2-24-105565/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-105565

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi V. N.-i vastu põhivõlgnevuse 6911 euro,

intressi 811,80 euro, viivise 1413,28 euro ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9999,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht Jõe tn

2 a, Tallinn 10143, e-post: info@gscore.ee

Hageja volitatud esindaja: A. L.; e-post: XXX

Kostja: V. N. (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi V. N.-i vastu osaliselt.

2. Mõista V. N.-ilt OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 6500 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1329,22 eurot arvestatuna põhinõudelt 6500 eurolt perioodi 20.03.2022

kuni 25.03.2024 eest ja alates 26.03.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohases määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi V. N.-i vastu põhivõlgnevuse 411 euro, intressi

811,80 euro ja viivise 84,06 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 86% ulatuses V. N.-i ja 14% ulatuses OÜ GS Core kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ GS Core menetluskulud 790 eurot ja mõista V. N.-ilt välja 86%

ehk 679,40 eurot OÜ GS Core kasuks.

6. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ GS Core hagi V. N.-i vastu põhivõlgnevuse 6911 euro,

intressi 811,80 euro, viivise 1413,28 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja B AS 18.11.2021. Lepingu alusel laenas B

AS kostjale 6911 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 13.12.2021-13.11.2031. Intressimäär oli 32,87% aastas,

igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummast aastas, krediidi kulukuse määr 47,93% aastas.

Kuna kostja ei ole laenuandjale ega ka hagejale tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja

15.02.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 16.03.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta

ning B AS loovutas 20.07.2022 nõude GS Core OÜ-le (dtl 17-25).

3. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 6911 eurot. Kostja ei ole tasunud

ühtegi tagasimakset. Leping sõlmiti 18.11.2021 ning kostja intressivõlgnevus on alates

lepingu sõlmimisest summas 826,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud intressi välja mõista osaliselt, summas 811,80 eurot.

4. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt (6911 eurot) viivist lepingu

lõppemisele järgnenud aja eest alates 20.03.2022 kuni hagi esitamiseni ja soovib kostjalt ka

edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduse alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.

Ajavahemikul lepingu ülesütlemisest kuni 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise määr 8%

aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates

01.01.2024 12,5 % aastas. Kokku arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas

1413,28 eurot.

5. Hageja kinnitab, et leping on sõlmitud kirjalikus vormis. Laenuandja on laenusumma kostjale

välja maksnud ning hageja esitanud selle kohta maksekorralduse (dtl 48). Enne laenulepingu

sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 53-

55) ja laenuandja täiendav teabeleht (dtl 56-59), milles laenuandja andis omapoolset

täiendavat teavet sõlmitava lepingu kohta.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja on

väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Krediidivõime

hindamiseks vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi

suurusest ja sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen ja kostjale

lepingust tekkinud igakuine maksekohustus (esimene 184,63 eurot, järgnevad 220,03 eurot

kuus) olid väiksed, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik.

Krediidiandja küsis muuhulgas kostjalt endalt andmeid tema ülalpeetavate, töösuhte,

sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja esitatud andmete põhjal tal ülalpeetavaid ei olnud, ta

töötas P OÜ-s staažiga 1 aastat, tema igakuine netosissetulek oli 1500 eurot ja olemasolevaid

finantskohustusi oli tal kogusummas 150 eurot (lisa 7, dtl 60-97). Krediidiandja kontrollis

kostja sissetulekut kostja pangakonto väljavõttelt. Pangakonto kontoväljavõtte (Lisa 8, dtl 98-

152) andmete põhjal leidis kinnitust lepingueelse kuue kuu jooksul kostja püsiv netosissetulek

tööandjalt P OÜ 1500 eurot kuus. Kontolt ei nähtunud makseid kohtutäituritele,

inkassofirmadele hasartmängupakkujatele ega muud sellist, mis viidanuks võimalikele

makseraskustele. Võimalike makseraskuste puudumist kontrollis laenuandja ka päringuga

Krediidiinfo maksehäireregistrisse (lisa 7, dtl 60-97). Päringu vastusete kohaselt kostjal

kehtivaid maksehäireid ei olnud, mis iseloomustas kostjast usaldusväärse ja

krediidivõimelisena. Kostja kasutada oli püsiv tõendatud palgasissetulek, mis võimaldas tal

raskusteta täita igakuiseid lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja oli mõistliku kahtluseta

krediidivõimeline ja suuteline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Krediidivõime

hindamise ulatus ja põhjalikkus sõltub krediidi eripärast ja asjaoludest, eelkõige krediidi

suurusest ja sellega kaasnevate igakuiste maksete suurusest. Arvestades suhteliselt väikest

laenu ja lepinguga tekkinud väikseid igakuiseid makseid, ei olnud põhjalikum hindamine

vajalik. Krediidiandja täitis oma lepingueelseid kohustusi kohaselt (dtl 17-25).

7. Kohus kohustas 05.06.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle

kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige

kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hageja esitas

kohtule kostja pangakonto väljavõtte (lisa 8, dtl 98-152), mis ei ole eesti keeles ega

arusaadavas versioonis. Lisast 8 ei ole aru saada, kas see üleüldse ongi pangakonto väljavõte.

Hagejal tuli kohtule esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto

väljavõte.

8. Oma 10.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 175-179) selgitab hageja täiendavalt, et hagi

lisana esitatud kontoväljavõtte näol on tegemist masinloetava xml-formaadis dokumendiga,

mis e-toimiku aktsepteeritavate formaatide nõudele vastamiseks on salvestatud pdf-formaati.

Muul kujul kontoväljavõtet pole hagejal võimalik esitada. Seadus ei kehtesta nõudeid,

millises formaadis peab krediidiandja vastutustundlikku laenamist puudutavaid dokumente

koguma ning arvuti tehnilised vajadused seavad siin oma tingimusi. Dokument on võetud

arvutile loetaval kujul, seetõttu on osa andmeid arvutile arusaadavas võõrkeeles. Kostja

krediidivõime kohta on arvutis tehtud masinanalüüs. Samas on tõend asjassepuutuvas osas

selgelt mõistetav ka inimesele, kuivõrd kontoväljavõtte kannete kuupäevad, summad ja

selgitused on eestikeelsed ja arusaadavad ( näit. „P OÜ Novembri palk 09.11.2021“). Näiteks

kostja sissetulekuid saab kontoväljavõttelt kontrollida tavalise arvuti otsinguga sisestades

otsingusõnana tööandja P OÜ nime või osa sellest (P). Kontoväljavõttelt ei ole võimalik leida

midagi sellist, mis välistanuks kostja krediidivõime.

9. Hageja selgitab, et juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), on kohtul siiski võimalik hagi rahuldada

põhinõude ja viivise osas. Lepingu kehtivuse ajal oli seaduslik intressimäär 0% aastas ning

hageja sel juhul kõrvalnõudeid ei nõua. Kostjale olid olemasolevast maksegraafikust teada

põhiosamaksed ja nende tasumise tähtajad, seega uue maksegraafiku esitamine ei olnud

vajalik. Seega oleks kostja pidanud maksma vähemalt põhiosamakseid, kuid ta ei tasunud

midagi. Sellest tulenevalt oli kostja ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

korral hagis nimetatud kuumaksetega põhiosamaksete ulatuses viivituses ja ülesütlemine on

igal juhul põhjendatud ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hagis (seadusjärgses määras)

esitatud viivise nõue esitatud kujul õige ja põhjendatud.

10. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

28.06.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

11. Hagiavalduse punktis 5 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kohus rahuldab hagi osaliselt.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja B AS vahel sõlmitud

krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

16. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja B AS vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. B AS oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja

on esitanud kohtule kostja digitaalse kinnitusega laenulepingu (dtl 27-47). Laenuandja on

maksnud summa 6500 eurot (laenusumma 9611 eurot – lepingutasu 411 eurot) kostja

arvelduskontole nr xxxx (dtl 48).

17. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

19. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 27-47) kohaselt on krediidi kulukuse määr

47,93% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.11.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%).

20. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406 lg

6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise

kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi

kulukuse määra arvutanud valesti.

21. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

23. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et B AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.

24. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas

Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

25. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

26. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud

laenuotsuse esitatud pangakonto väljavõtte põhjal. Hageja on esitanud kohtule krediidifaili

(dtl 60-97), kust nähtub kostja krediidivõimelisuse analüüs. Hageja on esitanud kohtule

pangakonto väljavõtte (dtl 98-152), mille näol on tegemist masinloetava xml-formaadis

dokumendiga, mis e-toimiku aktsepteeritavate formaatide nõudele vastamiseks on salvestatud

pdf-formaati. Muul kujul kontoväljavõtet pole hagejal võimalik esitada. Hageja on seisukohal,

et seadus ei kehtesta nõudeid, millises formaadis peab krediidiandja vastutustundlikku

laenamist puudutavaid dokumente koguma ning arvuti tehnilised vajadused seavad siin oma

tingimusi. Dokument on võetud arvutile loetaval kujul, seetõttu on osa andmeid arvutile

arusaadavas võõrkeeles. Kostja krediidivõime kohta on arvutis tehtud masinanalüüs. Hageja

arvates on tõend samas asjassepuutuvas osas selgelt mõistetav ka inimesele, kuivõrd

kontoväljavõtte kannete kuupäevad, summad ja selgitused on eestikeelsed ja arusaadavad.

27. Hageja selgitas, et kostja oli oma 1500-eurose netosissetuleku juures võimeline täitma

lepinguga võetud kohustust tasuda 220,03-euroseid kuumakseid. Krediidiandja küsis

muuhulgas kostjalt endalt andmeid tema ülalpeetavate, töösuhte, sissetulekute ja kohustuste

kohta. Ülalpeetavaid tal ei olnud ja kohustusi oli 150 eurot kuus.

