2-21-18799/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. veebruar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18799

Tsiviilasi

F.C (C) hagiavaldus Quo Warranto OÜ vastu hüpoteekide

kustutamise nõusolekute andmise nõudes

Tsiviilasja hind

19 173,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

F.C (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja

Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178, aadress XXX)

Lepinguline esindaja Jürgen Kirsis

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 19.03.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.C (C, isikukood XXX) hagiavaldus Quo Warranto OÜ (registrikood

14450178) vastu.

2. Kohustada Quo Warranto OÜ-d (registrikood 14450178) andma tahteavaldus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi

kande nr 4 muutmiseks, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178)

kasuks seatud hüpoteek summas 260 000,00 EEK.

3. Asendada Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) tahteavaldus hüpoteegi kande

kustutamiseks kohtulahendiga, mille alusel on F.C-l (C, isikukood XXX) õigus taotleda

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao

hüpoteegi kande nr 4 muutmist, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood

14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 260 000,00 EEK.

4. Kohustada Quo Warranto OÜ-d (registrikood 14450178) andma tahteavaldus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao hüpoteegi

kande nr 6 muutmiseks, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178)

kasuks seatud hüpoteek summas 40 000,00 EEK.

5. Asendada Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) tahteavaldus hüpoteegi kande

kustutamiseks kohtulahendiga, mille alusel on F.C-l (C, isikukood XXX) õigus taotleda

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX neljanda jao

hüpoteegi kande nr 6 muutmist, millega kustutatakse Quo Warranto OÜ (registrikood

14450178) kasuks seatud hüpoteek summas 40 000,00 EEK.

1 (9)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud Quo Warranto OÜ (registrikood 14450178) kanda.

7. Välja mõista Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C, isikukood XXX)

kasuks menetluskulud riigilõiv 820 (kaheksasada kakskümmend) eurot ja lepingulise

esindaja kulu 4911 (neli tuhat üheksasada üksteist) eurot.

8. Välja mõista Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C, isikukood XXX)

kasuks viivis menetluskulude 5731 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend üks) eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Jätta kindlaks määramata ja Quo Warranto OÜ-lt (registrikood 14450178) F.C (C,

isikukood XXX) kasuks välja mõistmata F.C lepingulise esindaja kulu 890 (kaheksasada

üheksakümmend) eurot 25 (kakskümmend viis) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. F.C (hageja) esitas 30.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Quo Warranto OÜ (kostja)

vastu hüpoteekide kustutamise nõusolekute andmise nõudes (dtl-d 1-7). Kohus jättis hagiavalduse

02.12.2021 käiguta ja andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks (dtl 35). Hageja tasus

02.12.2021 täiendava riigilõivu ja esitas tasumist tõendava maksekorralduse kohtule (dtl 38). Kohus

võttis hagi 08.12.2021 menetlusse (dtl 40). Kostja vastas hagile 21.12.2021 (dtl-d 44-51). Eelistung

toimus 12.05.2022 (dtl-d 66-72). Hageja esitas 26.05.2022 selgitused, tõendid ja taotluse tõendite

kogumiseks (dtl-d 73-80). Kostja esitas arvamuse ja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks

03.06.2022 (dtl-d 110-115, 117-122). Kolmandad isikud vastasid taotlusele 15.06.2022 (dtl-d 135-

143). Hageja vastas taotlusele 17.06.2022 (dtl-d 144-150). Kohus jättis 14.09.2022 määrusega

rahuldamata kostja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks (dtl 152). Kohus rahuldas 17.11.2022

määrusega hageja taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks (dtl 166). Kohus määras pooltele

08.12.2022 avalduse ja dokumentide esitamise tähtajad ja rahuldas hageja taotluse tunnistaja Õ.Ri

ülekuulamiseks (dtl 225). Hageja esitas 19.12.2022 selgitused (dtl-d 230-236). Kostja esitas

30.12.2022 seisukohad, dokumentaalsed tõendid ja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (dtl-d 248-

257). Hageja esitas 17.01.2023 hagi tagamise avalduse (dtl-d 331-336). Kohus rahuldas 18.01.2018

määrusega hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist

täiteasjas nr 014/2023/8 (dtl 368). Kohus rahuldas 01.08.2023 hageja taotluse tunnistaja T.C

ülekuulamiseks, kostja taotluse tunnistaja T.K ülekuulamiseks ning lõpetas eelmenetluse (dtl 381).

Kostja esitas 08.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele (dtl-d 400-403). Kohus alustas asja arutamist

09.11.2023 kohtuistungil (dtl-d 421-433). Kohus rahuldas 09.11.2023 kohtuistungil kostja

vastuväite kohtu tegevusele osaliselt ning uuendas eelmenetlust Luminor Pank AS-i 23.11.2022

esitatud dokumendi pooltele tutvustamiseks (dtl 426). Kohtuistung toimus 19.03.2024 (dtl-d 439-

2 (9)

453). Kostja loobus kohtuistungil tunnistaja T.K ülekuulamisest, hageja nõustus tõendi

tagasivõtmisega ning kohus võttis tunnistaja ülekuulamisest loobumise vastu (dtl 442). Kohus

kuulas istungil üle tunnistajad Õ.Ri (dtl-d 446-447) ja T.C (dtl-d 450-451).

2. Hageja on esitanud kohtule nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse

hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) kostja

kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega T.K

ja Õ.R (perekonnanimeks ka L., T., N.) sõlmisid 01.05.2008 laenulepingu, mille alusel sai Õ.R

laenusaajana laenu 200 000 krooni. Hagejale kuuluvale kinnisasjale seati 15.05.2008 ja 12.10.2010

T.Ku kasuks hüpoteegid summas 200 000 krooni ja 40 000 krooni, et tagada Õ.Ri ja T.K vahel

sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. T.K loovutas 03.06.2021 oma nõuded ja hüpoteegid

Quo Warranto OÜ-le. Algne laenusaaja Õ.R täitis kõik 01.05.2008 laenulepingust tulenevad

kohustused, millega talle anti laenu 200 000 krooni. Lisaks sellele seati täiendav hüpoteek summas

40 000 krooni, mis oli seotud laenukohustuste restruktureerimisega ja kinnisasja hüpoteegi

järjekoha loovutamisega XXX A/S-i kasuks. Kõik hüpoteegiga tagatud kohustused olid lõpuks

tasutud 08.11.2021, kui kanti üle viimane makse summas 973 eurot. 2017.a aasta märtsis kinnitas

T.K Õ.Rile e-kirja teel, et laenulepingust tulenev võlgnevuse jääk oli 6822 eurot. Sellest hetkest

alates tasus Õ.R igakuiselt summasid 130 euro ulatuses. Esimene makse tehti 05.04.2017 ja maksed

jätkusid regulaarselt, kokku tasudes 6240 eurot. Viimane makse summas 973 eurot lõpetas kõik

laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja taotles tunnistajate Õ.Ri ja T.C ülekuulamist, kuna

nende ütlused kinnitavad esitatud maksete täitmist ja vastavaid asjaolusid laenukohustuste täitmise

kohta.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole

suutnud tõendada hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmist. Hageja esitatud tõendid on

puudulikud, valikulised ja eksitavad. Hageja ei ole esitanud täpseid dokumente, mis tõendaksid

laenu tagasimaksmise summasid, kuupäevi või isegi nende rahaliste vahendite päritolu, mida on

kasutatud väidetavate osamaksete tegemiseks. Osaliste ja mittetähtaegsete maksete esitamisest ei

piisa, et tõendada kogu laenukohustuse täitmist. Selle tulemusel jääb hüpoteegiga tagatud kohustus

kehtivaks, sest kohustust ei ole täies mahus täidetud. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti 01.05.2008

summas 210 988 krooni, mis pidi koos intresside ja viivistega olema tagasi makstud hiljemalt

01.05.2009. Lisaks oli lepingus sätestatud intressimäär 3% kuus ja viivisemäär 0,5% päevas, mida

kohaldatakse seni, kuni laenukohustus on täielikult täidetud. Kuigi erinevatel perioodidel on tehtud

mitmeid makseid, ulatuvad tasumata summa, intressid ja viivised kokku 410 135,48 euroni seisuga

29.12.2022. Laenusummast on tagastamata 13 484,59 eurot, intressivõlg ulatub 70 232,68 euroni

ning viivis 326 418,21 euroni. Osamaksed ei kata isegi põhiosa täielikult, rääkimata intressist ja

viivisest. Hageja kuritarvitab kohtumenetlust pahatahtlikult. Hageja esitatud andmed on eksitavad ja

puudulikud. Hageja on teadlikult varjanud olulisi asjaolusid ja esitanud kohtule valeandmeid,

sealhulgas laenukohustuse täitmise kohta. Hageja väited laenusummade ja nende tagasimaksete

kohta ei vasta lepingu algandmetele ega esitatud maksete tõenditele. Hageja on püüdnud kohustuste

täitmata jätmist varjata juhuslike ja põhjendamatute väidetega, mis ei ole kooskõlas

dokumenteeritud tõenditega. Kostja taotleb Õ.Ri ja T.C kolmandate isikutena menetlusse kaasamist,

sest vaidlusalune laenuleping ja selle tagatised mõjutavad otseselt nende õigusi ja kohustusi. Õ.R oli

põhivõlgnik ja T.C käendaja ning pantija, mistõttu nende osalemine menetluses on hädavajalik tõe

väljaselgitamiseks. Laenulepingust ja hüpoteekidest tulenevaid õigussuhteid ei ole võimalik

õiglaselt lahendada ilma nende isikute osaluseta. Kostja kaalub vastuhagi esitamist Õ.Ri ja T.C

vastu võlanõuete osas, mis on seotud samade kohustustega. Hageja on viivitanud menetlusega ja

takistanud tõendamiskoormise täitmist. Hageja on korduvalt esitanud puudulikke tõendeid ega ole

suutnud täita kohustust esitada ammendavaid ja täpseid andmeid laenu täitmise kohta. Hageja

tegevus on suunatud üksnes menetluse venitamisele ja hüpoteekide realiseerimise vältimisele.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

3 (9)

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis ei vaja vaidluse puudumise tõttu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):

-

Õ.Ri (ka perekonnanimega T., N.) ja T.K (ka perekonnanimega E.) vahel sõlmiti 01.05.2008

laenuleping nr XXX, mille alusel andis T.K Õ.Rile üle raha. Laenulepingu tingimused on tõendatud

laenulepingu dokumendiga (dtl-d 258-260);

-

Hagejale kuulub kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX;

-

Pooled ei vaidle selle üle, et T.K on sõlminud kostjaga kokkuleppe 01.05.2008

laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete kostjale loovutamises ning nõudeid tagavate hüpoteekide

kostjale loovutamises;

-

Kostja kasuks on kinnistusraamatu registriosa nr XXX IV jao neljandale järjekohale kantud

hüpoteek summas 200 000 krooni ja kuuendale järjekohale hüpoteek summas 40 000 krooni.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hüpoteekidega tagatud nõuded

täidetud. Kohus selgitab esmalt välja, millised nõuded on kinnistusraamatusse kantud

hüpoteekidega tagatud.

Kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljatrükist nähtuvalt on kinnistusraamatu IV jakku

neljandale järjekohale 28.05.2008 sisse kantud hüpoteek 15.05.2008 asjaõiguslepingu alusel ning

kuuendale järjekohale 05.11.2010 sisse kantud hüpoteek 12.10.2010 asjaõiguslepingu alusel (dtl 9).

Kinnistusraamatu kandeid on 24.05.2021 muudetud 19.05.2021 asjaõiguslepingu alusel (dtl 9).

Tallinna notar L.J on 15.05.2008 tõestanud hüpoteegi seadmise lepingu ja kinnistamisavalduse, mis

on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri numbri 1441 all (15.05.2008 notariaalakt,

dtl-d 83-87). 15.08.2008 notariaalakti osalisteks on J.C (Omanik), T.C (Omaniku abikaasa) ja T.E

(K., Hüpoteegipidaja) (dtl 84). 15.05.2008 notariaalakti punktist 2.1.1 nähtuvalt on hüpoteegiga

tagatud kõik nõuded Õ.T (R.) vastu, mis tulenevad T.K ja Õ.Ri vahel 01.05.2008 sõlmitud

laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest (dtl 85, p 2.1.1). 15.05.2008 notariaalakti

punktist 2.1.2 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Õ.Ri ja T.C vastu, mis tulenevad T.K

ja Õ.Ri vahel 01.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest (dtl 85, p

2.1.2). 15.05.2008 notariaalakti punktist 2.1.3 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded J.C ja/

või T.C vastu, mis tulenevad T.K, J.C ja/või T.C vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest (dtl 85, p 2.1.3).

Tallinna notar A.A on 12.10.2010 tõestanud keelumärke kustutamise kinnistamisavalduse, kinnistu

kinkelepingu, kokkuleppe hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kohta, hüpoteegi järjekoha

loovutamise, kinnistu hüpoteekidega koormamise lepingu, asjaõiguslepingud, mis on registreeritud

notari ametitegevuse raamatu registri numbri 3073 all (12.10.2010 notariaalakt, dtl-d 88-105).

12.10.2010 notariaalakti osalisteks on abikaasad J.C ja T.C (Kinkija), hageja (Kingisaaja), T.E (K.,

Hüpoteegipidaja 1), XXX A/S (Hüpoteegipidaja 2) ja kohtutäitur A.P (Kohtutäitur) (dtl 92).

12.10.2010 notariaalakti punktist 7.1 nähtuvalt lepiti kokku T.K kasuks kinnisasjale seatud

hüpoteegi järjekoha muutmises (dtl 97). 12.10.2010 notariaalaktist ei nähtu kokkuleppeid

15.05.2008 notariaalaktis sisalduva tagatiskokkuleppe muutmiseks. 12.10.2010 notariaalakti

punktist 10.1 nähtuvalt lepiti hageja ja T.K vahel kokku kinnisasja täiendavas koormamises

hüpoteegiga summas 40 000 krooni (dtl 98, p 10.1). 12.10.2010 notariaalakti punktist 10.2.1

nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Õ.N (R.) vastu, mis tulenevad T.K ja Õ.Ri vahel

01.05.2008.a. sõlmitud laenulepingust nr 01.05.2008.a. ja käesolevaks ajaks sõlmitud lisadest ning

edaspidi sõlmitavatest lisadest tingimusel et taolised lisad on allakirjutatud ka hageja poolt (dtl 99, p

10.2.1). 12.10.2010 notariaalakti punktist 10.2.2 nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõuete

sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, hüpoteegi

kinnistusraamatusse kandmisest ja omanikule tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud

notarile ja kinnistusosakonnale (dtl 99, p 10.2.1).

4 (9)

Kostja on tõendanud Õ.Ri ja T.K vahel 01.05.2008 laenulepingu nr XXX tingimusi laenulepingu

dokumendiga (dtl-d 258-260). Hageja on tõendanud T.C ja T.K vahel 01.05.2008 käenduslepingu

sõlmimist käenduslepingu dokumendiga (dtl-d 81). Pooled ei ole menetluses väitnud, et T.K on

sõlminud lisaks 01.05.2008 käenduslepingule T.C-ga muid lepinguid. Pooled ei ole menetluses

väitnud, et T.K on sõlminud lepinguid J.C-ga. Samuti ei ole pooled väitnud, et T.K ja Õ.R on pärast

12.10.2010 sõlminud 01.05.2008 lepingu lisasid, millest tulenevad Õ.Rile täiendavad kohustused,

ning hageja on sellised lisad allkirjastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnistusraamatu

IV jakku neljandale järjekohale kantud hüpoteek tagab 01.05.2008 laenulepingust ja selle

võimalikest lisadest ning 01.05.2008 käenduslepingust tulenevaid nõudeid ning kuuendale

järjekohale kantud hüpoteek tagab 01.05.2008 laenulepingust ja selle kuni 12.10.2008 sõlmitud

võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid.

AÕS § 349 lg 1 järgi saab kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut, kui

hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või seda ei ole tekkinud. Kui 01.05.2008 laenulepingust ja

selle võimalikest lisadest ning 01.05.2008 käenduslepingust tulenevad nõuded on rahuldamisega

lõppenud, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajalt kinnistusraamatu IV jakku neljandale

järjekohale kantud hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Kui 01.05.2008 laenulepingust ja selle kuni

12.10.2008 sõlmitud võimalikest lisadest tulenevad nõuded on rahuldamisega lõppenud, on hagejal

õigus nõuda hüpoteegipidajalt kinnistusraamatu IV jakku kuuendale järjekohale kantud hüpoteegi

kustutamise nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus alljärgnevalt, kas hageja on tõendanud

tagatiskokkulepetega hõlmatud nõuete rahuldamisega lõppemist.

6. Kostja on tõendanud Õ.Ri ja T.K vahel 01.05.2008 laenulepingu nr XXX sõlmimist

laenulepingu dokumendiga (laenuleping, dtl-d 258-260). Laenulepingu punktist 1.1 nähtuvalt

leppisid T.K ja Õ.R kokku, et T.K annab Õ.Rile üle laenusumma 210 988 Eesti krooni (dtl 258, p

1.1). Kostja on laenusumma Õ.Rile üleandmise tõendamiseks esitanud T.K pangakonto XXX

väljavõtte ajavahemiku 01.01.2007 kuni 17.05.2021 kohta, millest nähtuvalt on 18.11.2007 (selgitus

„laen“), 19.02.2008 (selgitus „LAEN“) ja 15.05.2008 (selgitus „laen leping XXX“) tehtud

ülekannetega makstud Õ.T (R.) pangakontole kokku 210 988 krooni (dtl 261). Kohtu hinnangul on

laenulepingu ja pangakonto väljavõttega koosmõjus tõendatud, et Õ.R on saanud T.Klt

laenusummana 210 988 krooni.

Laenulepingu punktist 1.4 nähtuvalt lepiti kokku laenu tagastamise tähtajas 01.05.2009 (dtl 258, p

1.4). Laenulepingu punktist 2.1 nähtuvalt lepiti kokku intressimääras 3% kuus (dtl 258, p 2.1).

Laenulepingu punktidest 4.3 ja 4.4 nähtuvalt lepiti kokku Õ.Ri kohustuses tasuda viivist ja

leppetrahvi lepingurikkumise korral (dtl 259, p-d 4.3, 4.4).

Pooled ei vaidle selle üle, et Õ.R ei tagastanud laenusummat õigeaegselt, st hiljemalt 01.05.2009.

Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kuivõrd Õ.R ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt, võib laenulepingust tuleneda lisaks laenusumma

tagastamise ja intressi tasumise kohustustele kohustus tasuda viivist ja leppetrahvi. Hageja koormis

on tõendada, et kõik lepingust tulenevad raha tasumise kohutused on lõppenud.

7. Hageja on tuginenud menetluse kestel väitele, et T.K teatas 13.03.2017 Õ.Rile

laenulepingust tuleneva kohustuse jäägi 6822 eurot. Hageja on soovinud oma väidet tõendada Õ.Ri

ja T.K e-kirjavahetusega (dtl-d 23-24). E-kirjavahetusest nähtuvalt on Õ.R 12.03.2017 kirjutanud

järgmist: „Kande saan kuu lõpus ära teha ja ole hea palun saada see kokkuvõte“ (dtl 24). T.K on

vastanud järgmiselt: „Minu arust Head uudised - lasin raamatupidajal vaadata - 6822.- saatis mulle.

Ehk paluksin kannet - ikkagi see nädal ja aprillist võiksime teha 250.- kaupa. Õ. ära unusta, et see

on ju ilma % raha veel pika graafiku tagasimaksega?“ (dtl 24). Kohtu hinnangul nähtub poolte

suhtlusest, et T.K on teatanud Õ.Rile nendevahelisest lepingust tuleneva kohustuse jäägi.

Õ.R ja T.C on andnud ütlused, mille kohaselt täideti laenulepingust tulenevaid raha tasumise

kohustusi sularahas (dtl-d 446-447, 450-451). Kohus leiab, et tunnistajate ütlusi ei muuda

5 (9)

ebausaldusväärseks see, et tunnistajad ei osanud avaldada, millistel konkreetsetel kuupäevadel ja

millistes täpsetes summades nad T.Kle raha üle andsid. Laenulepingust tulenevate kohustuste pikka

kestust ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise korduvat iseloomu arvestades on usutav, et

konkreetsete rahasummade üleandmise aeg ja üleantud summad ei ole tunnistajatel meeles. Kohtu

hinnangul kinnitab T.K 13.03.2017 Õ.Rile saadetud e-kiri tunnistajate ütluste usaldusväärsust.

Õ.Rile oli üle antud laenusumma 210 988 krooni, millele vastab 13 484,59 eurot. T.K

arveldusarvele oli kuni 13.03.2017 kantud 15 000 krooni, millele vastab 958,67 eurot, ning 2685

eurot, kokku seega 3643,67 eurot. Pangaülekannetega 3643,67 euro tasumine nähtub T.K

pangakonto väljavõtetest ja maksekorraldustest järgmiselt: 21.10.2008 tasus H.N T.Kle 8000 krooni

(dtl 221); 24.01.2009 tasus J.P T.Kle 3000 krooni (dtl 315); 18.03.2009 tasus T.C T.Kle 1000

krooni (dtl 222); 08.12.2010 tasus Õ.N (R.) T.Kle 3000 krooni (dtl 223); 21.02.2013 kuni

05.02.2017 tasus T.C T.Kle kokku 2595 eurot (dtl 222); 21.12.2012 tasus F.C T.Kle 90 eurot (dtl

109). Kui eeldada, et laenusumma tagastamise kohustuste täitmiseks tasuti alates 01.05.2008 kokku

3643,67 eurot, pidi tagastamata laenusumma jääk 13.03.2017 seisuga olema vähemalt 9840,92 eurot

(13 484,59-3643,67=9840,92). Kuivõrd T.K on vastuseks Õ.Ri soovile saada kokkuvõtet teatanud

kohustuste jäägi 6822 eurot, on ilmne, et laenulepingust tulenevaid kohustusi on täidetud muul

viisil. Kohtu hinnangul kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust ka kostja esitatud 07.06.2021

kostja ja Õ.Ri vahelise telefonikõne helisalvestis, milles Õ.Ri avaldatu ei lahkne Õ.Ri antud

ütlustest (dtl 316).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et T.K teatas 13.03.2017 Õ.Rile nendevahelisest laenulepingust

tulenevate raha tasumise kohustuste jäägi suuruse 6822 eurot 13.03.2017 seisuga. T.K teatas

kohustuste jäägi 6822 eurot Õ.Ri palvel, mis nähtub Õ.Ri 12.03.2017 e-kirjast (dtl 24). Kohtu

hinnangul on T.K andnud võlausaldajana Õ.Ri nõudel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tõendi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta. Seega kuulub T.K kinnitusele

kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 95 täitmise kviitungi kohta sätestatu. VÕS § 95 lg 1

sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel

kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda

kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohtu hinnangul on T.K andnud

võlausaldajale Õ.Rile täitmise kviitungi. VÕS § 95 lg 5 sätestab, et kui kviitung on välja antud

põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kohtu hinnangul

tuleb VÕS § 95 lg 5 järgi eeldada, et T.K luges 13.03.2017 seisuga täidetuks Õ.Ri poolt tasumisele

kuuluvad kõrvalkohustused, sh viivise, mis on üks intressi alaliike. Kostja ei ole tõendanud

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist 6822 eurot ületavas osas 13.03.2017 seisuga

(vt RKTKo 21.09.2016 3-2-1-57-16, p 28).

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud

laenulepingust tuleneva tagastamata laenusumma jäägi 13.03.2017 seisuga, milleks oli 6822 eurot.

8. Kohus kontrollib järgnevalt, kas hageja on tõendanud laenusumma 6822 eurot tagastamise

pärast 13.03.2017. T.C ja T.K pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on T.C on ajavahemikus

05.04.2017 kuni 08.05.2021 tasunud T.Kle 6240 eurot ja märkinud makse selgituseks „laenumakse“

või „laenumaks“ (dtl-d 25-26, 216). T.C on 08.11.2021 tasunud kostjale 973 eurot ja märkinud

makse selgituseks: „T.Kult võetud laenu lõplik tagastamine Õ.R nimel. laenulepingust nr XXX ja

selle lisadest“ (dtl 28). Eeltoodust tulenevalt on T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud laenulepingu alusel

pärast 13.03.2017 tasutud võlausaldajatele kokku 7213 eurot. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas

tasutud 7213 euro arvel saab lugeda T.K ja Õ.Ri vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad

kohustused täidetuks.

9. Hageja on tuginenud sellele, et T.K ja Õ.R leppisid kokku 01.05.2008 laenulepingu

muutmises selliselt, et tagastatakse ainult laenu. Kohtu hinnangul nähtub T.K ja Õ.Ri 12.03.2017 ja

13.03.2017 peetud e-kirjavahetusest, et T.K on Õ.Rile avaldanud järgmist: „Õ. ära unusta, et see on

ju ilma % raha veel pika graafiku tagasimaksega?“ (dtl 24). Laenulepingu punkti 1.4 kohaselt tuli

laenusumma tagastada hiljemalt 01.05.2009 ning laenuleping ei sisaldanud kokkulepet

6 (9)

maksegraafiku kohta (dtl 258). Laenulepingu punkti 2.1 kohaselt lepiti kokku intressi tasumises (dtl

258). Kohtu hinnangul osundab T.K kirjutatu sellele, et T.K ja Õ.Ri vahel on laenu tagastamise ja

intressi tasumise kohta kokkulepe, mis erineb 01.05.2008 laenulepingus sisalduvatest

kokkulepetest. T.K kirjutatust nähtuvalt tasutakse laen osamaksetega („pika graafiku

tagasimaksega“) ning laenult ei arvestata intressi („ilma % raha“). Poolte kokkulepet laenusumma

osamaksetega tagastamisele näitab T.C poolt vähemalt alates 05.01.2016 igakuiselt 130 euro

tasumine T.Kle (dtl-d 25-27). Erandiks on 2016.a septembris makse mittetegemine ning 2016.a

oktoobris 260 euro tasumine, mis kohtu hinnangul näitab, et ühes kuus tasumisele kuuluva makse

suuruseks peeti 130 eurot. T.K ja Õ.Ri 12.03.2017 ja 13.03.2017 peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt

on T.K tasumise korraldusest teadlik ning on teinud ettepaneku makse suurust muuta. T.K ja Õ.Ri

e-kirjavahetus ja T.C käitumine on kooskõlas ka Õ.Ri antud ütlustes kirjeldatuga, milles Õ.R on

väitnud T.Kga täiendava kokkuleppe sõlmimist (dtl-d 446-447). Kohus on eeltoodut arvestades

seisukohal, et T.K ja Õ.Ri vahel oli kokkulepe laenusumma osamaksetega 130 eurot kuus

tagastamise kohta ning intressi mittetasumise kohta.

10. Kostja on esitanud vastuväite, et sellise kokkuleppe sõlmimise korral on kokkulepe tühine

vastavalt laenulepingu punktile 5.1. Laenulepingu punkt 5.1 sisaldab järgmises sõnastuses

tingimust: „Lepingut võib muuta ainult mõlema Poole kokkuleppel ning kõik Lepingu muudatused

peavad olema vormistatud kirjalikult. Mittekohased muudatused on õigustühised“ (dtl 259). VÕS §

13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud

vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema

käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.

Kohtu hinnangul nähtub T.K käitumisest, et ta on olnud nõus lepingu muutmisega laenulepingu

punktis 5.1 sätestatust erinevas vormis. See nähtub 12.03.2017 ja 13.03.2017 peetud e-

kirjavahetusest, milles T.K ise on osundanud kokkuleppele laenu osamaksetega tagastamise ja

intressi mittetasumise kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal võlausaldajana õigus tugineda

laenulepingu punktile 5.1. Kohus leiab, et VÕS § 13 lg-st 3 tulenevalt on kokkulepe laenusumma

osamaksetega 130 eurot kuus tagastamise kohta ning intressi mittetasumise kohta kehtiv vaatamata

vorminõuete rikkumisele.

11. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks

muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 08.05.2021 seisuga oli lepingu alusel

tagastamata laenusumma 582 eurot (6822-6240=582). Laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks ei tehtud makseid 2021.a juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris. T.C on

08.11.2021 tasunud kostjale 973 eurot ja märkinud makse selgituseks: „T.Kult võetud laenu lõplik

tagastamine Õ.R nimel. laenulepingust nr XXX ja selle lisadest“ (dtl 28). Eeltoodut arvestades oli

Õ.R viivituses viie osamakse tegemisega. Laenulepingust tulenevad kohustused saab seega lugeda

täidetuks eeldusel, et 08.11.2021 tasutud 973 eurot kattis ka viie osamakse tasumisega hilinetud aja

eest arvestatud viivise. Isegi kui lugeda osamakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise

ajaks kuu esimene päev, on 2021.a juuni osamakselt arvestatud viivise suurus 104,65 eurot, juuli

osamakselt arvestatud viivis 85,15 eurot, augusti osamakselt arvestatud viivise suurus 65 eurot,

septembri osamakselt arvestatud viivis 44,85 eurot, oktoobri osamakselt arvestatud viivis 25,35

eurot ning novembri osamakselt arvestatud viivis 5,2 eurot. Eeltoodust tulenevalt kattis T.C poolt

08.11.2021 tasutud rahasumma nii tasumata osamaksed kui ka nende tasumisega hilinemisest

tuleneva võimaliku viivisenõude. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja on tõendanud

T.K ja Õ.Ri sõlmitud 01.05.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuivõrd 01.05.2008

laenulepingust tulenevad nõuded on lõppenud rahuldamisega, on lõppenud ka T.K ja T.C vahel

01.05.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevad nõuded.

12. AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole

tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või

selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle

7 (9)

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Hageja on tõendanud T.K ja Õ.Ri sõlmitud 01.05.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste ja T.K

ja T.C vahel 01.05.2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevate nõuete lõppemise nõuete

rahuldamise tõttu. Seetõttu on hagejal hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna õigus nõuda

kostjalt kui hüpoteegipidajalt hüpoteekide kustutamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja kohustab

kostja andma nõusoleku tema kasuks kinnistusraamatu registriosa nr XXX IV jakku kantud

hüpoteekide kustutamiseks.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus rakendas 18.01.2023 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamist

täiteasjas nr täiteasjas nr 014/2023/8. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

15. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku

750 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 70 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et

avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei

toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid.

Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise

korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on

seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku

kohtukulu, sest hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust ei võeta menetlusse, kui neilt ei ole tasutud

riigilõivu. Hagihinnast 19 173,50 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi

esitamise ajal kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 750 eurot. Hagi tagamise

avalduselt kuulus RLS § 59 lg 17 kohaselt tasumisele riigilõiv 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 820 eurot hüvitamist. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulu (riigilõiv) 820 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas

kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

18. Hageja on avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS §

174 lg 10). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja lepingulise esindaja tasumäär

kuni 31.12.2022 koos käibemaksuga 180 eurot tunnis, ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023

koos käibemaksuga 210 eurot tunnis ning alates 01.01.2024 koos käibemaksuga 213,50 eurot.

8 (9)

Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta

arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht

kohtus on tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

19. Hageja lepinguline esindaja on teinud kuni 31.12.2022 toimingud, mille ajakulu on kokku

14 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud vajalikud. Asja

õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades on

põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 12 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja

vajalikuks ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud kuni 31.12.2022 on 2160 eurot

(12x180=2160).

Hageja lepinguline esindaja on teinud ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023 toimingud, mille

ajakulu on kokku 8 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud

vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu,

kohtuistungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 7 tundi.

Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud

ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023 on 1470 eurot (7x210=1470).

Hageja lepinguline esindaja on teinud ajavahemikus 01.01.2024 kuni 15.04.2024 toimingud, mille

ajakulu on kokku 7,5 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud

vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu,

kohtuistungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 6 tundi.

Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja kulud

ajavahemikus 01.01.2024 kuni 15.04.2024 on 1470 eurot (6x213,50=1281).

Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 4911 eurot (2160+1470+1281=4911) ja

mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 890,25 eurot (5801,25-4911=890,25).

20. Kohus määras kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 820 eurot ja kohtuvälised kulud

lepingulise esindaja kulu 4911 eurot. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 5731 eurot (820+4911=5731) tasumata osalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

9 (9)