2-24-107843/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-107843

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-107843

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi K.P vastu

võla, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes

Hagihind

745,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ

(registrikood 14529431)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janar Urres

Kostja: K.P (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi K.P vastu.

2. Mõista välja K.P-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks 746,29 eurot,

millest põhivõlg on 512 eurot, 26.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on

204,29 eurot ja sissenõudmiskulud on 30 eurot.

3. Mõista välja K.P-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks viivis põhivõlalt,

512 eurolt, 0,06% päevas alates 27.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista välja K.P-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks viivis

sissenõudmiskuludelt, 30 eurolt, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 27.02.2025 kuni sissenõudmiskulude tasumiseni.

5. Jätta poolte menetluskulud K.P kanda.

6. Mõista välja K.P-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks menetluskulud

summas 825 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 650 eurot.

7. Mõista välja K.P-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks menetluskuludelt,

825 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

2-24-107843

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitas 23.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. K.P esitas 13.03.2024

makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus

kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 10.04.2024 Tartu Maakohtule

hagiavalduse K.P (kostja) vastu. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas 512 eurot, hagi esitamise, s.o 23.02.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt summas 87,24 eurot ja sissenõudmiskulud summas

30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuvalt viivise põhivõlalt 0,06% päevas

kuni võlgnevuse tasumiseni ning viivise sissenõudmiskuludelt seadusjärgses määras alates hagi

esitamisele järgmisest päevast kuni nõude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.03.2022 kliendilepingu, millega kostja võttis

kohustuse maksta hagejale tasu osutatud õigusabi eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja

õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt kostja suulisele ja kirjalikule tellimusele. Kostja

saatis hagejale 06.04.2023 e-kirja, milles tõi välja, et tal on vaja esitada ringkonnakohtusse

kaebus seoses tsiviilasjaga nr XXX. Hageja osutas kostjale 10.04.2023 ja 25.04.2023

õigusteenust, mis seisnes selles, et hageja töötaja kohtus 10.04.2023 kostjaga, analüüsis kostjalt

kohtumisel saadud materjale ja suhtles kostjaga telefoni teel. Tehtud analüüsi ja kostjalt saadud

info tulemusel otsustas kostja tsiviilasjas nr XXX apellatsioonkaebust mitte esitada. Hageja on

endal lasuvad lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Hageja väljastas tehtud töö eest

kooskõlas kliendilepinguga arve nr 23040044 summas 512 eurot ning saatis selle kostja e-posti

aadressile. Vastavalt kliendilepingu p-le 4.5 pidi kostja teavitama hagejat arvega

mittenõustumisest 3 tööpäeva jooksul, viimast kostja ei ole teinud. Hageja selgitas 20.06.2024 ja

20.02.2024 täiendavalt kostjale, milliste tegevuste eest on arve esitatud. Kostja kinnitas

21.06.2023, et tasub arve ära. Hageja on saatnud korduvalt kostjale meeldetuletuskirju, sh kolm

tasulist meeldetuletuskirja 14.12.2023, 24.12.2024 ja 03.01.2024, kuid kostja ei ole kohustust

täitnud. Hageja teavitas 06.12.2023 kostjat kliendilepingu lõpetamisest arve maksmata jätmise

tõttu.

3. Kohus võttis hagi 18.04.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. Kostja esitas 29.05.2024 kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja väitel oli

kliendileping sõlmitud ainult tsiviilasjas nr XXX õigusabi osutamiseks, kus oli nõue esitatud

otseselt kostja vastu. Arvelt aga nähtus, et teenused osutati seoses tsiviilasja nr XXX

menetlusega, mis ei olnud otseselt seotud kostjaga. Tsiviilasjas nr XXX õigusabi andmiseks oleks

pidanud kostja ja hageja vahel olema selle kohta kokkulepe ning kostja oleks pidanud maksma

ettemaksu 320 eurot ning käibemaksu. Kostja ei ole hagejalt õigusteenuseid tellinud ning

06.04.2024 e-kiri ei ole käsitletav teenuse tellimisena. 10.04.2023 kohtumine, millele hageja

viitab, kestis täpselt 28 minutit ning kohtumise põhiliseks teemaks oli uus klient ja sellega

seonduv. Kohtumisel anti küll üle kaust materjalidega, kuid seal oli juba kogu analüüs välja

toodud ning kostja ei palunud asja täiendavalt analüüsida. Samal õhtul helistas kostja hageja

töötajale vandeadvokaadi abile Märt Mürgile, et anda teada, et kostja poolt antud kaust tuleb jätta

tähelepanuta ning rohkem sellega tegeleda ei ole vaja. Kõne kestis kokku 6 minutit ning kostja

2-24-107843

väitel selgitas ta kõnes, et tsiviilasi nr XXX ei oma tema jaoks enam tähendust, aga kui K.P vastu

esitatakse nõue, siis tuleb kaitsjaks hakata Märt Mürgil. Kostja väitel ei olnud telefonikõned

advokaadiga analüüsid, kostjale ei ole analüüse esitletud, st hageja ei ole kostjale teenuseid

osutanud. Kostja sai arve kätte reedel, 26.05.2024, ning esitas koheselt esmaspäeval, 29.05.2023

arvele vastuväite. Hageja jättis kostja pretensiooni tähelepanuta. Kostja hinnangul oli sõlmitud

kliendileping 2023. aastal juba lõppenud. Kostja väitel oli kostjal ja vandeadvokaadi abil Märt

Mürgil telefonikõne, millest kostja sai aru, et advokaat on teadlik ebaõigest arvest, aga kuna

advokaadibüroo avaldab survet, siis palus advokaat kostjal arve ära maksta ning lubas hiljem teise

teenusega arve tasa teha. Kostja hinnangul allub tsiviilasja lahendamine Harju Maakohtule.

5. Hageja esitas 25.06.2024 seisukoha kostja vastusele. Hageja kostja vastuväidetega ei

nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostja vastuväited on

otsitud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna kostja pole mitte ühtegi hageja väidet

ega asjaolu ümber lükanud. Vastavalt kliendilepingule on õigusabi sisu õigusalane nõustamine ja

esindamine vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele. Sellest tulenevalt ei olnud

õigusabi osutamine piiratud vaid ühe tsiviilasjaga. Hageja töötajad on esindanud kostjat ka

tsiviilasjades nr XXX ja XXX ning kostja ei ole sellele vastuväidet esitanud. Hageja hinnangul

tellis kostja hagejalt õigusteenust 06.04.2024 e-kirjaga, milles andis kostja vandeadvokaadi abile

Märt Mürgile teada, et soovib esitada kaebust tsiviilasjas nr XXX, kirjeldas asjaga seonduvat ning

pooled leppisid kokku kohtumises, millel kostja andis advokaadile üle kohtuasja materjalid.

Advokaat analüüsis materjali ja suhtles kostjaga nii telefoni kui ka meili teel. Advokaadil oli vaja

kaebuse esitamise perspektiivi hindamiseks materjale analüüsida. Kostjale saadeti arve

03.05.2023, st hageja pidi vastuväite esitama hiljemalt 08.05.2023.

6. Kohus määras 29.11.2024 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi

ja dokumente. Pooled täiendavaid seisukohti tähtaegselt ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi K.P vastu võla,

sissenõudmiskulu ja viivise nõudes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Pooled sõlmisid 31.03.2022 kliendilepingu (dtl 43-46), millega hageja kohustus osutama

kostjale õigusabi ja esindama kostjat vastavalt kostja tellimusele ning kostja kohustus

õigusabi eest maksma tasu tunnitasu arvestusega 160 eurot tund, millele lisandub

käibemaks, 7 päeva jooksul alates arve väljastamisest.



Hageja saatis 03.05.2023 kostjale 30.04.2023 koostatud arve nr 23040044 kokku koos

käibemaksuga summas 512 eurot, tasumise tähtajaga 13.05.2023 (dtl 48). Arvele oli

lisatud aruanne, mille kohaselt sisaldab arvel nõutav tasu õigusabi osutamist kokku 2 h 40

m seoses tsiviilasjaga nr XXX.



Kostja hageja 30.04.2023 arvet nr 23040044 tasunud ei ole.

Hageja nõuab hagis kostjalt 30.04.2023 arve nr 23040044 alusel tasumata põhivõlga summas 512

eurot ja summa tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,06%

päevas alates 16.05.2023. a kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o

23.02.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 87,24 eurot. Edasiulatuvalt

nõuab hageja viivist protsendina põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt

sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja viivist selle summa tasumisega viivitamise eest

seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 24.02.2024. a kuni

2-24-107843

nõude täitmiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel oli poolte vahel sõlmitud kliendileping sõlmitud

eelkõige kostjale tsiviilasjas nr XXX õigusabi osutamiseks ja kostja väitel ei ole ta hageja

30.04.2023 arvel nr 23040044 teenust, s.o õigusabi tsiviilasjas nr XXX, mis ei olnud kostjaga

otseselt seotud, tellinud.

9. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kliendileping on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 619 mõttes käsunduslepinguna. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise

eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine.

Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh

poolte kokkulepet arvel kajastatud teenuste osutamise kohta. Kostja peab oma vastuväiteid

tõendama.

Hageja avaldatu kohaselt tellis kostja hagejalt 06.04.2024 õigusteenust, mille alusel osutas hageja

kostjale õigusteenust järgmiselt: 10.04.2023 – kohtumine kliendiga kliendi edastatud

materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs; 25.04.2023 – kliendi edastatud dokumentidega

tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga. Kostja vastuse kohaselt ei tellinud kostja

hagejalt õigusteenust, vaid kirjutas lihtsalt, et on vaja kohtu poole pöörduda ning hageja advokaat

ja kostja tõesti kohtusid 10.04.2024, aga see kohtumine kestis 28 minutit ning selle kohtumise

teemaks oli uue kliendi tutvustus. Kostja sõnul anti kohtumisel üle kaust dokumentidega, kus olid

tsiviilasja nr XXX materjalid, kuid materjalid anti üle juba koos vajaliku analüüsiga ning kostja

andis samal päeval hagejale helistades teada, et asjaga ei ole vaja tegeleda, kõne kestis 6 minutit.

Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 54–63 ja 116–126) nähtub järgmine:

-

kostja on saatnud hageja advokaadile 06.04.2023 e-kirja, kus on mh kirjas järgmine: „Tere

Märt. Mul on Märt vaja ringkonna kohtusse minna tsiviilasi nr XXX […] Maakohtus me

tegelikult olime edukad juba, sest pool hinda langes ära ja kulud olid endi kanda aga see

on tõsiselt ikkagi vale ja me ei saa sellega nõustuda. Mida ma pean saatma ja mida saate

ise kätte või oleks mõistlik kaust Teile toimetada. See on minu enda teema aga on Teine

päris keeruline teema, kas võtaksite ette. Ma olen Teid soovitanud, sest ma julgesin Teid

soovitada sest usun Teie tegemistesse. Ma olen ise ka kõrvalt kursis ja võin tausta osas

kaasa aidata. Andke teada esimene võimalus kohtumiseks näiteks esmaspäeval või

teisipäeval. K.P“ (dtl 62–63, 118);

-

hageja advokaat Märt Mürk on saatnud kostjale 26.04.2023 e-kirja, kus on kirjas mh

järgmine: „Tere, K.P! Kirjutan eilse telefonikõne jätkuks. Kuna pank ei ole K.P. vastu

praeguseks nõuet esitanud ning K.P. ei ole pangale ka mingeid lubadusi maksmise kohta

andnud, siis on panga nõue K.P. vastu minu hinnangul praeguseks aegunud. […] Seega

kui vaidlustamise peamine eesmärk oleks vältida K.P. vastu nõude esitamist, siis ainuüksi

selle jaoks ei ole tingimata vajalik apellatsiooni esitada […]. Anna palun teada, kas Sa

soovid eelnevat arvesse võttes endiselt apellatsioonkaebust esitada […] (dtl 61–62, 118);

-

kostja on saatnud hageja advokaadile 26.04.2023 e-kirja, kus on mh kirjas järgmine: „Tere

Märt. Ma jään mart sinuga ühele arvamusele, et apelatsiooni momendil pole mõtet teha.

[…] Kui pank peaks K.P.ga tegelema hakkama, siis Märt tuleb Sul edasi asjaga tegeleda.“

2-24-107843

(dtl 61, 117);

-

hageja assistent, L. S., on kostjale saatnud 20.06.2024 e-kirja, kus on kirjas mh järgmine:

„Tere, K.P! 10.04.2023 kohtumise osas ei ole K.P. arvet esitatud ning kohtumist ei ole

topelt arveldatud. Analüüs sisaldab Sinu edastatud materjalide läbitöötamist, mille

tulemusel langetati otsus, et asjas ei ole otstarbekas apellatsiooni esitada. Enne

materjalidega tutvumist ei oleks advokaadil olnud võimalik täpsemaid soovitusi anda.

Samuti sisaldub arvel 25.04.2023 toimunud telefonikõne, mille kestus oli ca pool tundi.

Arvel sisaldub seega 10.04.2023 kohtumine, kohtumisel üleantud materjali analüüsimine

ning 25.04.2023 konsultatsioon telefoni teel.“ (dtl 59, 123);

-

kostja on saatnud hageja assistendile 21.06.2023 e-kirja, kus on kirjas mh järgmine: „[…]

10.04 kohtusime 14.00 ja kohtumine kestis paar minutit alla poole tunni. Andsin oma

kausta holm asjadega ja kaks küsimust, kas Holm saab K.P. selga minna ja uus klient

teema. 25,04. Kõne 29.20 arutasime koos, kas on võimalik Holmil K.P. selga tulek millest

sõltub meie apelatsiooni vajadus. Mart selgitas mulle, et K.P. pole võimalik selga minna.

Teine kõne õhtupoole 6min kus ütlesin, et ärme tegeleme selle apelatsiooniga. […] Ma ei

hakka selle arve osas midagi vaidlema, kuis sai nii siis sai, sest ma olen ka K.P. asjadest

huvitatud. […] ma tean olukorda ning ma maksan selle arve. Natuke on aega vaja, sest ma

pean oma ressursse planeerima. K.P“ (dtl 58–59, 123);

-

kostja on saatnud hageja büroojuhile, L. S., 06.12.2023 e-kirja, kus on kirjas mh järgmine:

[…] Me olime kohtumisel koos K.P-ga ja küsimus oli ainult see, kas Holm pank saab

K.P-le selga istuda. Selgus, et ei saa […]. Mina olin koosviibimisel ainult kuulaja selles

osas, mis K.P suhtes toimub ja tegin vastavalt sellele otsused ise mitte kellegi nõuande

peale või analüüsi peale. […] (dtl 54, 120)“.

Kohtule esitatud arve nr 23040044 (dtl 52) kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust kokku 2

tundi ja 40 minutit hinnaga 160 eurot tunni kohta summas 426,67 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku summas 512 eurot. Aruanne arvele nr 23040044 (dtl 53) kohaselt osutati

tsiviilasjas nr XXX kostjale 10.04.2023 õigusteenuseid kokku 1 tund ja 50 minutit (kohtumine

kliendiga, kliendi edastatud materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs) ning 25.04.2023

õigusteenuseid kokku 50 minutit (kliendi edastatud dokumentidega tutvumine ja õiguslik analüüs,

suhtlus kliendiga).

Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et kostja on tellinud hagejalt 06.04.2023 e-kirjaga

õigusteenuseid ning hageja on kostjale osutanud õigusteenust, sh on hageja advokaat kostjaga

10.04.2023 saanud kokku, arutanud tsiviilasja nr XXX, analüüsinud kohtumisel üle antud

tsiviilasja nr XXX materjale ning edastanud analüüsi pinnalt tehtud järeldused kostjale

25.04.2023 nii helistades kui kirjalikult. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks

õigusteenustele kulunud aega 10.04.2023 1 tund ja 50 minutit ning 25.04.2023 50 minutit. Kohus

selgitab, et kuivõrd hageja ja kostja vahel oli kestev lepinguline suhe, sh osutati kostjale

õigusteenuseid erinevates tsiviilasjades, võis hageja mõistlikult kostja e-kirja tõlgendada töö

tellimusena ning see ei pidanud olema teistsuguses sõnastuses. Kostja on andnud märku, et

soovib esitada apellatsioonkaebust ning soovib hageja advokaadile üle anda asja materjalid.