28. Kohtule nähtuvalt on pangakonto väljavõte esitatud ajaperioodi juuni-november 2021 kohta.

Väljavõttest nähtuvad palgamaksed 1500 eurot kuus. Esitatud kontoväljavõttelt ei ole

võimalik tuvastada eluasemekulusid ega muid majandamiskulusid. Siiski nähtuvad

väljavõttelt mitmed laenud erinevatelt laenuandjatelt nimetatud kuue kuulise perioodi jooksul

(C AS laenu väljamakse 15.11.2021 summas 6243,02 eurot, Xxxx laen 12.11.2021 summas

5000 eurot, B AS laen 06.09.2021 summas 10 000 eurot, Xxxx 2 laenu 14.7.2021 ja

09.07.2021 kumbki summas 1000 eurot, Xxxx krediidikonto olemasolu ja väljamaksed,

tagasimaksed S AS-ile ning maksed B AS-ile 255,93 eurot kuus). Hageja esitatud

krediidifailis on pangakonto andmeid (xxxx) arvestatud ainult 3 kuu ulatuses (13.09.2021-

17.11.2021) enne laenulepingu sõlmimist.

29. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja oleks pidanud märkama

laenutaotlusele eelneva 6 kuulise perioodi jooksul saadud laene vähemalt 6 erinevalt

laenuandjalt ning pidanud mõistma, et laenutaotleja 1500-eurosest töötasust ei piisa kõikide

nende laenude tagasimakseteks. Laenuandja oleks pidanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kostja varasemaid finantskohustusi arvesse võtma. Samuti ei nõustu

kohus hagejaga, et 220-eurone kuumakse on väike.

30. Kohtu hinnangul on raskesti arusaadavast konto väljavõttest vaatamata majandamiskulude ja

eluasemekulude mittetuvastatavusele võimalik tuvastada kostja töötasu kuus 1500 eurot ning

mitmete laenukohustuse olemasolu. Kohtule nähtuvalt ei ole teiste laenukohustuste olemasolu

laenuandja koostatud krediidifailis arvesse võetud ning kostja laenukohustuste olemasolu

piisava põhjalikkusega kontrollitud.

31. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

32. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

33. Kohustas selgitas 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

34. Hageja selgitas 10.06.2024 et juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul siiski võimalik hagi rahuldada põhinõude ja

viivise osas. Lepingu kehtivuse ajal oli seaduslik intressimäär 0% aastas ning hageja sel juhul

kõrvalnõudeid ei nõua. Kuna kostja pidanud maksma vähemalt põhiosamakseid, kuid ei

tasunud midagi, on kostja laenu kuumaksetega põhiosamaksete ulatuses viivituses ja

ülesütlemine on igal juhul põhjendatud ja kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hagis

(seadusjärgses määras) esitatud viivise nõue esitatud kujul õige ja põhjendatud.

35. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 6500 eurot (laenusumma

6911 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 411 eurot). Kostja ei ole teinud ühtegi

osamakset. 18.11.2021 oli seadusjärgne intressimäär 0%.

36. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 6500 eurot ja kohus rahuldab

põhinõude 6500 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse lepingutasu 411 euro

ulatuses, kuivõrd muid tasusid, sh lepingutasu kostja hagejale ei võlgne.

37. Hageja nõuab kostjal intressi summas 811,80 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude

811,80 eurot rahuldamata.

38. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt (9611 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(20.03.2022) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teise lause

järgses määras. Ajavahemikul lepingu ülesütlemisest kuni 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise

määr 8% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas

ja alates 01.01.2024 – 30.06.2024 12,5% aastas. Kokku arvestab hageja sissenõutavaks

muutunud viivist summas 1413,28 eurot.

39. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

40. Viivisearvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast 20.03.2022 kuni hagi esitamiseni 25.03.2024. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2022

kuni 31.12.2022 oli 0%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 8%.

Seadusjärgne intressimäär 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohane intressimäär oli seega 10,5% aastas. Seadusjärgne intressimäär 01.07.2023 kuni

31.12.2023 oli 4%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 12% aastas.

Seadusjärgne intressimäär 01.01.2024 – 30.06.2024 oli 4,5%. VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohane intressimäär oli seega 12,5% aastas.

41. Seega on kohut hinnangul põhjendatud viivisenõue põhivõlgnevuselt 6500 eurolt summas

1329,22 eurot ja kohus rahuldab viivisenõude 1329,22 eurot ning jätab viivisenõude 84,06

eurot (1413,28-1329,22) rahuldamata.

42. Hageja palub kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist seaduse alusel VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

44. Kohus rahuldas hageja nõude 9999,96 eurot 86% ehk 8641,72 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

46. Hageja on esitanud 25.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1)

tasutud riigilõiv 770 eurot; 2) maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot.

47. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

48. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on

menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot.

49. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 790 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 86% hageja menetluskuludest ehk

679,40 eurot.

50. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

51. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik