahendusel (tl 107) ja andis kaebajale võimaluse

vastuväidete esitamiseks kuni 08.08.2022.

5. Kaebaja esitas 27.07.2022 esialgsele lõpphinnangule vastuväited (tl 53-55, tõlge tl 137-

139). Hindamisnõukogu arutas esitatud vastuväiteid 22.08.2022. a koosolekul (protokoll tl

108-109), otsustas tõsta kaebaja taotluse 4. kriteeriumi hinnet 4,5-lt 5-le ja muuta 4.

kriteeriumi hinnangu sõnastust. Kaebaja taotluse lõpphinnanguks jäi 20,5 punkti. Vastustaja

vastas kaebaja vastuväidetele koos selgitustega 01.09.2022. a kirjas (tl 57-59, tõlge tl 140-

141).

6. Kokkuvõtlikult olid kaebaja taotlusele antud hinded järgmised (ekspert 3: tl 47-52; tl

100-105; eksperdid 1 ja 2: tl 116-127; ekspert 3 tõlge: tl 135-136; hindamisnõukogu

lõpphinnang: tl 109p):

Kriteerium

Ekspert

Ekspert

Ekspert 3

(esialgne

lõpphinna

ng)

Hindami

snõukog

u

lõpphinn

ang

1. Uurimisprojekti teaduslik

põhjendatus

4,5

2. Uurimisprojekti teostatavus

4,5

3. Taotleja pädevus ja

potentsiaal

4. Uurimisrühma tugevus ja

potentsiaal (x0,6)

4,5

4,5

4,5

5. Uurimisprojekti olulisus ja

potentsiaalne mõju

4,5

4,5

4,5

4,5

Punktisumma:

20,20

20,5

7. Vastustaja jättis juhatuse 02.09.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste

rahuldamine 2023. aastal“ (tl 63, 111-112, edaspidi käskkiri) rahuldamata käskkirja lisas

loetletud granditaotlused, s.h kaebaja taotluse PRG1938.

8. Kaebaja esitas 04.10.2022 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 64-71), milles

taotles teha talle kättesaadavaks andmed paremusjärjestusest ja anda tähtaeg vastuväidete

esitamiseks, misjärel vaadata kaebaja granditaotlus PRG1938 uuesti läbi ning teha käskkiri

selle rahuldamiseks täies mahuks viieks aastaks. Alternatiivselt taotles kaebaja oma

granditaotluse PRG1938 rahuldamist osaliselt 2023. aasta osas.

9. Vastustaja jättis juhatuse 08.11.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/138 „PRG1938 vaide

rahuldamata jätmise otsus“ (tl 73-75, edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata. Vastustaja asus

seisukohale, et taotlusele antud lõpphinnang on õige ning puudub alus mitterahastamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsust määrata uurimistoetus üheaastaseks perioodiks ei

oleks võimalik teha, sest selleks puudub taotlemise korras alus.

10. Kaebaja esitas 09.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks kaebaja granditaotlust PRG1938 puudutavas osas, vastustaja kohustamiseks

vaadata granditaotlus PRG1938 uuesti läbi ning vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja seadis

kahtluse alla hindajate asjatundlikkuse ja hindamise kooskõla hindamiskorraga ning leidis, et

eksperdid on teinud vigu osade hindamiskriteeriumite hindamisel.

11. Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohtu otsus

12. Tartu Halduskohus jättis 01.12.2023. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks ja vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 1), kaebuse

rahuldamata (p 2) ning menetluskulud kaebaja kanda, jättes menetluskulud vastustaja kasuks

välja mõistmata (p 3).

13. Halduskohus lähtus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) § 121 lg 1

punktidest 1 ja 3 ning lõikest 3, samuti TAKS § 121 lg 5 alusel kehtestatud haridus- ja

teadusministri 27.12.2011. a määrusest nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu

moodustamise kord ja töökord“ (edaspidi määrus nr 74).

14. Vastustaja juhatus kinnitas 01.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/9 rühmagrandi

tingimused ja korra (tl 93-98, edaspidi rühmagrandi tingimused ja kord) ja rühmagrandi

taotluste hindamise juhendi (tl 43-46, edaspidi hindamisjuhend) ning muutis mõlemaid

juhatuse 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/15 (tl 128). Vastustaja hindamisnõukogu

kinnitas 31.03.2022. a koosoleku otsusega hindamisnõukogu ja eksperdikomisjonide

kodukorra (tl 114-115, edaspidi kodukord).

15. Haldusmenetluses eristatakse kaalutlus- ja hindamisotsuseid. Riigikohus on selgitanud,

et kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate

õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või valikudiskretsioon, haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg 1). Hindamisotsustega on tegemist, kui õigusnormi kohaldamise eeldused

tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste

sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti

prognooside tegemisel.1

16. Halduskohus leidis, et käskkirjas sisalduv otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata ei ole

kaalutlusotsus. Korra p 12.2 järgi kehtestab ETAG hindamisjuhendis taotluste hindamisel

kvalifitseerumis- ja kvaliteedilävendid. Kui taotlus ei ületa kvaliteedilävendit või vähemalt

ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

Hindamisjuhendi p 3.3.2 alusel on kaebaja taotluse valdkonna ehk humanitaarteaduste ja

kunstide valdkonna kvaliteedilävend 21,5 punkti. Kaebaja taotluse punktisumma oli

lõpptulemusena 20,5. Taotlus jäi rahuldamata seetõttu, et punktisumma ei ületanud

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kvaliteedilävendit 21,5 punkti.

17. Kaebaja taotluse punktisumma kujunes hindamisotsuste tulemusena. Kohus võib,

arvestades Riigikohtu nimetatud tingimusi – kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui

hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev

õiguste riive ei ole intensiivne – nende koostoimes, piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate

kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga. Ratsionaalsuse test

tähendab hindamisotsuste puhul ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud

õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki

asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata selge, et haldusorgan

on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega.2 Erandjuhtudel võib seadusest või

asja olemusest tuleneda kohtule ka keeld asjaolusid haldusorgani asemel hinnata.

Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult.3

18. Rühmagrandi tingimuste ja korra kohaselt oli halduskohtu hinnangul määrav tähtsus

kolme eksperdi koostatud ja eksperdikomisjoni kinnitatud esialgsel lõpphinnangul. Seda on

hiljem võimalik muuta, kui tehtud on faktivigu või rikutud menetlusreegleid, kuid teadusliku

hinnangu osas esialgset lõpphinnangut muuta ei saa.

19. Halduskohus eristas teaduslikku ja õigusvaidlust. Rühmagrandiga rahastatakse

kõrgetasemelise teadusliku uurimustöö tegemist ning taotluste hindamine keskendub suures

osas erialastele teaduslikele argumentidele. Hindamiskriteeriumid 1–5 on uurimisprojekti

teaduslik põhjendatus, uurimisprojekti teostatavus, taotleja pädevus ja potentsiaal,

uurimisrühma tugevus ja potentsiaal, uurimisprojekti (teaduslik) olulisus ja potentsiaalne

mõju. Halduskohtu hinnangul on võimalikud erinevad seisukohad, mis saavad olla rohkem

või vähem teaduslikult tõendatud või põhjendatud ning mida võib aktsepteerida vastava

valdkonna teadlaste enamus või vähemus.

20. Halduskohtu hinnangul tuli kaebaja taotlusele antud hinnete sisulise põhjendatuse osas

piirduda ilmselgete vigade testiga.

21. Kaebaja taotlust hinnati 20,5 punktiga 23-st võimalikust. Üksikhinnete juurde kuuluvad

põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud hinnangud. Hinded erinevad ühe kriteeriumi raames

väga vähe, kõige rohkem 0,5 punkti võrra. Hinnangud ei eristu oluliselt. Järeldusele, et

tegemist on kõrgetasemelise taotlusega, on jõudnud kõik kolm taotlust hinnanud eksperti.

Halduskohus ei pidanud kaebajale antud hindeid või hinnanguid ilmselgelt meelevaldseks ja

põhjendamatuks.

1 RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474, p 17; 11.12.2020, 3-20-1198, p 12.

2 RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p 17.2.

3 RKHKo 11.12.2020, 3-20-1198, p 14-15.

22. Halduskohus ei näinud põhjust kahelda kaebaja taotlust hinnanud kolme eksperdi või

eksperdikomisjoni pädevuses. Tegemist oli keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjoniga,

mis hindas kõiki vastava valdkonna taotlusi. Eksperdikomisjoni koosseisud kinnitati pärast

seda, kui taotlusvoor on lõppenud ja selgunud taotluste kitsam uurimisvaldkond. Üks ekspert

hindab kümneid valdkonna taotlusi. Ekspertide valikul on arvestatud esitatud taotluste sisuga.

Ekspert hindab erinevaid taotlusi ja omab ka laiemat vaadet. Halduskohus leidis, et hindamise

selline korraldus asetab kõik taotlejad võrdsesse olukorda. Halduskohus ei näinud midagi

taunitavat selles, et eksperdid hindavad suuremat hulka samas taotlusvoorus konkureerivaid

taotlusi ja osalevad ühisel arutelul.

23. Vastustaja oli korraldanud hindamise nii, et eksperdikomisjoni koosseis kinnitatakse

käskkirjaga, mis on määratud asutusesiseseks kasutamiseks kaheks aastaks. Kaebaja taotlust

hinnanud eksperdikomisjoni koosseis avalikustati pärast 16.05.2024. Halduskohtu

arusaamisel tähendab eksperdi sõltumatus seda, et eksperdil puudub isiklik huvi hinnatava

taotluse suhtes, s.o ei esine huvide konflikti. Kaebajal oli võimalus taotluses märkida isikud,

keda ta soovib välistada oma taotluse hindamisel (tl 57). Halduskohtu hinnangul oli

ekspertide sõltumatus ja huvide konflikti puudumine piisavalt tagatud.

24. Kaebaja taotluse hindamisel kolme eksperdi poolt ei rikutud halduskohtu arvates

menetlusreegleid. Seda, et kaks eksperti koostavad hinnangu teineteisest sõltumatult ning

vastutav ekspert koostab esialgse lõpphinnangu koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele

tuginedes, näeb ette hindamise kord. Juhtival eksperdil oli võimalus enne eksperdikomisjoni

koosolekut dokumentidega tutvuda ja oma hinnang kujundada. Kaebaja taotlusele antud kahe

eksperdi hinnangute (tõlked tl 126-127) ja vastutava eksperdi koostatud hinnangu (tõlge tl

135-136) võrdlemisel nähtub, et vastutava eksperdi hinnang sisaldab täiendavaid seisukohti.

Töökorraldus, kus kolme eksperdi hindamise ja eksperdikomisjoni arutelu tulemusena

koostatakse esialgne lõpphinnang, mis kinnitatakse eksperdikomisjoni koosolekul, vastab

hindamisjuhendi punktides 2.4.1.1 ja 2.4.1.2 sätestatule.

25. 2022. a taotlusvooru hindamisjuhendi p 3.1 järgi tuli taotluste hindamises lähtuda

hindamiskriteeriumitest ning hindeid tuli põhjendada. Põhjenduses tuli juhinduda

alakriteeriumitest. Igas hindamiskriteeriumis antud hinnangus võis ära märkida ka teised

tähelepanekud. Varasema, ETAG juhatuse 05.02.2021. a käskkirjaga nr 1.1-4/21/14

kinnitatud rühmagrandi taotluste hindamise juhendi (tl 129-132) p 3.1 nägi ette ulatuslikuma

põhjendamiskohustuse. 2022. a taotlusvooru hindamisjuhend ei sisaldanud kohustust vastata

kõigile alakriteeriumite küsimustele, vaid põhjendustes tuleb neist juhinduda. Ka ei kehtinud

enam nõue eraldi põhjendada kahe täisarvulise hinde vahele jäävat hinnet. Kahe

hindamisjuhendi võrdlemisel tuleb selgelt esile muudatus hindamise korras. Seega on

mõningatele alapunktidele vastamata jätmine kooskõlas vaidlusaluse taotlusvooru

hindamisjuhendiga.

26. Hindamisjuhendi p 3.2.3 viimase alapunkti alusel ei olnud ekspertidel kohustust

põhjendada, miks ei anna nad kaebajale vastava kriteeriumi eest kõige kõrgemat hinnet, vaid

vastupidi – suurepärane hinne ehk hinne 5 on erakordne ning vajab sellisena eraldi

põhjendamist. Korra p 12.7 ja hindamisjuhendi p 2.4.2.1 järgi kinnitas hindamisnõukogu

taotluste lõpphinnangud, võttes aluseks eksperdikomisjoni esialgse lõpphinnangu ja

ärakuulamise tulemused. Kaebaja ärakuulamisel esitatud vastuväidete arvestamist või

arvestamata jätmist on hindamisnõukogu põhjendanud (tl 57-59, tõlge tl 140-141, 108-109).

Kaebaja ärakuulamisel ei ilmnenud mingeid faktivigu peale doktorantide arvu ja nende

juhendamise viisi, millega kriteeriumi 4 hinde muutmisel arvestati.

27. Hindamisnõukogu liikmed osalevad eksperdikomisjonis hääleõiguseta. Vastavasse

eksperdikomisjoni kuulunud hindamisnõukogu liikmete erinevus muudest hindamisnõukogu

liikmetest piirdub sellega, et nad on „oma“ eksperdikomisjoni taotlustega varasemast tuttavad.

See kehtib ühtviisi kõigi taotluste ja eksperdikomisjonide kohta, kuna igasse

eksperdikomisjoni peab kuuluma hindamisnõukogu liikmeid. Hindamisnõukogu otsused

tehakse üldjuhul konsensuslikult, kui seda ei saavutata, siis häälteenamusega vähemalt 2/3

hääletamisel osalenud hindamisnõukogu liikmetest (määruse nr 74 § 6 lg 1, kodukorra p

5.2.1, 5.2.2). Hindamisnõukogu 22.08.2022. a koosolekul osales kaebaja hinnete muutmise

otsustamise ajal 17 hääleõigusega hindamisnõukogu liiget (tl 108). Keele- ja kirjandusteaduse

eksperdikomisjoni koosolekul 04.07.2022 osales neist üks – M. Seppel (tl 103). Ühelgi

hindamisnõukogu liikmel kaebajaga huvide konflikti ei olnud. Hindamisnõukogu liikmete

nimed on kaebajale teada (tl 108) ning ka kaebaja ei ole välja toonud, et mõnel neist võiks

olla kaebajaga huvide konflikt. Määruse nr 74 § 5 lg 3 järgi teatatakse hindamisnõukogu

liikmetele koosoleku toimumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning koosoleku

päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse neile vähemalt üks nädal ette.

Viidatud normi täpsustab kodukorra p 2.3. Koosolek toimus 22.08.2022, vastuväidete

esitamiseks anti kaebajale tähtaeg 08.08.2022 (tl 107). Rühmagrandi tingimuste ja korra p

12.6 alusel on hindamisnõukogu volitused hinnete muutmisel väga kitsad: kui vastuväidet

esitatud ei ole või vastuväite esitamise korral menetlus- või faktivigu tehtud ei ole, siis on

lõpphinnang sama, mis eksperdikomisjoni esialgne hinnang. Huvide konflikti kontekstis tuleb

eristada teadasaamist ja otsustamises osalemist. Koosoleku protokollis on kajastatud, et

huvide konfliktiga hindamisnõukogu liikmed tõstetakse arutelu ajaks Zoomi ooteruumi (tl

108) ja kohtul puudub alus selles kahelda.

28. Vastustaja kohustus hinnata uurimistoetuse taotlusi sõltumatult tuleneb TAKS § 121

lõikest 3 ning määruse nr 74 § 2 lg 1 punktist 1. Hindamisnõukogu liikmed on määruse nr 74

§ 2 lg 4 kohaselt kohustatud kinnitama oma sõltumatust kirjalikult. Otsuse punktis 17

kirjeldatud kodukorra p 10 käsitleb ka hindamisnõukogus huvide konflikti vältimise

abinõusid. Halduskohtu hinnangul on võimalik aru saada, kuidas huvide konflikti olemasolu

välja selgitatakse. Eksperdikomisjoni ja hindamisnõukogu liikmetel on kohustus huvide

konflikt deklareerida. ETAG selgitas, et ta kontrollib ka ise huvide konflikti puudumist,

niivõrd kui see on võimalik (kas on avaldatud ühiseid teadusartikleid või on tegu juhendaja ja

doktorandiga).

29. Kaebajat teavitati 04.07.2022 nii esialgsest lõpphinnangust (20,2 punkti) kui ka

asukohast esialgsete lõpphinnangute alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses (tl 107).

Hindamisjuhendi p 4.1 alusel pannakse pärast ärakuulamist ja võimalikku hinnete muutmist

paremusjärjestusse ainult kvaliteedilävendi ületanud taotlused. Kaebaja taotlus jäeti

rahuldamata põhjusel, et taotlus ei ületanud kvaliteedilävendit.

30. Esialgse hinnangu hinded ei pea hindamist reguleerivate aktide järgi olema hinnete

aritmeetilised keskmised või kõrgeimad hinded. Esialgse lõpphinnangu hinded kinnitab

eksperdikomisjon oma koosolekul konsensuslikult. Eksperdikomisjoni koosolekul

tutvustatakse taotlusi, antakse sõna retsensentidele ja sellele järgneb arutelu (tl 103).

31. Halduskohtu hinnangul oli kaebaja taotluse hindamine toimunud ühtsete

menetlusreeglite alusel ja nendega kooskõlas ning kaebajale antud hinded või hinnangud ei

olnud ilmselgelt põhjendamatud.

32. Halduskohus pidas vajalikuks lisada, et kaebaja taotles toetust valdkonnas, milles

valitseb väga terav konkurents. Hindamisjuhendi p 3.2.3 alusel on humanitaarteaduste ja

kunstide valdkonna kvaliteedilävend kõige kõrgem. Lävend 21,5 punkti on 93,5 %

maksimaalselt võimalikust 23 punktist. Vastustaja selgituse põhjal hindas keele- ja

kirjandusteaduse eksperdikomisjon 18 taotlust, lõpptulemusena rahuldati 2 taotlust. Kaebajale

antud hinded olid iseenesest kõrged – kaebaja taotlus on üheksa-astmelisel skaalal saanud

kõigilt hindajatelt kõigis kriteeriumites vaid kolm kõige kõrgemat hinnet „väga hea“ (4),

„väga hea-suurepärane“ (4,5) ja „suurepärane“ (5). Järeldusele, et tegemist on

kõrgetasemelise taotlusega, on hinnetest nähtuvalt jõudnud kõik kolm taotlust hinnanud

eksperti. Kui selline taotlus ei ületa kvaliteedilävendit, siis see näitab, et valdkonnas on

kõrgetasemelisi taotlusi palju. Samas rahaline ressurss, mida nende vahel jagada, on piiratud.

Halduskohtu hinnangul parim, mida sellises olukorras teha saab, on rakendada kõiki taotlusi

võimalikult võrdselt kohtlevat ühtset hindamissüsteemi, mida ETAG on ka teinud.

33. Kuna halduskohus leidis, et käskkiri on õiguspärane, siis puudus põhjus ka vaideotsuse

tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonkaebus

34. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

01.12.2023. a otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate

tõendite kogumiseks ning jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kaebaja taotleb uue otsuse tegemist, millega tühistada ETAG 08.11.2022. a vaideotsus nr 1.1-

4/22/138; tunnistada kehtetuks ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109

„Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja esitatud

granditaotlus PRG1938, ning kohustada ETAG uuesti läbi vaatama granditaotlus PRG1938;

jätta menetluskulud vastustaja kanda nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses; märkida

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus võtaks ETAG-i 02.11.2023. a käskkirja vastu kui

olulise tõendi, mis väljendab seda, et hindamisjuhendi ja menetluskorra kohaselt peab olema

taotlust hinnanud kolm eksperti, kes kõik kolm koostavad retsensiooni, panevad hinded ja

nende alusel koostatakse esialgne lõpphinnang. Kaebaja loobus 2023. a taotlusvoorus esitatud

granditaotluse PRG2174 osas tehtud vaideotsuse vaidlustamisest, kuna lootis käesolevas asjas

positiivset lahendit ning kuna 02.11.2023 vaideotsuse vaidlustamistähtaeg oli hilisem kui

käesolevas haldusasjas antud lõplike tõendite esitamise tähtaeg.

36. Kaebaja väitel on hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 ebaõigesti tõlgendatud, samuti rikkus

ETAG menetlusreegleid, menetlus oli läbipaistmatu, rikuti hindamisjuhendis sätestatut,

hinded on põhjendamata, hinnete kujunemist ei ole põhjendatud ja see ei ole jälgitav,

ebapädevate ekspertide antud hinnang, sh faktivigu sisaldav, on viinud hinnete ebaõiglase

langetamiseni.

37. Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157

lg-t 2, kui ei avaldanud taotlust hinnanud ekspertide andmeid kaebajale.

38. Halduskohus jättis tähelepanuta ekspertide seisukohtade käsitlused, mis viisid hinnete

põhjendamatu madaldamiseni (kaebuse p 11-13).

39. ETAG kinnitas, et kaebaja taotlust hindasid teadlased, kelle uurimisaladeks on

tõlkeuuringud ja teatriteadus, võrdlev kirjandus ja postkoloniaalsed uuringud, kultuurimälu ja

kogukonna suhted (vastuse p 24). Kaebaja hinnangul nähtub sellest, et taotlust hinnanud

teadlaste erialased teadmised ei võimaldanud taotlust pädevalt hinnata. Taotluse hindamiseks

oleks olnud vajalik, et taotlust hinnanud ekspert oleks pädev narratiivuuringute ja kognitiivse

kirjandusteaduse valdkonnas.

40. Eksperdikomisjonide hinnangute avaldamine annaks võimaluse teha kindlaks, kas

taotlust hinnanud ekspertide pädevus võis olla paremusjärjestuses eespool seisvate taotluste

hindamiseks sobivam, mistõttu võisid need taotlused saada kõrgemad hinded. Teema

mittevaldamisega kaasneb tavapäraselt põhjendamatult madalam hinne.

41. Kaebaja väitel puudus ETAG menetluses juhtiv ekspert ega ole olemas ka sellist

dokumenti nagu juhtiva eksperdi hinnang. Kolmas ekspert ei ole hinnanud taotlust, vaid on

vastustaja kinnitusel lõpphinnangu kokku kirjutanud eksperdikomisjoni koosolekul kahele

hinnangule / retsensioonile tuginevalt.

42. Halduskohtu antud viimane uute asjaolude esitamise tähtaeg oli 13.11.2023. Vastustaja

esitas esmakordselt 22.11.2023 väite: „Kolmas, vastutav ekspert hindas taotlust, tutvus teiste

ekspertide retsensioonidega ning koostas enda ja teiste hinnangute põhjal esialgse

lõpphinnangu teksti. Selle alusel arutati hinnangut eksperdikomisjoni koosolekul ning kui seal

kinnitati esialgne lõpphinnang koos muudatustega, viis need sisse vastutav ekspert. Kui

kaebaja on seisukohal, et vastutav ekspert sai esialgse lõpphinnangu koostada ilma taotlust

sisuliselt hindamata, siis ta eksib“ (22.11.2023. a vastuse p 21). Halduskohus ei andnud

kaebajale võimalust eeltoodud väitele vastata, vaid kujundas oma seisukoha eelkirjeldatud

hilinenult esitatud väidete põhjal. Kaebaja hinnangul kinnitab see tõend, et taotlust hindasid

vaid kaks eksperti.

43. Originaaldokumendis on märgitud „justification – expert“ ja antud kahe eksperdi hinded.

Esialgses lõpphinnangus märgitud hinded, s.o ekspertide hinnete koondhinne, on lahtris, mis

on pealkirjastatud „justification – rapporteur“, mis tõlkes tähendab „õigustus / põhjendus –

raporteerija / ettekandja“. Vastustaja on selle tõlkinud meelevaldselt „vastutav ekspert“.

Kolmanda eksperdi roll vastas vaideotsuse kirjeldusele, mille kohaselt kaks eksperti hindasid

taotlust ja kolmas kirjutas esialgse lõpphinnangu kokku, mille eksperdikomisjon kinnitas.

Kolmas ekspert oli nn ettekandja, kes esialgse lõpphinnangu eksperdikomisjonile esitas.

44. Kaebaja tugineb haldusasjas 3-20-277 tehtud halduskohtu otsusele. Nimetatud

haldusasjas oli hindamismenetluses kolme eksperdi kolm retsensiooni. Kaebaja väitel on

kolm retsensiooni olnud kõigis eelnevates ja praegustes talle teadaolevates taotluste

hindamistes. Haldusasjas 3-20-277 leidis kohus, et menetluskorda on rikutud, kui hinnete

kujunemine pole jälgitav.

45. Kaebaja esitas uue granditaotluse 2023. aastal ning selle rahastamata jätmise otsusele

vaide, mille ETAG jättis 02.11.2023. a käskkirjaga rahuldamata. Viidatud käskkirjas kinnitas

ETAG, et esialgne lõpphinnang on koostatud kolme retsensiooni põhjal ning tuginedes

eksperdikomisjoni koosolekul toimunud arutelule (p 14). ETAG rikkus käesolevas menetluses

menetluskorda, kui ei korraldanud kolme sõltumatu eksperdi poolset hindamist PRG1938

taotlusele.

46. Kaebaja osutas 13.11.2023. a seisukohas, et vastustaja esitatud protokollide kohaselt jäi

esialgse lõpphinnangu koostamiseks ca 12 minutit (p 12). Aja lühiduse näitega püüdis kaebaja

näidata, et esitatud koosoleku protokoll ei veena, et kõiki vastustaja poolt väidetud tegevusi

oli võimalik sel koosolekul teostada.

47. Hindamisjuhendi kohaselt tuleb hindeid põhjendada, põhjenduses tuleb juhinduda

alakriteeriumitest. Vastustaja ei ole seda järginud ega hinnet põhjendanud. Kaebaja ei nõustu

vastustaja selgitusega, et „kui hinne on hea, ongi see põhjendus“ ning et hindamisjuhendis

kehtestatud hinnete tõlgendus on piisav.

48. Lõpphinde kujunemine ei ole jälgitav. Lõpphinne on esitatud kui „justification –

rapporteur“ poolt ette kantud hinne. Lõpphinnangu hinded pole ekspertide hinnete

aritmeetilised keskmised. Ka ei ole jälgitav, miks kahe eksperdi poolt antud hinnetest valiti

madalam. Kui oleks valitud kõrgem ehk kummaski kriteeriumis 4 asemel 4,5, oleks taotlusele

lõpphinnangus antud hinne 21,5, mis toonuks kaasa kvaliteedilävendi ületamise.

49. Kaebaja on vaidlustanud nii ebaõiglased hinded kui lõpptulemuse taotluse

mitterahuldamise näol. Ebaõiglased hinded tulenesid nii ebapädevatest ekspertidest kui

menetluskorra rikkumisest. Kui seda poleks esinenud, saaks taotluse rahuldada.

50. Hindamisjuhendis ei ole öeldud, et hinne ei peaks olema aritmeetiline keskmine. Samas

olnuks lõpphinde aritmeetilise keskmise puhul võimalik lugeda täidetuks lõpphinde

kujunemise jälgitavuse nõue.

51. Kaebaja väitel saab eluliselt usutavaks lugeda, et ühel koosolekul osalejad, kes omavad

sama informatsiooni ja dokumente, arutlevad ning mõjutavad seeläbi üksteise arvamust.

Arvamusliidrite või muul viisil otsustajate üle mõju omavate isikute arvamusega kipuvad

otsustajad otsustusprotsessis arvestama isegi juhul, kui arvamust avaldanud isikud

hääletamisel ei osale.

Vastus apellatsioonkaebusele

52. ETAG esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles ei nõustu apellatsioonikaebusega ja

leiab, et halduskohtu otsus on õige ning hästi põhjendatud ja peab jääma kehtima.

53. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et 20.11.2023 esitatud selgitus kolmanda ehk

vastutava eksperdi rolli kohta oli uus väide, mida varasemas menetluses polnud esitanud.

Vastustaja on kõigis menetluses esitatud dokumentides selgitanud, et taotlust on hinnanud

kolm eksperti, kellest üks on vastutav ekspert (inglise keeles kõigis asjaomastes dokumentides

läbivalt rapporteur) (vaideotsuse punktides 2.2.3 ja 3.9; vastuses kaebusele punktides 9, 23,

24, 33 ja 39; 22.11.2023. a vastuses kaebaja täiendavatele menetlusdokumentidele lõikudes

20–21). 22.11.2023. a vastus avas detailsemalt, kuidas töö korraldatud oli.

54. Üheski taotluste menetlemist reguleerivas dokumendis ei ole nõutud, et hindamise

tulemusena peab valmima kolm retsensiooni. 2022. aasta taotlusvoorus oli hindamine

korraldatud selliselt, et vastutav ekspert ei kirjutanud eraldi retsensiooni, vaid kirjutas oma

hinnangu otse esialgsesse lõpphinnangusse.

55. Alates 2023. aasta taotlusvoorust on vastustaja hindamise ümber korraldanud selliselt, et

ka vastutav ekspert kirjutab enne esialgse lõpphinnangu koostamist eraldi retsensiooni, osalt

just edaspidi apellandil tekkinud segaduse vältimiseks.

56. 2019. aasta taotlusvoorus (haldusasi 3-20-277) oli hindamine reguleeritud ja korraldatud

hoopis teisiti – retsensendid ei kuulunud eksperdikomisjoni ning taotluse hindamiseks tellitigi

eraldi retsensioonid.

57. Ka kolmas ekspert hindas taotlust ning tema hinnang sisaldus esialgses lõpphinnangus.

See info oli menetluses esitatud algusest peale. Retsensioonide (vastus kaebusele lisad 8–11)

ja lõpphinnangu (kaebuse lisa 4) võrdlemisel nähtub, et tegu pole üks-ühele kokku kopeeritud

tekstiga.

58. Lõpphinde kujunemise jälgitavuse osas selgitab ETAG, et tema hinnangul ei tulene

viidatud kohtulahendist,4 et jälgitav peab olema lõpphinnangu kujunemine kõikides

hindamisetappides pandud hinnetest kuni kokkuvõtvate hinnete panemiseni. Viidatud asjas ei

olnud kohtu jaoks piisavalt selge, kuidas ärakuulamismenetluse käigus tuvastatud puudus

mõjutas või ei mõjutanud lõpphinnet. See ei anna alust järeldada, et hinne oleks pidanud

olema pandud aritmeetilise keskmisena või mõne muu valemi alusel. Kohus on samas otsuses

mitmes kohas ka viidanud hindamisotsuste eripäradele just vastupidises valguses: „Määravat

tähtsust ei ole asjaolul, et retsensentide hinded erinesid ning üks retsensent hindas taotlust

teistest hindajatest märgatavalt kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja

üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate, sh

retsensentide hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja

põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem

adekvaatselt kui kõrgem hinne.“5

59. Vastustaja ei kinnita muid vigu kui kriteeriumis 4 doktorantide juhendamist puudutav

märkus, millega seonduvalt muutis hindamisnõukogu kriteeriumi hinnet.

Apellatsioonikaebuse väide, et ärakuulamise vastuses sisalduv lauseosa „kuigi see on tõsi, et

projekt ei maini interdistsiplinaarsust kui meetodit“ viitab faktiveale, on ekslik.

60. ETAG leiab kohtupraktikale tuginedes,6 et on retsensentide nimede avalikustamise ja

nende kompetentsuse küsimustes toiminud õigesti.

61. Huvide konflikti selgitus 22.11.2023. a kirjas ei olnud uus info ning see polnud esimene

kord, kui vastustaja seda käsitles. Kaasatud hindajatel taotlejaga seonduva huvide konflikti

puudumist on mainitud ka vastuses kaebusele (p 26). 22.11.2022. a kirjas on vastustaja seda

veelgi põhjalikumalt selgitanud. Huvide konfliktiga isikud ei osale seotud taotluse hindamise

ega seotud taotluse vastuväidete läbivaatamise arutelul.

62. Terminoloogiline segadus „juhtiva“ ja „vastutava eksperdiga“ ei takista otsuse mõistmist

ja ei muuda seda valeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

63. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab ETAG

juhatuse 02.09.2022. a käskkirja osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja granditaotlus

PRG1938, ja ETAG 08.11.2022. a vaideotsuse ning kohustab ETAG-i uuesti läbi vaatama

granditaotlus PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.

4 Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus 3-20-277, p 20 ja 21.

5 Samas, p 14.

6 Samas, p 16.

I

64. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult muu hulgas ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkirja nr

1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osalist kehtetuks tunnistamist.

65. Ringkonnakohus märgib, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine on HMS §-de 64–70

reguleerimisalas. Selle järgi saab haldusakti kehtetuks tunnistada pädev haldusorgan. Kaebajal

on kohtumenetluses ka esindajaid. Apellatsioonkaebusest on siiski arusaadav, et kaebaja ei ole

rahul halduskohtu otsusega ja soovib, et nimetatud 02.09.2022. a käskkiri kaotaks oma

kehtivuse ning ETAG peaks kaebaja granditaotluse üle uuesti otsustama. Ringkonnakohus

mõistab kaebaja taotlust sellest tulenevalt nii, et kaebaja soovib muu hulgas nimetatud

02.09.2022. a käskkirja tühistamist.

II

66. Ringkonnakohus on seisukohal, et 2022. aasta taotlusvoorus kaebaja granditaotlust

hinnanud eksperdikomisjon kohaldas kehtestatud hindamisreegleid osaliselt ebaõigesti, mis

viis kokkuvõttes olukorrani, kus ei saa välistada, et kaebaja granditaotlust on hinnatud

ebaõigesti.

67. TAKS § 121 lg 1 punktide 1 ja 3 järgi ETAG korraldab ja viib läbi uurimistoetuste

taotluste hindamist ning määrab uurimistoetused. TAKS § 121 lg 3 kohaselt on ETAG-il

teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev

hindamisnõukogu, mis hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt, asjatundlikult ja

sõltumatult ning lähtub teaduseetika põhimõtetest ja heast teadustavast.

68. Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord on sätestatud määrusega nr 74, mille

on haridus- ja teadusminister kehtestanud TAKS § 121 lg 5 alusel. Määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1

kohaselt hindab hindamisnõukogu järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult uurimistoetuse

taotlusi ja § 2 lg 3 järgi tegutsevad hindamisnõukogu liikmed kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning lähtuvad oma tegevuses Eesti hea teadustava kokkuleppest ning Euroopa

teaduseetikakoodeksist ja -suunistest. Määruse nr 74 § 7 on kolmelõikeline ja sätestab, et

hindamisnõukogu võib otsuste tegemiseks vajaliku ekspertiisi tegemiseks moodustada

ekspertkomisjone (lg 1), et ekspertkomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest, kellel on

varasem kogemus valdkonnas, milles nad ekspertiisi teevad (lg 2), ning et ekspertkomisjoni

liikmete suhtes kohaldatakse määruse nr 74 § 2 lõikeid 3 ja 4 (lg 3). Määruse nr 74

seletuskirjas on välja toodud: „[I]nstitutsionaalse uurimistoetuse taotluste menetlemiseks tuleb

moodustada valdkondlikud ekspertkomisjonid, kõigi muude otsuste tegemisel aga, vastavalt

käesolevale eelnõule, võib moodustada ekspertkomisjone. Ekspertkomisjon koosneb vähemalt

kolmest hinnatavas valdkonnas kogenud liikmest, kellest institutsionaalse uurimistoetuse

taotluste puhul enamus on ühtlasi väliseksperdid. Ekspertkomisjonide liikmetele laienevad

hindamisnõukogu liikmetele esitatavad nõuded […].“7

69. Euroopa teaduseetikakoodeksi 2022. aastal kehtinud 2017. aasta versiooni8 üks

põhimõtetest on ausus teadustöö kavandamisel, tegemisel, retsenseerimisel, tulemuste

esitamisel ja avalikkusele tutvustamisel läbipaistval, õiglasel, täielikul ja erapooletul moel.

7 Seletuskiri Haridus- ja teadusministri määruse „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja

töökord“ eelnõu juurde, 28.10.2011, lk 4 (https://eelnoud.valitsus.ee/main#6OtDBM0W).

8 https://www.allea.org/wp-content/uploads/2018/06/ALLEA-European-Code-of-Conduct-for-Research-

Integrity-2018-Estonian_FINAL.pdf.

70. ETAG juhatus kinnitas 01.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/9 rühmagrandi tingimused

ja korra (tl 93-98, käesolevas otsuses kord) ning rühmagrandi taotluste hindamise juhendi (tl

43-46, käesolevas otsuses hindamisjuhend). Mõlemaid muudeti ETAG juhatuse 25.02.2022. a

käskkirjaga nr 1.1-4/22/15 (tl 128). ETAG hindamisnõukogu kinnitas 31.03.2022. a

koosoleku otsusega hindamisnõukogu ja eksperdikomisjonide kodukorra (tl 114-115,

käesolevas otsuses kodukord). Nimetatud korrad ja juhend peavad vastama teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse ning määruse nr 74 nõuetele.

71. Käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimus puudutab hindamisjuhendi p 2.4.1.1

tõlgendamist. Kaebaja on seisukohal, et hindamisjuhendi punktist 2.4.1.1 tulenevalt pidi

olema enne lõpphinnangu kujundamist tema projekti kohta koostatud kolme eksperdi kolm

retsensiooni. ETAG on seevastu seisukohal, et toimis õigesti, kui lasi koostada kahe eksperdi

kaks retsensiooni, millele lisandus kolmanda eksperdi poolt koostöös kahe retsensioonid

koostanud eksperdiga koostatud esialgne lõpphinnang. Põhiline vaidluse ese on niisiis, kas

kolmas ekspert oleks pidanud koostama enne esialgse lõpphinnangu koostamist eraldiseisva,

kolmanda eksperthinnangu või mitte.

72. Ringkonnakohus leiab, et hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 tuleb vaadelda kontekstis.

Hindamisjuhendi p 2.4.1 on sõnastatud järgmiselt: „2.4.1. Menetlus eksperdikomisjonis

2.4.1.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kolm sõltumatut eksperti, kellest üks on vastutav

ekspert. Vastutav ekspert koostab koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele tuginedes

igale taotlusele esialgse lõpphinnangu. 2.4.1.2. Eksperdikomisjon kinnitab esialgse

lõpphinnangu ja koostab taotluste esialgse paremusjärjestuse. 2.4.1.3. Esialgne lõpphinnang

esitatakse ärakuulamiseks taotlejale ja asutusele.“

73. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et rühmagrandiga rahastatakse

kõrgetasemelise teadusliku uurimustöö tegemist ning taotluste hindamine keskendub suures

osas erialastele teaduslikele argumentidele. Humanitaar-, kultuuri- ja sotsiaalteadustes on

enamjaolt võimalikud erinevad seisukohad, mis saavad olla rohkem või vähem teaduslikult

põhjendatud ning mida võib aktsepteerida vastava valdkonna teadlaste enamus või vähemus.

Sellele tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et kuigi kaalul olevad

summad on suured, saab kaebaja taotlusele antud hinnete sisulise põhjendatuse osas piirduda

ilmselgete vigade testiga. Riigikohus on selgitanud: „Ilmselgete vigade test tähendab, et on

ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus

õigusnormidega.“9 Seevastu menetlus- ja vormivigu tuleb hinnata üldises korras, arvestades

sealhulgas HMS §-ga 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 punktiga 1.

74. Ringkonnakohus leiab, et hindamisjuhendi p 2.4.1.1 tõlgendamisel tuleb kõigepealt

arvesse võtta määruse nr 74 § 7 ja selle seletuskirja. Nii määruse § 7 lg 1 kui ka lg 2

kõnelevad ekspertiisi tegemisest. Kui lg 1 järgi võib hindamisnõukogu otsuste tegemiseks

vajaliku ekspertiisi tegemiseks moodustada ekspertkomisjone, siis lg 2 järgi koosneb

ekspertkomisjon vähemalt kolmest liikmest, kellel on varasem kogemus valdkonnas, milles

nad ekspertiisi teevad. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 74 § 7 lg-te 1 ja 2 järgi

on ekspert selles tähenduses ainult see, kes koostab ekspertiisi. Seejuures tuleb tähele panna,

et valdkonda reguleerivad õigusaktid eristavad ekspertiisi ja hindamist. Viimane on TAKS §

121 lg 3 ja määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1 järgi hindamisnõukogu ainupädevuses. Õigusaktide

süstemaatika osutab niisiis sellele, et eksperdi all tuleb mõista isikut, kes koostab ekspertiisi.

75. Eelnevat järeldust kinnitab termini „ekspert“ keeleline tähendus. Üldkeele valdkonnas

kinnitab seda järeldust näiteks sõnaseletus Võõrsõnade leksikonis, mille kohaselt on ekspert

9 RKHKo 3-20-1198, 11.12.2020, p 14.

asjatundja, isik, keda vaieldavail või raskeil juhtumeil kutsutakse ekspertiisi tegema.10

Teisisõnu, ekspert on ainult see, kes teeb ekspertiisi. Teiselt poolt on jällegi sõnaveebi

ühendsõnastiku uuem määratlus avaram, hõlmates mingi ala asjatundja, keda rakendatakse

eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks.11 Selle järgi ei näi ekspertiisi kui sellise

koostamine olevat eksperdi definitsiooni vajalik tunnus. Erialakeele kasutust analüüsima

asudes tuleb pöörata pilgud menetlusseaduste poole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

eksperdiarvamuse regulatsioon (TsMS §-d 293–305), mis kehtib vastavalt HKMS § 56 lg-le 2

ka halduskohtumenetluses, osutab sellele, et kohtumenetluses on ekspert see, kes esitab

eksperdiarvamuse. Vastavalt TsMS §-le 295 on eksperdiks määratud isikul koguni kohustus

teha ekspertiis, kui ta eksperdiks nimetatakse. Ka kriminaalmenetluse seadustiku § 95 lg 1

järgi on ekspert isik, kes rakendab seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes

mitteõiguslikke eriteadmisi. Sellegi sätte kohaselt on ekspert isik, kes koostab ekspertiisi.

Samuti on HMS § 38 lg 2 kohaselt üheks võimalikuks tõendiks haldusmenetluses eksperdi

arvamus. Ringkonnakohus järeldab eelneva pinnalt, et ekspert on suhteline mõiste ja sõltub

sellest, kas isik antud menetluses ekspertiisi teeb või mitte. Eksperdiks saab ühe menetluse

raames pidada isikut siis, kui ta koostab selles menetluses ekspertiisi. Seevastu, kui ekspertiisi

ei koostata, ei ole antud menetluse raames tegemist eksperdiga. Niisiis kõneleb semantiline

argument kokkuvõttes kaebaja seisukoha kasuks.

76. Kolmas argument, mis kõneleb kaebaja seisukoha kasuks, on ETAG-i menetluses hinde

kujunemise läbipaistmatus konkreetsel juhul. Hinde kujunemise läbipaistvuse nõude aluseks

on määruse nr 74 § 7 lg 3 ja § 2 lg 3 koosmõjus viimases osundatud ja kaebaja granditaotluse

hindamismenetluse ajal kehtinud Euroopa teaduseetikakoodeksi 2017. aasta versiooni aususe

põhimõttega, mis nägi muu hulgas ette ka nõude, et teadustöö retsenseerimine peab toimuma

läbipaistval moel. Läbipaistvus tähendab ringkonnakohtu hinnangul antud kontekstis seda, et

hinde moodustumine peab olema kohtule mõistetav ning kui hinde moodustumine on

mitme-etapiline, siis peavad mõistetavad olema nii kõigil etappidel antud hinded eraldi kui ka

koondhinde kujunemine. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et läbipaistvuse nõudele hinde

kujunemisel on tuginenud ka Tartu Halduskohus 30.10.2020. a otsuse nr 3-20-277 põhjalikus

põhjenduses (p 20 ja 21).

77. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et antud juhtumil ei ole esialgse lõpphinnangu

kujunemine piisavalt mõistetav. Olgugi, et hindamisjuhendi p 2.4.1.1 esimene lause näeb ette,

et iga taotlust hindab vähemalt kolm eksperti, mis osutab sellele, et eksperthinnanguid peaks

olema kolm või rohkem, on ETAG käesoleval juhul esitanud kaks eksperthinnangut ja ühe

arvamuse, mis sarnaneb eksperthinnangule, kuid mis kujutab endast esialgset lõpphinnangut

ehk kolme eksperthinnangu koondit. ETAG on väitnud, et kolmas ekspert mestis oma isikliku

sõltumatu hinnangu ilma eraldi eksperthinnangut esitamata koheselt esialgsesse

lõpphinnangusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline mitmefunktsionaalne hinnang

mitme-etapilises hindamismenetluses ei vasta läbipaistvuse nõudele, sest kohtule ei ole

arusaadav, milline osa sellest on kolmanda eksperdi isiklik sõltumatu hinnang ja milline osa

on kolme eksperdi hinnangute põhjal moodustatud esialgne lõpphinnang. Kahe

eksperthinnangu mestimine esialgseks koondhinnanguks, kuhu on ühtlasi integreeritud ka

kolmanda eksperdi eksperthinnang, mis ei ole eraldi nähtav ega ligipääsetav, ei võimalda

granditaotlejal vaielda kolmanda eksperdi seisukohtadega. Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga ka selles osas, et jälgitav ei ole, miks hindamiskriteeriumite 1 ja 2 puhul, kus

mõlemal juhul andis ekspert 1 kummagi kriteeriumi eest kaebaja granditaotlusele hindeks 4,5,

ekspert 2 aga 4 punkti, sai lõpphinnanguks 4 punkti ehk kahest antud hindest madalama. Just

kuna on tegemist suurte summade jaotamisega, peab lõpphinde kujunemine olema piisavalt

10 https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=ekspert.

11 https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki,met/ekspert/1/est.

jälgitav. Ringkonnakohus ei pea erinevalt ETAG-ist selles kontekstis piisavaks põhjendust, et

„kui hinne on hea, ongi see põhjendus“ ega lihtsalt viidet hindamisjuhendis kehtestatud

hinnete seletusele. Igale hindele peab olema lisatud arusaadav selgitus, kuidas see moodustus.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et koondhinde moodustamine ekspertide poolt pandud

hinnete aritmeetilise keskmisena võib olla üks, kuigi mitte ainus võimalus, kuidas selgitada

koondhinde kujunemist piisavalt arusaadavalt ja muuta selle kujunemine läbipaistvaks.

Ringkonnakohus lisab, et see, et kahest erinevast hindest moodustuvat koondhinnet tuleb

eraldi põhjendada, tuleneb otse retsenseerimise läbipaistvuse nõudest, mistõttu ei ole vahet,

kas see nõue on või ei ole hindamisjuhendis eraldi ette nähtud.

78. Eelnevast tuleneb, et hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 tuleb mõista nii, nagu kaebaja seda

mõistis. Selle järgi võis ta hindamisjuhendi järgi eeldada, et tema granditaotluse kohta

koostab ekspertiisi kolm sõltumatut eksperti ning alles seejärel koostatakse esialgne

lõpphinnang, mis on kolmanda eksperdi hinnangust eraldiseisev. Kuna ETAG on kohtule

esitanud ainult kaks eksperthinnangut ja esialgse lõpphinnangu, kuid ei ole esitanud

kolmandat, esialgsest lõpphinnangust eraldiseisvat eksperthinnangut, nagu hindamisjuhendi p

2.4.1.1 põhjal eeldada võiks, siis on antud juhul tegemist formaalse veaga.

79. Et ETAG-i poolt kaebaja granditaotluse suhtes läbiviidud menetlus on formaalselt

vigane, tuleb kohaldada HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 punkti 1. HMS § 58 järgi ei saa

haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist. RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks

tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Mõlema sätte järgi tuleb niisiis määravaks pidada, kas võib olla kindel, et kolmanda

eksperthinnangu andmata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab,

et selles ei saa kindel olla. Vahed hinnatud granditaotluste vahel olid väikesed. Kaebaja

rahuldamata jäetud granditaotluse lõpphinnet lahutas viimase rahuldatud granditaotluse

lõpphindest vaid üks punkt 23-st võimalikust. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et kui

hindamiskriteeriumite 1 ja 2 puhul oleks lõpphindeks kujunenud 4 punkti asemel 4,5 punkti,

mis oli kahest antud hindest kõrgem, siis oleks lõpphinnang kaebaja granditaotlusele olnud

arvutuslikult 21,5 punkti, mis oleks võinud tähendada granditaotluse rahuldamist. Sellele

tuginevalt ei saa kohus olla kindel selles, et formaalselt vigane menetlus ei võinud mõjutada

antud juhul asja otsustamist.

80. Kaebaja ülejäänud etteheidete osas märgib ringkonnakohus järgnevat.

81. Kaebaja arvates on halduskohus järeldusi tehes tuginenud vastustaja poolt hilinenult

22.11.2023 esmakordsetelt esitatud asjaoludele (22.11.2023. a vastuse p 21), mis ei ole

lubatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et antud juhul ei pruukinud ETAG-is

läbi viidud menetlus olla ilma vastava kirjelduseta kõrvalseisjale piisavalt hästi jälgitav. Siiski

on ETAG õigesti osutanud sellele, et tõendid, millest vaidlusaluses kirjelduses sisaldunud

asjaolud lõppastmes tulenesid, olid kaebajale juba varasemas menetluse staadiumis

kättesaadavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist menetluse

õiguspärasuse, mitte hilinenult esitatud asjaolude küsimusega.

82. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et esitatud granditaotlusele

mittekohane teadlaste erialane pädevus võib mõningate väga spetsiifiliste või uuenduslike

taotluste puhul toetuse saamist raskendada, on kohus seisukohal, et antud juhul asjaolud seda

ei kinnita. ETAG-i kinnitusel hindasid kaebaja granditaotlust teadlased, kelle uurimisaladeks

on tõlkeuuringud ja teatriteadus (ekspert 1), võrdlev kirjandus ja postkoloniaalsed uuringud

(ekspert 2), kultuurimälu ja kogukonna suhted (ekspert 3) (vastus kaebusele, p 24). Kaebaja

väitel ei võimaldanud taotlust hinnanud teadlaste erialased teadmised taotlust pädevalt

hinnata. Halduskohus on leidnud, et küsimus ekspertide või eksperdikomisjoni pädevusest

kuulub teadusliku diskussiooni valdkonda (otsuse p 16), mida kohus sisuliselt hinnata ei saa.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu, vaid leiab, et ekspertide valik on ETAG-i kaalutlusotsus,

mis allub kaalutlusotsuse kontrollireeglitele. Viga valikukaalutluse teostamisel võib esineda

iseäranis siis, kui granditaotlust hindavate ekspertide endi teaduslikud pädevusvaldkonnad ei

hõlma granditaotluse metodoloogilist skoopi või ei kata seda täiel määral. Antud juhul ei

nähtu, et ETAG oleks ekspertide valikul teinud kaalutlusvea. Kaebaja on enda väitel tegev

narratiiviuuringute ja kognitiivse kirjandusteaduse valdkonnas. Narratiivuuringud ehk

narratoloogia on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, kus põimuvad humanitaar-, kultuuri- ja

sotsiaalteaduslikud meetodid. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud ekspertide pädevuste

kirjelduste, mille tõepärasuses ei ole kohtul põhjust kahelda, kohaselt olid eksperdikomisjonis

esindatud kõigi kolme nimetatud teadusvaldkonna – nii humanitaarteaduste, kultuuriteaduste

kui ka sotsiaalteaduste – metodoloogilised pädevused. See, mis puudu on, on kolmanda

eksperdi ekspertiis. Kognitiivne, mille vasteks on peetud ka terminit „tunnetuslik“,

kirjandusteooria on aga pigem eelnevalt nimetatud meetoditele toetuv teooria kui iseseisev ja

eraldi hindamispädevust eeldav teadusvaldkond. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus

niisiis eelnevale tuginevalt kaalutlusviga ekspertide valikul.

83. Ülejäänud kaebaja etteheidetel, sealhulgas võimaliku erapoolikuse väidetel, väidetaval

12 minutil, mis arvutuslikult olevat olnud kolmanda eksperdi käsutuses esialgse lõpphinnangu

koostamiseks, väidetavatel faktivigadel ETAG-i menetlusdokumentides ning

hindamisnõukogu liikmete osalemisel eksperdikomisjonis ei pea ringkonnakohus vajalikuks

eraldi peatuda, kuna need vajaksid täiendavate tõendite kogumist, kuid ei mõjutaks

lõppastmes antud lahendi lõpptulemust.

84. Ringkonnakohus osutab selles kontekstis järgnevale. ETAG on kirjeldanud ekspertide

poolt läbi viidud hindamismenetlust, selgitades, et eksperdikomisjon arutas kõikide taotluste

hinnangud koos läbi ja kinnitas ühiselt, võrreldes seejuures taotlusvooru esitatud taotluseid

omavahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline menetlus on võimalik, kuid selline

hindamiskord peab tulenema hindamisjuhendist. Samuti tuleb sellise hindamiskorralduse

puhul tagada, et sõltumatult koostatud üksikretsensioone tagantjärele kollegiaalse arutelu

survel korrigeerida ei saa. Vastasel korral ei oleks enam tagatud hindamise sõltumatus. 2022.

a taotlusvooru granditaotluste hindamise ajal kehtinud hindamisjuhendi p 2.4.1.1 teise lause

järgi pidi vastutav ekspert koostama koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele tuginedes

igale taotlusele esialgse lõpphinnangu ning hindamisjuhendi p 2.4.1.2 järgi pidi

eksperdikomisjon kinnitama esialgse lõpphinnangu ja koostab taotluste esialgse

paremusjärjestuse. Nimetatud punktide koosmõju viitab pigem sellele, et esialgne

lõpphinnang pidi valmima konkreetsele granditaotlusele antud hinnete põhjal ning

paremusjärjestus tuli moodustada vastutava eksperdi koostatud esialgsete lõpphinnangute

põhjal. Kui ETAG soovib teistsugust menetlust, siis tuleb see sõnaselgelt ette näha.

85. Ringkonnakohus osutab täiendavalt järgnevale. Kodukorra punktid 8.1–8.3 ja 8.5–8.7

nägid ette: „8.1. Hindamisnõukogu moodustab hindamisnõukogu liikmete ja teadusagentuuri

ettepanekul uurimistoetuste taotluste (edaspidi taotlus) ja aruannete (edaspidi aruanne)

hindamiseks eksperdikomisjonid. 8.2. Eksperdikomisjoni juhi määramiseks teeb ettepaneku

hindamisnõukogu. Eksperdikomisjonide koosseisud, sh juhid, kinnitab teadusagentuuri

juhatus käskkirjaga. 8.3. Eksperdikomisjoni (v.a teaduseetika ja andmehalduse

eksperdikomisjoni) peab kuuluma vähemalt kaks hindamisnõukogu liiget. Hindamisnõukogu

liige osaleb eksperdikomisjoni töös, ent ei oma hääleõigust. […] 8.5. Eksperdikomisjoni tööd

korraldab teadusagentuuri poolt määratud uurimistoetuste koordinaator (edaspidi

koordinaator). 8.6. Eksperdikomisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku

koordinaator ja seda juhatab eksperdikomisjoni esimees, kes võib vajadusel koosoleku

juhatamise õiguse anda koordinaatorile või mõnele teisele eksperdikomisjoni liikmele. 8.7.

Taotluste valdkondlikku spetsiifikat arvestades on eksperdikomisjonil õigus korraldada

arutelusid eksperdikomisjoni sisestes väiksemates rühmades või kaasata oma töösse teise

eksperdikomisjoni liikmeid.“

86. Ringkonnakohus kahtleb, kas kodukorra p 8.2 teine lause on kooskõlas määruse nr 74 §

7 lg-ga 1, mille kohaselt võib ekspertkomisjone moodustada hindamisnõukogu, mitte ETAG

juhatus. Juhul kui määruse nr 74 § 7 lg 1 näeb ette välispädevuse, siis on kodukorra p 8.2

teine lause HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Juhul aga kui määruse nr 74 § 7 lg 1 näeb ette

sisepädevuse, on eksperdikomisjoni moodustamine sellest mööda minnes ETAG juhatuse

otsusega formaalselt õigusvastane. Sellisel juhul tuleks igal üksikul juhul hinnata, kas

nimetatud formaalne puudus võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).

87. Samuti kahtleb ringkonnakohus, kas kodukorra punktid 8.1–8.3 ja 8.5–8.7 tervikuna on

kooskõlas määruse nr 74 § 7 mõtte ja eesmärgiga. Praegusel juhtumil jääb mulje, et ETAG on

moodustanud eksperdikomisjoni nime all hindamisnõukogu kõrvale veel ühe, väiksema

hindamisnõukogu. Kui määruse nr 74 § 7 annab hindamisnõukogule, kelle ülesandeks on

määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1 järgi hinnata uurimistoetuse taotlusi, võimaluse moodustada

ekspertkomisjon, siis tähendab see seda, et ekspertkomisjoni ülesandeks on koostada

uurimistoetuse taotluste kohta teaduseetika nõuetele vastavad ekspertiisid ja esitada need

hindamisnõukogule, kes võtab need lõpphinnangu kujundamisel aluseks. Ringkonnakohus

möönab, et sellisel juhtumil ei oleks rahuldavalt korraldatud eelhinnangu koostamine ja

granditaotluse esitaja ärakuulamine, mida peaks korraldama praeguse regulatsiooni mõtte ja

eesmärgi järgi hindamisnõukogu. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et kui haridus- ja

teadusminister näeb vajadust hindamise korralduse muutmiseks, siis tuleb määrust nr 74

vastavalt muuta. See, et määruse nr 74 §-s 7 on juttu ekspertkomisjonist ning ETAG kordades

ja hindamisjuhendis eksperdikomisjonist, ei muuda ekspertide komisjoni olemust ega aseta

seda väljaspoole määruse nr 74 reguleerimisala.

III

88. Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega kohtule ETAG juhatuse 02.11.2023. a

käskkirja nr 1.1-4/23/190 „PRG2174 vaide rahuldamata jätmise otsus“ ja palus selle vastu

võtta kui olulise tõendi, mis väljendab seda, et hindamisjuhendi ja menetluskorra kohaselt

peab olema taotlust hinnanud kolm eksperti, kes kõik kolm koostavad retsensiooni, panevad

hinded ja nende alusel koostatakse esialgne lõpphinnang. Ringkonnakohus leiab, et esitatud

tõendiga ei saa tõendada seda, mida kaebaja soovib tõendada, ning samuti puudub tõendist

nähtuvate asjaolude osas vaidlus. ETAG on ka ise välja toonud, et ta muutis enne 2023. a

taotlusvooru hindamise korda. HKMS § 62 lg 2 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei

ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Sellest tulenevalt

tagastab ringkonnakohus esitatud lisa kaebajale.

IV

89. Ringkonnakohus lahendab järgnevalt apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse.

90. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna ei saa välistada, et hindamisreeglite ebaõige

kohaldamine mõjutas kaebaja lõpphinnet ja tema granditaotluse edukust, siis tuleb

apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada kaebus, tühistada ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109

„Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja

granditaotlus PRG1938, ja ETAG juhatuse 08.11.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/138 „PRG1938

vaide rahuldamata jätmise otsus“ ning kohustada ETAG-i uuesti läbi vaatama granditaotlus

PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.

91. Ringkonnakohus selgitab, et otsuse täitmiseks tuleb 2022. a taotlusvooru

hindamiskorraldust arvestades korraldada kaebaja granditaotluse uus erapooletu hindamine

vastava erialase pädevusega sõltumatu kolmanda eksperdi poolt. Kaebaja on küll väljendanud

kahtlusi kõigi ekspertide pädevuse ja erapooletuse osas, kuid ekspertide 1 ja 2 osas ei leidnud

need etteheited kohtumenetluses kinnitust. Ekspert 3 on juba ükskord granditaotluse

hindamisega kokku puutunud, mistõttu ei pruugi tema poolt läbi viidav kordushindamine

enam vastata erapooletuse nõuetele. Kui uus kolmas ekspert esitab oma ekspertiisi, tuleb

kolme olemasoleva ekspertiisi põhjal koostada uus esialgne lõpphinnang ja kuulata kaebaja

ära, näidates seejuures ühtlasi, kuidas esialgsed koondhinded on kujunenud. Ärakuulamise

järel saab vajalikud otsused langetada hindamisnõukogu.

92. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt

HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

93. Kaebaja on tasunud nii kaebuse kui apellatsioonkaebuse esitamisel kummalgi korral

riigilõivu 20 eurot (tl 77 ja 192), kokku seega 40 eurot, mis tuleb ETAG-ilt kaebaja kasuks

välja mõista.

94. Kaebaja on esitanud halduskohtule 13.11.2023 (tl 160-168) ja ringkonnakohtule

17.01.2025 menetluskulude nimekirjad (tl 201-205). Kaebaja kohtuvälised kulud ja nende

põhjendused on nende menetlusdokumentide järgi järgmised:

Teenuse

kuupäev

Teenuse sisu

Kestus

Arve

kuupäev

Arve nr

Kokku

10.11.20

Tutvumine ETAG

vaideotsusega.

Seisukoht ja

vastused

küsimustele kliendile

1.00 h

06.12.20

202227

3.00 h

14.11.20

Vastused kliendi

küsimustele,

täiendava teabe

analüüs.

0.30 h

15.11.20

Seisukoht kaebuse

osas

1.30 h

09.12.20

Arutelu kliendiga

kaebuse

perspektiivsuse osas

(05.12.2022). ETAG-i

otsustele kaebuse

7.00 h

31.12.20

202229

9.00 h

koostamine (05.12.-

09.12.2022).

Kaebuse täiendused,

selgitused

kliendile, kaebuse

halduskohtule

esitamine

09.12.20

ETAG otsusele

kaebuse korrektuurid

ja täiendused.

Suhtlus kliendiga,

korduvad täiendused

2.00 h

12.02.20

Tutvumine kohtu

kirjaga e-toimikus.

Edastamine

kliendile e-kirjaga

0.15 h

02.03.20

202305

0.45 h

Tutvumine e-toimiku

seisuga. Kohtult

kaebuse menetlusse

võtmise seisu

selgitamine

0.30 h

07.03.20

Tutvumine

kohtumäärusega,

taotlus tõlgeteks

edastus kliendile

0.15 h

04.04.20

202308

0.15 h

11.04.20

Taotlus kohtule

menetlusliku käigu

osas teabe

saamiseks ja tähtaja

määramiseks.

Korrespondents

kohtuga ja

kliendiga

0.20 h

01.06.20

202314

0.35 h

24.04.20

Korrespondents

kliendiga aprillis

2023 - vastused

küsimustele ja

selgitused

0.15 h

01.11.20

Telefoni teel arutelu

kliendiga 35 minutit

0.30 h

13.11.20

202331

18.00

h

01.11.20

Tutvumine ETAG

vastusega [kaebaja]

kaebusele.

Vastuse ja selle

lisade analüüs

1.30 h

06.11.20

ETAG vastusega

tutvumine, vastuse ja

lisade analüüs.

Menetluses esitatud

dokumentide

6.00 h

läbivaatus.

Seisukoha

koostamiseks

ettevalmistused,

seisukoha

koostamine ETAG

vastusele

07.11.20

Seisukoht ETAG

vastusele.

Vastuväide kohtu

tegevusele.

Menetlusdokumendi

koostamine,

kooskõlastamine

kliendiga

4.15 h

09.11.20

Seisukoht kohtule -

täiendused kliendilt

saadetu

lisadokumentide

alusel.

Korrespondents

kliendiga.

3.30 h

13.11.20

Menetluskulude

nimekirja koostamine

0.30 h

13.11.20

Kaebaja seisukoht ja

vastuväited kohtu

tegevusele -

muudatused ja

korrektuurid kaebaja

ettepanekutest

lähtuvalt.

Menetlusdokumendi

edastus kohtusse

koos

lisadega e-toimiku

kaudu

1.45 h

18.12.20

Kohtuotsuse analüüs,

kommentaarid

võimalikuks

apellatsioonkaebusek

s

2.30 h

31.12.20

202335

13.30

h

22.12.20

Apellatsioonkaebuse

projekti koostamine,

edastus

kliendile koos

selgitustega.

Kirjavahetus

kliendiga

5.00 h

27.12.20

Apellatsioonkaebuse

koostamine -

2.30 h

täiendused,

korrespondents

kliendiga, selgitused

01.01.20

Apellatsioonkaebuse

täiendused ja

muudatused.

Korrespondents

kliendiga

3.30 h

15.07.20

Suhtlus kliendiga -

telefonikõned.

Vastulause läbi

vaatamine

1.00 h

01.08.20

202419

1.00 h

17.01.20

Tutvumine

kohtumäärusega.

Menetluskulude

nimekirja

koostamine

0.30 h

17.01.20

202500

0.30 h

Kokku: 46.35 h

95. Kaebaja enda arvutuste järgi soovib ta halduskohtus kantud kohtuväliste kulude

hüvitamist 7277 euro ulatuses (tl 160) ja ringkonnakohtus kantud kohtuväliste kulude

hüvitamist 3211 euro ulatuses (tl 201), kokku seega 10488 eurot.

96. ETAG on halduskohtus kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja kohta märkinud (tl

171), et on põhjendamata, miks on novembris kulunud õigusabile rohkem tunde, kui esialgse

kaebuse koostamiseks ja materjalide kokkupanekuks vajalik oli. ETAG leiab, et

menetluskulude jaotuse dokumendis on mitmed novembri kulud korduvad. Kõigepealt

tutvumine vastusega ja selle analüüs 1 tund 30 minutit. Pärast seda seisukoha koostamine

vastusele, menetlusdokumendi koostamine ja kooskõlastamine kliendiga 4 tundi ja 15 minutit.

Seejärel uuesti vastusega tutvumine ja analüüs, ettevalmistused seisukoha koostamiseks ja siis

seisukoha koostamine 6 tundi. Jääb arusaamatuks, et kui vastusega juba tutvuti ning

menetlusdokument koostati, miks peab uuesti sellega tutvuma, ja alustama ettevalmistustega

seisukoha koostamiseks, tehes seda veel ka peaaegu samas mahus. Lisaks märgib ETAG, et

esineb arvutusviga: kulude nimekirjas on õigusabi kulusid välja toodud 31 tunni ja 35 minuti

eest, aga kaebaja menetluskulude nimekirja punktis 3 on kogusummaks saadud 31 tundi ja 55

minutit.

97. Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja osas on ETAG välja toonud (tl

199), et kaebaja on menetluskulude arvutamisel teinud vea käibemaksu arvestamisega.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on 2024. aastal, mil jõustus käibemaksumäär 22 %,

kaebajale teenuseid osutatud 5 tundi, sellest 3 tundi 30 minutit jaanuaris 2024. Samas on

arvelt nr 2023352 näha, et arve selle teenuse eest on koostatud detsembris ja

käibemaksumäärana on arvestatud 20 %. Ühtki muud sobivat arvet jaanuarist 2024

menetluskulude nimekirjale lisatud pole. Teiseks jääb arusaamatuks 1 tund tekkinud kulu

juulis 2024. Ei nähtu, kuidas see kohtumenetluse seisukohast vajalik oli, kuna selle

nõustamise pinnalt ei tehtud menetlustoiminguid.

98. Ringkonnakohus nõustub ETAG-iga selles osas, et kaebaja menetluskulude nimekirjas

on mitmeid ebakõlasid. Esiteks on kaebaja esitanud menetluskulude taotlused, jättes need

arvetel olevate konkreetsete kuluridadega seostamata. Kui arvetel on õigusteenuse osutamise

kuupäevad välja toodud, siis kaebaja poolt halduskohtule esitatud menetluskulude taotluses

on arvutuse aluseks olnud kulud konkreetsete kuupäevadega seostamata, mis raskendab

esitatud menetluskulude taotluse põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimist. Ringkonnakohus

osutab sellele, et 2023. aasta veebruari osas on taotluse arvutuses märgitud kulurida

„Tutvumine e-toimiku seisuga. Kohtult kaebuse menetlusse võtmise seisu selgitamine –

0.30“, mis sellisel kujul viidatud arvel nr 2023052 ega ühelgi muul esitatud arvel ei kajastu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaebajale vastavasisulist arvet esitatud ei ole, siis

järelikult ei saa see ajakulu olla vajalik ega põhjendatud.

99. Samuti nõustub ringkonnakohus ETAG-iga selles osas, et novembri 2023 kohta esitatud

ajaarvestus on ülepaisutatud. Iseäranis on kaebaja esindaja ETAG vastusega tutvutud kaks

korda, vastuväidet kohtu tegevusele on koostatud kaks korda ning seisukohta kohtule on

koostamiseks ettevalmistatud, siis koostatud, täiendatud, muudetud ja korrigeeritud. Kokku

väidab kaebaja, et novembris 2023 osutati talle õigusteenust 18 tundi. Ringkonnakohus leiab

eelneva valguses, et vajalikuks ja põhjendatuks saab pidada poolt sellest ehk 9 tundi.

100. Ringkonnakohtule kaebaja poolt esitatud menetluskulude arvestuse osas nõustub kohus

ETAG-iga, et juulis 2024 kulutatud 1 tund ei seostu ühegi menetlustoiminguga ega ole

seetõttu põhjendatud ja vajalik kulu.

101. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalik aja- ja

kohtuväline menetluskulu on järgmine:

Arve nr

Põhjendatu

d ja vajalik

ajakulu

Tunnihind

Summa

ilma

käibemaks

uta

Käibemak

s

Põhjendat

ud ja

vajalik

menetlusk

ulu

2022276

3.00 h

570,00

20 %

684,00

2022296

9.00 h

1710,00

20 %

2052,00

2023052

0.15 h

47,50

20 %

57,00

2023084

0.15 h

47,50

20 %

57,00

2023145

0.35 h

110,83

20 %

133,00

2023314

9.00 h

1710,00

20 %

2052,00

2023352

13.30 h

2565,00

20 %

3078,00

2025009

0.30 h

95,00

22 %

115,90

Kokku:

36,05 h

Kokku:

8228,90

102. Eelnevast tulenevalt on ETAG niisiis kohustatud hüvitama kaebajale 8228,90 ≈ 8229

eurot kohtuvälist menetluskulu ja 40 eurot kaebaja tasutud riigilõivude eest, kokku seega

8269 eurot. Kokkuvõttes mõistab ringkonnakohus seega ETAG-ilt kaebaja kasuks välja 8269

eurot menetluskulu. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)