3-24-1759/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1759

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2024. a otsuste

ja 22. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning ameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, lepinguline esindaja Jana Kitter

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2024. a otsused nr

P26-2024-64591 ja P26-2024-64592 ning 22. mai 2024. a vaideotsus nr 5.2-3/13481-2.

Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama Xi 8. veebruari 2024. a taotlus puude

raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.

2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja menetluskulud 2226 eurot ja 50

senti.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28. märtsil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-24-1759

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 8. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse enda kui

vanaduspensioniealisele inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. SKA ei tuvastanud 3. aprilli 2024. a otsusega nr P26-2024-64591 kaebajal

puude raskusastet. Sama päeva otsusega nr P26-2024-64592 jättis SKA kaebajale

määramata puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse.

2.1.

Ekspertarst tutvus kaebaja raviarstide sissekannetega tervise infosüsteemis

(TIS) ja leidis järgmist.

2.1.1. Kaebajal esineb tegutsemispiirang liikumisel. Selle põhjuseks on peaaju, muude närvi-

süsteemi struktuuride ja kopsude kahjustus. Kaebaja kõnnib aeglaselt. Tema kõnnimuster on

kergelt muutunud, tasakaal on ebakindel. Pika vahemaa kõndimisel esineb raskusi üldise

väsimustunde tekkimise tõttu. Kaebaja kõnd ja siirdumised on iseseisvad. Liikumisel ta abi-

vahendit ei kasuta. Kaebaja suudab seista kandadel ja varvastel. Toolilt tõustes kasutab

kaebaja käte abi.

2.1.2. Kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on peaaju ja

muude närvisüsteemi struktuuride kahjustus. Viimastel aastatel on kaebuseks olnud käte

värisemine. Sellest on tingitud raskused esemete liigutamisel ja käte peenmotoorikat

nõudvatel tegevustel. Esemete käest pillamist ei ole viimasel ajal esinenud.

2.1.3. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud seoses teadvusel

püsimise ja põietegevuse kontrollimisega. Piirangute põhjuseks on peaaju, eesnäärme ja kuse-

põie struktuuride kahjustus. Raviarsti TIS-i sissekande kohaselt on kaebajal varem teadvuse-

kaotuse episoode põhjustanud haigus raviga ohjatud. Teadvusekaotuse episoode ei ole enam

aastaid kirjeldatud. Kaebaja sooritab iseseisevalt kõiki enesehoolduse toiminguid.

2.1.4. Kaebajal on tegutsemispiirang vaimsete funktsioonide valdkonnas. Selle põhjuseks on

peaajustruktuuri kahjustus. Piirang ei vasta siiski vähemalt keskmisele puude raskusastmele.

2.2.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest (PISTS) tulenevalt erineb puude

raskusastme tuvastamine vanaduspensioniealistel ja tööealistel inimestel.

Pensioniealise inimese puhul hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel,

riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel. Kaebajal esinevad piirangud ei ole nii

ulatuslikud, et vastaksid vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Terviseandmete

järgi on kaebaja seisund raviga kompenseeritud.

2.3.

Kuna kaebajal ei tuvastatud keskmist, rasket või sügavat puuet, ei ole tal õigust

puudega vanaduspensioniealise inimese toetusele (PISTS § 3 lg 1).

3. Kaebaja esitas vaide, milles palus hinnata uuesti oma terviseseisundit,

arvestades kõiki tal diagnoositud haigusi. Kaebajal on raske puue, mis ei kadunud

pensioniea saabumisega.

3.1.

SKA ei hinnanud kaebaja tervislikku seisundit õigesti. Kaebaja

terviseprobleemid said alguse 27. juunil 2007 saadud üliraskest vigastusest. SKA

tuvastas kaebajal 3. aprilli 2019. a otsusega raske puude kehtivusega 29. maist 2019

kuni 20. aprillini 2024. Pole võimalik, et kaebaja oleks nüüdseks haigustest paranenud.

Kaebaja haigustest ei olegi võimalik paraneda, need ainult progresseeruvad aja

jooksul.

3.2.

Kaebaja digiloo andmed on puudulikud. Kaebajat ravinud arstid on jätnud tema

epikriisidesse viimastel aastatel tegemata olulised sissekanded tema haiguste kohta.

2(17)

3-24-1759

Seetõttu on kaebaja pidanud kahel korral kohtusse pöörduma. Ka kohus ei mõistnud,

millist kahju teevad kaebajale puudulikud andmed tema digiloos. SKA jättis otsuse

tegemisel läbi vaatamata dokumendid, mille kaebaja koos taotlusega esitas.

3.3.

Kaebaja edastas AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) loetelu oma tegelikest

terviseprobleemidest ja vaevustest. Haiglat see ei huvitanud. Raviarstid jätsid kaebaja

kaebused tähelepanuta. Tulemuseks on raskest puudest tervenemine ja puude

määramata jätmine.

3.4.

Kaebaja 8. veebruari 2024. a taotluse täitis E. N. Kaebaja üksnes allkirjastas

selle. Seetõttu olid punktid 2.2, 2.3 ja 2.5 vähesisukad. Kaebaja peab paljude haiguste

tõttu ostma pidevalt kalleid ravimeid ja abivahendeid (hügieenilised sidemed). Kaebaja

peab tellima tasulist kodukoristusteenust.

3.5.

SKA ei arvestanud vaidlustatud otsuses, et kaebajal on kaks rasket peaaju

haigust: 5. juulist 2007 pärit raske kolju- ja ajutrauma ja peaaju glioos. Need haigused

on eluaegsed. Epilepsiahoog võib toimuda igal ajal. Ka võib tekkida peaaju insult või

mikroinsult. Kaebaja võib jalgade nõrkuse või tasakaaluprobleemide tõttu kukkuda.

Arvestatud pole ka haigusi segatüüpi astma ja astma (diagnoositud 2009. a-l), prostatiit

kesknärvisüsteemi töö häire tõttu (diagnoositud 30. juunil 2020) ja rasvunud maks

(diagnoositud 22. detsembril 2022).

3.6.

Kaebaja saab praegu töövõimetoetust 558 või 576 eurot kuus, kahjuhüvitist 391

eurot ja 25 senti või 398 eurot ja 68 senti kuus ja sotsiaaltoetust 49 eurot ja 9 senti

kuus. Kokku saab kaebaja kuus 1005 eurot ja 78 senti või 1016 eurot ja 75 senti. SKA

otsuse järel hakkab kaebaja saama vanaduspensioni 640 eurot ja 35 senti kuus.

3.7.

Puude raskusastme tühistamise korral kaotab kaebaja õiguse kasutada soodsat

eluruumi, mille ta sai raske puudega inimesena. Eluruumis on spetsiaalsed

sidevahendid ning võimalus kutsuda kiirelt välja sotsiaaltöötaja või kiirabi. Praeguse

eluaseme kulud on 113 eurot ja 5 senti kuus. Samaväärse korteri vabaturult üürimise

korral oleks kulud vähemalt 340 eurot kuus. Pärast kulude tasumist jääks kaebajale

kätte vähem kui elatusmiinimum 320 eurot. Lisaks tuleb kaebajal kasutada koristajate

abi vähemalt 150 euro ees kuus.

3.8.

Puude raskusastme tühistamise korral kaotab kaebaja soodustused ravimitele,

abivahenditele ja vitamiinidele. Epilepsiaravimeid on kaebaja saanud 100%-lisa

soodustusega, muid ravimeid 50%-lisega. Kaebaja kulutused ravimitele on 186 eurot

kuus. Sellele lisanduvad tasulised arstivisiidid.

4. SKA jättis 22. mai 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/13481-2 vaide rahuldamata.

4.1.

SKA tugines vaiet lahendades vaidele, TIS-i andmetele, ekspertarsti Kaido

Põlluste arvamusele ja dr Meris Tammiku selgitusele.

4.2.

Vanaduspensioniealise inimese puude raskusaste tuvastatakse, lähtuvalt tema

vajadusest kõrvalabi, juhendamise või järelevalve järele (PISTS § 2 lg 21). Puude

raskusastmed on sügav, raske või keskmine. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016.

a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega

tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 järgi võtab SKA vanaduspensioniealise

inimese puude raskusastme tuvastamisel aluseks arstiõppe läbinud inimese arvamuse

ning vajaduse korral muud asjassepuutuvad andmed. Arst arvestab arvamust andes

seda, kas inimene kasutab abivahendeid ja järgib talle määratud ravi.

3(17)

3-24-1759

4.3.

Puude tuvastamine on dokumendipõhine. Arvestatakse taotluses kirjeldatud

andmeid ja aktuaalseid terviseandmeid. Määrava tähendusega on raviarstide kinnitatud

haigusseisundid.

4.4.

Ekspertarst M. Tammik vaatas kaebaja terviseandmed üle. Ta leidis, et arvesse

on võetud kõiki TIS-i kantud terviseandmeid ja tehtud on õige otsus. Uues ekspertiisis

võeti lisaks arvesse neuroloog E. Raju 15. aprilli 2020. a sissekannet, milles kaebajal

diagnoositi närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon. Sellega seondatakse süvenevat

tasakaaluhäiret ja nõrkust.

4.5.

Eksperdiarvamuse andmisel võetakse arvesse viimase viie aasta jooksul

koostatud epikriise. Kaebajal on kaasaaitamiskohustus (vt sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21). Kaebaja ei olnud taotlusel enda raviarstina märkinud

dr Raju. Kaebaja taotluse sisukuse eest vastutab tema ise, mitte SKA.

4.6.

See, et kaebajale oli varem määratud raske puue, et loo talle õiguspärast ootust,

et ka edaspidised otsused tulevad samasugused.

4.7.

Puude raskusaste tuvastatakse valdkonnapõhiselt, mitte erinevate tervisehäirete

kombineerimisel kergete funktsioonihäirete summana. See võib anda küll aluse

kohaldada erijuhtumit (keskmine muu puue), kuid praegu polnud see põhjendatud.

4.8.

Eksperdihinnangut ei saa halduskohtus vaidlustada. Ekspertarst on oma

kaalutlustes vaba ning tugineb objektiivsetele terviseandmetele. Andmed, mis

sisalduvad arsti sissekande rubriikides „haige kaebused“ või „anamnees“ on

subjektiivsed ega anna alust puuet tuvastada. Taotleja enda kirjeldatud piiranguid tuleb

arvestada niivõrd, kuivõrd neid kinnitavad raviarstide tehtud objektiivsed uuringud, sh

füüsiline läbivaatus.

4.9.

Puude raskusaste võib vanaduspensioni saabudes muutuda, kuna see ei tugine

enam töövõime hindamise eksperdiarvamusele ja otsusele. Puude raskusastme

tuvastamata jätmine ei tähenda haigusest tervenemist või piirangute puudumist.

Kergete piirangute põhjal puuet ei tuvastata.

4.10.

Puude tuvastamise aluseks pole mitte diagnoosid vaid haigustest tingitud

takistused igapäevaste põhitegevuste sooritamisel. Progresseeruvaid haigusi ravitakse.

Selleks vajalike arstivisiitide sagedusest või tarvitatavate ravimite hulgast puude

raskusastme määramine ei sõltu.

4.11.

Kaebaja etteheiteid raviarstidele ei võeta puude raskusastme määramisel

arvesse. Kaebajal saab soovi korral pöörduda ravikvaliteedi komisjoni poole. SKA-l ei

ole õigust määrata kaebajale puuet põhjusel, et ta saaks toetust või muid soodustusi.

Puude saab tuvastada üksnes juhul, kui seda õigustavad inimese terviseandmed.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 12. juunil 2024 kaebuse SKA 3. aprilli

2024. a otsuste ja 22. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palub kohustada

SKA-d tegema tema tervisliku seisundi hindamiseks uue arstliku ekspertiisi ning

tuvastama puude raskusastme.

5.1.

Kaebaja pöördus 3. jaanuaril 2023 plaaniliselt AS Ida-Tallinna Keskhaigla

(ITK) neuroloogi K. Brems-Neuhausi poole. Vastuvõtu kohta koostas arst 17. aprillil

2023 epikriisi. See epikriis on pealiskaudne ega sisalda olulisi andmeid kaebaja

tervisliku seisundi kohta. Selles pole mainitud rasket traumat, mille kaebaja sai 27.

juunil 2007 ega epilepsiat. Kaebaja esitas 9. mail 2023 epikriisi peale pretensiooni.

4(17)

3-24-1759

5.2.

Kaebajal on püsiv epileptiline seisund, mille põhjuseks on ajuhematoom.

Hematoomi suurust ja dünaamikat tuleks mõõta iga KT või MRT käigus. Seda tehti

aga viimati 9. aprillil 2017. Epilepsiat põhjustab kaebajal ka aju glioos. Seda haigust

iseloomustavad gliootilised kolded ajus. 1. veebruari 2018. a uuringu põhjal on

tuvastatud, et kaebaja ajus on vanad gliootilised kolded. 23. novembri 2021. a uuringus

muutusi ei sedastatud. See tähendab, et peaaju rasked kahjustused on endised. Glioos

on ravimatu haigus.

5.3.

ITK 31. juuli 2023. a vastuse järgi pole traumat vaja korduvalt kirjeldada.

Tõdetud on, et kaebajal esineb krooniline epilepsia. Glioosiga seotud muutused

kajastuvad digiloos. Kaebaja pöördus Harju Maakohtu poole, et kohustada ITK-d

kandma kõiki tema haigusi digilukku. Tulu sellest polnud.

5.4.

SKA pole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ei ole kaebajal võimalik

puuet tuvastada. Otsus on põhjendamispuudustega. Arusaamatuks jääb, kuidas oli

kaebajal enne pensioniea saabumist raske puue, kuid pärast pensioniea saabumist puue

kadus.

5.5.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente

(vt Riigikohtu 17. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-32-02, p 12). Kui TIS-is ei ole

vajalikke andmeid või need on taotluses esitatud andmetega vastuolus, tuleb SKA-l

andmeid täpsustada. Vajaduse korral tuleb pöörduda taotluses nimetatud arstide poole

(määruse nr 18 § 4 lg 3). Arvesse tuleb võtta ka muid asjassepuutuvaid andmeid

(samas, § 5 lg 1).

5.6.

Kaebaja kõrvalabi ja järelevalve vajadust tuleb võrrelda tema eakaaslastega (vt

Tartu Halduskohtu 11. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-1370). Kaebajal vajab

eakaaslastega võrreldes oluliselt enam kõrvalabi ja järelevalvet.

5.7.

SKA ei ole käsitlenud kaebaja ravitoiminguid. Vastustaja on viidanud PISTS §

2 lg 2 vanale redaktsioonile, milles pole viidatud kõrvalabi vajadusele ravitoimingute

sooritamisel. Seadusemuudatuse tingis Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri

2021. a otsus asjas nr 3-20-130. Riigikohus leidis, et oluline on hinnata, kas vajadus

kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv. Hinnata tuleb abi või juhendamise

intensiivsust ning tagajärgi, samuti võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise

puudumisest. Lapse või vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme

tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis.

PISTS muutmise seaduse seletuskirjast tuleneb, et ravitoimingute all tuleb mõista raviarsti

ettekirjutatud tegevusi, mis on seisundist tulenevalt vältimatud ja mida tehakse tervisekahju

ärahoidmiseks, terviseseisundi säilitamiseks või selle taastamiseks. Hinnatakse lapse või

vanaduspensioniealise inimese tahet ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid oma-

algatuslikult, õigel ajal ja iseseisvalt.

5.8.

SKA tuvastas 2019. a-l kaebajal raske puude, sest tema igapäevane tegutsemine

või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kaebajal tuvastati raske tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas ja mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas. SKA on tõdenud, et puue pole haigus, vaid

terviseseisundist tingitud takistus igapäevaste põhitegevuste sooritamisel.

Põhjendamatu on SKA seisukoht, et kaebaja saab pärast vanaduspensionile jäämist

hakkama ilma kõrvalise abita. Kaebaja vajab oma terviseprobleemide tõttu samamoodi

abi, nagu enne pensionile jäämist.

5(17)

3-24-1759

5.9.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE

seletuskirjast tuleneb, et muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista

terviseandmetega kinnitatud ja tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste

meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Inimese

tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks, mistõttu ei saa ta iseseisvalt hakkama. Sellistel

juhtudel on võimalik SKA ekspertarstil hinnata, kas olukord on paranemise

prognoosita ja inimese tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate

meetmetega. Üleminekul tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme

tuvastada pikemaks ajaks vaid erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu

diagnoosi korral.

Kui SKA ekspertiisimeeskonnal on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva

seisundi puhul vanaduspensioniealise inimese elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik

küsida inimese nõusolekut sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) juhtumiplaani,

tegevuskava andmete ja muude dokumentide saamiseks. Muutumatu või progresseeruva

püsiva seisundi korral võib vanaduspensioniealine inimene vajada mitme valdkonna tuge,

mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi või

juhtumiplaani.

5.10.

SKA tegevus on lubamatu ja võib seada ohtu kaebaja elu. Kaebajal pole

võimalik osta vajalikke ravimeid soodushinnaga. Ka kaotaks kaebaja sotsiaalpinna,

kus ta saab vajaduse korral ööpäevaringset meditsiinilist abi.

5.11.

Kaebaja palub teha tema tervisliku seisundi hindamiseks uue arstliku ekspertiisi

koos kõigi teda ravivate arstidega.

6. Pärast kaebuse menetlusse võtmist, 16. juulil 2024 esitas kaebaja kaebuse

täpsustuse, milles palus teha tema terviseseisundi hindamiseks uue ekspertiisi, mis

arvestaks tema haiguslugu alates 27. juunist 2007 ja varasemaid arstlikke ekspertiise.

Kaebaja palub kohustada SKA- d tuginema otsuses PISTS § 2 lg 2 esimesele lausele

kehtivas redaktsioonis.

Kaebaja märgib, et varasemad ekspertiisid tegid tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstid.

Praegusel juhul ekspertiisi teinud K. Põlluste on SKA ekspertarst. See on põhjustanud huvide

konflikti. K. Põlluste pole õppinud neuroloogiat. M. Tammik on psühhiaater. Kaebaja tervise-

seisundi hindamiseks on selle valdkonna teadmiseks hädavajalikud.

7. 29. juulil 2024 esitas kaebaja avalduse, mille järgi käis ta 25. juulil 2024

plaanilisel vastuvõtul. Kaebaja soovib, et vastustaja tutvuks kindlasti ka sellel

vastuvõtul koostatud epikriisiga. Digiloo anamneesis on märgitud, et kaebaja tervis

halveneb kiiresti. Ta komistab pidevalt, tasakaal on halb. Toidu ja ravimid toob talle

tütar. Ta kasutab koristamisteenust. Kõnnikepist pole abi, patsiendi arvates aitab teda

madal raam. Patsiendi sõnul oli tal eelmisel nädalal epilepsiahoog. Arst diagnoosis

kaebajal muud kesknärvisüsteemi täpsustatud haigusseisundid, orgaanilise asteenia,

sümptomaatilise epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised

sündroomid. Arsti kokkuvõttes ja soovitustes on märgitud, et kaebajal on sotsmajas

olemas igakülgne kõrvaline abi.

8. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

8.1.

Kaebaja esitas puude raskusastme tuvastamise taotluse 8. veebruaril 2024.

Kuna SKA kasutusel olev infosüsteem võimaldab sisestada taotlusi üksnes teatud ajal

enne vanaduspensioniea saabumist (kaebaja puhul 21. aprillil 2024), märkis süsteem

6(17)

3-24-1759

taotluse esitamise ajaks 20. veebruari 2024. Kuna kaebaja andis 8. veebruaril 2024

taotlust tuues teada, et läheb veel 1. märtsil 2024 arstile, jäi vastustaja ootama ka selle

käigu kohta TIS-i kantavat infot.

8.2.

Tartu Ringkonnakohus selgitas 22. oktoobri 2013. a otsuses asjas nr 3-12-981,

et kohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema inimese puude raskusaste.

Kohus saab hinnata vaid seda, kas taotluse läbivaatamisel on peetud kinni

asjakohastest normidest ja arvestatud kõiki asjaolusid (p 9).

8.3.

Dr M. Tammiku vaidemenetluses esitatud arvamuse põhjal otsustas vastustaja

uut arstlikku ekspertiisi mitte teha. Ka pole vaja tuua esile lisaviiteid kaebaja

terviseandmetele. Ekspertarst K. Põlluste koostatud arvamus on korrektne ja põhjalik.

Selle alusel koostatud SKA otsust pole vaja muuta.

8.4.

Puude raskusastme tuvastamine pole mitte kaalutlus- vaid hindamisotsus.

Ekspertarst on andnud enda meditsiinilistele eriteadmistele ja raviarstide epikriisidele

tuginedes hinnangu, et kaebaja terviseandmete alusel ei saa puuet tuvastada. Vastustaja

ei või sellest kõrvale kalduda ja asuda kaebaja terviseandmeid ise hindama või

analüüsima.

8.5.

Haldusakti põhjenduste pikkuse ja täpsuse kohta pole nõudeid sätestatud.

Inimene peab haldusaktist aru saama, miks talle puuet ei määratud. Vastustaja on

puude tuvastamata jätmist põhjendanud. Otsuses on kajastatud ekspertarsti tuvastatud

piirangud. Selgitatud on, et kaebaja piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid

vähemalt keskmisele puude raskusastmele.

8.6.

Vaideotsuses on kaebajale selgitatud, et vanaduspensioniea saabudes võibki

puude raskusaste muutuda, sest puude tuvastamine ei tugine enam töövõime hindamise

eksperdiarvamusele ja otsusele. Tööealisel inimesel tuvastatakse puue lähtuvalt

igapäevastest

tegutsemis-

ja

ühiskonnaelus

osalemise

piirangutest,

vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve

vajadusest (vt PISTS § 2 lg 1 1 ja 21).

8.7.

Tervishoiuteenuste osutajatel on kohustus kanda patsiendi raviga seotud

tegevused TIS-i. See, milliseid andmeid ja millises mahus arst peab vajalikuks TIS-i

kanda, on tema otsustada. Oma andmetega saab igaüks tutvuda terviseportaalis. Kui

andmed on puudulikud, saab patsient sellele arsti tähelepanu juhtida. Võimalik vaidlus

patsiendi ja raviarsti vahel dokumenteerimiskohustuse täitmise üle on tsiviilõiguslik.

Ainuüksi sellest, et ekspertarst ei ole teinud päringuid perearstile ja raviarstidele, ei saa

järeldada, et tema arvamus pole õige (Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2022. a otsus

asjas nr 3-20-1141).

8.8.

Ekspertarst ei saa teha raviarstile järelepärimisi, kuna ta ei tea, millised andmed

võivad puudu olla. Ekspertarst täpsustab andmeid pere- või raviarstiga üksnes juhul,

kui tal tekkib hinnangut andes TIS-i andmete osas põhjendatud kahtlus. Eelkõige võib

see nii olla juhul, kui TIS-i andmed on vastuolulised. Praegusel juhul TIS-i andmetes

vastuolusid polnud.

8.9.

Muud teavet arvestatakse puude raskusastme tuvastamisel juhul, kui see on

olemas. Näiteks kui taotlejale on koostatud rehabilitatsiooniplaan. Samuti kui ta on

pöördunud abi saamiseks kohaliku omavalitsuse (KOV) poole ja esitab KOV-i

koostatud juhtumiplaani. Kaebaja ei ole taotlenud rehabilitatsiooni- või

erihoolekandeteenuseid.

7(17)

3-24-1759

8.10.

Vastustaja järgis vaidlustatud otsuse tegemisel PISTS-i, mitte ei jätnud seda

kohaldamata. Puude tuvastamata jätmine ei sea ohtu kaebaja elu. Esmane vastutus

sotsiaalsete riskide maandamisel on kaebajal endal ja tema perekonnal (SÜS §-d 5 ja

11). Ravimite soodustus ei ole seotud puude raskusastmega. Kui inimesel on rahalised

raskused, mistõttu ta ei saa osta vajalikke ravimeid, on tal võimalik pöörduda abi

saamiseks KOV-i poole. Ka sotsiaalpinna eraldamise otsustab KOV vastustajale

teadaolevalt inimese abivajaduse, mitte puude raskusastme põhjal. Vastustaja ei saa

määrata puuet üksnes selleks, et kaebaja saaks KOV-ilt teenuseid.

8.11.

Vaidlustatud otsusest on tõepoolest välja jäänud viide abivajadusele seoses

ravitoimingute tegemisega. See ei tähenda, et SKA oleks tuginenud seaduse vanale

redaktsioonile. Kaebaja ei pea tegema keerukaid ravitoiminguid, milles ta vajaks

kõrvalabi. Kaebaja tuleb toime talle vajaliku tabletiraviga ja inhalaatoriga, mida ta

kasutab 2008. a-st saadik.

8.12.

2024. a jaanuaris on kaebaja oma raviarstile avaldanud, et tuleb igapäevaselt

iseseisvalt toime. Viis aastat tagasi tehtud ekspertiisi ajal olid kaebaja terviseandmed

teistsugused. Kaebaja vigastas end toona sagedaste kukkumistega, mille tagajärjel

murdis luid. 2017. ja 2018. a vahetusel viibis kaebaja haiglaravil, sest ei saanud enam

kõndida. Arsti sissekannete järgi ei suutnud kaebaja toona seista ega käia. Toona

tarvitas kaebaja alkoholi, arst soovitas sellest loobuda. 2024. a andmete järgi kaebaja

alkoholi ei tarvita. Mitmed varasemad probleemid on leevenenud.

8.13.

SKA ekspertarstil ei ole huvide konflikti. Ekspertarst lähtub oma töös

arstieetikast ja on oma hinnangutes vaba. Oluline pole see, et ekspertarstid pole

neuroloogiharidusega. Ekspertarstid ei hinda taotleja tervist, vaid tuginevad eriarsti

antud hinnangule. Ekspertarstidel on teadmised ja oskused puude raskusastme

tuvastamiseks.

8.14.

Kui kohus rahuldab kaebuse, korraldab vastustaja uue ekspertiisi. Siiski ei saa

ekspertarst arvestada kaebaja haiguslugu alates 2007. a-st. Üldjuhul võetakse puude

raskusastme tuvastamisel arvesse viimase viie aasta andmeid (sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrus nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja

maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“, § 2

lg 2 ja 3).

8.15.

Vastustaja ei saa arvestada pärast ekspertarsti hinnangu ja puude määramise

otsuse tegemist TIS-i kantud andmeid, sh kaebuse täienduses viidatud digiloo

haigusjuhtumit nr A83430. Terviseseisundi halvenemise või uute andmete olemasolu

korral on kaebajal võimalik taotleda puude raskusastme uut hindamist.

9. Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2025 seisukoha.

9.1.

Kaebaja selgitas, et esitas SKA-le 8. veebruaril 2024 taotluse blanketil „Puude

raskusastme tuvastamise taotlus vanaduspensioniealisele inimesele“, mille leidis SKA

veebilehelt. 8. ja 20. veebruari 2024 a taotlused on erinevatel blankettidel. 20.

veebruari 2024.a. taotlust „Ekspertiisitaotlus lapsele ja vanaduspensioniealisele

inimesele“ SKA kodulehel ei ole.

9.2.

8. veebruari 2024. a taotluse täitis kaebaja ise, allkirjastas käsitsi ja saatis e-

postida SKA-le. Viimases otsuses, millega määrati kaebajale puue, on märgitud, et

kordusekspertiisi tuleb taotleda alates 12. veebruarist 2024, aga mitte hiljem kui 20.

8(17)

3-24-1759

aprillil 2024. Kaebaja esitas korduva taotluse puude tuvastamiseks, mis peab olema

esitatud vähemalt 50 päeva enne eelmise otsuse lõpukuupäeva. Kaebaja puhul pidi

olema uus taotlus esitatud 1. märtsil 2024. SKA infosüsteem ei saanud kuidagi muuta

avalduse kuupäevaks 20. veebruari 2024.

9.3.

Ekspertarst K. Põlluste luges kaebaja 8. veebruari 2024. a taotlust ega olnud

selle sisuga rahul. SKA-l oli kaebaja meelest ülesanne võtta kaebajalt puue ära.

Ekspert võttis teise avalduse vormi, kirjutas sinna kuupäeva 20. veebruar 2024 ja lisas

selle ülejäänud materjalidele, hoolimata sellest, et avaldusel polnud kaebaja allkirja.

Kui ekspert oleks süsteemi kontrollinud, oleks ta näinud kaebaja 8. veebruari 2024. a

avaldust.

9.4.

Eksperdil ei ole õigust vaadata esitatud avaldusi läbi valikuliselt, kasutades

üksnes andmeid, mis sobivad selleks, et jätta puue määramata. Ekspert ei võinud

tugineda avaldusele, mida kaebaja pole täitnud ega allkirjastanud.

9.5.

Kaebaja vajab kõrvalabi vähemalt 12 korda kalendrikuus (vähemalt kolmel

päeval nädalas). Kaebaja vajab abi poes ja apteegis käimisega, pesemisega ja

koristamisega. Allergia tõttu on kaebaja eluaset vaja põhjalikult koristada vähemalt

ühel korral nädalas. Kaebaja ei tule ise koristamisega toime. Kaebaja vajab

järelevalvet vanniskäimise ajal, kuna võib jalgade nõrkuse tõttu kukkuda või saada

epilepsiahoo.

9.6.

Kaebaja edastas SKA-le lisadokumente 20. veebruaril 2024 ja 1. aprillil 2024.

Dokumendid kinnitavad, et kaebaja põeb kroonilist kesknärvisüsteemi haigust

(epilepsia ja ajuglioos). Epilepsiahooga ei kaasne iga kord teadvusekaotus. Nendest

haigustest ei ole võimalik paraneda. Vaevused on pidevad.

9.7.

Liikumise abivahendeid kasutab kaebaja harva, kuna ei välju peaaegu kunagi

oma kodust. Vajalikud arstivisiidid või riigiasutuste külastused teeb kaebaja taksoga.

Liikumise abivahendeid soovitab kaebajale pidevalt perearst, kui näeb, kui vaevaliselt

kaebaja liigub.

9.8.

Vastustaja viidatud dr E. Raju 15. aprilli 2020. a epikriisi kaebajale teadaolevalt

olemas ei ole. Kui see on olemas, tuleb see kohtule esitada täielikuna. Epikriis kajastub

TIS-is, kui pole millegagi tõendatud. Närvisüsteemi alkoholdegenratsiooni diagnoosi

panemiseks tuleb patsiendile teha vereanalüüs, mis kinnitab alkoholi tarbimist. Lisaks

võib olla vajalik gastroenteroloogi kinnitus, et patsient on tarvitanud alkoholi. Ilma

nende andmeteta pole diagnoos usaldusväärne. Kaebaja tasakaaluhäired ja nõrkus

jalgades on tegelikult tingitud peaajutraumast. Dr Raju on koostanud epikriisid ka 2.

juuni 2020, 11. detsembril 2020 ja 25. märtsil 2021. Nendes epikriisides närvisüsteemi

alkoholdegeneratsiooni diagnoosi pole, ka pole mingit viidet sellele, et kaebaja

tarvitaks alkoholi.

Dr Raju 15. aprilli 2020. a epikriis on vastuoluline. Sellegipoolest ei tekkinud ekspertarstil

mingeid kahtlusi, mille põhjal kaebaja raviarstilt lisainfot küsida.

9.9.

Vastustaja selgitused on vastuolulised. Ühelt poolt leiab ta, et andmed, mis

sisalduvad arsti sissekande rubriikides „haige kaebused“ või „anamnees“ on

subjektiivsed ega ole puude tuvastamise aluseks. Teiselt on vastustaja selgitanud, et

eksperdiarvamuse andmisel võetakse arvesse kõiki vähemalt viimase viie aasta jooksul

TIS-i kantud epikriise. Vastustajal tuleb arusaadavalt selgitada, mida ekspertiisi

tegemisel tegelikult arvestatakse.

9(17)

3-24-1759

9.10.

Vastustaja on märkinud, et puude raskusaste tuvastatakse valdkonnapõhiselt.

Vastustajal tuleb selgitada, millised on puude tuvastamise aluseks olevad valdkonnad

vanaduspensioniealise inimese puhul. Tegelikult määratakse puue vanusegruppide

kaupa, nagu vastustaja on ise selgitanud. Vastustaja näeb ja loeb ainult seda, mis on

talle majanduslikult kasulik.

9.11.

Invaliidsuse olemasolu korral saab patsient ravimeid ostes varasemates

avaldustes selgitatud allahindlust. Seda kinnitab terviseportaal. Ka sotsiaaleluruumi

saamise eelduseks on invaliidsus.

9.12.

Vastustaja viitas dr E. Kõusaare 11. jaanuari 2024. a epikriisile. Selles

epikriisis pole, vastupidiselt vastustaja väidetule, vähimatki viidet alkoholile.

Epikriisis on märgitud, et kaebaja saab igapäevaste toimetustega iseseisvalt hakkama.

Seejuures on kirjeldatud toiminguid, mida silmas on peetud. Epikriisi järgi tõmbab

kaebaja ise tolmuimejaga tolmu. Tegelikult soovitas arst kaebajal ise tolmu tõmmata,

sest see asendab füsioteraapiat, kuhu kaebaja arsti sõnul minna ei saa. Epikriisi järgi

oli kaebajal viimane epilepsiahoog eelmisel aastal. Ära on märgitud ka vana peaaju

infarkt ja glioosi tekkekohad ajus.

9.13.

Vastustaja viitab sellele, et kaebaja oli 2017. ja 2018. a vahetusel haiglaravil,

seejuures olnud viimane alkoholitarbimine neli päeva tagasi. Kaebaja selgitab, et

haiglasse viis ta kiirabi, kes alkoholi tarvitamist ei tuvastanud. Arsti sissekanded

epikriisi peavad olema analüüsidega kinnitatud.

9.14.

K. Põlluste ja M. Tammik ei ole sõltumatud eksperdid. Nad esindavad SKA

huve. Kaebajale on teada mitmeid juhtumeid, kus SKA võtab inimeselt invaliidsuse

ära, hoolimata sellest, et tal puudub jalg või käsi. K. Põlluste eksperdiarvamusel pole

allkirja ega kuupäeva. Seega pole teada, kes ja millal selle koostas ning kes vastutab

selle õigsuse eest. Arvamuses on arvestatud üksnes neid epikriise, mis kinnitavad

eksperdi järeldust. Ekspert oleks pidanud läbi vaatama kõik neuroloogide poolt

viimase viie aasta jooksul koostatud epikriisid. M. Tammik pole aru saanud, et

epilepsia ja peaaju glioosi diagnoosidest piisab invaliidsuse määramiseks.

9.15.

M. Tammikul tuleb kohtule selgitada, mis asjaoludel vabaneb raske puudega

invaliid pensioniea saabudes invaliidsusest ja millise dokumendi põhjal tegelikult

otsustati, et kaebajal pole enam puuet. Vastustajal tuleb kohtule esitada kõik

neuroloogide pandud diagnoosid.

9.16.

Kaebaja pöördus arsti poole 5. ja 11. detsembril 2024 seoses

südamekahjustusega hüpertooniatõvega. Kaebaja kaebas tasakaaluhäireid ja sagedast

kukkumist. 22. novembril 2024 oli kaebaja EMO-s seoses alajäseme tursega.

10. 12. veebruaril 2025 esitas kaebaja seisukoha, kus lisas järgmist.

10.1.

Kaebaja elab alates 2. septembrist 2021 sotsiaalmajas. Sotsiaaltöötajad, kes

majas töötavad, osutavad kaebajale kõiki hädavajalikke sotsiaalteenuseid. 28. augustil

2024 esitas kaebaja avalduse erinevate sotsiaalteenuste saamiseks. 3. septembril 2024

sõlmis kaebaja Lasnamäe Sotsiaalkeskusega koduteenuste osutamise lepingu, mis

kehtib kolm aastat. Lepingu p-i 6.2.2 järgi võib teenuseosutaja lepingu üles öelda, kui

kliendi olukord on paranenud määral, mis võimaldab tal ilma koduteenuseta toime

tulla. Enne lepingu sõlmimist selgitas sotsiaaltöötaja vestluse käigus välja, milliseid

teenuseid ja kui sageli kaebaja vajab.

10(17)

3-24-1759

10.2.

Kaebaja ei tule ilma koduteenuseta toime. Kaebajale on eriti oluline

ööpäevaringse meditsiinilise abi kättesaadavus. SKA kuulutas kaebaja aga täiesti

terveks vanaduspensionäriks. SKA sellisest otsusest lähtub ka Lasnamäe

Sotsiaalkeskus.

10.3.

16. oktoobril 2024 sõlmisid kaebaja ja Lasnamäe Sotsiaalkeskus lepingu

muutmise kokkuleppe, kuna kaebaja terviseseisund oli halvenenud. Kui varem toimus

kaebaja eluruumi põhjalik koristus üks kord kuus, siis nüüd toimub see kaks korda

kuus. Kaebaja hingamisteede allergia on ägenenud. Varasema 4,5 tunni

koristusteenuse asemel saab kaebaja koristusteenust seitse tundi.

10.4.

Terviseabi korraldamine toimub jätkuvalt vastavalt vajadusele. Liikumisel

kaebaja abi ei soovi, kuna liigub peamiselt enda elukohas. Pesemisel vajab kaebaja abi

üks kord nädalas. Toiduained, majapidamistarbed ja apteegikaubad tellib kaebaja

kulleriga koju. Hinnale lisandub kulleritasu. Riideid peseb kaebaja pesumasina abil

ise.

11. Vastustaja esitas 12. veebruaril 2025 seisukoha.

11.1.

Õigusaktides (PISTS § 2 lg 11, määruse nr 18 § 5 lg 11) ei ole reguleeritud

milline peab olema eksperdiarvamus laste ja vanaduspensioniealiste puude hindamisel.

Õigusaktid ei näe ette, et ekspert peaks hindama valdkonnapõhiseid tegevuspiiranguid.

See metoodika on aga ette nähtud tööealiste inimeste puhul. Vastustaja eksperdid

kasutavad sama metoodikat ka laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puude

raskusastme tuvastamisel. See aitab neil tuvastada valdkondade võtmetegevuste kaupa

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või

kõrvalekalde, millest tingituna võib inimene vajada nimetatud valdkondades kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet.

11.2.

Valdkonnapõhise hindamise üheks põhjuseks on osalus- ja

tegutsemispiirangute hindamise elukaareülene käsitlus. Valdkonniti hindamise aluseks

(sarnaselt töövõime hindamisega) on rahvusvahelise funktsioneerimisvõime

klassifikaatori (RFK, WHO) liigendus põhifunktsioonidest, mis võivad sooritusvõimet

mõjutada. Eri vanusegruppides on hinnatavate võtmetegevuste loend erinev, näiteks ei

ole põhjust hinnata kuni kaheaastaste laste võimekust iseseisvalt väljaspool kodu

liikuda. Ekspert arvestab kõigi nende asjaoludega.

11.3.

Vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme hindamine ei erine oluliselt

tööealiste inimeste puude raskusastme hindamise loogikast. Sama metoodika

kasutamine on seetõttu õigustatud. Õigustatud on lähtuda ka valdkonnaüleselt

võtmetegevuste aritmeetilise keskmise arvutamise metoodikast. Ükski kehtiv õigusakt

ei keela seda teha. Ühtse hindamismetoodika kasutamine annab ka laste ja

vanaduspensioniealiste puude raskusastme hindamiseks selgemad alused. See

omakorda tagab, et eksperdiarvamused lähtuvad samadest kriteeriumitest.

11.4.

Kõrvalabi- või järelevalve vajaduse hindamine toimub inimese kohta TIS-is

olemasolevate andmete põhjal. Seadusandja on näinud ette, et puude raskusastme

tuvastamine on dokumendipõhine. Koduvisiite, inimese visiidipõhist hindamist,

pikaajalist jälgimist erinevates elulistes situatsioonides (sh kodustes tingimustes) jms

pole ette nähtud.

11.5.

Probleemiks on ka see, et TIS-i andmed ei kirjelda tavaliselt inimese kõrvalabi-

või järelevalve vajadust. Tervishoius kehtiv dokumenteerimiskohustus ei näe ette

11(17)

3-24-1759

sellise info kajastamist haigusjuhu kokkuvõttes. Kui selline info TIS-is kajastub, teeb

vastustaja ekspertiis selgelt vahet, kas tegemist on inimese enesehinnanguga (mis on

anamneesina epikriiside üks kohustuslikke osi) või objektiviseerivate uuringute

tulemuste põhjal antud kliinilise hinnanguga. Nagu märgitud, pole aga nõutav, et

raviarst selgitaks kliiniliste uuringute põhjal tehtavas kliinilises hinnangus lisaks

ravivajadusele ka kõrvalabi- või järelevalve vajadust. Hinnata võidakse abivahendite

vajadust.

11.6.

Kõrvalabi- või järelevalve vajadust saab ekspert hinnata lähtuvalt ekspertiisi

käigus tuvastatud tegutsemise ja osaluse piirangutest. Iga erivajadus ei pruugi

põhjustada puude raskusastet (nt õpiraskused koolis). Tuvastatud puude korral võib

aga eeldada ka erivajaduste esinemist ning sellest lähtuvalt kõrvalabi või järelevalve

vajadust. Näiteks vajab ratastoolis inimene abi pesemisel. Sügava vaimupuudega

inimene vajab järelevalvet, et tagada iseenda või teiste inimeste ohutus.

11.7.

Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et puude raskusastme tuvastamise aluseks oleks

kõrvalabi- või järelevalve vajaduse kirjeldamine kliinilises süsteemis raviarstide poolt.

See ei pea kokku langema ning enamasti ei saagi kokku langeda puude raskusastme

tuvastamise kontseptsioonist tuleneva käsitlusega, mille puhul hinnatakse

objektiviseeritud osalus- ja soorituspiirangute esinemist igapäevaste põhitoimingute

tegemisel.

11.8.

Järelevalve osas lähtub SKA psühhiaatrilise abi seadusest (§ 4 lg 2). Kui

terviseandmetes puudub info, et inimene oleks ohtlik endale või teistele, siis ekspert

täisealise inimese puhul järelevalve vajadust ei hinda. Inimese selles kontekstis

analüüsimine oleks põhjendamatu. See võib riivata tema põhiseadusega tagatud

enesemääramisõigust ja tegutsemisvabadust.

11.9.

Ainuüksi kõrvalabi oletatav (inimese enesehinnangust lähtuv) või faktiline

(objektiviseeritud terviseandmetele tuginev) vajadus väljaspool inimese elukohta

vähemalt üks kord nädalas ei iseloomusta kõrvalabi vajaduse intensiivsust. Enamikel

juhtudest, arvestades terviseandmeid, ei kirjelda see ka piisavalt, millistes elulistes

situatsioonides (igapäevastel põhitegevustel) inimene kõrvalabi võib vajada. Näiteks

kui raviarsti on haigusjuhu kokkuvõttes leidnud, et inimesel on liikumine raskendatud,

ei seondu see ühegi puude liigiga ekspertiisi vaates (võib olla tingitud nii luu-

lihaskonnast, perifeersete närvide kahjustusest, nägemishäirest jne). Ka ei kirjelda

selline raviarsti hinnang piirangu raskusastet.

11.10. TIS-i andmete alusel ei nähtu, et kaebaja vajaks kõrvalabi või järelevalvet

ulatuses, mis vastaks keskmisele puude raskusastmele. Kaebaja taotluses märgitud

enesehinnanguga arvestab vastustaja siis, kui see leiab kinnitust kaebaja TIS-i andmete

põhjal. Seni kaebaja kohta antud eksperdihinnangud peegeldavad seda, mida on

võimalik TIS-i andmetest välja lugeda. Eksperdiarvamuse koosseisu ei kuulu

hindamine vahetult, otseselt ja ainult mittemõõdetavate parameetrite järgi nagu seda

on kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, jättes kõrvale objektiviseeritud

terviseandmed.

11.11. Vastustaja kinnitab, et kaebaja kohta otsuseid tehes hinnati ka kõrvalabi- ja

järelevalve vajadust, vaatamata sellele, et selle kohta pole otsuses põhjendusi.

Põhjenduse puudumine otsuses ei mõjutanud otsuse tegemist. Kuna kaebaja TIS-i

andmed ei viita tema kõrvalabi- ja järelevalve vajadusele vähemalt keskmise puude

raskusastme ulatuses, siis jõuaks vastustaja samale otsusele isegi siis, kui kohus leiab,

et põhjendamispuuduste tõttu tuleks vaidlustatud otsused tühistada.

12(17)

3-24-1759

11.12. Oluline ei ole ainuüksi kõrvalabi ja järelevalve vajadus, vaid ka selle sagedus ja

intensiivsus. Ekspertiisi tegemisel ei saa eeldada, et inimene käib vannis iga päev ja

vajab seetõttu epilepsia diagnoosi tõttu iga päev kõrvalabi. See, et jalgade nõrkuse

tõttu tuleb eakamat inimest vanni või vannist välja aidata, ei samastu mingil määral

puude raskusastmega. See on inimese lähedaste kohustus. Kui kaebajal ei ole lähedasi

või neil ei ole võimalust kaebajat pesemise või muude koduste toimetustega abistada,

on tal õigus pöörduda abi saamiseks oma elukohajärgse KOV üksuse poole.

11.13. Puude raskusastme tuvastamise otsus on hindamisotsus, mille aluseks on

eksperdihinnang. Eksperdiarvamus on tõend (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5.

septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 22). Vastustaja ei ole küll

eksperdiarvamusega seotud, kuid puude raskusastme tuvastamise otsus on tervikuna

siiski eksperdiarvamusega seotud. Haldusakti koostaval menetlejal, kes ei ole arstiõpet

läbinud, ei ole õigust eksperdihinnangust kõrvale kalduda. Kui menetlejal tekib mingil

põhjusel kahtlus eksperdihinnangus osas (menetleja vaade saab olla sotsiaalne, mitte

meditsiiniline), on tal võimalus võtta enne otsuse tegemist ka teise eksperdi arvamus.

Nii toimiti ka praegu. Vaideotsuse koostamisel kaasas vastustaja teise eksperdi M.

Tammiku.

11.14. SKA uurimiskohustus ei tähenda, ta peaks kontrollima eksperdiarvamust

tervikuna. Kontrollida tuleb vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab

vastuväite. Kontrollikohustus on ka juhul, kui ekspert on hinnanud taotleja piirangu

raskusastme väiksemaks, kui taotleja. Samuti juhul, kui SKA näeb või peab ilmselgelt

nägema täiendava uurimise vajadust (viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p

17).

11.15. Haldusakti põhjendus peab olema selge ja arusaadav. Inimene peaks selle

põhjal aru saama, miks talle puuet ei määratud. Kaebajal on alati võimalik pöörduda

ka vastustaja poole lisaselgituste saamiseks.

11.16. Kui kaebaja kasutab KOV-i koduteenuseid, saab nende mõju lugeda piiranguid

kompenseerivaks. Tegu ei ole asjaoluga, mis piiranguid kinnitaks. Terviseandmetest ei

selgu, kes ja millise sagedusega aitab kaebajat pesemisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, suurus

ning määramise ja maksmise kord on sätestatud PISTS-is. PISTS § 2 lg 1 sätestab, et

puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab inimesel teistega ühiskonnaelus võrdsetel alustel osaleda.

13. PISTS § 2 lg 11 p-de 1–3 järgi eristatakse vanaduspensioniealisel inimesel

lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest keskmist, rasket ning

sügavat puude raskusastet. Keskmise puude puhul vajab inimene regulaarset kõrvalabi

või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Rasket ja sügavat

puude raskusastet eristatakse selle järgi, kas inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või

järelevalvet igal ööpäeval (raske puue) või ööpäevaringselt (sügav puue).

14. Kõrvalabi või juhendamist tuleb mõista abi osutamisena inimesele, kes ei tule

iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega.

Järelevalve on aga ohutuse tagamine inimese puhul, kes oma tegevuse või

13(17)

3-24-1759

tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või

varale (PISTS § 2 lg 2).

15. Vastavalt PISTS § 22 lg-le 1 esitatakse puude raskusastme tuvastamiseks

taotlus SKA-le. Taotlusele tuleb kanda muu hulgas andmed selle kohta, milline on

inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb

vaatamata abivahendi kasutamisele. Lisada tuleb taotleja perearsti või teda põhiliselt

raviva eriarsti andmed ja nende spetsialistide andmed, kes lisaks arstidele saavad anda

infot inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse

kohta (sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja

vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate

andmete loetelu“ § 2 p-d 4, 6 ja 7).

16. PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kes kaasab vajaduse

korral arstiõppe läbinud isikuid. PISTS § 23 lg 6 järgi võetakse puude raskusastme

tuvastamisel arvesse inimese:

1) terviseseisundit;

2) tegevusvõimet;

3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abi-

vajadusest;

4) kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite

kasutamisele vaatamata;

5) elukeskkonda ning

6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi.

17. Määruse nr 18 § 5 lg 1 järgi võtab SKA vanaduspensioniealise inimese puude

raskusastme tuvastamisel aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud

asjassepuutuvad andmed. Ekspert annab SKA-le talle edastatud andmete põhjal arvamuse

inimese puude raskusastme kohta, arvestades arvamuse andmisel isiku tegutsemisvõimet

parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi ning täpsustades

vajaduse korral andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr

18 § 4 lg-d 2–4).

18. Eeltoodu põhjal tuvastatakse puue vanaduspensioniealisel inimesel, kellel on tema ea-

kaaslastega võrreldes suurem kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Puude raskus-

astme tuvastamisel on keskse tähendusega TIS-i andmed inimese terviseseisundi kohta. Tegu

pole siiski ainsa võimaliku sisendiga taotluse lahendamisel. Vastustaja on põhjendatult esile

toonud, et TIS-i andmetest ei pruugi selguda inimese kõrvalabi vajaduse ulatus, kuna arstid ei

pea inimest ravides sellist infot TIS-i kandma. Kõrvalabi vajadus peab olema põhjendatud

inimese objektiivsete terviseandmetega, kuid see ei tähenda, et kõrvalabi vajadus ise peaks

inimese objektiivsetes terviseandmetes kajastuma. Hinnangu eakohasest suurema abivajaduse

olemasolule ja ulatusele annab SKA. Inimese abivajaduse kohta saavad seejuures vajaduse

korral anda infot ka teised spetsialistid, praegusel juhul näiteks kaebajaga tegelenud linna

sotsiaaltöötajad. Selline info ei pea kajastuma ega saagi kajastuda TIS-is.

19. Kohus märgib, et inimese kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse

hindamiseks ei ole tingimata vaja meditsiinilisi eriteadmisi. Eriteadmised on eeskätt

vajalikud TIS-i alusel selle tuvastamiseks, millised on inimese objektiivsetest

terviseandmetest nähtuvad tegutsemispiirangud. Piirangutest tingitud abivajaduse

hindamine sarnaneb aga otsustega, mida SKA ja KOV-ide ametnikud peavad tegema

ka näiteks sotsiaalhoolekandelise abi andmist otsustades.

14(17)

3-24-1759

20. Kaebaja tugineb asjaolule, et kuni pensioniea saabumiseni oli tal tuvastatud raske puue.

Kohus selgitab, et see ei tähenda, et kaebajal ka pensioniealisena tingimata puue tuleks

tuvastada. Samuti ei tähenda puude tuvastamata jätmine seda, et inimese terviseseisund on

varasemaga võrreldes paranenud. Vastustaja selgitas õigesti, et puuet ei tuvastata inimesele

pandud diagnooside põhjal. Tööealisel inimesel tuvastatakse puue vastavalt sellele, millised

on tal ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist takistavad piirangud. Pensioniealisel

inimesel tuvastatakse puue lähtuvalt eakaaslastest suurema kõrvalabi, juhendamise või järele-

valve vajadusest. Kuna puude tuvastamise alused tööealise ja vanaduspensioniealise inimese

puhul erinevad, võib juhtuda, et pensioniea saabudes inimesel enam puuet ei tuvastata.

21. Vastustaja eksib, kui leiab, et KOV-i koduteenuse raames osutatavat abi tuleb

arvestada piiranguid kompenseeriva tegurina.

21.1.

Viidatud normidest nähtub, et piiranguid kompenseeriva asjaoluna saab

arvestada tehnilisi abivahendeid. Sellest, kui inimene saab abi oma lähedastelt või

KOV-ist, ei saa aga järeldada, et tal PISTS tähenduses kõrvalabi vajadust pole ja et

puude raskusastet pole alust tuvastada.

21.2.

Arvestada saab inimese elukeskkonnaga. Kohtu hinnangul tähendab see

füüsilist keskkonda, näiteks seda, kui inimese kodu on kohandatud tema erivajadustele

vastavalt. See võib inimese iseseisvat hakkamasaamist parandada ja kõrvalabi vajadust

seega vähendada. See ei hõlma aga sotsiaalset keskkonda, näiteks seda, kas inimene

elab üksi või koos lähedastega, kes teda igapäevaselt abistada saavad.

21.3.

Vastustaja seisukohast lähtudes saaks puude tuvastada eeskätt inimeste puhul,

kes on jäänud või jäetud vajaliku abita. Seda lähenemist ei saa pidada põhjendatuks.

Puude tuvastamine iseenesest ei taga veel inimesele kõrvalabi, mida ta oma

terviseseisundi tõttu vajab. Puudega inimesele makstakse toetust, mis aitab kanda

puudest tingitud lisakulutusi, sh näiteks kulutusi KOV-i koduteenusele või kullerite

teenustele (vt PISTS § 3 lg 1 ja § 4 p 3).

22. Kohus leiab, et kaebaja puhul koostatud eksperdiarvamus ja vaidlustatud SKA

otsused ei vasta normidele, mille alusel pensioniealise inimese puuet tuvastatakse.

22.1.

Ekspertarst on andnud hinnangu kaebaja tegutsemispiirangutele valdkondade

kaupa. Vastustaja on selgitanud, et valdkonnapõhine hindamine võimaldab hinnata

piiranguid süstemaatiliselt ja laiapõhjaliselt. Sellega saab nõustuda. Seejärel on ekspert

aga arvutanud piirangutele antud arvväärtuste keskmise summa ja järeldanud sellest, et

puuet pole põhjust tuvastada. Piirangute aritmeetilise keskmise arvutamine on ette

nähtud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisel (määruse nr 18 § 6 lg 3). See

meetod ei ole aga kohane vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamisel. Kui

inimesel TIS-i andmetel erinevates eluvaldkondades esinevad piirangud on välja

selgitatud ning nende ulatust hinnatud, tuleks järgmiseks selgitada seda, milline on

piirangutest tingitud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus ja kas see ületab

inimese eakaaslaste oma. Piirangute aritmeetilise keskmise arvutamine ei võimalda

selle kohta järeldusi teha.

22.2.

Kaebaja on selgitanud, et liikumisraskuste tõttu vajab ta abi poes ja apteegis

käimisega ning koristamisega. Epilepsia ja jalgade nõrkuse tõttu vajab ta järelevalvet

vannis käies (kaebaja taotlus, dtl 19). Nii liikumisraskusi kui ka epilepsiadiagnoosi

kinnitavad kaebaja terviseandmed. Ekspertarst on tõdenud, et kaebajal esinevad TIS-i

andmete põhjal mh mõõdukad piirangud teadvusel püsimisel, erinevate liikumise

valdkonna tegevuste sooritamisel (liikumine eri tasapindadel, ohutul ja takistusteta

15(17)

3-24-1759

ringiliikumisel), väljaskäimisel, tegevuste alustamisel ja lõpetamisel, samuti asjade

ülestõstmisel ja liigutamisel ning käteosavuses (SKA ekspertarsti K. Põlluste 4. aprilli

2024. a arvamus, dtl 92).

22.3.

Vastustaja 3. aprilli 2024. a otsuse põhjendused koosnevad põhiosas eksperdi

selgitustest kaebajal erinevates tegutsemisvaldkondades esinevate piirangute kohta.

Ekspertarst ja vastustaja on lakooniliselt märkinud, et kaebaja piirangud ei ole nii

ulatuslikud, et vastaksid vanaduspensioniealise inimese vähemalt keskmisele puude

raskusastmele. Puuduvad põhjendused selle kohta, miks kaebajal ei ole taotluses

kirjeldatud vajadust kõrvalabi järele. Asjaolu, et KOV on leidnud, et kaebaja vajab

koduteenust, võib praegusel juhul kaebaja abivajadust kinnitada (vt kaebaja

hoolduskava, dtl 216, ja 16. oktoobri 2024. a muutmiskokkulepe, dtl 215).

22.4.

Vaidlustatud otsuses on vastustaja märkinud, et teadvusekaotuse episoode ei

ole kaebajal enam aastaid kirjeldatud. Kaebaja on selgitanud, et iga epilepsiahooga ei

kaasne teadvusekaotus. Dr E. Kõusaare 10. jaanuari 2024. a epikriisi järgi oli kaebajal

viimane epilepsiahoog eelneval aastal. Vastustaja võib seega olla alahinnanud kaebaja

abi- või järelevalve vajadust seoses epilepsiahoogudega (näiteks pesemise ajal).

23. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse metoodiliste vigade ja

põhjendamispuudujääkide tõttu. Otsuse põhjendamispuudusi seoses kaebaja kõrvalabi

vajaduse hindamisega on möönnud ka vastustaja ise. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus

uuesti lahendada, selgitades tema terviseseisundist tulenevat kõrvalabi vajadust. Kohus

tühistab ka kaebajale toetuse määramata jätmise otsuse ja vaideotsuse.

24. Kuna kohus vaidlustatud otsused tühistab, pole tarvis põhjalikult käsitleda

kõiki kaebaja väiteid. Vastuseks kaebajale märgib kohus siiski lühidalt järgmist.

24.1.

Põhjendatud pole kaebaja mure, et puude tuvastamata jätmise korral ei ole tal

enam õigust KOV-i sotsiaaleluruumile. KOV tohib puude raskusastet inimese

abivajaduse kindlaksmääramisel kasutada ning teenuse saamise tingimuseks seada

üksnes siis, kui seadus selge sõnaga sellise võimaluse ette näeb (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-18-7, p

197). Ei sotsiaaleluruumi tagamine ega koduteenuse osutamine ole seaduse järgi

seatud sõltuvusse sellest, kas abi taotleval inimesel on tuvastatud puude raskusaste (vt

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-d 17–19, 41 ja 43). Ka kaebaja esitatud tõendid ei

kinnita tema muret: hoolimata sellest, et SKA jättis kaebajale puude määramata, on

KOV võimaldanud kaebajal jätkuvalt sotsiaaleluruumis elada ja määranud kaebajale

koduteenuse. Küll aga võib puude tuvastamisest sõltuda näiteks see, kas KOV-il on

kohustus abistada inimest eluruumi kohandamisel (vt SHS § 42).

24.2.

Kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende tegemise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega ei saa kohus arvestada kaebaja väiteid ja

tõendeid selle kohta, et tema terviseseisund on pärast vaidlustatud otsuste tegemist

halvenenud. SKA saab uusi andmeid vajaduse korral arvesse võtta kaebaja taotlust

uuesti läbi vaadates.

24.3.

Vastustaja on õigesti tõdenud, et kaebaja pole selgitanud, milles seisnes tema

meelest vastustaja viga kaebaja abivajaduse hindamisel seoses ravitoimingutega.

Kaebaja pole väitnud, et ta vajaks ravitoimingute sooritamisel kõrvalabi. Sellist

vajadust ei kinnita ka tema terviseandmed.

16(17)

3-24-1759

24.4.

Eespool viidatud sätetest tuleneb, et SKA-l tuleb kaasata puude raskusastme

määramisse arstiõppe läbinud inimene ehk ekspert. Ekspert võib, aga ei pruugi olla

SKA enda töötaja. Sellest, kui ekspert on SKA töötaja, ei ole põhjust järeldada huvide

konflikti. SKA peab lahendama inimese taotluse õigusaktide pinnalt. SKA-l ega tema

töötajatel ei ole menetluse tulemuse vastu kaebaja õiguslike ja õigustatud huvidega

konflikti minevat huvi.

24.5.

Ekspertarst ei pea olema selle valdkonna eriarst, milles taotlejal on

terviseprobleemid. Ekspertarst ei hinda taotleja terviseseisundit. Seda teevad inimese

perearst ja raviarstid. Ekspertarst lähtub nende arstide hinnangutest. Ekspertarsti

ülesanne on selgitada välja taotleja terviseseisundist tulenevad piirangud ja hinnata

nendest lähtuvat kõrvalabi-, juhendamise või järelevalve vajadust.

24.6.

Vastustaja on selgitanud, millistel tehnilistel põhjustel tekkis kaebaja taotluse

menetluse juurde infosüsteemi loodud 20. veebruari 2024. a taotlus (dtl 175). Puude

tuvastamise menetluse aluseks on siiski kaebaja enda koostatud ja allkirjastatud 8.

veebruari 2024. a taotlus ning seal ja hilisemates pöördumistes avaldatud andmed.

24.7.

Vastustaja möönis kaebusele esitatud vastuses, et värskemate andmete alusel

kaebaja alkoholi ei tarvita. Seega pole asjakohased vaideotsuse aluseks olnud M.

Tammiku eksperdiarvamuses (dtl 189) tehtud vihjed sellele, nagu võiksid kaebaja

terviseprobleemid olla tingitud alkoholi liigtarvitamisest, samuti nagu oleks kaebaja

püüdnud taotlust esitades varjata infot, mis sellele viitab.

25. Kohus rahuldab kaebuse. SKA-l tuleb kaebaja taotluse kohta uus otsus teha.

Jääb SKA otsustada, kas uue otsuse tegemiseks on tarvis küsida uus eksperdiarvamus.

26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja palus mõista vastustajalt välja kantud õigusabikulud 2806 eurot. Taotletud

kuludest tuleb maha arvata kulud, mis ei seondu kohtumenetlusega. Vaidemenetluses

kantud õigusabikulusid kohus vastustajalt välja mõista ei saa. Seega tuleb taotletud

kuludest maha arvata 9. veebruaril 2024 ja 11. aprillil 2024 osutatud õigusteenuste

(juriidilise konsultatsiooni) tasu 30 eurot 50 senti (arve nr 02-326) ja 549 eurot (arve nr

04-715). Põhjendatud õigusabikulud on seega 2226 eurot 50 senti. See summa tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

27. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

17(17)