Pooled on korraldanud kohtumise ning poolte vahel on toimunud telefonikõned. Hageja

advokaadi e-kirjast nähtub, et hageja advokaat on materjalid läbi töötanud ning selle pinnalt

soovitanud kostjal apellatsioonkaebust mitte esitada. Asjaolu, kas kostja jõudis samale järeldusele

advokaadi soovituse pinnalt või ise asja materjale läbi vaadates, ei muuda seda, et hageja on

õigusteenust lepingu järgselt osutanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et

hageja oleks kostjale õigusteenuseid osutanud teistsuguses mahus või sisus. Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt osutatud teenuse eest tasu vastavalt kokkuleppele tasumääraga 160

eurot, millele lisandub käibemaks, 2 tunni ja 40 minuti eest kokku 512 eurot (sh käibemaks).

2-24-107843

Hageja on kostjale esitanud arve 30.04.2023, mille maksetähtaeg oli 13.05.2023, seega on

kohustus muutunud ka sissenõutavaks.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 512 eurot.

10. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt alates 16.05.2023 lepingujärgses määras 0,06%

päevas kuni nõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Arve nr 23040044 tasumise tähtaeg oli 13.05.2023 ning vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 136 lg-le 8 muutus nõue sissenõutavaks 16.05.2023. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 200,60 eurot (512*653 päeva*0,06%). Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 26.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 200,60 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt lepingujärgse

määraga 0,06% päevas alates 27.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

11. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja sissenõudmiskulude nõue ja sissenõudmiskuludelt

viivise nõue.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ning summa tasumisega

viivitamise eest viivist seadusjärgses määras alates Hagi esitamisest, s.o alates 23.02.2014. a

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) kuni nõude täitmiseni.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (dtl 50): 14.12.2023 maksumusega 20

eurot, 24.12.2023 maksumusega 5 eurot ja 03.01.2024 maksumusega 5 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku summas 30 eurot. Samuti

mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks 26.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

3,69 eurot ning viivise protsendina tasumata sissenõudmiskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2025 kuni sissenõudmiskulude tasumiseni.

12. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 512 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 204,29 eurot ja sissenõudmiskulud

summas 30 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 512 eurolt

määraga 0,06% päevas alates 27.02.2025 kuni põhivõla tasumiseni ning viivise

sissenõudmiskuludelt 30 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

27.02.2025 kuni sissenõudmiskulude tasumiseni.

2-24-107843

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1455 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 175 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 1170 eurot

ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

14.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

175 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 110 eurot. Sega on hagilt tasutud

riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 175 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

14.2. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on tekkinud seoses hagiavalduse koostamise ja

lisade komplekteerimisega 3 tunni ja 50 minuti, kostja hagivastusega tutvumise ja seisukoha

koostamisega 2 tunni ja 10 minuti, päringuga kohtule järgmiste menetlustoimingute osas 10

minuti ning menetluskulude nimekirja koostamisega 20 minuti, kokku 6 tunni ja 30 minuti osas.

Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 180 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

Maksekäsu kiirmenetluses on tekkinud kulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamisega summas 20 eurot.

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest on põhjendatud ja

vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 6 tunni ja 30 minuti ulatuses on osaliselt

ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt

ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hagiavalduse sisuline pikkus on 5,5 lehekülge. Kohus

leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohus

leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu 25.06.2024 seisukoha koostamiseks, mille sisuline pikkus

on 1 lehekülg, saab lugeda 1 tundi. Kohus peab muid kulusid (päringu ja menetluskulude

nimekirja koostamine) põhjendatud ja vajalikuks taotluses märgitud ulatuses, st kokku 30 minutit.

Seega peab kohus menetluses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab

TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele, st on vandeadvokaat.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindata tasu hagimenetluses 3 tunni ja

30 minuti eest kokku 630 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 825

eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 650 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses tekkinud kulud summas 20 eurot ja hagimenetluses tekkinud kulud summas 630

2-24-107843

eurot.

Kohus märgib, et kuivõrd kohus ei määranud 29.11.2024 määruses tähtaega lõppseisukohtade ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis ei esitanud hageja oma menetluskulude nimekirja

tähtaega ületades.

14.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik